A

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

aagama (skr, pl āgama ‘tulemine, saabumine’; tb lung; hn ahan; jp agon). 1. Budismis *Sūtrapit'aka’sse kuuluvate *Buddha jutluste e *suutrate kogude nimetus. A-t mõistetakse kui edasiantud *Buddha sõna, mis on budismi tekstitraditsiooni kõige autoriteetsem osa. Kokku on viis a. kogumikku: «Pikkade õpetussõnade kogu» (skr dīrgha-āgama), «Keskmiste õpetussõnade kogu» (skr madhyama-āgama), «Ühendatud õpetussõnade kogu» (skr sam'yukta-āgama), «Üks-rohkem õpetussõnade kogu» (skr ekottara-āgama) ja «Väikeste õpetussõnade kogu» (skr ks'udraka-āgama). Budismi leviku kõrgperioodil Indias oli ilmselt käibel mitmeid üksteisest mõnevõrra erinevaid a. kogumikke. Tänapäeval on tervikuna säilinud ainult *theravaada koolkonna paalikeelne kogumik *Suttapit'aka, kus a-id nimetatakse *nikaajadeks: *Dīgha-nikāya, *Majjhima-nikāya, *Sam'yutta-nikāya, *An''guttara-nikāya ja *Khuddaka-nikāya. Hiinakeelses budistlikus kaanonis on esindatud neli esimest *sanskriti keelest tõlgitud a-t. Viimase sajandi jooksul on Sise-Aasiast leitud peamiselt *sarvastivaada koolkonna sanskritikeelsete a-te fragmente, mis mõnevõrra erinevad nii paali nikaajadest kui ka a. hiinakeelsetest tõlgetest.

2. Hinduismis u 8. saj loodud *šivaismi *tantrate kogumike nimetus, mille tekst on sageli esitatud dialoogi vormis *Šiva ja tema naise *Pārvatī vahel.

3. Džainismi kanooniliste tekstide kogu nimetus.

aarja (skr ārya; pl ariya ‘õilis’; tb ‘phags pa; hn sheng; jp shō), algupäraselt II at lõpus e.m.a Indiasse tunginud indoeuroopa rändhõimude omanimetus (aarjalased). Aja jooksul sõna tähendus teisenes, hakates märkima vanaindia ühiskonna eliiti kuuluvaid kõrgemaid *seisusi. Hinduismis ja budismis on a. eelkõige *õilsa kui kõrgelt väärtustatud isiku, teksti, õpetuse vms epiteet. Nt asub a. sageli suurte *bodhisattvate või õpetlaste nimede ees, nagu Aarja-Avalokitešvara (skr ārya-avalokiteśvara), Aarja-Asanga (skr ārya-asan''ga). Budismis on tuntud ka *neli õilsat tõde (skr caturāryasatyāni), õilis *kaheksaosaline tee (skr ārya-as't'ān''gikamārga) ja isiksusetüüp *õilis isiksus (skr āryapudgala).

Ingl superior, noble, wise.

aasana (skr, pl āsana ‘istumine, iste’; tb khri; hn zuo; jp za), *joogi istumisasend. Kõige tuntum on lootosasend (skr padma-āsana), mille puhul on jalad ristamisi nii, et labajalad toetuvad reitele. Budismis tähendab a. ka *buddha või *bodhisattva istet e trooni, mida ikonograafias kujutatakse sageli suure lootoseõiena. Valitseja või õpetaja istet nimetatakse Indias sageli lõviistmeks e lõvitrooniks (skr sim'ha-āsana).

Ingl posture, seat, throne.

aatman (skr ātman; pl attā ‘ise’), *brahmanismis inimese muutumatu ja püsiv *hing, tema kõrgeim mina, mis on *brahmani avaldumiseks üksikisikus. Budismis ei peeta a-t püsivaks ega tõeliseks. Vt ka ise.

Ingl Atman, self, soul.

Abhidhammapit'aka vt Abhidharmapit'aka

abhidharma (skr ‘seadmuste kohta, seadmuste üle’; pl abhidhamma; tb chos mngon pa; hn apidamo; jp abidatsuma), budismis käsitlus *seadmustest, seadmusi kui budismi põhimõisteid süstematiseerivad ja nende tähendust selgitavad tekstid. A. kujunes *aagama *suutrate olulist mõisteaparaati korrastava süsteemina u 3.-2. saj e.m.a. A. tekstid koondati budismi pühakirja omaette kogumikuks *Abhidharmapit'aka’ks. Erinevate koolkondade a-d tõenäoliselt erinesid mõnevõrra üksteisest. Tervikuna on säilinud ainult *theravaada koolkonna paalikeelne Abhidhammapit'aka. Hiljem loodi mitmeid mittekanoonilisi a. Tekste, nagu *Vasubandhu *Abhidharmakośa ja *Asanga *Abhidharmasamuccaya. A. hõlmab seadmuste loetelusid e *maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone. A. süsteemis jaotatakse kõik seadmused kahte ossa: *kokkupandud ja *kokkupandamatud seadmused. Esimesse kuuluvad kõik põhjuslikud seadmused, mis hoiavad käigus *sansaarat. Kokkupandud seadmuste arv on eri süsteemides erinev. *Sarvastivaada a. kirjeldab 72 seadmust, *joogatšaara 100, theravaada erinevad tekstid 170 või 202. A-s grupeeritakse seadmusi mitmel viisil. Tuntuim on jaotus viide kuhja, mida tõlgendatakse kui *isiksuse koostisosasid. Kokkupandud seadmusi iseloomustab kolm tunnust: *püsitus, *kannatus ja *isetus. Kokkupandamatuks seadmuseks on *nirvaana, mõnes süsteemis veel ka *ilmaruum.

Abhidharmakośa (skr ‘abhidharma varamu’; tb chos mngon pa’i mdzod; hn apidamo jushe lun; jp abidatsuma kusha ron), *Vasubandhu teos, tuntumaid sanskritikeelseid mittekanoonilisi *abhidharma tekste. A. koosneb kahest osast: värsivormis põhitekstist «Abhidharma varamu salmid» (skr abhidharmakośa-kārikās) ja Vasubandhu enda koostatud proosakommentaarist «Abhidharma varamu seletused» (skr abhidharmakośa-bhās'ya). Värssides esitatakse abhidharma õpetus *vaibhaašika koolkonna seisukohalt, kommentaarid aga esindavad *sautraantikat.

Abhidharmapit'aka (skr ‘abhidharma korv’; pl abhidhammapit'aka; tb chos mngon pa’i sde snod; hn lunzang; jp ronzō), *Tripit'aka kolmas osa, mis sisaldab *abhidharma õpetusi. A. tekstide aluseks on *seadmuste nimekirjad e *maatrikad, mida hakati looma juba Buddha eluajal või varsti pärast tema *parinirvaanat *suutrates esitatu süstematiseerimiseks ja meelespidamiseks. Aja jooksul lisandusid maatrikatele pikemad seletused, mille põhjal koostati abhidharma tekstid. Täielikult on säilinud *theravaada koolkonna paalikeelne Abhidhammapit'aka, mis koosneb seitsmest raamatust. «Seadmuste rühmad» (pl dhammasan''gani) esitab seadmuste klassifikatsiooni ja seda võib pidada vanimaks psühholoogiatraktaadiks inimkonna ajaloos. «Lahtiseadmine» (pl vibhan''ga) jätkab esimeses raamatus käsitletud mõistete ja terminite seletamist. «Vestlus ürgollustest» (pl dhātukathā) on 14 peatükist koosnev küsimustel ja vastustel põhinev käsitlus *ürgollustest. «Isiksusetüpoloogia» (pl puggalapaññati) esitab isiksuste klassifikatsiooni, mille aluseks on meeleseisundid või käitumisviisid. «Vaidlusobjektid» (pl kathāvatthu) käsitleb filosoofilisi probleeme, mille üle vaidlesid erinevad budistlikud koolkonnad. «Paarid» (pl yamaka) on 10 peatükist koosnev tekst, milles paarisküsimuste abil selgitatakse budismi põhimõisteid. «Suhted» (pl pat't'hāna) analüüsib nähtustevahelisi seoseid ja põhjuslikkust. Sanskriti keeles loodud *sarvastivaada koolkonna A. on säilinud ainult hiina- ja tiibetikeelses tõlkes. Ka see koosneb seitsmest raamatust, mis aga ei lange täiesti kokku theravaada A-ga. Need on: «Vestlused» (skr san''gītiparyāya), «Dharmade kuhjad» (skr dharmaskandha), «Seletuste traktaat» (skr prajñaptiśāstra), «Ürgolluste kogu» (skr dhātukāya), «Teadvuse kogu» (skr vijñānakāya), «Esitlused» (skr prakaran'apāda) ja «Teadmise püstitused» (skr jñānaprasthāna).

Abhidharmasamuccaya (skr ‘abhidharma kokkuvõte’; tb chos mngon pa kun las btus pa; hn da sheng apidamo jilun; jp daijō abidatsumashū ron ), *Asanga proosateos, milles antakse *abhidharma käsitlus *mahajaana seisukohalt. Nagu teistes abhidharma tekstides, esitatakse ka selles *seadmuste süstemaatiline analüüs, kuid rõhuasetus on nende *omaoleku *tühjusel.

abhijñā (skr ‘teadmise kohta, teadmise üle’; pl abhiññā; tb mngon par shes pa; hn shentong; jp jinzū), budismis ‘selge teadmine’, mis tähendab *buddhade, *bodhisattvate ja *arhatite ebatavalisi võimeid. Erinevates tekstides on erinevaid a-de loetelusid, kuid enamasti räägitakse kuuest a-st. Esimest viit nimetatakse maisteks a-deks, milleni jõutakse *keskendumise ja süvenenud *mõtluse abil. Need on kättesaadavad ka teiste õpetuste järgijatele. Maised a-d on ‘taevane silm’ (selgeltnägemine), ‘taevane kõrv’ (võime kuulata seda, mida kaugel räägitakse), ‘teiste meele teadmine’ (võime lugeda teiste mõtteid ja meelestatust), ‘eelmiste elude mäletamine’ ja *imevõimed. Kuues, *‘meelemürkide kadu’, on ülemaine a. ja selleni jõutakse ainult budismis tuntud *analüüsiva vaatluse abil.

Ingl higher knowledge, supernatural knowledge, supernormal knowledge.

Abhirati (skr ‘rahulolu, nauding’; tb mngon dga’; hn abiluoti guo; jp abiradai goku), *mahajaana mütoloogias *Akšobhja *buddhaväli, mis asub meie maailmasüsteemist idas. A-t mainitakse *As't'asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra’s, *«Lootossuutras» ja *Gan'd'avyūha-sūtra’s, kuid selle täielik kirjeldus leidub Aks'obhya-tathāgata-vyūha’s. A. kujutab endast omalaadset utoopiat, millele on iseloomulik kõige ühtlustatus: seal pole mägesid, orge ega kive, kõik puud on ühekõrgused ning kõik inimesed ühtviisi õnnelikud, pahedeta ega kannata haiguste käes.

Abhisamayālan''kāra (skr ‘selge arusaamise kaunistus’; tb mngon par rtogs pa’i rgyan; hn xianguan zhuangyan lun; jp genkan shōgon ron), *Asanga loodud, kuid *Maitrejale omistatud värsskommentaar «Kahekümneviietuhandelisele ületava mõistmise suutrale» (*ületava mõistmise suutrad). A. tekst koosneb kaheksast peatükist, milles *joogatšaara koolkonna seisukohalt käsitletakse *ületava mõistmise õpetuse tähtsamaid aspekte, eeskätt *teadvuse kõrgeima seisundi erinevaid tasemeid ja väljundeid ning selleni jõudmise teid.

abhis'eka vt pühitsemine

ācārya (skr ‘juhataja, teenäitaja’; tb slop dpon; hn asheli; jp ajari), india õpetustes *õpetaja tiitel. Koos budismiga levis ā. tiitel ka teistesse maadesse, tähistades eelkõige õpetajat-munka, kes juhendab noviitse.

adhis't'hāna (skr ‘alus, asupaik, püsi, õnnistamine’; pl adhit't'hāna; tb byin gyis brlabs pa; hn zhuchi; jp jūji), budismis termin, mis tähendab algupäraselt õpetussõna, teksti, võrdpilti vms, millel põhineb *buddha, *bodhisattva või *arhati üks või teine väide. *Mahajaana suutrates tähendab a. enamasti buddha või bodhisattva õnnistust, mille väel madalamal tasemel isik tegutseb või õpetab. Mõnikord tõlgendatakse a-t ka kui buddha või bodhisattva imeväge. Sellest tulenevalt võib a. tähendada ka kõrgema isiku õnnistusest tulenevat otsustavust või enesekindlust.

Ingl foundation, determination, resolution.

ādibuddha vt ürgbuddha

Ādigranth (pn ‘alusraamat’), *sikhismi püha raamat, mis sisaldab sikhi õpetajate ligi 6000 hümni. Ā. on sikhi pühamutes keskseks austusobjektiks ja selle austamine on samaväärne elava õpetaja austamisega. Ā. tähtsusest kõnelevad ka mitmed sikhide kombed; nt pärast lapse sündi viiakse ta *gurdvārā‘sse, kus avatakse Ā. ja lapsele antakse nimi; pulmatseremoonia ajal peavad pruut ja peigmees tegema neli ringi ümber Ā. ning laulma hümne. Raamatu algversiooni koostas 1604 sikhide viies guru Ardžun, kes koondas sellesse oma eelkäijate hümnid ning lisas ka enda omi, samuti valiku hinduistlike ja islami poeetide (eelkõige Kabīri) pühenduslaule. 1704 lisas kümnes guru Gobind Singh üheksanda guru Tegh Bahaduri ja enda hümne. Gobind teatas, et pärast teda sikhidele uusi gurusid ei tule ja Ā -st saab nende õpetaja. Ā. ja üldse *sikhismi olulisim kirjutis on Japjī, mille pani kirja sikhi religiooni rajaja Gurū Nānak (1469–1539). Hümnid on muusikaliselt seotud raagadega ja neid lauldakse pandžabi või hindi keeles.

Aditi, jumalanna india mütoloogias. Esineb «Rigveedas» jumalate (skr āditya) emana. A. kuju on mitmetahuline ja mõistatuslik: ta on nii taevas kui ka allilm, isa ja poeg, jumalate ema ja kõik jumalad kokku; ta on veedade jumal-looja ja jumalate isa Dakša tütar, kuid samas on Dakša temast sündinud. Seda on tõlgendatud ka kui abstraktsete mõistete personifikatsiooni ja lõpmatuse väljendust.

Adžantā (Ajan't'ā), varajasemaid budistlikke koobaskloostreid, asub Indias tänapäeva Mahārāštra osariigis. 32 koobassaalist koosnev kompleks rajati ning oli kasutusel 2. saj e.m.a kuni 7. saj m.a.j. Ehitamise aja järgi jagunevad koopad kahte rühma: varasemad, mis olid rajatud pühapaikadena (*tšaitja), *stuupaga keskel, ning hilisemad, munkade pidevaks elukohaks ehitatud *vihaarad, kus leidub rikkalikult *mahajaanast mõjutatud budistliku kunsti näiteid. Eriti kuulsad on A. seinamaalingud, mis kujutavad stseene *džaatakatest, kuid ka tolleaegse India olustikupilte. Need võivad olla budistliku kunsti varaseimad säilinud mälestised. A. koobastemplid ja -vihaarad rajati enamasti budistliku *koguduse ilmalike toetajate annetuste toel, mida tunnistavad *praakritites raidkirjad nende juures.

adžiivaka (skr ājīvaka v ājīvika ‘eluviis’), Buddha-aegne (I at keskpaik e.m.a) *šramanate e rändõpetlaste koolkond Indias, mille rajajaks peetakse Gošāla Maskarīputrat (pl Makkhali Gosāla, surn u 488 e.m.a). Teateid a. kohta leidub ainult budismi ja džainismi allikates, kust pärineb ka koolkonna nimetus, mis vihjab sellele, et a. järgijad teenisid muu hulgas oma tegevusega (õpetamine, ennustamine jms) ka elatist (skr ājīva). A. õpetustes domineerisid ettemääratuse ja saatuse ideed, mille kohaselt inimese elus sooritatud teod ei mõjuta eriti tema saatust ja rändamist elust ellu, mis on ette määratud. Ometi tegelesid paljud a. pooldajad askeesiga nagu džainistidki, uskudes, et see kiirendab lõplikku *vabanemist ja jõudmist rahu seisundisse. A. koolkond hääbus põhiliselt 3. saj e.m.a, kuid Lõuna-Indias kestis see kuni 14. saj-ni.

Adžnjāta Kaundinja (skr ajñāta kaun'd'inya; pl aññāta kon'd'añña), *Šākjamuni õpilane. *«Seadmuseratta käimapanemises» tõstab Buddha teda esile kui esimest, kes mõistis tema kuulutatu mõtet. Seega võib teda pidada budistliku *koguduse e *sangha esimeseks liikmeks.

advaita (skr ‘mittekahesus’), ka advaita-vedaanta, hinduismi õpetus, *vedaanta üks alakoolkond. A. järgi on *brahman ja *aatman üks ja sama. *Vabanemiseni jõutakse siis, kui seda samasust on mõistetud. A. järgi on olemas üksainus *jumal, kes on kõige looja. Inimkeha on vaid ajutine vangla, millesse *hing on laskunud. A. esimene süstematiseerija oli Gaudapāda (7. saj) ning lõpliku kuju andis sellele *Šankara (8.-9. saj).

Agni (skr ‘tuli’), india mütoloogias tulejumal, *veedade tähtsamaid *jumalaid. A. on ohvritule personifikatsioon ning sellisena inimeste ja jumalate vahendaja. Teda kujutatakse punasena, kolme- või seitsmekeelelisena, kolmejalalise ja seitsmekäelisena, tulekeelte sarnaste juustega. A-l on kaks palet: leebe ja raevukas. «Rigveedas» samastatakse teda vahel Rudraga, kelle hiljem asendas *Šiva. Tänapäeva Indias ei ole A-l oma kindlat järgijaskonda, kuid teda kummardatakse endiselt kui üht paljudest hinduismi jumalatest.

agonshū (jp ‘aagama koolkond’), ka Agon Shu, jaapani uusbudistlik koolkond, mille rajas 1971 Seiyu Kiriyama (1921–). Koolkond väidab, et tugineb Buddha algupärastele õpetustele, mida esindavad *aagama (jp agon) suutrad; sellest ka koolkonna nimetus. Kiriyama õpetuse järgi on kõik halb inimeste ja ühiskonna elus põhjustatud halbadest *teoviljadest, mida võimendavad surnute vaimud. Sellest vabanemiseks ja vaimseks puhastumiseks tuleb lugeda aagamat, palvetada ning tegelda rangete *meeleharjutustega. A-s on oluline ka *Kannoni e *Avalokitešvara austamine. A. rituaalis on kesksel kohal iga aasta 11. veebruaril *Kyōtos toimuv suur tuletseremoonia, kus vaimude halvast mõjust vabanemiseks põletatakse puutahvlitele kirjutatud palveid. A. on Jaapanis toetanud ka tiibeti budismi levikut.

ahinsa vt vägivaldsusetus

ai vt armastus

Ajalooraamat vt Kirjade raamat

Ajaloo ülestähendused (hn shiji), Hiina varaseim, 1. saj algul e.m.a Sima Qiani (145– u 90 e.m.a) koostatud entsüklopeedilis-biograafiline ajalooteos. Enam kui poolest miljonist kirjamärgist koosnev tekst hõlmab kogu Hiina tollase ajaloo alates müütilistest valitsejatest kuni teose kirjutamise ajani, s.o Hani dünastia valitsemisaja (206 e.m.a – 220 m.a.j) esimese pooleni, samuti varajase Hani aegse Hiina ja selle naabermaade kirjeldusi, tähtsate isikute sugupuid ja elulugusid ning kronoloogilisi tabeleid. A. koosneb viiest raamatust ja kokku 130 peatükist. Esimene raamat, «Põhilised ülestähendused» (hn benji), sisaldab dünastiate ja valitsejate kroonikaid kogu tollal tuntud Hiina ajaloo kohta. Teise, «Tabelid» (hn biao), on koondatud kronoloogilised tabelid kogu Ida-Zhou (841–221 e.m.a), Qini (221–206 e.m.a) ja varajase Hani ajastu kuningate, vürstide ja suurnike ning nende suguvõsade kohta; see on Hiina vanema ajaloo dateerimise üheks tähtsamaks allikaks. Kolmas, «Kirjad» (hn shu), kirjeldab Hani keisririigi ja naaberalade ajalugu, geograafiat, rahvaid, kombeid jne. Neljandast, «Suguvõsad» (hn shijia), leiame Vana-Hiina mõjukate aristokraatlike suguvõsade (sh *Konfutsiuse) sugupuud ja nende tähtsamate esindajate elulood. Viies ja viimane, «Elulood» (hn liezhuan), sisaldab ajaloos tuntud isikute – õpetlaste, riigimeeste, rändurite jt – elulugusid ja vägitegude kirjeldusi. Teose viimane peatükk esitab Sima Qiani lõppsõna ja hinnangud. A. sai Hiinas ajalookirjanduse näidistekstiks, mida jäljendasid hilisemad kroonikad. Järgnevate dünastiate ajaloolased on sellele kirjutanud hulgaliselt kommentaare.

Ingl Historical Records.

ajīva (skr ‘mittehing, elutu, hingetu’), üks kahest džainismi põhimõistest (teine on *hing). A. alla kuuluvad universumi kõik elutud nähtused. Neid iseloomustab võimetus tajuda, kuid nad võivad olla nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed. Viimaste hulka kuuluvad aeg ja ruum.

akaaša vt ilmaruum

Akaništha (skr akanis't'ha; pl akanittha; tb ‘og min; hn sejiujing tian; jp shikikuyō ten), budismi mütoloogias üks paljudest *brahmaloka taevastest, *kujude valla kõrgeim taevas. *Tipit'aka’s räägitakse *Šākjamuni viibimisest A-s sügava keskendumisseisundis. Jumal *Šakra loodab järgmises elus sündida A-s. A. kohal asuvad *kujudeta valla taevad. *Vadžrajaana mütoloogias peetakse A-t kohati kõrgeimaks taevaks, mis asub kujudeta valla kohal ja kus asub *ürgbuddha. Mõne vadžrajaana allika järgi viibis ka Šākjamuni enne sellesse maailma tulekut A-s, mitte *Tušitas nagu budismi mütoloogias üldiselt väidetakse.

Akšobhja (skr aks'obhya ‘häirimatu’; tb mi ‘khrugs pa; hn achu; jp ashuku), *mahajaana ja *vadžrajaana mütoloogias üks *buddhadest, samuti üks viiest *dhjaanibuddhast. A. kultus tekkis ilmselt juba esimestel sajanditel e.m.a, kuna teda ja tema buddhavälja *Abhiratit mainitakse juba varajastes *mahajaana suutrates. Viie dhjaanibuddha seas on A. *tathāgata perekonna pea. Dhjaanibuddhade *mandalas asub ta kas idas või keskel, on tumesinist värvi ning puudutab parema käega maad (skr bhūsparśa-mudrā). A. *pradžnja on Lotšanā ning teda esindab bodhisattva *Vadžrapāni. A. perekonda kuuluvad veel *Mandžušrī, *Jamāntaka, Hajagrīva, Heruka, Nairātmja, Ekadžāta jt. A. maiseks ilminguks peetakse mineviku buddhat Kanakamunit.

ālayavijñāna (skr ’ait-teadvus’; tb kun gzhi rnam par shes pa; hn alaye shi; jp araya shiki), *mahajaana filosoofia põhimõisteid, eriti oluline *joogatšaara koolkonnas. A. kontseptsioon on esitatud peamiselt kahes *mahajaana suutras, *Sam'dhinirmocana-sūtra’s ja *Lan''kāvatāra-sūtra’s, samuti *Asanga teoses *Mahāyāna-sam'graha. Ā. teooria on *abhidharma viie *isiksuse koostisosa hulka kuuluva ‘teadvusekogumi’ (skr vijñānaskandha) käsitluse edasiarendus. Asanga määratleb seda kolmeosalisena: *meel (skr citta), meeleorgan (skr manas) ja *teadvus (skr vijñāna). Esimest neist mõistab ta kui ā-t, mis sisaldab ‘kõige oleva seemneid’ (skr sarvabījaka) ja on põhjuslikult sõltuv *tegudest. Meelt kui ‘teadvuse aita’ peetakse teadvuse kõige sügavamaks kihiks, manas’t individuaalselt toimivaks mina-teadvuseks ning vijñāna’t kõige pindmisemaks, kuue *võime kaudu vastuvõetava informatsiooni esmase analüüsi ja mõtestamise tasemeks. Tegudest sõltuv olemasolu on mõistetav ā. projektsioonina. Nõnda on ā. seotud joogatšaara teise põhimõistega, milleks on *cittamātra e ‘pelkmeel’. Kuna ā-s on olemas seemned ka *vabanemiseks e *nirvaanaks, mis tähendab *buddhasust, siis samastatakse see Lan''kāvatāra-sūtra’s *tathāgatagarbha mõistega. Tänapäeval on ā-t tõlgendatud C. G. Jungi psühhoanalüüsist pärit kollektiivse alateadvuse teooria kaudu. Semiootiline lähenemine võimaldab ā-t mõista *kultuuri mõiste kaudu: iga *olend sünnib teatud kultuuri ja saab kultuurist impulsse, mis arendavad välja tema individuaalse teadvuse. Oma tegevuse kaudu jätab ta omakorda kultuuri teatud märgilised jäljed, mis seal edasi toimivad.

Ingl home consciousness, store consciousness, storehouse consciousness.

Amarāvatī, kunagine budismi keskus ja pühapaik Kagu-Indias, tänapäeva Andhra Pradeshi osariigis Krishna jõe äärses Gunturi maakonnas. A. kompleksi rajamine algas 2. saj e.m.a, kuid suurima õitsenguni jõudis see Andhrat valitsenud Šātavāhana dünastia ajal (1.–4. saj), mil rajati keskne suur *stuupa. India sakraalarhitektuurile tüüpilist rikkalikult skulptuuride ja bareljeefidega kaunistatud kuplikujulist peastuupat ümbritses hulk väiksemaid; samuti asusid seal munkade eluruumid, väitlussaalid ja muud ehitised. A. kompleksi suurejoonelist väljaehitamist soodustas tema asukoht tollase Andhra pealinna Dhanjakātaka (Dhānyakat'aka) vahetus läheduses. Šātavāhana dünastia ajal ja järgnevatel sajanditel oli A. oluliseks *mahajaana keskuseks Lõuna-Indias, säilitades oma tähtsuse kuni 14. saj. Tõenäoliselt on A. seotud ka *vadžrajaana kujunemisega, kuna selle traditsiooni kohaselt kuulutas Buddha seal *Kālacakra-tantra’t. Tänapäeval ei ole A. ehitised säilinud. Suur osa arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kunstimälestisi asub maailma erinevates muuseumides.

Ambedkar, Bhimrao Ramji (1891–1956), india ühiskonnategelane, justiitsminister (1947–1951), India Vabariigi konstitutsiooni põhiautoreid. A. oli sünnilt *seisusteväline, kuid sai tänu Baroda maharaadža toetusele hea hariduse Ameerikas ja Euroopas. Temast sai seisusteväliste õiguste eest võitlemise juht. Kuna hinduismis säilis alavääristav suhtumine nendesse ka pärast India iseseisvumist, astus A. 1956 koos 200 000 seisustevälisega avalikul tseremoonial budismi. Sellega pani ta aluse seisusteväliste budismi pöördumisele Indias, mis toimub tänapäevani.

Amitābha (skr ‘mõõtmatu valgus’; tb a mi tā bha, ‘od dpag med; hn amituo; jp amida), tuntud ka nime all Amitājus (skr amitāyus ‘mõõtmatu elu’), *mahajaana ja *vadžrajaana mütoloogias *buddha, samuti üks viiest *dhjaanibuddhast. Peamine A-ga seotud kanooniline tekst on *Sukhāvatīvyūha-sūtra. Enne buddhaks saamist olevat A. olnud *bodhisattva Dharmākara, kes palju aegkondi tagasi andnud tõotuse luua täiuslik *buddhaväli, kus kõik kannatavad olendid, kes usuvad A-sse, võiksid sündida puhaste ja täiuslikena. Peale buddhaks saamist ta lõigi selle buddhavälja, mille nimeks sai Õnnemaa (*Sukhāvatī) ning hakkas seda valitsema. Teises A-ga seotud tekstis, Amitāyurdhyāna-sūtra’s, kirjeldatakse kuutkümmet keskendumisviisi, mille abil on võimalik jõuda A. buddhaväljale. A. kultus tekkis tõenäoliselt meie ajaarvamise algul Indias, millest annavad tunnistust mitmed varajased *mahajaana suutrad, samuti *Nāgārdžuna ja *Asanga teosed ning Hiina rännumeeste teated. Hiljem levis A. kultus eriti Jaapanis, kus teda tuntakse Amida nime all ja usutakse, et *nembutsu pidev kordamine aitab sündida Õnnemaal. Viie dhjaanibuddha seas on A. lootose perekonna pea. Dhjaanibuddhade *mandalas asub ta läänes, on punast värvi, istub mõtluspoosis (skr dhyānamudrā) paabulinnutroonil, hoides käes almustekaussi. Tema *pradžnja on Pāndaravāsinī ja teda esindab *bodhisattva *Avalokitešvara. Maailma ilmus ta *Šākjamunina. A. kultuse vadžrajaana vorm on levinud Tiibetis ja teistes tiibeti budismi maades; tema maiseks kehastuseks peetakse *pantšen-laamat.

Amitājus vt Amitābha

Amoghasiddhi (skr ‘vääramatult sihilejõudnu’; tb don yod grub pa; hn bugongchengjiu; jp fukūjōshū), *mahajaana ja *vadžrajaana mütoloogias *buddha, samuti üks viiest *dhjaanibuddhast, karma perekonna pea. Dhjaanibuddhade *mandalas asub A. põhjas, ta on rohelist värvi, tema parem käsi, mis on rinna kõrgusel, sümboliseerib kartmatust (skr abhayamudrā). Tema *pradžnja on *Tāra ning teda esindab *bodhisattva Višvapāni. Maailma ilmub A. tuleviku buddha *Maitrejana.

amrita (skr amr'ta ‘surematus’), india mütoloogias surematuse eliksiir. Mütoloogilise seletuse järgi olevat a. tekkinud sellest, kui *jumalad ja *asurad piimaookeani kloppisid, kuid jumalad said a. endale ning see põhjustas jumalate ja asurate vahelise tüli. «Rigveedas» samastatakse a. *soomaga. *Sikhismis nimetatakse a-ks rituaalset jooki, mida antakse pühitsetule juua sikhi kogukonda *khālsā‘sse vastuvõtmise märgiks.

analüüsiv vaatlus (skr vipaśyanā; pl vipassanā; tb lhag mthong; hn guan; jp kan), budismis üks kahest kõige tähtsamast *meeleharjutusest, teine on *meelerahu (skr śamatha). A. seisneb *mõtluse objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse. A. viib harjutaja selle mõistmiseni, et kõiki *kokkupandud *seadmusi iseloomustab kolm tunnust: *püsitus, *isetus ja *kannatus. *Mahajaanas rõhutatakse seadmuste analüüsi *tühjuse (skr śūnyatā) mõiste baasil. A. kaudu jõutakse ülemaise teadmise (kuues *abhijñā), *mõistmise ja *vabanemiseni. Mõnes budismi meeleharjutussüsteemis peetakse meelerahu a-le eelnevaks harjutuseks. Teistes, eriti *chan’is, käsitletakse aga mõlemat kui ühe ja sama meeleharjutuse kaht teineteisest lahutamatut aspekti.

Ingl insight, contemplation, discerning.

Ānanda, *Šākjamuni üks peamisi õpilasi. Ā. oli Buddha onupoeg ja teener, kes astus *koguduse liikmeks juba teisel aastal pärast Buddha *virgumist. Kuna ta oli kõige kauem Buddhaga koos viibinud ja tema õpetust kuulanud õpilane, siis olevat ta esimesel *budismi suurkogul *Rādžagrihas kandnud ette kõik, mida Buddha oli õpetanud. See sai aluseks kanoonilisele *Sūtrapit'akale. Ā. kui vahendaja osalusele budismi tekstiloomes viitab *suutrate tüüpiline algus “Nõnda olen ma kuulnud...“.

Anāthapindada (skr anāthapin'd'ada; pl anāthapin'd'ika ‘vaeste toitja’), budismi pärimuses rikas kaupmees *Šrāvastīs, pärisnimega Sudatta, kes pöördus budismi juba esimesel kohtumisel *Buddhaga ja oli tema peamisi ilmalikke järgijaid. A. toetas heldelt Buddha *kogudust. Ta andis tema käsutusse oma aia *Džeta metsas (skr jetavana), kus Buddha tihti viibis ning õpetas. A. suri enne Buddhat ja olevat seejärel sündinud taevas.

Anāthapindika vt Anāthapindada

anātman vt isetus

anattā vt isetus

Angkor Vat, 12. saj pärinev hinduistlik-budistlik templikompleks muistse Khmeri riigi pealinnas tänapäeva Kambodžas. Sel ajal domineeris seal *mahajaana budism ja *Avalokitešvara kultus, mis oli läbi põimunud hinduistlike jumalate *Šiva ja *Višnu kultusega. Koos kujundasid need poliitilis-religioosse ideoloogia, mille keskmes oli devaraadža e jumaliku kuninga kultus. Devaraadžat peeti üheaegselt nii Avalokitešvara, Šiva kui ka Višnu kehastuseks. Devaraadža kultuse kulminatsiooniks oli Džajavarman VII valitsemisaeg (1181–1218), mil A-i kõrvale rajati uus templikompleks Angkor Thom põlistamaks jumal-kuninga ülevust. Seda sümboliseerib eriti Bayoni tempel, mille 52 torni on kaunistatud Avalokitešvarana kujutatud kuninga nelja suunda vaatavate 3–4,5 m kõrguste reljeef-portreedega.

An''guttara-nikāya (pl ’üks-rohkem õpetussõnade kogu’), *Suttapit'aka neljas kogumik, vastab sanskritikeelsele Ekottara-āgama’le. See koosneb 11 osast, kusjuures iga osa sisaldab arutlusi nähtuste üle, mis koosnevad antud osa järjekorranumbrile vastavast arvust elementidest. Nt sisaldab A. neljas osa käsitluse *neljast õilsast tõest. Teine osa sisaldab muu hulgas arutluse kaht liiki rumalatest ja kaht liiki tarkadest: rumal on nii see, kes kannab koormat, mis ei kuulu temale, kui ka too, kes väldib koormat, mis kuulub temale; tark aga on nii see, kes väldib koormat, mis ei kuulu temale, kui ka too, kes kannab koormat, mis kuulub temale. A. omapärane koostamisviis peegeldab vanade indialaste kalduvust süstematiseerimisele formaalsete tunnuste alusel. Erinevate jaotuste alusel on A-s kas 2198, 2308 või 9557 suutrat.

Animitta vt märgitus

anitya vt püsitus

annetamine (skr, pl dāna; tb sbyin pa; hn bushi; jp fuse), ka heldus, budismis toiming ja helde meeleseisund, mis tähendab valmisolekut anda teiste hüveks ära kõik, mis inimesel on. A-se abil saab *pälvimusi ja see võimaldab üle saada isekusest. Maades, kus on levinud *theravaada budism, peetakse *munkadele ja *nunnadele annetamist eriti heaks võimaluseks pälvimusi koguda. *Mahajaanas kuulub a. kuue või kümne *ületava toimingu hulka. Vt ka ületav annetamine.

Ingl giving, almsgiving, donation, offering, generosity, liberality.

antarābhava vt vahepealsus

anupaśyanā vt järelevaatamine

Anurādhapura, Sri Lanka ajalooline pealinn 4.–11. saj, asub praegusest pealinnast Colombost 250 km põhja pool. Seal on saare kuulsaimad budistlikud mälestised, Mahāvihāra, Abhayagiri ja Jetavana kloostrid ning templikompleksid, mis olid omal ajal budistliku maailma suurimateks ehitisteks. Seal kasvab ka väidetavalt esialgsest *Bodhgayā *bodhipuust toodud võrsest istutatud bodhipuu. 11. saj algul jäeti A. kui pealinn maha sagedaste sõdade tõttu Lõuna-Indiaga, kuid see jäi oluliseks budismi keskuseks veel mitmeks sajandiks. Tänapäeval on paljud sealsed mälestised välja kaevatud ja konserveeritud ning A. on taas tunnustatud kui budismi pühapaik ja palverändude sihtkoht.

anuttarā samyaksam'bodhi vt ülim täielik virgumine

anuttarayogatantra (skr ‘ülim joogatantra’; tb rnal 'byor bla na med pa'i rgyud), *vadžrajaanas *tantra tekstide ja neile vastavate *meeleharjutuste neljase jaotuse kõrgeim klass *kriyatantra, *caryātantra ja *yogatantra kõrval. A-d esitavad juhatusi kõrgemal tasemel kujustamisharjutusteks. Tiibeti traditsioonis on a-d jaotatud kolmeks klassiks, milleks on ema-, isa- ja kahesuseta tantrad. *Ningma traditsioonis nimetatakse esimest kolme tantraklassi välisteks tantrateks, a-id aga sisemisteks, mis jagunevad taas kolmeks: mahāyoga, anuyoga ja atiyoga. A. alla kuuluvad sellised tuntud tantrad nagu *Hevajra-tantra, *Guhyasamāja-tantra ja *Kālacakra-tantra.

apsara (skr apsara ‘vees liikuja’), india mütoloogias naisjumaluste liik, kes elavad nii taevas kui ka maa peal, eriti veekogudes, mägedes ja mujal looduses, olles nõnda nümfide ja näkkide analoogiks. Taevased a-d on *gandharvade naised, kuid nad lõbustavad ka *jumalaid ja teisi taevaolendeid. Maapealseid a-id peetakse ohtlikeks, sest nad võivad armumängudega hullutada ja hukutada inimesi. A-d võivad muuta oma välimust, aga enamasti kujutatakse neid kaunite ja rikkalikult ehitud noorte naistena.

ārāma (skr ‘aed, salu’), varajases budismis *koguduse peatuspaik vihmaperioodil.

aranjakad (skr āran´yaka ‘metsast pärit, metsaraamat’), *brahmanismi pühakirja *šruti alajaotus. Vormiliselt kuuluvad a. *braahmanate juurde, kuid on neist uuemad ja sisult rohkem seotud *upanišadidega. Viimaseid peetaksegi a-te edasiarendusteks. A-de ja upanišadide kogumikud kannavad samu pealkirju, nagu Aitareya, Taittirīya, Kauśītaki, Kat´ha jt. A-te nimetus tuleneb ilmselt sellest, et need olid ette nähtud metsaerakutena elavatele mõttetarkadele, kes olid majaperemehe eluperioodi juba seljataha jätnud (*neli elusihti) ja pühendunud a-tes käsitletavate filosoofiliste probleemide üle arutlemisele ja mõtisklemisele.

Ardžuna (skr arjuna ‘valge’), *Mahābhārata tegelane, kolmas Pāndava vendadest, jumal *Indra ja Pāndu naise Kuntī poeg. A. osales Mahābhārata’s kirjeldatud suures Kurukšetra lahingus. A. ja tema sõjavankrijuhi *Krišna lahingueelne kõnelus on *«Bhagavadgītā» sisuks.

arhat (skr ‘väärikas’; pl arahat; tb dgra bcom pa; hn aluohan; jp arakan), budismis *teadvuse kõrgeimasse seisundisse e *nirvaanasse jõudnud inimene, sageli ka *buddha epiteet. *Hinajaanas peetakse a. seisundit isiksuse arengu ülempiiriks, *mahajaanas aga mitte, kuna seal väidetakse, et a. on jõudnud vaid *šraavakate nirvaanasse, st maailmast eraldumisse, ja peab jätkama oma teed *bodhisattvana. *Theravaada järgi peab inimene a. seisundisse jõudmiseks läbima nelja-astmelise *õilsa isiksuse tee. A-d valdavad kuut liiki selget teadmist (*abhijñā). A-iteks peetakse *Šākjamuni peamisi õpilasi *Ānandat, *Maudgaljājanat, *Šāriputrat jt, samuti hilisemate põlvkondade silmapaistvaid budiste.

Ārjadeva (skr āryadeva), 2.–3. saj india budistlik õpetlane, *Nāgārdžuna õpilane, teose «Neljasajaline» (skr catuh´śataka) autor, milles ta põhjendab *madhjamaka seisukohti ning lükkab ümber budistlike ja brahmanistlike oponentide kriitikat sellele. Tšandrakīrti (7. saj) kommentaaris räägitakse, et ta oli Lankā kuninga poeg, kes loobus troonist, rändas Lõuna-Indiasse ja hakkas budistiks.

armastus (hn ai), konfutsianismis *inimlikkusega tihedalt seotud mõiste. *Konfutsius andis a. mõiste abil inimlikkuse kõige põhilisema määratluse: “armastada inimest” (hn ai ren). See sai konfutsianistliku humanismi üheks nurgakiviks ja *õilsat iseloomustavaks tunnuseks. *«Vestetes ja vestlustes» tõstetakse a. mõistet esile kui ainuõiget suhtumist teistesse: “armastad inimest / soovid elu”; “armastad / kas saad jätta hoolitsemata”. Konfutsius oli ilmselt maailma ajaloos esimene mõtleja, kes tõstis esile a. kui eetilise mõiste.

Ingl love.

artha vt kasu; neli elusihti

Arthašaastra (skr arthaśāstra ‘kasutraktaat’), vanaindia valitsemiskunsti käsiraamat, mille autorina on teoses endas mainitud Kautiljat (skr kautilya, teise nimega Višnugupta, skr vis´n´ugupta), kes arvatavasti oli Maurja dünastia kuninga Tšandragupta (4. saj e.m.a) peaminister Tšānakja, kuid ilmselt on suur osa tekstist kirjutatud siiski alles järgnevatel sajanditel kuni 2. saj m.a.j. Teose viieteistkümnes peatükis antakse praktilisi juhiseid, kuidas korraldada kuningriigi majanduslikku ja poliitilist elu. Rõhku pannakse kirjeldustele, missugused on targa kuninga (skr rājar´s´i) omadused, kuidas tuleb tulemuslikult rakendada ametnike aparaati, kuidas üles ehitada sõjavägi ja luuresüsteemid, kuid esitatakse ka õpetusi põllumajanduse ja muude majandusharude korraldamisest ning väärtuste jaotamisest riigis. A. propageerib pragmaatilist ja autokraatlikku riigikorraldust, peegeldades seega India riigi ja ühiskonna arengut tsentraliseeritud suurriigi ajal. A-t on võrreldud Machiavelli (1469–1521) «Vürsti» ja ka *«Shangi valitseja raamatuga».

ārūpyadhātu vt kujudeta vald

āryapudgala vt õilis isiksus

asam´khyeya (skr ‘loendamatu, kokkuarvamatu’; tb grangs med; hn asengqi; jp asōgi), india õpetustes, eriti budismis väga suur arv, mida ei peeta siiski lõpmatuseks. *Mahajaana suutrates kasutatakse seda täiendit eelkõige siis, kui kõneldakse ajast ja ruumist, aga ka väga suurtest hulkadest (nt tolmukübemetest, *olenditest, *maailmadest, *buddhadest jms). Tihti esineb a. koos väga suurte arvudega, millega püütakse a-t mingil moel määratleda.

asam´skr´ta vt kokkupandamatu

Asanga (skr asan´´ga, 4.–5. saj), *Gandhārast pärit india budistlik õpetlane, *joogatšaara koolkonna rajajaid. Ta olevat algul järginud *hinajaanat, kuid siis pöördunud *mahajaanasse, kuhu pööras ka oma noorema venna *Vasubandhu. Mütologiseeritud eluloo järgi olevat ta kujustanud *bodhisattvat ja tulevast *buddhat *Maitrejat ning viibinud isegi viimase juures *Tušita taevas. Maitrejalt olevat ta saanud õpetusi, mida edastas oma töödes, mistõttu Maitreja on isegi märgitud mõne A-le omistatud töö autoriks. A. tähtsamad teosed on *Abhidharmasamuccaya, *Mahāyānasam´graha ja *Yogācārabhūmi-śāstra. A. on samuti koostanud värsskokkuvõtteid-kommentaare *ületava mõistmise suutratele, millest tuntumad on *Abhisamayālam´kāra ja *«Teemantsuutra» kommentaar «Seitsekümmend salmi» (skr kārikasaptati).

āsrava vt meelemürk

astmeline tee, *mahajaana põhilisi õpetusi, mille kohaselt *bodhisattva saab jõuda *virgumiseni ainult aste-astmelt, rakendades erinevaid *meeleharjutusi ja õpetusi. Virgumisel on samuti mitu astet ja *taset. Bodhisattva tasemete alustekstiks on *Daśabhūmika-sūtra; a-d käsitlevad *«Bodhitšarjāvatāra» ja *Bhāvanākrama. Tiibeti budismis tuntakse a. õpetust nimetuse *lam rim all, selle väga tuntud õpperaamatuks on *Lam rim chen mo. *Chan´is ja zen´is järgitakse a. e ‘astmelise õpetuse’ (hn jianjiao; jp zengyō) kontseptsiooni peamiselt *caodong’i (jp sōtō) koolkonnas ja teataval määral vastandub see *äkilise virgumise (hn *dunwu; jp *tongo) õpetusele.

Ingl gradualism, gradual way, gradual enlightenment.

asura (skr, pl asura ‘mittejumal’), india mütoloogias pooljumalate nimetus. Kunagi olevat a-d asunud *jumalate kombel *Trājastrinša taevas, kuni selle valitseja *Indra nad sealt minema kihutas. A-d elavad enamasti *Meru mäe koobastes ja peavad jumalatega raevukaid võitlusi, kuigi jäävad alati kaotajateks. Tüliõunaks a-te ja jumalate vahel on müütiline puu Tšittapātāli, mille juured asuvad a-te valdustes, viljad aga küpsevad taevas. *Veedades liigitatakse jumalaid ja a-id veel eri liiki jumalateks, hiljem muutusid a-d india mütoloogias aga deemoniteks. Budistlikus mütoloogias moodustavad a-d ühe *kuuest olemasolu valdkonnast. *Vadžrajaanas sümboliseerivad nad kadedust.

Ašoka (skr aśoka; pl asoka; u 273–232 e.m.a), Vana-India Magadha riigi Maurja dünastia valitseja, Bindusāra poeg ja Tšandragupta pojapoeg. A. ühendas esimesena suurema osa Indiast. Ta laskis *brahmi ja teistes tähestikes (kharošthi, kreeka) vastavalt kohalikele keeltele ja kirjaviisidele raiuda kivisammastele suure hulga seadusi ja edikte, mis sageli ülistavad *budismi ja keisri budismimeelsust. Oma valitsemise kolmeteistkümnendal aastal, olles väga veriselt ja ohvriterohkelt vallutanud Kalinga riigi, olevat A. budismi mõjul loobunud edasistest vallutustest ja kuulutanud sõjad ebakõlbelisteks. Ta käis palverännakutel budismi pühapaikades, millest annavad tunnistust nendesse kohtadesse paigutatud A. sambad. Keiser saatis saadikuid kuulutama budismi ka väljapoole Indiat, läänes kuni Vahemeremaadeni. Tema toetus pani aluse budismi positsiooni tugevnemisele india ühiskonnas ja selle laialdasele levimisele.

As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra (skr ‘kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra’; tb shes rab kyi pha rol tu phyin pa brgyad stong pa’i mdo; hn baqian song banruo poluomi jing; jp hachisen ju hannyaharami kyō), põhiline *ületava mõistmise tsükli tekst, ilmselt esimene *mahajaana suutra, mis arvatavasti pani aluse selle tekstitüübi kujunemisele ja levikule. A. kirjalik tekst, mis meieni jõudnud kujul koosneb 32 peatükist, loodi tõenäoliselt juba 2.–1. saj e.m.a. A-s eristatakse erinevaid ajalisi kihistusi. Võimalik, et A. oli esimene kirjalikul kujul loodud budistlik tekst, mis sellisena põhjustas revolutsiooni teadmise edasiandmise traditsioonis nii budismis kui ka india vaimukultuuris üldse. A-s on lõike, mis ülistavad kirja pandud pühakirja ning selle lugemist, õppimist, kirjutamist ja levitamist kui ülimaid *pälvimusi põhjustavaid tegevusi, mis mõõtmatult ületavad tavalisest ohverdamisest ja pühade säilmete kummardamisest saadavaid pälvimusi. Kirjaliku pühakirja kultuse vastandamine Buddha säilmete kultusele ongi üks A. juhtmotiive. A-s esitatakse uus lähenemine *seadmuste käsitlusele, mis väidab, et kõiki seadmusi iseloomustab kolm omadust: *tühjus (skr śūnyatā), *märgitus (skr ānimitta) ja eesmärgitus (skr apran´ihita). Sellega vastandub A. õpetus teataval määral *abhidharmale, mis pidas seadmusi tegelikeks. A. avaldas tõenäoliselt mõju *madhjamaka e *šuunjavaada koolkonna kujunemisele. A-s interpreteeritakse omapäraselt *bodhisattvat kui erilist inimtüüpi, paigutades selle mõiste alla ka *šraavakad ja *pratjekabuddhad. Bodhisattvad jagatakse alatüüpideks vastavalt nende arengutasemele, alustades ‘bodhisattvateele asunud isiksusest’ (skr bodhisattvayānika pudgala). Kõrgeimaks tüübiks on bodhisattva-mahasattva. Viimase kirjeldamine ja selle alatüüpide väljatoomine on A. personoloogia keskseid teemasid. A-s on oluline ka *teadvuse kõrgeima seisundi ja seda kirjeldavate terminite käsitlus, mis baseerub neljal põhimõistel: *ületav mõistmine (skr prajñā-pāramitā), *ülim täielik virgumine (skr anuttarā samyaksam´bodhi), *kõikteadmine (skr sarvajñatā) ja *nõndasus (skr tathatā). A-s esineb mõiste *seadmuseihu (skr dharmakāya) elava toimiva *Buddha sõna edastava tekstikogumi tähenduses. Suutra lõpupeatükkides esitatakse lugu nooruk Sadāpraruditast, kes läbi raskuste jõuab bodhisattva Dharmodgata juurde, et viimaselt õppida ületavat mõistmist. Samuti leiab sealt *Abhirati kirjelduse. Nepali mahajaana traditsioonis kuulub A. *üheksa seadmuseõpetuse hulka. Tõlgete kaudu on A. etendanud olulist osa tiibeti ja hiina budismis.

Ingl Perfection of Wisdom Sutra in Eight Thousand Lines, The Sutra of the Perfection of Insight in Eight Thousand Verses.

Ašvaghoša (skr aśvaghośa, 1.–2. saj), india budistlik poeet ja näitekirjanik. Tema elust on vähe andmeid, kuid ilmselt oli ta budismi pöördunud *braahman. A. loomingust on teada kaks kõrgstiili *sanskritis kirjutatud poeemi: *Šākjamuni eluloost pajatav «Buddha teod» (Buddhacarita) ja Buddha poolvenna Nanda budismi pöördumise teemaline Saundarananda. Viimasest on sanskritis säilinud ainult osa, kuid tervikuna on see olemas hiina- ja tiibetikeelses tõlkes. Samuti on A. ainult fragmentidena säilinud üheksavaatuselisele näidendi «Šāriputra lugu» (skr śāriputra-prakaran´a) autor, mille sisuks on Buddha kahe tähtsama õpilase *Šāriputra ja *Maudgaljājana budismi pöördumise lugu. Hiina traditsioonis peetakse A-t ka traktaadi *Mahāyāna-śraddhotpāda-śāstra autoriks, mis aga tegelikult on loodud märksa hiljem ja ilmselt juba Hiinas.

ašvinid (skr aśvinau ‘kaks ratsurit’), *veedade mütoloogias kaksikud jumalused, kes ilmuvad enne koitu taevasse kuldsetel kaarikutel. Neid kirjeldatakse iginoortena, kiirete, kuldsete ja säravatena ning nad võivad võtta mistahes kuju. A. toovad õnne, küllust, jõudu ja tervist. Paljudes veeda hümnides ülistatakse neid kui taevaseid ravitsejaid.

Atīša (skr atīśa, 982–1054), india-tiibeti budistlik õpetlane. A. oli pärit Bengalist. Ta õppis *Nālandās ja mitmes teises kuulsas kloosterülikoolis, reisis seejärel Jaavale, kus kohtas oma peamist õpetajat Dharmakīrtit. Naasnud Indiasse, sai temast Vikramašīla kloostri eestseisja. 1042. a rändas A. Tiibeti kuninga kutsel Tiibetisse, et aidata seal budismi levitada ja tekste tõlkida, ning jäi sinna oma elu lõpuni. Tiibetis on A. tuntud nime Džobodže (tb jo bo rje, ‘kõrgeauline isand’) all. Tema osalusel tõlgiti tiibeti keelde mitmed *ületava mõistmise suutrad ja *madhjamaka koolkonna traktaadid, samuti tantristlikke tekste. A. enda tuntuim teos on «Virgumistee lamp» (skr bodhipathapradīpa; tb byang chub sgron me). A. tõi Tiibetisse ka *Kālacakra-tantra ja sellega koos uue, 60-aastastel tsüklitel põhineva ajaarvamise, mida hakati seal arvestama alates 1027. A. nimekaim õpilane Dromtön (‘brom ston, 1008–1064) rajas *kadami koolkonna. A-t peetakse tiibeti budismi nn teise laine kõige olulisemaks õpetajaks.

ātman vt aatman, ise

attā vt aatman, ise

aum vt om

auväärne (skr āyuśmat; pl āyusmant ‘pikaealine’), budismis *Šākjamuni õpilaste ja teiste väljapaistvate munkade epiteet. Indias ka kõrgaadlike epiteet.

avadaana (skr avadāna; pl apadāna ‘suured teod’; tb rtogs par brjod pas sde; hn apotuona; jp abadana), rühm budistlikke tekste, mis on välja arenenud *džaatakatest. A. sisaldavad nii *Šākjamuni varasemaid sünnilugusid *bodhisattvana kui ka teiste, enamasti väljamõeldud isikute elulugusid. A lugude rõhuasetus on inimeste tegude dramaatilisel kirjeldamisel, mis on neid juhtinud Buddha õpetuse juurde. Vanimad a. kogumikud on u 2. saj e.m.a pärinevad *Khuddaka-nikāya’sse kuuluv värsivormis paalikeelne «Suured teod» (pl apadāna) ja «Vanemate suured teod» (skr sthavīra-avadāna). Tuntuimad a. on ajaarvamise vahetuse paiku loodud segastiilis «Sada suurt tegu» (skr avadānaśataka) ja «Taevalikud suured teod» (skr divya-avadāna). A. avaldasid mõju *mahajaana suutrate kirjanduslikule vormile ning hilisemale budistlikule luulele, mille näiteks on värssteos «Bodhisattva suurte tegude vanik» (skr bodhisattva-avadāna-māla).

Avalokitešvara (skr avalokiteśvara; tb spyan ras gzigs dbang phyugs; hn guanyin; jp kannon), *mahajaana ja *vadžrajaana mütoloogias *bodhisattva, *kaastunde kehastus. Nime A. tähendus ja päritolu ei ole päris selge. Liitsõna avalokita-īśvara tõlgitakse tavaliselt ‘allavaatavaks jumalaks’, ‘jälgivaks isandaks’, ‘isandaks, keda on nähtud’, ‘pilgu isandaks’ jne. On olemas ka hüpotees, mille kohaselt on bodhisattva nime aluseks hoopis sõna avalokita (pl apalokita) kõrvaltähendus ‘päästja, vabastaja’; A. tähendus oleks sel juhul ‘päästja isand’, mis vastaks tema kirjeldusele ja iseloomustusele varajastes allikates, nt *«Lootossuutras». A. tiibetikeelne nimetus tähendab ‘vaatav silm’, mongolikeelne nidüber üjegci ‘silmitsev’. Veel ühe hüpoteesi järgi on nime A. algkujuks hoopis avalokita-svara (skr ‘helisid jälgiv’), mis esineb Sise-Aasiast leitud «Lootossuutra» fragmentides. Seda oletust kinnitavad ka budistlike *suutrate varajased tõlked hiina keelde, kus A. nimeks on Guanyin (hn ‘helisid jälgiv’) või Guanshiyin (hn ‘maailma helisid jälgiv’). See nimi on Hiinas jäänud üldkasutatavaks tänapäevani vaatamata 7. sajandil tehtud katsetele asendada see nimega Guanzizai (hn ‘vaatlev valdjas’), mida võib pidada sanskritikeelse A. otsetõlkeks. Hiinakeelsele nimele Guanshiyin viitab ka A. teine mongolikeelne nimetus Honšim, mida kasutatakse eelkõige tavamütoloogias nagu šamanistlikes ülistuslauludes, pärimustes jms kõrvuti õige sanskritikeelse nimekuju ja selle mongolipärase variandiga Arja-Bolo, Arja-Bula jt. Üks varasemaid tekste, mis räägib A-st, on *Gan´d´avyūha-sūtra, kus ta esineb Lõuna-Indias Potalaka mäel elava õpetaja-bodhisattvana, mitte aga veel kõikvõimsa päästjana. Veidi hilisemas *Sukhāvatīvyūha-sūtra’s esindab A. bodhisattvana Amitābhat. «Lootossuutras» ja *Samādhirāja-sūtra’s kohtame A-t aga juba kõikide *olendite päästjana. «Lootossuutras» võrdsustatakse A. austamine loendamatute buddhade austamisega. Ta võib võtta erinevaid kujusid (ühtekokku on neid kolmkümmend kaks), et päästa kannatavaid olendeid. A. võib esineda ka mõne hinduistliku *jumala (*Brahma, *Ganeša, *Višnu, *Šiva jt) kujul, buddha või mistahes muu *olendina ning ilmuda ükskõik missuguses *sansaara vallas, sh ka *põrgus. A. kultus kulmineerus Karan´d´avyūha-sūtra’s (4.–5. saj), kus teda austatakse palju rohkem kui buddhasid ning talle omistatakse isegi mõningaid jumal-looja omadusi. Indiast alguse saanud A. kultus levis eriti Hiinas ja teistes Kaug-Ida maades, kus alates 7.-8. sajandist on märgata A. soo muutumist: mehekujulise A. kõrvale tekkis ka naisekujuline, mis hiljem tõrjus mehekujulise välja. *Vadžrajaanas võtab A. erinevaid kujusid ja kannab erinevaid nimesid. Teda kujutatakse küll India printsina (Sinhanāda Avalokitešvara), küll lootosõit hoidvana (Padmapāni Avalokitešvara), küll kuuekäelisena (Šadakšari Avalokitešvara), küll üheteistnäolise ja sajakäelisena (Ekadašamukha Avalokitešvara) jne. Ka siin rõhutatakse tema sidet Amitābhaga, kuid peale selle, et A. elab *Sukhāvatīs, on tal ka oma asupaik lumistel mägedel – Potala. A-t austatakse eriti tiibeti budismis, kus tema maiseks kehastuseks peetakse *karmapad ning *dalai-laamat. A. *mantraks on *om mani padme hum.

āvaran´a (skr, pl ‘takistus, tõke, varjutus’; tb sgrib pa; hn gua’ai; jp keigei), budismis *virgumist takistav asjaolu. *Mahajaanas eristatakse kaht a-d, mis takistavad virgumist ja hoiavad inimest *sansaaras: *meeleplekkide tõke (skr kleśa-āvaran´a) ja teadasaamist takistav tõke (skr jñeya-āvaran´a). Mahajaana järgi suudavad *arhatid vabaneda vaid meeleplekkidest ning üksnes *buddhad ja *bodhisattvad saavad *tühjuse mõistmise abil üle ka valedest *vaadetest.

Ingl obstruction, defilement, darkness.

āvāsa (skr, pl ‘asupaik, viibimine’), paik, kus budistlikud mungad peatusid vihmaajal ja kuhu ehitati vihma kaitseks varjualused – *vihaarad. Algselt jätsid rändmungad a-d peale vihmaperioodi lõppu maha, hiljem kujunesid nendest püsivad peatuspaigad.

avataara (skr avatāra ‘allatulek’), hinduismis jumaluse kehastumine mõneks maiseks olendiks. Eriti palju on neid *Višnul, tuntuimad ja austatuimad on *Krišna ja *Rāma. Vt ka kehastumine, taaskehastunu.

Ingl descent, reincarnation, manifestation.

Avatam´saka-sūtra (skr ’vaniksuutra’; tb phal chen; hn huayan jing; jp kegon kyō), üks mahukamaid ja mõjukamaid *mahajaana suutraid, tegelikult enam kui kolmekümnest tekstist koosnev *suutrate kogumik. A. loodi arvatavasti ajavahemikus 1.–4. saj algupäraselt sanskritikeelsena Indias, võimalik, et osaliselt ka Sise-Aasias, kuid tervikuna on kogumik säilinud ainult hiina- ja tiibetikeelses tõlkes. Sanskriti keeles on säilinud vaid A. kaks kõige mahukamat ja arvatavasti ka kõige vanemat osa, *Daśabhūmika-sūtra ja *Gan´d´avyūha-sūtra, mis Indias ja Nepalis on tuntud omaette suutratena ning kuuluvad ka nepali traditsioonis enim austatud *üheksa seadmuseõpetuse hulka. Kogumikuna pandi A. kokku tõenäoliselt 4. saj Sise-Aasias, kust levis Hiinasse. Hiina keeles on kaks A. täielikku tõlget, lisaks veel eraldi Gan´d´avyūha-sūtra tõlge. Varasem, 5. saj algusest pärit tõlge sisaldab 34 ja hilisem, 7. saj lõpust pärit tõlge 39 osa. 9. saj keskpaigast pärit tiibetikeelses versioonis on 45 osa. Eriti populaarseks sai A. Hiinas, kus selle baasil tekkis 6.–9. sajandini õitsenud *huayan’i koolkond, mis paistis silma filosoofilise analüüsi sügavuse poolest. Pealkiri A. tähendab ‘lillepärga, vanikut, põimikut’, mis viitab nii suutra vormile (erinevate tekstide vanik) kui ka sisule, mille rõhuasetus on üksteisega läbi põimunud lugematute maailmade ja maailmasüsteemide (nagu lilled vanikus) ideel. Suutras leidub suhteliselt vähe filosoofilist arutelu, peamiselt kasutatakse selles rikast kujundirohket keelt, et kirjeldada *buddhade ja *bodhisattvate keskendumisseisundites kujustatud kosmilist tervikut. A. tekstides on õpetajateks sageli bodhisattvad, kuna buddhat esitatakse ebaisikulise alati kohal viibiva *teadvuse kõrgeima seisundina. A. keskseks mõisteks on *seadmusevald (skr dharmadhātu), mille kaudu esitatakse maailmade ühtsuse idee nende paljususes, mis ei tähenda mitte niivõrd füüsilist universumit, meeltele avanevat nn reaalset *maailmavalda (skr lokadhātu), kuivõrd ideaalset harmooniliselt toimivat universumit, kus kõik on kõigega läbi põimunud. Osa sisaldub tervikus ja samal ajal ka tervik igas selle osas, ning see avaneb vaid teadvuse kõrgeimates seisundites. Ometi väidetakse, et ülimas mõttes ei ole erinevate vaadete vahel mingit vastuolu. A. mõnes osas, eriti Daśabhūmika-sūtra’s, käsitletakse põhjalikult ka bodhisattva tasemete ja isiksusetüüpide klassifitseerimise küsimusi; Gan´d´avyūha-sūtra keskendub omamoodi arenguromaanina bodhisattva vaimse arengu ja haridustee kirjeldamisele mahajaana mütoloogilis-religioosses kontekstis. A-s esineb hulk mütoloogilisi bodhisattvaid, kellest olulisemad on *Samantabhadra, *Mandžušrī, *Maitreja ja *Avalokitešvara. Samuti räägitakse seal buddhade paljususest, keda ühtse printsiibina ühendab *Vairotšana.

Ingl Garland Sūtra, Flower Ornament Sūtra, Flower Adornment Sūtra.

avidyā vt teadmatus

Avītši (skr, pl avīci; tb mnar med pa; hn wujian diyu; jp mugen jigoku), *budismi mütoloogias kõige sügavam kuumadest *põrgutest, kuhu mõõtmatuteks ajastuteks sünnivad ümber suurimad mõrtsukad ja kurjategijad. Ometi on ka A-st võimalik pärast halbadest *teoviljadest vabanemist välja pääseda ning sündida ümber mõnda kõrgemasse *olemise valda.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht