Ä

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

äkiline virgumine (hn dunwu; jp tongo), üks *chan’i e *zen’i kahest põhimõistest *astmelise tee kõrval. Selle järgi jõuab *meel *virgumise e taipamiseni (hn *wu; jp *satori) äkitselt ja spontaanselt ning virgumise akt ei ole põhjuslikult seotud eelnevate õpingute, harjutuste ja pingutustega.

Ingl sudden enlightenment.

äärmused (skr, pl anta ‘lõpp’; tb mtha´; hn bian; jp hen), budismi *kesktee õpetuses äärmuslikud vaated, seisukohad ja eluviisid, mida tuleb vältida. Buddha väidab seda juba oma esimeses jutluses *«Seadmuseratta käimapanemine»: “Erakrändur ei tohiks anduda kahele äärmusele!” Kaheks ä-ks on naudingud ja enesepiinamine. Nende asemel soovitab ta keskteed, milleks on õilis *kaheksaosaline tee. *Mahajaanas tähistatakse selle terminiga ka polaarselt vastandlike mõistete paare. *Kāśyapaparivarta´s on nende näidistena toodud *ise (skr ātman) ja ‘mitte-ise’ (skr nairātmya), ‘tekkinud meelestatus’ (skr bhūtacitta) ja ‘tekkimata meelestatus’ (skr abhūtacitta), ‘on’ (skr asti) ja ‘ei ole’ (skr na-asti) ning ‘püsimine’ (skr nitya) ja ‘püsitus’ (skr anitya). Neid tuleb samuti ületada kesktee abil, milleks siin on niisuguste mõistete tähenduste neutraliseerimine nende keskele ehk vahele jääva kirjeldamatuse *kujustamise abil: “‘Püsimine’, Kāšjapa, on üks äärmus, ‘püsitus’, Kāšjapa, on teine äärmus. Mis asub nende kahe – ‘püsimise’ ja ‘püsituse’ keskel, see on, Kāšjapa, kujutu, väljendamatu, paistmatu, seda ei saa mõistete abil teadvustada ning sellel ei ole kohta ega tugipunkti. Seda nimetataksegi, Kāšjapa, keskteeks, *seadmuste tõeliseks käsitluseks.”

Ingl extremes.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht