B

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

baijia vt sada koolkonda

Bāmiyān, paikkond tänapäeva Afganistanis, Kabulist loodes. Asudes *Siiditeel Hindukuši jalamil mitmete kaubateede ristumiskohas, kujunes B-st I at teisel poolel oluline *budismi keskus ulatusliku koobaskloostri ja rikkalikult esindatud monumentaalskulptuuriga. Kõige kuulsamad olid kaks tervest kaljust välja raiutud hiiglaslikku buddha kuju: 35 m kõrgune *Šākjamuni ja 53 m kõrgune *Vairotšana. Rajatud arvatavasti juba 6. saj, olid need algupäraselt ka värvitud ning kulla ja vääriskividega ehitud. B. ja selle hiigelkujusid on kirjeldanud *Xuanzang (7. saj) ning araabia maadeuurija Yakut (13. saj). 1222 hävitas B-i kui kaubandus- ja religioonikeskuse Tšingis-khaan, kuid mõlemad hiigelkujud jäid püsima veel sajanditeks, kuigi mitmed hilisemad muslimivalitsejad püüdsid neid kahjustada. 2001 märtsis purustas kujud suurtükitule ja lõhkeainega tollane Afganistani islamifundamentalistlik Talibani valitsus. UNESCO ning mitmed fondid üle maailma kaaluvad võimalusi nende unikaalsete budismi kunstimälestiste taastamiseks.

bardo vt vahepealsus

Bardo thödol vt Tiibeti surmaraamat

Benares vt Vārānasī

Bhagavadgītā (skr ‘bhagavati laul’), lühidalt ka «Gītā», filosoofiline traktaat, hinduismi üks pühamaid raamatuid, mis on osa *«Mahābhārata» 6. raamatust. B. on loodud ilmselt 1.–2. saj. See koosneb 18 peatükist, mis sisaldavad kokku u 700 kaksikvärssi. Süžeelt ja vormilt on B. dialoog sõjamehe *Ardžuna ning tema vankrijuhi *Krišna, jumal *Višnu kehastuse, vahel. Seega on B. ‘Krišna laul’, sest just teda nimetatakse siin *Bhagavatiks. B. algab Ardžuna kahtluste kirjeldusega, kes ei soovi algavas lahingus võidelda oma sugulaste vastu. Krišna aga tuletab talle meelde sõjamehe kohust. Järgneb vestlus, kus Krišna veenab Ardžunat oma meelt muutma. Krišna ilmutab ennast sealjuures kõrgeima jumalana, kes on vaid näivalt kehastunud inimeseks ja sõjameheks. B. vastandub *veedade traditsioonile ja *braahmanite ülemvõimule, esitades kõrgeima ainujumala kontseptsiooni ja *jumalale *pühendumise (skr bhakti) ideaali ning väärtustades *kšatrijate seisust. Tekst on oluliselt mõjutanud india kultuuri ja kuulub *humanistlike baastekstide hulka, tõstes esile inimest ja inimlikkust. Eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1980, 2000).

bhagavat (skr ‘osaline, osaduses olija, auväärne’; tb bcom ldan ’das; hn shizun; jp seson), auväärsete ja jumalike isikute nimetus Indias. B-i kui osaduses olija all mõeldakse seda, et tegemist on isikuga, kelle osaks on õnn, küllus, au jms. *«Bhavadgītās» nimetatakse B-ks *Krišnat, budismis esitletakse selle epiteediga Buddha *Šākjamunit.

Ingl Lord, Master, Blessed One, World-honored One.

Bhaišadžjaguru (skr bhais´ajyaguru ‘ravitseja-õpetaja’; tb sman gyi bla ma; hn yaoshi rulai; jp yakushi nyorai), *buddha *mahajaana mütoloogias. B. kultus tekkis mitte hiljem kui 2. saj, kuna teda mainitakse juba Śatasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra’s (*ületava mõistmise suutrad). B. kuju aluseks on ilmselt ravitseja-bodhisattvad Bhaišadžjarādža ja Bhaišadžjasamudgata, keda mainitakse *«Lootossuutras». Bhais´ajyaguru-sūtra kirjelduste kohaselt asub ta oma *buddhaväljal Vaidūrjanirbhāsas (skr vaidūryanirbhāsa ‘berülli sära’), mis paikneb idas, kusjuures selle ja meie maailma vahel on kümme korda rohkem maailmu kui Gangese jões liivateri. Maapind on seal üleni berüllist, majad on samuti erinevatest kalliskividest; seal pole kannatusi ega naisi. Ikonograafias kujutatakse B-t berüllsinisena istumas lootostroonil, peopesaga väljapoole suunatud parem käsi hoidmas puuvilja, mis sümboliseerib kaitset kõikide haiguste vastu. Vasakus käes on tal kerjakauss *amritaga, mis ravib kõiki haigusi, hoiab eemale vanaduse ja äratab surnud uuesti ellu. B. ülesandeks on *seadmuse kuulutamine oma buddhaväljal ning haiguste ravimine ja eluea pikendamine teistes maailmades. B. kultuse eesmärgiks on ajalike ja maiste hüvede saavutamine, see pole suunatud lõplikule *vabanemisele. B. kultus on eriti populaarne Hiinas ja Jaapanis koos *Šākjamuni ja *Amitābha kultusega.

bhakti vt pühendumine

Bhārata (skr ‘bharata juurde kuuluv’), ka Bhāratavarša (skr bhāratavarśa ’Bhārata-maa’), India riigi omanimetus, mille algupära ulatub kaugele ajalukku. Sõna B. on tuletatud sanskriti verbijuurest bhr´ (‘hoidma, kandma’). *Veedades tähendas B. mitme jumala, eelkõige *Agni preestrit (Agni üheks nimeks on Bharata, mõnikord esineb see ka kujul B.). Veedade ajast on teada ka Põhja-Indias elanud B. nime kandnud aarjalaste hõim. Ilmselt II at lõpus või I at algul e.m.a valitses Põhja-Indias kuningas Bharata, neid võis olla ka mitu. *«Mahābhāratas» tähendab B. nii hõimuliitu kui ka maad. B. kui maa nimetus esineb *puraanades, kus seda määratletakse kui kuningas Bharata järglaste maad, mis jääb Himaalaja mägede ja ookeani vahele. Algul tähistas see Põhja-Indiat, hiljem kogu Hindustani poolsaart ja selle naaberpiirkondi, kus oli levinud aarjalaste kultuur, seega ka alasid, mis kuuluvad praegu Bangladeshi, Pakistani, Nepali ja osaliselt Afganistani koosseisu. Tänapäeval on B. hindikeelne kuju ‘Bhārat’ kehtestatud India Vabariigi ametlikuks nimeks.

bhavacakra vt olemiseratas

bhāvanā vt kujustamine

Bhāvanākrama (skr ‘kujustamise astmed’; tb sgom pa’i rim pa), *Kamalašīla teos, mille ta kirjutas Tiibetis *mahajaana *astmelise tee teostusviiside selgitamiseks. Arvatakse, et B. kirjutamise ajendiks oli 792–794 *Samje kloostris toimunud kuulus debatt, kus Kamalašīla võitis *äkilise virgumise teed kuulutanud hiina munga Hvašangi (tb hva shang). Teoses antakse *suutrate väidetele tuginedes mahajaana *bodhisattvatee astmete kokkuvõtlik esitus koos üksikasjalike näpunäidetega *meeleharjutusteks. B. tekst koosneb kolmest osast, millest 1. ja 3. on säilinud ka sanskritikeelsena, 2. osa vaid tiibetikeelses tõlkes. Teos on tiibeti budismis oluline ja laialt kasutatav ka tänapäeval. XIV dalai-laama Tendzin Gjatso (*dalai-laama) on oma avalikud loengud sageli üles ehitanud B. selgitustele.

bhikšu vt kerjusmunk

bhikšuni vt nunn

bhūmi vt tase

bindu vt piisk

Bodhgayā, koht, kus *Šākjamuni virgus. Asub Indias tänapäeva Bihari osariigis 90 km Patnast lõunas. B. on kogu maailma budistidele kõige tähtsam pühapaik, üks neljast suurest pühapaigast (*tšaitja), kus käiakse palverännakul. Oletataval Buddha virgumiskohal kasvab ka praegu *bodhipuu. Esimese templi olevat B-sse rajanud *Ašoka 3. saj e.m.a. Praegune Mahābodhi tempel pärineb 2. saj m.a.j. Vahepeal oli see hinduistide valduses. 19. saj lõpus alustati B-s ulatuslikke väljakaevamis- ja taastamistöid. Suuresti Sri Lanka ja teiste maade budistide ning Mahabodhi Society eestvõttel on see tänaseks taastatud budistliku pühapaigana ja kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.

bodhi vt virgumine

bodhicitta vt virgumismeel

Bodhidharma (hn puti damo e damo; jp bodaidaruma e daruma), poollegendaarne india budismi misjonär Hiinas (6. saj esimene pool). B-t peetakse *chan’i õpetuse toojaks Hiinasse, chan’i koolkonna rajajaks ja selle esimeseks *patriarhiks Hiinas ning kahekümne kaheksandaks patriarhiks alates *Buddha Šākjamunist. Teated tema päritolust, elukäigust ja eluaastatest on vastuolulised. Mõne allika põhjal oli ta pärit Lõuna-Indiast ja saabus Hiinasse meritsi lõunast, teiste põhjal tuli aga Iraanist läbi Sise-Aasia. B. eluaastateks on pakutud u 440–528 või u 470–543. 520 paiku olevat ta kohtunud Lõuna-Hiina Liangi dünastia keisri Wu Diga, kuid rännanud siis edasi põhja poole ja peatunud *Shaolini kloostris, kus veetnud üheksa aastat koopas sügavas keskenduses. B. olevat toonud Hiinasse chan’i koolkonna kõige tähtsama pühakirja *Lan´´kāvatāra-sūtra. Legendi järgi pannud B. aluse Shaolini võitluskunstide traditsioonile ja toonud Hiinasse ka teejoomise kombe, kuid on andmeid, et tegelikult viljeldi mõlemaid Hiinas juba varem. B. kujutamine on populaarne Kaug-Ida budistlikus kunstis, eriti tuši- ja akvarellimaalidel, kus teda kujutatakse habemiku ja pungissilmse võõramaise mungana.

bodhipuu (skr bodhivr´ks´a), puu, mille all *Šākjamuni virgus. Selle botaaniline liiginimetus on Ficus religiosa. Praegu *Bodhgayās kasvav b. pandi kasvama võrsest, mis toodi Sri Lankalt; see omakorda pärinevat aga sellesama puu võrsest, mis kasvas Bodhgayās Buddha ajal ja mille all ta virgus. Esialgse b. võrse olevat Sri Lankale saatnud kuningas *Ašoka 3. saj e.m.a.

bodhisattva (skr ‘virgumisolend’; pl bodhisatta; tb byang chub sems dpa’; hn pusa; jp bosatsu), budismis inimene või mõni muu olend, kes on otsustanud saada *buddhaks. Sellist otsust vastu võtma õhutab soov vabaneda ümbersündide ahelast *sansaarast ning vabastada kõik *olendid *kannatusest. Varajases budismis peeti b-teks ainult buddhasid nende varasemates eludes enne buddhaks saamist. Selle tee läbis paljude elude vältel ka *Šākjamuni, kelle varasemaid elusid b-na kirjeldatakse *džaatakates. Ka tulevane buddha *Maitreja on käinud läbi b-tee ja valmistub praegu buddhaks saama *Tušita taevas. Kõik teised inimesed peale buddhade võivad jõuda vaid *arhati tasemele. Seega oli b-te arv piiratud ja b-teed ei peetud universaalseks. *Mahajaanas on b. kontseptsioon universaalne. Selle kohaselt võivad bodhisattvateele asuda kõik olendid. Sellepärast nimetatakse mahajaanat vahel ka bodhisattvajaanaks e ‘bodhisattvasõidukiks’. B-id on teoreetiliselt loendamatu hulk ja neid ei ole mitte üksnes siinses maailmas, vaid ka teistes maailmades, mille arv on samuti loendamatu. B. tee algab *virgumismeele äratamisega (skr bodhicittotpāda), pärast seda annab b. (enamasti mõne buddha või teise b. juuresolekul) tõotuse vabastada kõik olendid *sansaara piinadest. Rakendades *ületavaid toiminguid, jõuab b. täieliku *mõistmise ja piiritu *kaastundeni kõigi olendite vastu, mis tähendab *nirvaanasse e *buddhasusse jõudmist. Kuna aga buddhad pärast täielikku nirvaanasse jõudmist ei saa enam olendeid aidata, siis annavad suurimad b-d, kes kannavad *mahasattva e ‘suure olendi’ tiitlit, tõotuse jääda sansaarasse nii kauaks, kuni kõik olendid on vabastatud. Mahajaana käsitlustes jagatakse b. tee *tasemeteks (skr bhūmi). Varajastes *mahajaana suutrates on neid seitse, hiljem tõuseb nende arv kümneni. Tuntuimaks allikaks, kus kirjeldatakse b. *kümmet taset, on *Daśabhūmika-sūtra. B. teed vaadeldakse *astmelise teena. Mahajaana mütoloogias peetakse b. tee kestuseks kolme *kalpat, millest igaüks kestab miljoneid aastaid, kusjuures esimese jooksul jõutakse ainult esimesele tasemele, teise jooksul seitsmendale ning kolmanda jooksul kümnendale. Oma teel sünnib b. palju kordi ümber, sealjuures mitte üksnes inimese, vaid mistahes sansaaraolendi kujul. Kümnendale tasemele jõudnud b. võib ise valida oma olemiskuju, tal võib samaaegselt olla isegi mitu kehastust. Kõikides mahajaana traditsioonides peetakse kõrgele tasemele jõudnud b-teks paljusid tegelikult elanud inimesi, suuri õpetlasi ja vaimulikke, kes on palju teinud budismi arenguks ja levikuks. Nende seas on nt india budistlikud õpetajad ja õpetlased *Nāgārdžuna, *Šāntideva, *Asanga, tiibeti budismi koolkondade rajajad *Tsongkhapa, *Marpa jt. Paljudele neist on mõnikord juba nende eluajal omistatud mütoloogilisi jooni. Väga oluline osa mahajaanas on mütoloogilistel b-tel. Neid esineb juba kõige varajasemates mahajaana suutrates. *«Lootossuutras» on Buddhat kuulamas kakskümmend kolm b-t, *Vimalakīrtinirdeśa-sūtra’s on neid üle viiekümne. Mahajaana tekstides esineb sageli kaheksast b-st koosnev loend: *Samantabhadra, *Vadžrapāni, *Avalokitešvara, *Mandžušrī, Maitreja, Ākāšagarbha, *Kšitigarbha ja Sarvanīvaranaviškambhin; nendele lisatakse mõnikord veel kaks: Mahāsthāmaprāpta ja Trailokjavidžaja. Indias olid kõige populaarsemad Mandžušrī, Avalokitešvara, Mahāsthāmaprāpta ja Maitreja; Hiinas ja Jaapanis Avalokitešvara ja Kšitigarbha; Tiibetis ja Mongoolias Avalokitešvara, Vadžrapāni ja Mandžušrī. Mütoloogilised b-d esindavad kindlaid buddhasid (nt Avalokitešvara esindab *Amitābhat), kujutades endast antud buddha aktiivset aspekti. *Vadžrajaanas vastab nt igale *dhjaanibuddhale konkreetne b. Seega ei ole mütoloogilised b-d pidanud tingimata läbima bodhisattvateed, vaid nad lihtsalt esindavad buddhasid. Mütoloogilistest b-test võivad eralduda ka teised b-d ja *idamid (nt *Jamāntaka Mandžušrīst). Tiibetis peetakse kõrgemaid vaimseid juhte mütoloogiliste b-te kehastusteks (nt *dalai-laamat ja *karmapad peetakse Avalokitešvara kehastusteks).

Ingl bodhisattva, enlightening being, awakening being.

Bodhitšarjāvatāra (skr bodhicaryāvatāra ‘virgumisteele asumine’; tb byang chub sems dpa’i spyod pa la ‘jug pa), india *mahajaana õpetlase *Šāntideva teos. B. kirjeldab *madhjamaka e *šuunjavaada seisukohalt mahajaana *astmelist teed kuue *ületava toimingu kaudu, milles eriline rõhk on pandud viimase, *ületava mõistmise, käsitlemisele. B. rõhutab mahajaana kaht olulist aspekti: *kaastunnet ja *mõistmist. Kaastunde arendamiseks kasutatakse enese ja teiste vahetamise meetodit (skr para-ātma-parivartana), mis viib *isetuse mõistmise ja kogemiseni. Mõistmine tähendab *tühjuse mõistmist ning selleni jõudmiseks kasutab Šāntideva kõikide väidete absurdini viimise teed, näidates nii nende olemuslikku tühjust. Kümnest peatükist koosnev tekst on säilinud nii *sanskritis kui ka tiibeti-, hiina- ja mongolikeelses tõlkes. Eriti oluline on B. tiibeti budismi *geluki koolkonnas kui üks bodhisattva astmelise tee alustekste. Eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1982, 2008).

Borobudur, monumentaalne budistlik sakraalehitis Jaava saarel, rajatud u 800 budismimeelse Šailendra dünastia valitsemisajal. Ruudukujulise põhiplaaniga astmikpüramiid (külje pikkus 123 m, kõrgus 31,5 m) ühendab endas India ja Kagu-Aasia sakraalarhitektuuri elemente, kujutades ühtaegu *stuupat, *mandalat ja püha mäge. Astmikpüramiid on ümbritsetud kolme ringikujulise terrassiga, millel paikneb kokku 108 väiksemat kellakujulist stuupat, igas neist istuv *bodhisattva kuju. B. suurimaks väärtuseks on tema 1460 paneelist koosnevad bareljeefid kokku tuhandete figuuridega, mis kujutavad stseene *džaatakatest, *avadaanadest ja *Gan´d´avyūha-sūtra’st. Sakraalehitise funktsiooniks on juhtida palverändur spiraalselt kulgevate terrasside kaudu üles püramiidi tippu peastuupani, kus kunagi asusid ilmselt Buddha säilmed. Ta möödub bareljeefidest, mis kujutavad bodhisattva vaimse arengu etappe. Nõnda sümboliseerib kogu teekond inimese arengut kõrgeima seisundi poole. 11 600 m3 kogumahuga B. on maailma suurimaid sakraalehitisi.

braahman (skr, pl brāhman´a ‘jumal Brahmast tulenev’), kõrgeima *seisuse (skr varn´a) nimetus Indias. B-d moodustasid vaimulike seisuse, kelle funktsiooniks oli eelkõige ohvrirituaalide sooritamine ja pühade tekstide tundmine. Hinduistliku mütoloogia järgi tekkisid b-d ürgmehe *puruša peast. Hinduismis peetakse b-d rituaalselt kõige puhtamateks ning nendele ettenähtud piirangud igapäevaelus on kõige rangemad (lihasöömisest täielik hoidumine, vaesuse ideaali teostamine jms). Traditsioonilises india ühiskonnas kujutasid b-d endast vaimset eliiti, kes olid valitsejate nõunike ja ministritena tegevad ka riigiasjades. Budism ja džainism astusid vastu seisuslikule korrale ja b-te sünnipärast tulenevatele eesõigustele. Sellepärast nimetatakse budismis b-ks mitte sünnipärase seisuse liiget, vaid kõrgete moraaliomadustega tarka inimest, kes on teistele eeskujuks. *«Dhammapada» viimane peatükk on täielikult pühendatud niisuguse isiksuse kirjeldamisele. Selle 393. salm väidab: “Ei sassis juuksed, päritolu ega sünnipära tee kedagi b-ks. Kelles on tõde ja seadmus, see on b.”

braahmanad (skr brāhman´a), *veeda hümnide proosakommentaarid, ohvririituste praktilised juhised preestritele. B-d on loodud veedadest hiljem (u 900–700 e.m.a). Formaalselt jagatakse need kolmeks osaks: braahmanad (skr brāhman´a), *aranjakad (skr āran´yaka) ja *upanišadid (skr upanis´ad), kusjuures iga eelmine hõlmab iga järgmise tekstiklassi. Iga nelja veeda juurde kuulusid kindlad b-d: «Rigveeda» juurde kuuluvad Aitareya-brāhman´a ja Kaus´itaki-brāhman´a, «Saamaveeda» juurde Jaiminīya-brāhman´a, «Jadžurveeda» juurde Taittirīya-brāhman´a ja Śatapatha-brāhman´a ning «Atharvaveeda» juurde Gopatha-brāhman´a. Enamik b-test ei ole tänaseni säilinud.

Brahma (skr brahman ‘kasv, areng, vägi’, meessoo nimetav kääne brahmā), hinduismis loov *jumal, ülim olend, maailma ja kõiksuse looja. B. kuulub koos *Višnu ja *Šivaga jumalate kolmikusse (skr trimurti), kus ta on looja (Višnu on hoidja ja säilitaja, Šiva hävitaja). Selgelt eristatav järgijaskond B-l peaaegu puudub ja praegu on otseselt talle pühendatud vaid üks tempel, kuid peaaegu igas Višnule ja Šivale pühendatud templis on ka B. kuju. B-t kujutatakse istumas lootosistmel. Ta on nelja näoga, mis vaatavad igasse ilmakaarde ning sümboliseerivad nelja *veedat, nelja ajastut ja nelja *seisust. Tal on ka neli kätt, mis hoiavad valitsuskeppi, palvehelmeid ja *veeda raamatuid. Teda saadavad ta naised Sāvitrī ja Sarasvatī. Budismis aktsepteeritakse B-t, kuid *jumalana kuulub ta ka *sansaarasse. *Džainismis on B. ühe *jakša nimi, kes saatis kümnendat *tirthankarat.

brahmaloka (skr, pl ‘brahma maailm’), budismi mütoloogias kõrgemad *jumalate maailmad (skr devaloka), mis on jaotatud kaheks vallaks: *kujude vallaks ja *kujudeta vallaks. Esimese juurde kuulub kuusteist erinevat taevast. *Hinajaana mütoloogias on neist kõrgeim *Akaništha. Kujudeta vald koosneb neljast taevast ja seda peetakse kujude vallast kõrgemaks. *Vadžrajaana mütoloogias peetakse Akaništhat üldse kõige kõrgemaks taevaks, mis asetseb kujudeta valla kohal ning kus asub *ürgbuddha. Jumalaid, kes asuvad b-s, nimetatakse brahmadeks või brahmaihuga jumalusteks (skr brahmakāyikā-devatā). Budismi mütoloogia järgi alluvad ka brahmad *teo ja *teovilja seadusele. B-sse pääsevad inimesed, kes on süüvinud sügavasse *mõtlusesse.

brahman (skr brahman, kesksoo nimetav kääne brahman), *upanišadides absoluut, isikuülene maailmahing, mis avaldub ühelt poolt kui brahman, teiselt poolt aga igas olendis oleva individuaalse mina-hinge, *aatmanina. B. on igavene, muutumatu ja kõikjalviibiv universumi vaimne allikas.

brahmanism, *veedade usundist I at esimesel poolel e.m.a välja kasvanud India klassikaline religioon, hilisema hinduismi põhiline allikas. B. on Läänes kasutatav nimetus, mis tuleneb mõistest *braahman ning mõnes käsitluses mõeldakse selle all ka veedade usundit. Nagu sellele järgnenud hinduism, oli ka b. pigem erinevate uskumuste, õpetuste ja filosoofiasüsteemide kogum, mida ühendas veedade pühaks pidamine ja braahmanite keskne osa usutalitustes. B-i perioodil kujunesid välja India mõtteloo klassikalised tekstikogumikud *braahmanad, *aranjakad ja *upanišadid. Braahmanad on eeskätt veedade kommentaarid, mis sisaldavad skolastilisi arutelusid sõnade ja rituaalide tähenduse üle ning põhjendavad braahmanite ülimuslikku seisundit ühiskonnas. Upanišadid esindavad uut filosoofilist mõtlemist, mis oli veel üsna tihedalt seotud mütoloogilise mõtlemisega. Arenes välja idee *aatmanist ehk isikulisest hingest, mis *sansaaras üha uuesti sünnib, sõltuvalt eelnevatest *tegudest ja *teoviljast e karmast. Õpetuse järgimise eesmärgiks on sansaarast *vabanemine (skr moks´a), kuid iidseid riitusi ja ohverdusi ei peeta selleks enam piisavaks. Vabaneda saab vaid *jooga abil, see aga eeldab eelkõige sisemist ohverdamist ja enesepuhastumist. B-s kujuneb välja idee ühtsest jumalikust algest *brahmanist ning samuti india ühiskonna *seisuste hierarhia. Kuigi b-s austati veel ka veedade jumalaid, tõusis seal esile uus põlvkond India jumalate panteonis eesotsas *Šiva ja *Višnuga. B-le vastanduvad uued õpetused budism ja džainism, mis astuvad vastu seisuste süsteemile ja seavad kahtluse alla aatmani e *ise idee.

brahmaseisund (skr, pl brahmavihāra ‘brahmalik asupaik’; tb tshangs pa’i gnas pa; hn si wuliang xin; jp shi muryō shin ‘neli mõõtmatut meelt’, mis on skr catvāry-apramān´āni tõlge), ka brahmalik e püha eluviis, budismis nelja olulise kõlbelise kategooria üldnimetus, mida iga budist peab teostama. Need on *kaastunne (skr karun´ā), *sõbralikkus (skr maitrī), rõõm (skr muditā) ja ükskõiksus e *võrdne suhtumine (skr upeks´ā).

Ingl abodes of Brahma, stations of Brahma, pure abodes, divine abodes, four immeasurables.

brahmavihāra vt brahmaseisund

brahmi (skr brāhmī), India varasemaid kirjasüsteeme, milles on kirjutatud ka suurem osa *Ašoka raidkirju. B-st on välja arenenud Indias, Tiibetis, Birmas, Sri Lankal ja Tais tänapäeval kasutusel olevad kirjad, sh *devanaagari. B. lugemise oskus oli Indias kadunud, kuid see dešifreeriti uuesti 1830-tel. Nii nagu enamik tänapäeva India tähestikke, on ka b. alfabeetiline kiri, kus iga konsonandimärki hääldatakse loomuldasa koos vokaaliga ‘a’; teisi vokaale tähistab konsonandimärgile lisatav diakriitiline märk. Suurem osa b. kirja mälestisi on kirjutatud vasakult paremale. B. kirjas kasutatud numbrimärgid on aluseks tänapäevastele nn araabia numbritele.

buddha (skr, pl ’virgunu’; tb sangs rgyas; hn fo; jp butsu), budismis *teadvuse kõrgeima seisundi e *virgumiseni jõudnud inimene. Sõna buddha on tuletis *sanskriti verbijuurest budh (‘virguma, ärkama’), mis tähistab inimest, kelle *meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik *meeleplekid. Selline inimene on vabanenud *sansaarast ja jõudnud *nirvaanasse. *Theravaadas on b. teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud inimene, eelkõige *Šākjamuni. *Mahajaanas on b. mõiste aga laiem ning seda käsitletakse kui igavest ja kõikjalviibivat *olendit või printsiipi, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata teistele olenditele teed virgumisele, kuulutades neile *seadmust. Varajases budismis nimetati b-ks ilmselt vaid Šākjamunit, kuid üsna pea kujunes arusaam, et b-sid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. *Tipit´aka varasemates tekstides mainitakse kuut b-t, kes on ilmunud enne Šākjamunit; Buddhavam´sa’s on nende arv kasvanud juba kahekümne neljani. Esimese b-na on nimetatud *Dīpankarat, kes ennustanud ka Šākjamunile, et too saab tulevikus b-ks. Šākjamunile eelnesid Krakutšanda (skr krakuchanda; pl kakusandha), Kanakamuni (skr kanakamuni; pl konagamana) ja *Kāšjapa (skr kāśyapa; pl kassapa). *Paali kaanonis on mainitud ka tulevast b-t *Maitrejat. *Hinajaana seisukohalt peab b. enne b-ks saamist elama hulga elusid *bodhisattvana, oma meelt järk-järgult puhastades ja ennast b-ks saamiseks ette valmistades. Lugusid b. varasematest eludest sisaldavad *džaatakad ja *avadaanad. Selles elus, mil tal on ette nähtud b-ks saada, avalduvad b-l *suurmehe tunnused ning elu lõpus vaibub ta *parinirvaanasse ehk täielikku nirvaanasse. Budismi personoloogias on b. eelkõige *õpetaja, erinedes sellega *pratjekabuddhadest, kes küll virguvad, kuid ei õpeta. *Arhatitest erineb b. selle poolest, et jõuab virgumisele ise, mitte teistelt kuuldud õpetuse abil. B-de paljususe idee tõi kaasa b. kuju mütologiseerimise ja nii ongi mahajaanas loodud palju mütoloogilisi b-sid, nt *Amitābha, *Akšobhja jt. Iga b. loob oma *buddhavälja, mida mütoloogiliste b-de puhul kirjeldatakse ideaalsete utoopiliste maailmasüsteemidena. Mütoloogiliste b-de seas on erilisel kohal *Vairotšana kui *ürgbuddha, kellest lähtuvad kõik teised b-d. Mahajaanas kujunes ka b. *kolme ihu (skr trikāya) kontseptsioon. *Vadžrajaanas kasutatakse mütoloogilisi b-sid antropomorfsete sümbolitena *kujustamisel ja neid nimetatakse *dhjaanibuddhadeks. B-de kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on *nõndaläinu (skr tathāgata), *hüvesläinu (skr sugata), *bhagavat ja *võitja (skr jina). *Mahajaana suutrates nimetatakse b-t ‘täielikult virgunuks’ (skr samyaksam´buddha) ja *kõikteadjaks (sarvajña). Eesti keeles kirjutatakse Buddha suure algustähega siis, kui tegemist on Šākjamuniga; buddha virgunud olendite üldnimetusena kirjutatakse väikese algustähega.

Ingl Buddha, Enlightened One, Awakened One.

buddhadharma (skr ‘virgunu seadmus’; pl buddhadhamma; tb sangs rgyas kyi chos; hn fofa; jp butsuhō), kõige üldisemas tähenduses kogu budistlik *kultuur, st kõik budistlikud tekstid ning nende poolt loodud ja mõjutatud kultuuritraditsioonid, seega *budism kui selline. B-le pani aluse ajalooline *Šākjamuni I at keskel e.m.a. India kontekstis vastandub see varasemale *brahmanistlikule kultuurile, väljaspool Indiat aga kõikidele mittebudistlikele kultuuridele. Kitsamas tähenduses on b-d budistliku kultuuri osad – tekstid, õpetused, mõisted, harjutused jm, mis otseselt ja efektiivselt aitavad kaasa *virgumisele ja *vabanemisele viivate meeleseisundite tekkimisele.

Buddhaghosa (5. saj esimene pool), india ja sri-lanka budistlik õpetlane. B. oli pärit Põhja-India Magadha *braahmani perekonnast. Hakanud budistlikuks mungaks, rändas ta Sri Lankale, et õppida seal singalikeelseid *theravaada kaanoni kommentaare. B. kirjutas ka ise hulgaliselt kommentaare paali kaanoni erinevatele tekstidele ning tõlkis singalikeelseid tekste paali keelde. B. tuntuim teos on *Visuddhimagga. Seda peetakse tänapäevani parimaks theravaada kokkuvõtlikuks tekstiks.

Buddha Hariduse Fond (hn Fotuo jiaoyu jijinhui; ingl Buddha Educational Foundation, BEF), 1982 hiina budismi *puhta maa koolkonna õpetaja Ching-kungi (Jingkong, 1927–) Taiwanis rajatud fond budistliku hariduse edendamiseks ning eelkõige budistliku kirjanduse väljaandmiseks ja levitamiseks. Fondil on oma raamatukogu, õppekeskus ja kirjastus, mis annab välja budistlikke raamatuid enam kui kahekümnes keeles tasuta levitamiseks kogu maailmas. 2005 andis Buddha Hariduse Fond välja eestikeelse *«Dhammapada» uustrüki Linnart Mälli tõlkes.

buddhaks´etra vt buddhaväli

buddhasus (skr buddhatā, buddhatva; tb sangs rgyas nyid; hn foxing; jp busshō), budismis mõiste, mis tähistab virgunud seisundit. Varabudismis mõistetakse b-se all olekut, mis on omane ainult Buddhale ja mis eristab teda kõikidest teistest olenditest, ka *arhatitest. B-e avalduseks on kindlad sisemised ja välised omadused, nagu *kõikteadmine, *imevõimed ja *suurmehe tunnused. Mõnes *mahajaana koolkonnas, eriti *chan’is, tähendab b. ka kõikidele olenditele sisemiselt omast võimet saada *buddhaks, olles seega teataval määral *tathāgatagarbha sünonüümiks.

Ingl Buddhahood, Buddha-nature.

Buddha sõna (skr, pl buddhavacana; tb sangs rgyas kyi gsung, sangs rgyas kyi bka’; hn fotuo jiaojie; jp butsu kyōkai), traditsiooniliselt *Šākjamunile omistatud õpetused, mis on tema õpilaste poolt meeldejäetuna ja põlvest põlve edasiantuna kirjalikus vormis talletatud *Tripit´aka’s, seega kõik *vinaja, *suutra ja *abhidharma tekstid. Laiemas mõttes tähendab B. kõiki budismi tekste ja õpetusi, mis ei lähe vastuollu Tripit´aka tekstidega ning selgitavad ja aitavad mõista Buddha *seadmust.

buddhavacana vt Buddha sõna

Buddha Valguse Mägi (hn Foguang shan; ingl Buddha’s Light Mountain, BLM), *chan’i tagapõhjaga hiina budismi õpetaja Hsing-yuni (1927–) 1967 Taiwanis rajatud budistlik organisatsioon, mille põhieesmärgiks on *humanistliku budismi edendamine. Eesmärk on sõnastatud nelja tegevussuunana: propageerida budismi kultuuri kaudu; tõsta andekaid esile hariduse kaudu; toetada ühiskonda heategevusega; puhastada inimeste meelt budistlike *meeleharjutustega. Praeguseks on Buddha Valguse Mägi kasvanud üheks suurimaks budistlikuks ühenduseks maailmas, millel on 1992 asutatud Buddha Valguse Rahvusvahelise Liidu (ingl Buddha’s Light International Association) kaudu harusid ja allorganisatsioone 173 riigis.

buddhaväli (skr buddhaks´etra; tb sangs rgyas kyi shing; hn foguotu, jingtu; jp bukkoku do, jōdo), budismis, eriti *mahajaanas, ühe *buddha mõjuala, kus ta kuulutab *seadmust teatud aja vältel, et juhtida olendeid *virgumisele. Budismi seisukohalt on iga maailmasüsteem, kus on buddha, vaadeldav b-na. Meie praegune maailm on Buddha *Šākjamuni b. B-d on kas täiesti puhtad, kus kõik olendid on juba virgunud, või osaliselt puhtad, kus osa olendeid on ja osa veel ei ole virgunud. Mahajaana mütoloogias on b-de õpetusest kujundatud omamoodi budistlik utoopia. B-deks on seal maailmad, mis on loodud kindlate mütoloogiliste buddhade vaimupingutusest ja erinevad seetõttu tavalistest maailmadest ideaalse korrastatuse ning võimaluse poolest jõuda *nirvaanasse ilma eriliste pingutusteta selle buddha abil, kes on vastava b. loonud. Kõige tuntumad mütoloogilised b-d on *Sukhāvatī ja *Abhirati, mille on loonud vastavalt buddhad *Amitābha ja *Akšobhja, ning nende ja meie maailma vahel on terve müriaad maailmu. Selliste b-de kirjeldusi leidub paljudes *mahajaana suutrates, nagu *As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra, *«Lootossuutra», *Sukhāvatīvyūha-sūtra, *Gan´d´avyūha-sūtra jt. *Vimalakīrtinirdeśa-sūtra’s rõhutatakse aga b. kui *olendite puhta *meele ja puhaste püüdluste tähendust. Hiina budismis kasutatakse b. tähenduses mõistet *puhas maa.

Ingl Buddha-field, pure land.

budism, Lääne termin 6.–5. saj e.m.a Indias tekkinud Buddha *Šākjamunist lähtuva õpetuse tähistamiseks. Vt sissejuhatav artikkel.

budismi suurkogud, budismi ajaloo esimestel sajanditel toimunud *koguduse suured kokkutulekud, kus väideldi *Buddha sõna autentse vormi ja väljenduse, selle tõlgendamise ning koguduse elukorralduse reeglite e *vinaja üle. Suurkogude tulemusel fikseeriti budistlik pühakiri algul suulisel kujul, aga vähemalt neljandal suurkogul juba kirjalikult. Suurkogusid toimus kokku neli. Esimene suurkogu toimus varsti pärast Buddha *parinirvaanat (seega pärast 486 e.m.a) *Rādžagrihas, kus olevat viibinud 500 munka. *Mahākāšjapa eesistumisel loeti seal mitme kuu vältel ette ning kinnitati *Sūtrapit´aka ja *Vinayapit´aka esialgsed versioonid. Teine suurkogu toimus 100 või 110 aastat pärast parinirvaanat (386 v 376 e.m.a) *Vaišālīs, kus vaieldi peamiselt vinaja üle. Suurkogul tekkis konflikt konservatiivse *sthaviravaada ja liberaalsema *mahasanghika vahel, kelle esindajad olevat protesti märgiks sealt lahkunud. Vaišālī suurkogu järel lagunes budistlik kogudus koolkondadeks, mida oli vähemalt 18. Kolmandat suurkogu Pātaliputras u 250 e.m.a patroneeris *Ašoka. Sellel püüti leida konsensust koolkondade vahel, fikseeriti arvatavasti *paali kaanon, millele lisati ka ‘kolmas korv’– *Abhidhammapit´aka. Ka olevat seal otsustatud misjonäride saatmine naabermaadesse. Neljas suurkogu toimus u 100 m.a.j Kušaani keisri *Kaniška I eestkoste all tema pealinnas Purušapuras *Gandhāras. Seal olevat koostatud ulatuslikud kommentaarid *sarvastivaada *Tripit´aka’le ja tunnustatud *mahajaanat, mis järgnevatel sajanditel levis jõudsalt Kesk- ja Ida-Aasiasse. Paljude õpetlaste arvates ei ole seda suurkogu tegelikult aset leidnud. Lisaks neile neljale on uusajal, 1871 ja 1954, Birmas peetud kaks nominaalset suurkogu, mis on aga piirdunud põhiliselt Birma theravaada esindajate osavõtuga.

Ingl Buddhist councils.

Budismi Väljaannete Ühing (ingl Buddhist Publication Society, BPS), 1958 Sri Lankal Kandys *theravaada munkade Piyadassi Thera (1914–1998) ja Nyanaponika Thera (1901–1994) ning ilmalike A. S. Karunaratna ja R. Abeyasekera asutatud ühing peamiselt ingliskeelse theravaada budismi alase kirjanduse väljaandmiseks ja levitamiseks kogu maailmas. Peale populaarsete perioodiliste väljaannete Wheel ja Bodhi Leaves annab ühing välja ka mahukamaid uurimusi ja *paali kaanoni tekstide tõlkeid. 1993 algatati “Seadmuse kinkimise” (pl dhamma dāna) kampaania, mille raames kõikidele partnerorganisatsioonidele saadetakse kaks korda aastas tasuta spetsiaalse pühendusega uudisväljaanded. Ühing levitab oma väljaandeid enam kui 90 maal. Eestis on BPS-i partnerorganisatsiooniks *Eesti Akadeemiline Orientaalselts.

Bushidō (jp ‘sõdalase tee’), jaapani samuraikultuur ja seda esindav tekstikogu, mis sisaldab *samuraide aukoodeksi ja elureeglid, mille seas on esikohal lojaalsus oma isandale ning valmisolek ülesande nimel kõhklemata surma minna. B. kujunemine kestis sajandeid alates 12. saj; lõpliku kuju ja ühiskondliku staatuse omandas see Tokugawa ajastul (1603–1868).

Butön (tb bu ston, 1290–1364), tiibeti budistlik õpetlane, elas Žalu (tb zha lu) kloostris Kesk-Tiibetis. Tema elutööks oli tiibeti budismi kaanonite *Kandžuri ja *Tandžuri toimetamine ja kataloogimine, mida ta koos oma kaasmunkade-abilistega tegi äärmise põhjalikkusega, kontrollides hoolega kõikide tekstide autentsust. B. loodud Kandžuri ja Tandžuri tekstide klassifikatsiooni on väheste muudatustega kasutatud kõikides hilisemates väljaannetes. Peale selle on ta tiibetikeelse «Budismi ajaloo» (tb chos ‘byung) autor, mis on täielikumaid India ja Tiibeti budismi ajaloo allikaid. B. on kirjutanud ka kommentaare *ületava mõistmise suutratele ja *tantratele, sh *Kālacakra-tantra’le.

bön (tb bon), traditsioonilises tähenduses tiibeti rahvausund, mille juured ulatuvad eelbudistlikku aega. B. on saanud oma nimetuse preestrite (bönpo, tb bon po) järgi, kes tegutsesid muistses Tiibetis šamaanidena ning matusetalituste, ohvririituste ja tõenäoliselt ka kuninglike tseremooniate korraldajatena. Kirjalike allikate puudumise tõttu on b-i varasemast ajaloost väga vähe teada. B. tervikliku religioonina kujunes välja II at alguseks ja seda juba oluliselt budismist mõjutatuna, säilitades vaid vähesel määral varasema rahvausundi rituaalseid elemente ja pärimusi. Kuigi b. on ennast ajaloo vältel budismile vastandanud, kopeerib tegelikult suur osa b-i õpetusest, pühakirjast ja rituaalist budismi. B-i rajajaks peetakse poolmütoloogilist tegelast Šenrapi (tb gshen rab), kes olevat saabunud Tiibetisse lääne poolt. Sarnaselt *Šākjamuniga nimetatakse tedagi virgunuks ning mõlema eluloos on ühiseid jooni (nt sündimine kuningapojana ja varasem elu õukonnas, hiljem aga ilmaliku elu hülgamine). Ka b-is on kesksel kohal budismi olulised mõisted, nagu *virgumine (tb byang chub), *virgunu (tb sangs rgyas) jt. Sõna b. ennast kasutatakse b-i tekstides sarnases tähenduses kui budismis sõna *dharma e seadmus (tb chos). Ka b-i pühakiri, mis lõplikult fikseeriti ja kataloogiti 18. saj, on jaotatud kahte kogusse nagu budismi pühakiri *Kandžur ja *Tandžur. B-i keskuseks Tiibetis on 15. saj algul rajatud Menri (tb sman ri) klooster. Uuemal ajal, alates 19. saj teisest poolest, on b. ja tiibeti budism omavahel tunduvalt lähenenud ja tänapäeval peetakse b-i mõnikord isegi tiibeti budismi viiendaks koolkonnaks *ningma, *kagjü, *sakja ja *geluki kõrval. Varajase b-i isoleeritud haruks peetakse 9.-10. saj Tiibetist välja rännanud tänapäeva Hiina Yunnani provintsi loodeosas Lijiangis elava nahi (hn naxi) rahvakillu traditsioonilist dongpa religiooni.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht