D

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

daakini (skr d´ākinī; tb mkha' 'gro ma), arvatavasti tuletis *sanskriti verbijuurest ī (‘lendama’); tiibeti keeles sõna-sõnalt ‘taevaskäija’. India mütoloogias on d-d raevukad naisolendid, kes moodustavad *Kālī kaaskonna. *Vadžrajaanas on d. naisekujuline *meelt ergastav antropomorfne sümbol, *joogini e *pradžnja, keda *joogid kujustavad erilistes pühitsustseremooniates. D-d aitavad joogit vaimsel teel, avades tema meelt vadžrajaana õpetusele. Mõned neist on *idamite partnerid, teised esinevad ise idamina.

daimoku (jp; hn timu ‘teema, pealkiri’), jaapani budismi *Nichireni koolkonnas viljeldav lausung, mis seisneb *«Lootossuutra» pealkirja kordamises (jp namu myōho renge kyō). D. usutakse sisaldavat kogu «Lootossuutra» sisu ja selle lausumine või austamine hoidvat ära kõik halva.

dalai-laama, tiitel, mille 1578 andis tiibeti budismi *geluki koolkonna pealaamale Sönam Gjatsole (tb bsod nams rgya mtsho, 1543–1588) mongoli valitseja Altan-khaan. Tiibetlaste seas on d. tuntud *gjälva rinpotše nime all. Mongolikeelne dalai on vasteks tiibeti sõnale gjatso (rgya mtsho) ja tähendab ‘ookeani’, viidates vastava isiku tarkuse suurusele ja sügavusele. *Laama tähendab tiibeti keeles *õpetajat. Sönam Gjatso nimetati III d-ks. Tema kaks eelkäijat said selle tiitli postuumselt. D-de järgnevus algab *Tsongkhapa õpilasest Gedün Tupist (tb dge ‘dun grub, 1391–1474). See põhineb ümbersünni e *kehastumiste teoorial nagu ka paljude teiste tiibeti budismi kõrgvaimulike puhul. D-sid peetakse *bodhisattva *Avalokitešvara kehastusteks ja Tiibeti kaitsjateks. Alates V d-st Ngavang Lobsang Gjatsost (tb ngag dbang blo bzang rgya mtsho, 1617–1682) kuulub neile Tiibetis ka ilmalik võim. VI d. Tsangjang Gjatso (tb tshangs dbyangs rgya mtsho, 1687–1706) ei astunud mungaseisusse ja oli silmapaistev ilmalik luuletaja (tema laulude kogumik «Nukrad armastuslaulud» on ilmunud eesti keeles Linnart Mälli tõlkes 2006). XIII d. Thupten Gjatso (tb thub bstan rgya mtsho, 1876–1933) püüdis alustada järk-järgulisi reforme Tiibeti kaasajastamiseks. Pärast seda, kui Hiina Rahvavabariik 1950-tel Tiibeti okupeeris, läks praegune, XIV d. Tendzin Gjatso (tb bstan ‘dzin rgya mtsho, 1935–) 1959 eksiili Indiasse, kus rajas Dharamsalas Tiibeti eksiilvalitsuse. XIV d. on avaldanud tiibeti budismi kohta kümneid raamatuid, mitmed neist on tõlgitud ka eesti keelde. Tunnustuseks rahumeelsele võitlusele Tiibeti vabaduse eest anti talle 1989 Nobeli rahupreemia. 1991 ja 2001 külastas XIV d. Eestit; 2005 valiti ta Tartu Ülikooli audoktoriks.

Ingl Dalai Lama.

dalit (skr dalita; hnd dalit ‘rõhutud, allasurutud’), India *seisusteväliste enimkasutatud omanimetus.

dāna vt annetamine

dāna-pāramitā vt ületav annetamine

Dandaron, Bidja (1914–1974), burjaadi *laama ja õpetlane, mõjukamaid budismi õpetajaid Teise maailmasõja järgses Nõukogude Liidus. Kui D. oli viieaastane, kuulutas tema õpetaja, tolle aja Burjaatia tuntumaid laamasid Lobsang Sandan Tsõdenov ta oma õpetaja, Tiibeti Kumbumi kloostri eestseisja *kehastuseks ja paar aastat hiljem andis talle vaimsed pühendused. D. sai lapsepõlves traditsioonilise *vadžrajaana hariduse. 1935, mil oli juba alanud budistide tagakiusamine Burjaatias, suundus D. õppima Leningradi Lennundusseadmete Instituuti, õppides samal ajal ka Leningradi Ülikoolis tiibeti keelt ning kuulates Fjodor Štšerbatskoi (1866–1942) loenguid budistlikust filosoofiast. 1937 D. arreteeriti süüdistatuna spioneerimises Jaapani kasuks ning ta veetis ligi 20 aastat stalinlikes vangilaagrites, õppides samal ajal kaasvangidelt-laamadelt budismi ja õpetades neid ka ise. Peale vabanemist 1956 töötas ta Ulan-Udes Burjaatia Ühiskonnateaduste Instituudis, kus uuris vadžrajaana tekste ning avaldas hulgaliselt uurimusi. Tema ümber kujunes mitteformaalne õpilaste ring, mille kaudu budismi ideed levisid läänepoolses Nõukogude Liidus Moskvast ja Leningradist Ukraina ja Baltikumini. Eestiga on D. seotud alates 1968, mil temaga tutvus Linnart Mäll. D-s olid ühendatud õpetlane-budoloog, budistlik filosoof ja vadžrajaana *joogi. Tema õpetuse keskseks ideeks oli budismi universalism, mille kohaselt budism levib üle aegade ja kultuuride, leides igal ajastul ja igas kultuuris oma väljendusvahendid, et inimesi *virgumiseni juhtida. Sellest lähtuvalt pööras ta palju tähelepanu budismi ideede ja tänapäeva teaduse seisukohtade ühitamisele. 1972 fabritseeriti Burjaatias D. vastu uus süüdistus ning toimus kohtuprotsess, kus ta vangi mõisteti. D. suri 1974 vangilaagris. Pärast 1991 on vene keeles välja antud mitu tema budistliku filosoofia alast raamatut.

dao vt kulg

Daodejing (hn ‘kulgemise väe raamat’), taoismi klassikaline tekst, mille autoriks peetakse *Laozid. Arvatavasti 3. saj esimesel poolel e.m.a loodud D. koosneb pisut enam kui 5000 kirjamärgist. Teos on jagatud 81 peatükiks, mis on koondatud kahte raamatusse: «Kulgemise raamat» (hn daojing) ja «Väe raamat» (hn dejing). Vanimas, 2. saj e.m.a pärinevas käsikirjas on raamatute järjestus vastupidine: Dejing eespool ja Daojing tagapool ning teos kannab vastavalt pealkirja Dedaojing. D. on vormilt tüüpiline vanahiina *skeemtekst. Rohkesti kasutatakse võrdlusi, parallelisme, vastandusi, kohati ka riime. D-s antakse filosoofilise taoismi põhjendus selle põhimõistete *kulg, *vägi, *toimimatus, *olev ja olematu, *taevasmaa, *musttuhanded jt seletuste ja määratluste kaudu. Samas tõdetakse igasuguste määratluste piiratust: “kulgetav kulg on püsitu kulg / nimetatav nimi on püsitu nimi”; “ma ei tea ta nime / sellepärast ütlen kulg / suvaliselt annan nimetusi”. D-s ülistatakse loomulikkust, tumedust, ähmasust, madalust, naasmist; sagedased võrdpildid on jõgi, org, naine. Taunitakse karjerismi, mida seostatakse *konfutsianismi väärtustega nagu *inimlikkus, *kohasus ja *kombed. Ideaalne inimtüüp on *õnnis (hn shengren), kuna ühiskondlikult aktiivset *õilsat (hn junzi) peetakse sellest alamaks. D-s leiab ka otsest ühiskonnakriitikat, sõjavastasust ning isegi ideaalse riigikorra mudeli, kus suurriik ja väikeriik toimivad harmoonilises koosluses: “suur riik / madaldudes väikse riigi ees / omaks võtab väikse riigi / väike riik / madal olles suure riigi ees / omaks võtab suure riigi”. Eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1979); Jaan Kaplinski tõlkes (2001).

Daozang (hn ‘taoismi varamu’), taoismi pühakirjakogu, mille tänapäeval tuntud versioon põhineb Mingi dünastia (1368–1644) aegsel väljaandel. D. hõlmab ligi 1500 teksti, mis on koondatud kahte ossa: «Kolm koobast» (hn sandong) ja «Neli lisa» (hn sifu). Sisult on D-i tekstid võrdlemisi mitmekesised, alates klassikalistest traktaatidest nagu *«Daodejing» ja *Zhuangzi, kuni alkeemia- ja rituaalitekstide ning kuulsate taoistide elulugudeni. D-i kuuluvad ka mõned teiste koolkondade tekstid, nt *Mozi ja *Guanzi. D-i koostamine algas juba 4. saj ning selle kujunemisele on avaldanud mõju hiina budismi kaanon.

daršana (skr darśana; pl dassana ‘nägemine’), hinduismis *kuue koolkonna üldnimetus, samuti tähendab see *õpetaja (skr guru) kuulajaskonda. Budismis tähendab d. ‘nägemise teed’ (skr darśanamārga), mis on kolmas tee *viie tee (skr pañcamārga) hulgas ja tähendab tegelikkuse tõelist nägemist ehk *tühjuse mõistmist. Sellel teel vabanetakse valedest *vaadetest (skr dr´s´t´i).

Ingl seeing, view, insight.

daśabala vt kümme väge

daśabhūmi vt kümme taset

Daśabhūmika-sūtra (skr ‘kümne taseme suutra’; tb sa bcu’i mdo; hn shidi pin; jp jūjikyō), 1. või 2. saj Indias loodud *mahajaana suutra. Hiinas ja Tiibetis kuulub D. *Avatam´saka tsüklisse, mille tekstide seas on *Gan´d´avyūha-sūtra kõrval ainuke, mis on täielikult säilinud ka *sanskriti keeles. India ja Nepali *mahajaanas on D. aga iseseisev tekst, viimases kuulub ka *üheksa seadmuseõpetuse hulka. D. põhisisuks on *bodhisattva *kümne taseme käsitlus, mida vaadeldakse seostatuna kümne *ületava toiminguga.

Ingl Sūtra on the Ten Levels.

daśakuśalakarmapatha vt kümme hüveteo teed

daśaśīla vt kümme käitumisjuhist

datong vt suur ühtsus

Daxue vt Suur õpetus

de vt vägi

deva (skr ‘jumal’), india mütoloogias kõrgemate *jumalate nimetus. *Veedades olid jumalad jaotatud d-deks e sura’deks ja *asurateks. Hiljem omistati d-dele kõrgem ja asuratele madalam positsioon (nt iraani mütoloogias toimus see vastupidi) ning ainult sõna d. hakkas tähistama jumalat. Budismis sünnivad d-d *devaloka’s, mis on üks *kuuest olemasolu valdkonnast. Kuigi sündimist d-na peetakse heaks sünniks, sest d-dele on omane ülipikk eluiga ning kõikvõimalikud hüved ja õndsused, on nad siiski vaid sansaaraolendid ega saa sellest vabaneda. *Virgumisse ja *nirvaanasse võib jõuda üksnes inimene.

Devadatta (skr, pl), *Šākjamuni nõbu ja õpilane. *Vinayapit´aka’s, *Mahāvastu’s, Divya-avadāna’s ja mõnes *sarvastivaada koolkonna tekstis esineva legendi järgi nõudis D. kaheksa aastat enne Šākjamuni surma, et see astuks kõrge vanuse tõttu tagasi ning jätaks *koguduse juhtimise tema hooleks. Šākjamuni keeldus, mispeale D. tahtis teda Magadha valitseja Adžātašatru abiga tappa. Siiski pääses Šākjamuni *imevõimete abil ja D. jäi ilma valitseja toetuseta. Seepeale üritas ta kogudust lõhestada, kuid Šākjamuni õpilased *Šāriputra ja *Maudgaljājana veenasid kogudusest lahkulöönuid naasma õpetaja juurde. Jäänud üksinda, D. kahetses ja otsustas ka ise Šākjamuni juurde tagasi pöörduda. Kuid maa lõhenes D. jalge all ja ta langes *Avītši põrgusse, kuhu peab jääma sajaks tuhandeks *kalpaks, misjärel saab uuesti sündida *pratjekabuddhana. D. heitis *Šākjamunile ja tema järgijatele ette liiga laiska ja lodevat elu ning tahtis rakendada koguduses uusi ja karmimaid reegleid. *«Lootossuutra» räägib aga D.-st, kes oli kunagi ammu olnud Šākjamuni õpetaja ja kellele Šākjamuni ennustab, et ta saab tulevikus *buddhaks nimega Devarādža.

devaloka (skr ja pl ‘jumalate maailm’), budismi mütoloogias üks *sansaara osadest, *kuuest olemasolu valdkonnast. D. asub *Meru mäel ning selle kohal. D-s elavad *jumalad e *devad. Nagu teised *olendid, alluvad nemadki *teo ja *teovilja seadusele, s.t sünnivad ja surevad üha uuesti. D. asukatel on ülipikk eluiga, nad elavad naudingutes ja kestvas vaimses keskendumisseisundis. Kuna d-s elamine ei vabasta olendeid sansaarast (pärast elu jumalana võib taas sündida sansaara madalamates sfäärides), siis ei peeta seda erinevalt *nirvaanast budisti püüdluste ülimaks ideaaliks. Budismi mütoloogia järgi koosneb d. kahekümne kuuest erinevast taevasest maailmast, mis asuvad hierarhiliselt üksteise kohal. Kõige madalamad d-d koos inimeste, loomade, *asurate, *preetade ja *põrgutega moodustavad sansaara *ihade valla; kõrgema taseme d-t nimetatakse *brahmaloka’ks.

devanaagari (skr devanāgarī ‘jumalik linn’), India tähestik, mida kasutatakse *sanskriti, hindi, marathi, nepali jt keelte kirjutamisel. D. on alfabeetiline tähestik, mis koosneb 34 konsonandi- ning 14 vokaalimärgist ja diftongist. Iga konsonandimärki hääldatakse loomuldasa koos vokaaliga ‘a’, teisi vokaale tähistatakse konsonandimärgile lisatava vastava diakriitilise märgiga. Kaashäälikuühendeid märgivad lisamärgid e ligatuurid. D-t kirjutatakse vasakult paremale. D. tekkis *brahmi kirja baasil ja on kasutusel alates 7.–8. saj.

devaputra (skr ‘jumala poeg’; pl devaputta; tb lha’i bu; hn tianzi; jp tenshi), budismi mütoloogias madalamate jumaluste nimetus, kes alluvad mõnele budistliku panteoni peajumalale (nt *Šakrale või *Jamale). Paljud tekstid, eriti *mahajaana suutrad kirjeldavad, kuidas jumal (tavaliselt Šakra) läheb d-tega *Šākjamuni õpetust kuulama. Pärast seda, kui Kušaani valitseja *Kaniška I võttis endale Hiina keisri tiitli *taevapoeg eeskujul d. tiitli, hakati selle sõnaga tähistama ka maapealseid valitsejaid ja suuri õpetajaid.

Devī (skr ‘jumalanna’), hinduismis jumalanna, kes võib esineda erinevate *jumalate kaasa ehk naisvastena. *Veedades oli ta loodusnähtuste personifikatsioon, hiljem jumaliku väe *šakti väljendus. Enamasti seostatakse teda *Šiva naisvastega ning tal on mitmeid nimesid, millest tuntumad on *Durgā, *Pārvatī ja *Kālī.

Dhammapada (pl ‘seadmuse jada’), *Khuddaka-nikāya’sse kuuluv tekst, mis sisaldab 423 *Buddhale omistatud mõttesalmi. Salmid on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki (nt «Hoolivus», «Meel», «Patt», «Vägivald», «Vaimulik»). D. salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid ja võrdpilte kasutades, selgitatud *budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Paljud salmid sisaldavad ka otseseid juhiseid inimesele, kuidas käituda, kõnelda ja mõelda nii, et end vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada. D. olulisemaid üldinimlikke juhtnööre on vältida hoolimatust ja vägivalda teiste suhtes. Nt öeldakse selles: “Tarmukuse, hoolivuse, eneseohjeldamise ja taltumusega rajagu arukas saar, mida tulvavesi ei uputa! ... Kes iseenesele õnne otsides kasutab õnne himustavate olendite vastu vägivalda, see ei leia hiljem õnne.” D-s leidub ka varjatud ühiskonnakriitikat, kuna seal käsitletakse *braahmanit e vaimulikku kui kõlbeliselt ja vaimselt kõrgemal tasemel isikut, mitte aga sünnipäraselt kõrgema seisuse liiget: “Ei sassis juuksed, päritolu ega sünnipära tee kedagi vaimulikuks. Kelles on tõde ja Seadmus, see on puhas, see on vaimulik.” D. on loetavamaid ja tõlgitumaid budismi tekste läbi aegade. Nii *Tipit´aka’s kui ka väljaspool seda leidub ka teisi D-ga sisult ja vormilt sarnaseid tekste, nagu samuti Khuddaka-nikāya’sse kuuluvad Udāna ja Itivuttaka ning sanskritikeelne Udānavarga. Eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1977, 2004, 2005).

dhāran´ī (skr ‘hoidmine, meelespidamine’; tb gzungs sngags; hn tuoloni; jp darani), budimis algupäraselt oluliste asjade meelespidamine. Varajases *mahajaanas oli neli d-t, millele *meel pidi tuginema: *kannatlikkus, *mantra, õpetussõnad ja tähendus. Mantra d-te eesmärk oli hõlbustada *suutrate ja muude pikemate õpetuste meeldejätmist lühikeste vormelite abil. See tähendus kandus edasi *vadžrajaanasse, kus d. tähendabki lühikest, mingi suutra või *tantra sisu kokkuvõtvat teksti, mis on tavaliselt mantrast pikem ja koosneb tähendusega sõnadest.

Ingl retention, mindfulness, mystical verses.

dharma vt seadmus

dharmacakra vt seadmuseratas

Dharmacakra-pravartana vt Seadmuseratta käimapanemine

dharmadhātu vt seadmusevald

dharmakāya vt seadmuseihu

dharmapāla vt seadmuse kaitsja

dharmašaastrad (skr dharmaśāstra ‘seadmuse traktaat’), India brahmanistliku ja hinduistliku ühiskonna norme ja seadusi käsitlevad tekstid, mida peeti *kakskordsündinute kohustuslikeks käitumiseeskirjadeks. D-d on loodud ajavahemikus 3. saj e.m.a kuni 5. saj m.a.j. Kitsamas tähenduses mõistetakse d-te all *smriti tekstide e dharmasuutrate (skr dharmasūtra) põhjal loodud värsivormis didaktilisi teoseid. Laiemas tähenduses kuuluvad d-te alla ka dharmasuutrad. D-te ettekirjutused pole tihti omavahel kooskõlas, kuid nende põhitõdesid teab ja järgib enamus hinduiste.

dharmatā (skr ‘dharmasus’; tb chos nyid; hn faxing; jp hōshō), *mahajaanas *seadmuste põhiolemus, milleks on *tühjus, s.o tegelikult igasuguse *tavatõe seisukohalt kindla ja püsiva olemuse puudumine. Samas tähendab d. ka kogu teadvustatud reaalsuse käsitlemist seadmuste e *budismi tekstides kirjeldatavate mõisteliste objektidena. Selles tähenduses võib d. olla *seadmusevalla (skr dharmadhātu) sünonüümiks.

Ingl intrinsic nature of the dharmas, dharma-nature.

Dharmatrummi Mägi (hn fagu shan; ingl Dharma Drum Mountain, DDM), *chan’i õpetaja Sheng-yeni (1930–) 1989 rajatud rahvusvaheline budistlik kultuuri- ja haridusühendus keskusega Taiwanis, mis oma tegevuses järgib *humanistliku budismi põhimõtteid. Organisatsioonil on osakonnad ja keskused Ameerika Ühendriikides ning mitmes Euroopa ja Aasia riigis. Selle juurde kuulub ka 1985 asutatud Dharmatrummi Budistlik Kolledž (ingl Dharma Drum Buddhist College; kuni 2006. a-ni Chung-Hwa Institute of Buddhist Studies) Taipei lähedal Jinshanis. Dharmatrummi Mäe haridussüsteemis pannakse võrdselt rõhku nii tänapäevasele haridusele ja budismi teaduslikule uurimisele kui ka chan’i *meeleharjutustele. Organisatsioon tegeleb ka ühiskondliku ja rahvaharidusliku töö ning heategevusega.

dharmatšakra vt seadmuseratas

dhātu vt vald

dhjaanibuddha (skr dhyānibuddha ‘mõtlusebuddha’), *vadžrajaanas *mahajaana mütoloogiliste *buddhade baasil loodud antropomorfsete kujustamissümbolite üldnimetus. D-d paiknevad kindla korra järgi d-de *mandalal. Igal d-l on kindel ilmakaar, värvus, perekond, *ürgollus ning sümbol. Erinevatel tekstidel põhinevates süsteemides võib selles osas olla mõningaid erinevusi. Iga d. esindab kindlat *isiksuse koostisosa ja on vastukaaluks kindlale *meeleplekile. Iga d. juurde kuulub kindel naisvaste e *pradžnja, *bodhisattva ja maine buddha. Nimetus d. oli tuntud üksnes Nepalis, kust see 19. saj jõudis Euroopasse. Tiibeti budismis tuntakse d-d nimetuse all sku lnga rgyal po (‘viis kehastunud valitsejat’).

Dhjaani-buddha

Vairotšana

Akšobhja

Ratnasambhava

Amitābha

Amoghasiddhi

Asukoht mandalal

keskkoht või ida

ida või keskkoht

lõuna

lääs

põhi

Värvus

valge

sinine

kollane

punane

roheline

Perekond

tathāgata

vadžra

ratna

padma

karma

Ürgollus

ilmaruum

vesi

maa

tuli

õhk

Sümbol

seadmuseratas

vadžra

kalliskivi

lootos

višvavadžra

Isiksuse koostisosa

kuju

teadvus

tunne

mõiste

meeleolud

Meeleplekk

teadmatus

viha

iha ja uhkus

pahatahtlikkus

kadedus

Pradžnja

Vadžradhātv-īšvarī

Lotšanā

Māmakī

Pāndaravāsinī

Tārā

Bodhisattva

Samantabhadra

Vadžrapāni

Ratnapāni

Avalokitešvara

Višvapāni

Maine buddha

Krakutšhanda

Kanakamuni

Kāšjapa

Šākjamuni

Maitreja

Ingl meditation buddhas.

dhyāna vt mõtlus

dhyāna-pāramitā vt ületav mõtlus

digambara (skr ‘ilmakaartesse rõivastunu’), džainismi kahest suunast (teine on *švetambara) radikaalsem. Kummagi suuna õpetuses filosoofilisi erinevusi ei ole, kuid nendevahelise lõhe põhjuseks sai küsimus, kas *munk, kellel on varandus ja kes kannab ka riideid, saab üldse jõuda *vabanemisse (skr moks´a). D. munkadel pole omandit ja nad ei kanna riideid, millest tuleneb nende nimetus. D-d usuvad, et tõeline munk ei vaja toitu selleks, et elus püsida ja et naine ei saa jõuda vabanemiseni. Nad kujutavad ka *tirthankarasid alasti ja arvavad, et *Mahāvīra ei olnud kunagi abielus. Lõhe džainismi kahe voolu vahel tekkis pärast Tšandragupta Maurja valitsemisajal (3. saj e.m.a) puhkenud näljahäda, kui radikaalsemad mungad Gangese jõe aladelt lõunasse rändasid. Kahe suuna pooldajate vahel on omavahelised abielud lubatud.

Dīgha-nikāya (pl ‘pikkade õpetussõnade kogu’), *Suttapit´aka esimene osa, mis vastab suures osas *sarvastivaada sanskritikeelse kaanoni Dīrgha-āgama’le. Viimane on tänapäeval säilinud ainult hiinakeelses tõlkes. D. sisaldab 34 mahult pikemat *suutrat, mis on koondatud kolme alajaotusse: «Käitumisjuhiste alajaotus» (pl sīlakkhandha-vagga), «Suur alajaotus» (pl mahā-vagga) ja «Pātika alajaotus» (pl pāt´ika-vagga). D-sse kuuluvad mitmed hästi tuntud suutrad. «Suures põhjuste suutras» (pl mahānidāna-sutta) käsitletakse *sõltuvuslikku tekkimist. «Suures meelespidamise toe suutras» (pl mahāsatipat´t´hāna-sutta) antakse juhiseid selle kohta, kuidas tuleb jälgida ja keskendada *meelt, et ületada *kannatust. «Brahmavõrgu suutras» (pl brahmajāla-sutta) käsitletakse kriitiliselt teisi tollaseid india õpetusi ja teooriaid. «Suur parinirvaanasuutra» (pl mahāparinibbāna-sutta) kirjeldab *Šākjamuni viimseid elukuid ja sel ajal antud õpetusi.

Dīpankara (skr, pl dīpan´´kara ‘lambitegija’), budismi mütoloogias esimene kahekümne neljast *buddhast, kes meie maailmasüsteemis eelnesid *Šākjamunile. Tema juures olevat noormees Sumedha andnud bodhisattvatõotuse ja D. ennustanud, et temast saab kunagi buddha Šākjamuni (nt *«Teemantsuutra» 17b).

Dōgen (1200–1253), jaapani *sōtō koolkonna rajaja. Mungaks astudes ühines ta kõigepealt *tendai koolkonnaga, kuid pettus selles ja hakkas õppima zen’i. 1223 rändas D. Hiinasse, kus õppis *caodong’i munkade juures. 1227 Jaapanisse naastes hakkas ta nende eeskujul propageerima *shikantaza *meeleharjutust. Sōtō teooria järgi võib sel teel jõuda *buddhasuse avanemiseni, mis on igas *olendis varjatud kujul algupäraselt olemas. Tõmbunud koolkondadevaheliste vastuolude tõttu pealinnast *Kyōtost eemale, rajas D. Echizeni mägedes Eiheiji templi, kus veetis oma ülejäänud elupäevad. D-i põhiteos on «Tõelise seadmusesilma varamu» (jp shōbōgenzō), milles ta annab oma meetodile filosoofilise põhjenduse.

doha, india *vadžrajaana õpetuslaulud, mille autoriteks peetakse *siddhasid. D-sid loodi peamiselt apabhranša ja orija keeles ajavahemikus 8.–10. saj tänapäeva Bengali ja Orissa aladel, kus vadžrajaana oli laialdaselt levinud. Neile on omane sümbolkeel, mille abil väljendatakse tantristlike harjutustega saavutatud *teadvuse kõrgeimaid seisundeid. Tuntuim d-de autor oli *Saraha.

dordže vt vadžra

draakon (hn long), hiina mütoloogias maosarnane olend, kes tavaliselt sümboliseerib viljakust ja keisrivõimu. D-i kujund pärineb tõenäoliselt juba eelajaloolisest ajast, mil ta võis olla mõne protohiina hõimu tootemloom. Aja jooksul kujunes sellest võimu ja vägevuse sümbol. *Fengshui süsteemis seostatakse punast draakonit vee, idakaare, päikesetõusu ja elu ning aktiivse yang’i märgiga; talle vastandub läänt, kuivust, loojangut, surma ja yin’i (*vari ja valgus) sümboliseeriv valge tiiger. D-i nägemist peetakse Hiinas heaks endeks. Rahvamütoloogias võisid d-d siiski olla ka ohtlikud ning on hulk lugusid sellest, kuidas mõnes veekogus elav d. tuli tappa, et vabastada paikkond tema nuhtlusest. Hiina budismis samastatakse d-eid india mütoloogiast pärit *naagadega ning neid peetakse samuti Buddha õpetuse kaitsjateks ja salaõpetuste valvuriteks.

drikung, ka drigung (tb ‘bri gung), tiibeti budismi *kagjü koolkonna üks kaheksast väiksemast alakoolkonnast, mille rajas 12. saj Drikung Kjoba Džigten Gonpo Rintšenpel (tb ‘bri gung skyob pa ‘jig rten dgon po rin chen dpal, 1143–1217). Koolkond on saanud oma nime Drikungi oru järgi Kesk-Tiibetis Lhasast kirde pool, kus asub 1179 rajatud d-i peaklooster Drikung Thil (tb ‘bri gung mthil). D-i pealaamasid peetakse *Avalokitešvara *kehastusteks. Praegune, Indias eksiilis asuv Drikung Kjabgön Tšetsang Rinpotše (tb ‘bri gung skyabs mgon che tshang rin po che, 1946–) on järjekorras 37. D-i kogudus Drikung Kagjü Ratna Šri Keskus tegutseb ka Eestis ning Tšetsang Rinpotše on korduvalt Eestit külastanud.

dr´s´t´adhārmika gun´a (skr ‘nähtav omadus’; tb mthong ba’i chos la yon tan, tshe’di’ yon tan; hn cisheng gongde; jp shisei kudoku), *mahajaanas, eeskätt *As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra’s mõiste, mis tähistab kindlapiirilisi positiivseid omadusi (nt pikk eluiga, haiguste puudumine jms), mis tekivad *ületava mõistmise õppimise tulemusel.

dr´s´t´i vt vaade

dzogtšen (tb rdzogs chen ‘suur saavutus’), tiibeti budismis, eriti *ningma koolkonnas tantristlik kujustamisviis, mis põhineb arusaamal algupäraselt täiesti puhtast *meelest, mida tajutakse selge valgusena ja mille äratundmine tähendab *ülimat täielikku virgumist. D-i järgi on kõik *seadmused meele looming ja iseenesest tühjad, st nad on meelest kui selgest valgusest eristamatud. D-i järgi jõutakse *virgumisse iseeneslikult ning kui meele ja seadmuste ühtsus on kujustatud, saab kujustaja kõik *buddhade omadused. D-i õpetuse olevat Tiibetisse toonud *Padmasambhava ja Vimalamitra 8. saj. D-i tuntuim õpetaja oli Longtšen Raptšampa (tb klong chen rab ‘byams pa, 1308–1364), kelle teosed «Neljakordne sisemine olemus» (tb snying thig ya bzhi) ja «Seitse aaret» (tb mdzod bdun) on d-i olulisimad allikad. Tänapäeva tuntumaid d-i õpetajaid Läänes on Namkhai Norbu (1938–), kelle järgijaid on ka Eestis.

Ingl dzogchen, great perfection.

džaatakad (skr, pl jātaka ‘sünnilugu’; tb skyes pa’i rabs kyi sde; hn sheduoqie; jp jataka), budismis mütologiseeritud lood *Šākjamuni eelnevatest eludest, mil ta *bodhisattvana kogus häid tegusid tehes *pälvimusi, mille tulemuseks oli *virgumine ja buddhaks saamine. *Khuddakanikāya 10. alajaotuses «Sünnilood» (pl jātaka) on neid lugusid kokku 547. 4. saj koostas Ārjašūra 34 loost sanskritikeelse teose «Sünnilugude vanik» (skr jātakamālā).

džainism, 6.–5. saj e.m.a tekkinud india õpetus. Vt sissejuhatav artikkel.

Džambudvīpa (skr jambudvīpa; tb ‘dzam bu’i gling; hn yanfuti; jp ebudai), hinduismi ja budismi kosmoloogias meie *maailmavalla kõige lõunapoolsem manner (üldse on mandreid neli), mida samastatakse Indiaga. Vt ka maailm.

Džetavana (skr, pl jetavana), metsasalu või park muistse *Šrāvastī linna lähedal, kus *Šākjamuni sageli viibis ja õpetas. Selle olevat Buddhale ja tema *kogudusele peatuskohaks annetanud *Anāthapindada. Hiljem rajati sinna *vihaara.

džina vt võitja

džonang (tb jo nang), 11. saj rajatud tiibeti budismi koolkond, mis sai oma nime peakloostri asukoha järgi Edela-Tiibetis. D-i koolkond oli eelkõige tuntud *Kālacakra-tantra’l põhineva nn teise tühjuse (tb gzhan stong) õpetuse poolest. Selle kohaselt on *buddhasus tühi kõigest muust peale *tathāgatagarbha, mis on ainus positiivselt määratletav reaalsus. Selle *kujustamine *buddha *õndsuseihuna tähendabki *ülimat täielikku virgumist ja buddhaks saamist. D-i silmapaistvaimad esindajad olid Šerab Gjältsen Dölpopa (tb shes rab rgyal mtshan dol po pa, 1296–1361) ja *Tārānātha. Koolkond hävitati 17. saj viienda *dalai-laama Ngavang Lobsang Gjatso (1617-1682) poliitika tulemusel budismivastaste õpetuste levitamise ettekäändel, tegelikult aga vastuseisu tõttu *geluki poliitilisele ülemvõimule.

duh´kha vt kannatus

Dunhuang, Sise-Aasia oaasilinn tänapäeva Loode-Hiina Gansu provintsis, muistse *Siiditee üks sõlmpunkte. D. on tuntud maailma suurima budistlike koobastemplite kompleksi (Mogao koopad) poolest. Koopastemplid rajati ja olid kasutuses ajavahemikus 4.–10. saj, pärast mida nad vajusid unustusse ning mattusid liiva alla, kuni avastati taas 20. saj algul. D-i koobastemplite olulisemate leidude hulka kuuluvad tuhanded peamiselt budistlikud tekstid hiina, tiibeti, uiguuri jt keeltes, mille hulgas on ka vanimad säilinud trükitud tekstid. Unikaalsed on ka D-i skulptuurid ja seinamaalingud, kus on kokku sulanud eri maade kunstivoolud- ja stiilid. Praeguseni on leitud 492 koobast 2400 skulptuuri ja 45 000 m2 seinamaalingutega. Suurem osa D-i käsikirju ja tekste asub Euroopa muuseumides ja raamatukogudes.

dunwu vt äkiline virgumine

Durgā, hinduistlikus mütoloogias *Šiva abikaasa ja *šakti, teise nimega *Kālī. Ta on täiuslikult ilus, kuid vaenlastega kohtudes võtab raevuka ja ähvardava kuju. Teda kujutatakse lõvi või tiigri seljas sõitvana ning tema kaheksa või kümme kätt hoiavad erinevaid sõjariistu.

dvija vt kakskordsündinu

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht