I

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

idam (tb yi dam v yi dam lha; skr is´t´adevatā ‘soovijumalus’), ka jidam, *vadžrajaanas antropomorfne kujustamissümbol. I-eid kujutatakse *tankadel ning neid *kujustatakse tantristlike harjutuste käigus kahes etapis. Esimesel etapil (skr utpattikrama ‘loomise aste’; tb bskyed rim) loob harjutaja kõigepealt oma *meeles (visualiseerib) idami kui ideaalsete buddhaomaduste kandja kujutise. Teisel etapil (skr sam´pattikrama ‘teostamise aste’; tb rdzogs rim) kujustab ta idami ühinemise iseendaga. Idami kujustamine peab toimuma asjatundliku *õpetaja järelvalve all. Vadžrajaana mütoloogias peetakse idameid ka *õndsuseihu (skr sambhogakāya) kujul esinevateks *buddhadeks.

Ingl yidam, tutelary deity.

iddhi vt imevõime

iha (skr, pl kāma, rāga; tb ‘dod; hn yu, ai; jp yoku, ai), ka ‘himu, kirg’, budismis üks põhilistest *meelemürkidest ja *meeleplekkidest, olles neist *teadmatuse järel halvim. I. all mõeldakse nii seksuaalset iha kui ka soove üldiselt. I. tekitab klammerdumist selle objektide külge ja on takistuseks vabanemisteel. I. on omane *kolmikilma madalaimas vallas, milleks on *ihade vald.

Ingl desire, passion.

ihade vald (skr kāmadhātu; tb ‘dod khams; hn yujie; jp yokukai), budismi mütoloogilises kosmoloogias kõige madalam *kolmikilma vald, mida iseloomustab kiindumus ja klammerdumine soovidesse ja *ihadesse. *Sansaara *kuue olemasolu valdkonna *olendid (v.a kõrgeimate taevaste *jumalad) asuvad kõik ihade vallas.

Ingl desire realm.

ihu (skr, pl kāya; tb sku; hn shen; jp shin), elav keha, mis budismis vastandub elutule kehale (skr śarīra). Sõna i. kasutatakse metafoorses tähenduses liitsõnades ja -väljendites, nt *seadmuseihu (skr dharmakāya), *kolm ihu (skr trikāya).

Ingl kāya, body.

ilmaruum (skr ākāśa; pl ākāsa; tb nam mkha’; hn xukong; jp kokū), india õpetustes viies *ürgollus, mis märgib ruumilisust, ulatuvust ja mõõtmatust. *Sarvastivaada *abhidharmas on i. koos *nirvaanaga üks *kokkupandamatutest (skr asam´skr´ta) *seadmustest.

Ingl space.

imevõime (skr r´ddhi; pl iddhi; tb rdzu phru; hn shenli; jp jinriki), budismis ebatavalised ja üleloomulikud võimed, mis kaasnevad *keskendumise ja süvenenud *mõtlusega. Tavaliselt on need omased vaid *buddhadele, *arhatitele ja *bodhisattvatele. I. on ka viies *abhijñā. Tuntud on erinevad i-te nimekirjad. *Paali kaanonis räägitakse tavaliselt kaheksast i-st. Need on üheaegselt mitmes kohas viibimine, enese nähtamatuks muutmine, läbi tahkete objektide minemine, maa alla minemine, vee peal kõndimine, lendamine, käega päikese ja kuu puudutamine ning kõrgemasse *Brahma maailma tõusmine. Paali kaanonis ja teistes varajastes allikates Šākjamuni tavaliselt keelab arhatitel imevõimeid näidata. *Mahajaana suutrates aga on need bodhisattvate tegevuses olulisel kohal.

Ingl power, magical power.

Indra, hinduistlik jumal, *veedade peajumal, äikese ja sõjakuse jumal. Talle alluvad *Trājastrinša jumalad ja lugematu hulk alamaid jumalusi e *devaputra’id. Hilisemas hinduismis I. minetab oma tähtsuse peajumalana ning ühena neljast *maailmakaitsjast (idakaare kaitsja) allub ta *Brahmale. Budismi mütoloogias tuntakse I-t sagedamini *Šakra nime all. Ta esineb Buddha õpetuse kaitsjana. *Mahajaana suutrates on I. vahel koos teiste jumalatega *Šākjamuni kuulajate seas või isegi tema vestluskaaslaseks.

indriya vt võime

Indus, ka Hindus, jõgi ajaloolises Loode-Indias. Saab alguse Himaalajast ja voolab põhiliselt läbi tänapäeva Pakistani. I. on andnud rahvusvahelises kasutuses nime kogu Indiale. Vt ka sissejuhatav artikkel; induse kultuur.

induse kultuur, varaseim kõrgkultuur Indias, mille kõrgaeg langes III–II at e.m.a. Seda esindavad arheoloogilised leiud pärinevad eelkõige Induse jõe vesikonnast. Selle tähtsamateks väljakaevatud keskusteks on Harappa ja Mohendžo-Daro Pakistanis. I. oli eelkõige linnakultuur. Seal tunti ka kirja, kuid seda pole tänaseni lõplikult dešifreeritud. Oletatatakse, et I. kandjad kõnelesid mingit draviidi keelt. Meritsi toimus kaubavahetus Mesopotaamiaga. I. hääbus teadmata põhjustel u 1500 paiku e.m.a ja kadus lõplikult sissetungivate aarjalaste survel, kuid paljud tema mõjud ilmnevad hilisemas india kultuuris.

inimene 1. (skr purus´a, manus´ya; tb mi, skyes bu; hn renwo; jp ninga) Budismis üks *kuue olemasolu valdkonna *olendite liike. Sündimist inimesena peetakse kõige paremaks, sest ainult i. suudab virguda ja vabaneda *sansaarast.

2. (hn ren) Hiina õpetustes, eriti konfutsianismis, alusmõiste, millest on tuletatud tähtsaim eetikamõiste *inimlikkus ning erinevaid inimtüüpe tähistavad mõisted *õilis, *õnnis, *lihtinimene, *tõeline inimene jt. Hiina kosmoloogias on i. üks universumi kolmest algest (hn sancai), ülejäänud kaks on *taevas ja maa.

inimlikkus (hn ren), konfutsianismi keskseid mõisteid, üks *viiest püsivast. *«Laulude raamatus» esineb i. sõnana, mis tähistab üliku armulikku ja hoolitsevat suhtumist teistesse inimestesse, eeskätt oma alamatesse. Sellele viitab ka kirjamärgi kuju, mis koosneb kahest osast: ‘inimene’ ja ‘kaks’, vihjates tähendustele ‘kaks inimest, inimeselt inimesele, inimene teiste inimeste seas’ jne. *Konfutsius andis i-se mõistele uue ja universaalsema sotsiaaleetilise tähenduse, mille kohaselt i. on eetiline imperatiiv suhtuda kõikidesse inimestesse nagu iseenesesse, olenemata nende päritolust ja tähtsusest, st *mõistmise ja *armastusega. *«Vesteid ja vestlusi» määratleb i-t väidetega: “armastada inimest”; “vaid inimlik / suudab armastada inimest / suudab vihata inimest”; “mida ei soovi endale / seda ära tee teistele”. I. iseloomustab eeskätt *õilsat inimtüüpi: “õilis / ärgu jätku inimlikkust”. I-e avaram tähendus on inimeselikkus üldse, hõlmates kõike seda, mis eristab inimest loomast: *kultuuri, haridust, *kombeid, õiglustunnet jm, nagu väidab teine varajase konfutsianismi tekst *«Keskmine tavaline»: “inimlikkus / see on olla inimene /ligimeste lähedus / teeb selle suureks”. I. on arendatav ja kasvab välja peresuhetest, mis toetuvad *pojalikkusele ja vennalikkusele, nagu väidab «Vesteid ja vestlusi»: “pojalikkus vennalikkus / küllap vist inimliku juur”. *Mengzi rõhutab i-se sotsiaalpoliitilist külge, esitades seda sageli koos paarismõistega *kohasus. Mõlema vastandiks peetakse *kasu: “Inimlik ei jäta maha oma vanemaid, kohane ei pööra selga oma valitsejale. Kuningas rääkigu ainult inimlikkusest ja kohasusest; miks üldse rääkida kasust.” Filosoofilises taoismis peeti i-st ja sellega seotud konfutsianistlikke väärtusi teisejärgulisteks, kuna need tulenesid ühiskonnast, mitte aga ülimaks peetud loomulikust *kulgemisest. *«Daodejing» väidab: “suurest kulgemisest hälbides / ilmus õiglus inimlikkus”. Taoismi ideaaltüüpi *õndsat peetakse inimlikkusest ja ühiskonna probleemidest kõrgemal seisvaks: “õnnis pole inimlik / kogu rahvast peab õlekoeraks”.

Ingl humanity, humanness, manliness, benevolence, goodness.

ise (skr ātman; pl attan, attā; tb bdag; hn wo; jp ga), india õpetustes mõiste, mis tähistab inimese, mõne muu olendi või nähtuse püsivat ja muutumatut olemisviisi. *Brahmanismis on see püsiv ja igavene individuaalne substants *aatman e *hing, mis on identne *brahmaniga. Budismis eitatakse nii inimisiksuse kui ka kõigi *seadmuste iset e püsivat ja muutumatut *omaolekut, kuna neid peetakse ajutisteks ja pidevalt muutuvateks e *isetuteks. Usk iseenese ja seadmuste tegelikku olemasolusse on üks põhilisi väärvaateid ja takistusi *virgumiseni jõudmisel. Samas võib i. teatud õpetuslikus kontekstis olla ka positiivse tähendusega, nagu nt *«Dhammapada» peatükis «Ise», kus toonitatakse inimese individuaalset vastutust iseenese ja teiste ees: “Inimene ise teeb halba, inimene ise määrib end ära. Inimene ise ei tee halba, inimene ise teeb enese puhtaks.” Vt ka aatman.

Ingl self, ego, I, soul.

isetus (skr anātman; pl anattā; tb bdag med; hn wu wo; jp muga), budismi keskseid mõisteid, üks *kokkupandud *seadmuste kolmest tunnusest (skr trilaks´an´a) koos *püsituse (skr anitya) ja *kannatusega (skr duh´kha). Budismi järgi ei ole inimisiksusel ega ühelgi seadmusel püsivat *omaolekut e *iset. Inimisiksuse isetust tõestatakse sellega, et see koosneb *isiksuse koostisosadest, need omakorda on aga pidevas muutumises. Seega on inimisiksus püsiva omaoleku poolest tühi. *Mahajaana õpetustes, eriti *šuunjavaadas, peetakse ka seadmusi endid tühjadeks ja isetuteks, sest ka need on ilma püsiva olemuse ja kindla tähenduseta, eksisteerides vaid tinglikult üleüldise põhjuslikkuse tõttu. Seda seisukohta esindab nt *«Südasuutra» väide: “Kõik seadmused on märgistatud tühjusega. Need ei teki ja need ei kao, need ei ole määrdunud ja neid ei saa määrida, neid ei saa lihtsamaks teha ja neid ei saa keerulisemaks teha.”

Ingl non-self, non-ego, selflessness, egolessness.

isiksus (skr pudgala; pl puggala; tb gang zag; hn puteqieluo; jp putogara), budismis indiviidi tähistav mõiste, mida sageli käsitletakse koos mõistetega *ise, *olend ja *hing kui nelja väärvaadet. I-t peetakse ebatõeliseks nagu ka teisi mõisteid, mis püüavad muutuvat püsivana määratleda. Samas kasutatakse seda positiivse kirjeldava mõistena nt ühendis *õilis isiksus (skr āryapudgala).

Ingl person, personality.

isiksuse koostisosa (skr skandha; pl khanda ‘kuhi, kogum’ v upādānaskandha ‘kippumise kogum’; tb phung po; hn yun; jp un; skr), budismis *seadmuste rühmad, mida virgumata *meel tajub *isiksusena. Neid on kokku viis: *kuju, ka vorm e välimus (skr rūpa); *tunne e tundmine (skr vedanā); *mõiste e mõtestamine (skr sam´jñā); *meeleolud e kujutlused, motivatsioonid ja tungid (skr sam´skārās); *teadvus (skr vijñāna). Isiksuse koostisosadest ja nende vääriti mõistmisest tegelikult olemasoleva isiksuse e *isena räägitakse mitmes *Suttapit´aka tekstis. Nt öeldakse *«Dhammapadas»: “Isiksuse koostisosadega võrdset viletsust ei ole olemas.” Süstemaatilisel kujul on isiksuse koostisosade õpetus esitatud *abhidharma tekstides. *Mahajaanat esindavas *«Südasuutras» rõhutatakse nende kui seadmuste *tühjust: “Kuju on tühjus, tühjus ongi kuju; tühjust ei saa kujust lahutada, kuju ei saa tühjusest lahutada. Mis on kuju, see on tühjus; mis on tühjus, see on kuju. See käib ka tunde, mõiste, kujutluste ja teadvuse kohta.”

Ingl heap, group, bundle, aggregate, aggregates of attachments, groups of clinging.

išvara (skr īśvara ‘isand’), *jumalat tähistav mõiste India religioonides. I-t peetakse *Brahma tegutsevaks aspektiks, kuid teistes tekstides samastatakse teda ka *Šivaga. I. on ka Lähis-Ida monoteistliku jumala tõlkevasteks indoaarja keeltes.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht