K

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

kaalatšakra (skr kālacakra ‘ajaratas’; tb dus kyi ’khor lo), *vadžrajaanas *Kālacakra-tantra õpetus ning samanimeline *idam ja *buddha. Eriti populaarne on k. tiibeti budismis, kus korraldatakse avalikke mitmepäevaseid k. rituaale. Rituaali käigus luuakse liivast k. *mandala, mis rituaali kulminatsioonis laiali pühitakse. Kõik rituaalist osavõtjad saavad k. pühitsuse. Viimastel aastakümnetel on praegune XIV *dalai-laama korraldanud maailmarahu egiidi all k. rituaale paljudes kohtades üle maailma.

kaama (skr, pl kāma ‘iha, himu, kirg, nauding, lõbu’; tb ‘dod; hn aiyu; jp aiyoku), traditsioonilises india ühiskonnakorralduses üks *neljast elusihist *kasu, *seadmuse ja *vabanemise kõrval. See hõlmab eeskätt erootilist iha, armukunsti, kuid ka esteetilist naudingut. K-t nagu ülejäänud kolme elusihti tuleb mõõdukalt harrastada majaperemehe eluperioodil. Budismis peetakse k-t põhiliselt negatiivseks seisundiks, mis hoiab *olendit *sansaaras ning takistab *virgumist ja vabanemist. Vt ka iha.

Kaamasuutra (skr kāma-sūtra ‘ihasuutra’), Vana-India kõrgseltskonna erootilise armastuskunsti õpperaamat. K. kirjeldab mehe ja naise vahelist intiimsuhtlemist alates tutvumisest, seltskondlikest mängudest ja suhtlusviisidest kuni suguühte erinevate asenditeni. K. on kirjutatud *sanskriti keeles arvatavasti 5. saj, autoriks Vātsjājana (skr vātsyāyana). Eesti keeles ilmunud Linnart Mälli tõlkes (1989-1990).

kaastunne (skr, pl karun´ā; tb snying rje; hn cibei; jp jihi), budismis üks nelja *brahmaseisundi juurde kuuluvast *teostusest. *Mahajaanas on k. koos *mõistmisega üks kahest põhimõistest, mis kuuluvad *virgumise juurde. K. puhul peetakse silmas erapooletut positiivset suhtumist kõikidesse olenditesse, nende *kannatuste enda peale *kujustamist ning *olendite hüvanguks tegutsemist ja nende otsest aitamist. Mahajaanas arendatakse *virgumismeelt eelkõige kaastundest teiste olendite vastu. K on *bodhisattvate kõige olulisem omadus ja nende tegutsemise juhtmõte. K. ülimaks ideaaliks peetakse bodhisattva *Avalokitešvarat.

Ingl compassion.

kadam (tb bka’ gdams ‘sõnade selgitamine’), tiibeti budismi koolkond. Selle rajasid 11. saj *Atīša ja tema õpilane Dromtön (tb ‘brom ston, 1008-1064). Viimane asutas Retingi (tb rwa sgrengs) kloostri, mis sai koolkonna keskuseks. K. hääbus järgnevatel sajanditel, kuid teised koolkonnad võtsid sellest palju üle. Eriti suures ulatuses tegi seda *geluk, mida mõnikord nimetatakse uueks kadamiks.

kagjü (tb bka’ rgyud ‘sõnade kett’), tiibeti budismi koolkond, mille rajas 12. saj *Gampopa. K. peab oma eelkäijateks India *mahasiddhasid *Tilopat ja *Nāropat ning tiibetlasi *Marpat ja *Milarepat. K. koolkonnas peetakse oluliseks õpetajalt õpilasele edasiantava õpetusliini järjepidevust, mis on olnud aluseks selle nimele. K. on tuntud paljude silmapaistvate erak-joogide poolest, kuid seal on ka arenenud kloostrisüsteem. Keskseteks õpetusteks on *mahāmudrā ja *Nāropa kuus seadmust. K. jagunes juba varakult kaheks haruks: šangpa (tb shang pa) ja dakpa (tb dwags pa). Viimane jagunes hiljem mitmeks alakoolkonnaks. Traditsiooniliselt räägitakse neljast suurest ja kaheksast väiksemast alakoolkonnast. Suurtest on tänapäeval tuntuim *karma kagjü. Väiksematest on säilinud vaid *drikung kagjü ja peamiselt Bhutanis levinud drukpa kagjü (tb ‘brug pa bka’rgyud).

kaheksaosaline tee (skr as´t´ān´´gikamārga; pl at´t´han´´gikamagga; tb lam yan lag brgyad; hn bazhengdao; jp hashōdō), budismis neljanda õilsa tõe (*neli õilsat tõde) sisuks olev juhatuste kogum. K-d peetakse *kannatuse lakkamisele viivaks teeks ja see on sõnastatud juba *«Seadmuseratta käimapanemises». K. osad on õige vaade (skr samyagdr´s´t´i), õige kavatsus (skr samyaksam´kalpa), õige *jutt (skr samyagvāk), õige *tegu (skr samyakkarmānta), õige eluviis (skr samyagājīva), õige püüdlus (skr samyagvyāyāma), õige järelemõtlemine (skr samyaksmr´ti) ja õige *keskendumine (skr samyaksamādhi). Õige vaade tähendab budismi põhitõdede nagu neli õilsat tõde ja *sõltuvuslik tekkimine omaksvõtmist. Õige kavatsus tähendab meelestatust, mis on suunatud *virgumisele, aga mitte lõbustustele või muudele tühistele ja kahjulikele asjadele. Õige jutt tähendab ausat ja otsekohest juttu ning tühja lobisemise vältimist. Õige tegu tähendab mungaelu reeglite või (ilmalike puhul) *kümne käitumisjuhise järgimist. Õige eluviis tähendab hoidumist elukutsetest ja tegevustest, mis kahjustavad teisi. Õige püüdlus tähendab pühendumist virgumisele. Õige järelemõtlemine tähendab oma *meele, jutu ja tegude kontrollimist. Õige keskendumine tähendab meele täielikku suunamist kujustamisobjektile.

Ingl eightfold path.

Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra vt As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra

Kailāsa (skr; tb ke la sha), ka Kailāsh, hinduistide ja budistide püha mägi ning palverännaku sihtpunkt Transhimaalaja mäestiku lääneosas. Hinduistid peavad seda *Šiva elupaigaks ja paradiisiks. Tiibeti budistid samastavad K-t mõnikord *Meru mäega ja peavad seda Tšakrasamvara elupaigaks.

kaitse (skr śaran´a; pl saran´a; tb skyabs; hn guiyi; jp ki’e), budismis vaimne tugi ja alus, millele toetudes saab alustada budistliku *seadmuse kohast eluviisi. Ingliskeelse levinud vaste refuge mõjul sageli tõlgitud ka ‘varjupaigaks’. Vt ka kolm kaitset.

kakskordsündinu (skr dvija), *brahmanismis ja hinduismis *aarja sünonüüm. K. oli kolme kõrgema *seisuse (*braahmanid, *kšatrijad ja *vaišjad) koondnimetuseks. Nende “teine sünd” tähendas aarjalaseks pühitsemise rituaali e vaimset sündimist, mis meestel tähistas ka nominaalset täiskasvanuks saamist. Neljas seisus (*šuudrad) ei kuulunud k-te hulka, kuna nad ei olnud aarja päritolu ning neil oli seetõttu keelatud *veedade kuulamine ja õppimine.

Kālacakra-tantra (skr ‘ajaratta tantra’; tb dus kyi ‘khor lo’i rgyud), *anuttarayogatantra klassi kuuluv tuntumaid *vadžrajaana tekste. K. praegusel kujul loodi u 10. saj. Legendi järgi kuulutanud *Šākjamuni seda ise Lõuna-Indias Dhānykatakas samal ajal, kui ta *Rādžagriha lähedal Raisakulli mäel õpetas *ületavat mõistmist. Seal kuulnud K-t müütilise maa *Šambhala kuningas Sutšandra, kes selle enese juurde hoiule viis, kuni see taas Indias välja ilmus. 11. saj viis *Atīša selle Tiibetisse. Tiibetis sai K. eriti populaarseks. Sellel põhineb ka tiibeti astroloogiline kalender ja ajaarvamine. K. koosneb kolmest osast. Esimene osa kirjeldab välist maailma; teine osa inimese sisemist psühho-füsioloogilist maailma kesksete mõistete *hingus (skr prān´a) ja *piisk (skr bindu) kaudu ning kolmas osa kujustamisharjutusi. K. põhiideeks on, et oma sisemist mikrokosmost mõjutades ja ümber kujundades saab mõjutada ja muuta välist makrokosmost. Vt ka kaalatšakra.

Kālī (skr ‘must’), hinduismis raevukas ja hävingut külvav jumalanna. K-t kujutatakse verega määrdunud, hambutu ja suust väljarippuva keelega eemaletõukava vanamoorina. Tema alasti keha ehivad pealuudest vanik ja ärarebitud kätest vöö ning tema neli kätt hoiavad mitmesuguseid riistu. Tihti kujutatakse teda tantsimas oma kaasa *Šiva kehal. K-t peetakse jumalanna *Devī raevukaks aspektiks. Teda samastatakse tihti ka *Durgāga. K. templites ohverdatakse temale kitsi, varem toodi arvatavasti ka inimohvreid.

kalliskivi (skr man´i, ratna; tb nor bu; hn moni, bao; jp mani, ), budismis sageli kasutatav metafoor, mis tähistab midagi eriti väärtuslikku, eelkõige budistlikku õpetust ja *õpetajaid. Sõna tiibetikeelne versioon ‘norbu’ esineb sageli tiibeti budismi kõrgvaimulike nime osana.

Ingl jewel.

kalpa (skr kalpa ‘aegkond’; pl kappa; tb bskal pa; hn jie; jp ), india õpetustes mõiste, millega tähistatakse väga pikka ajaperioodi, mis hõlmab suure hulga ajastuid (skr *yuga). Tänapäeval on püütud seda matemaatiliselt määratleda kui 1051, 1059 või 1063 aastat. Hinduistlikus mütoloogias on k. üks päev *Brahma elus, mille jooksul maailm luuakse, kestab ja lõpuks hävib igal õhtul. Pärast seda maailma ei eksisteeri, kuid ta luuakse järgmisel päeval uuesti. Selline k-de tsükkel on alguse ja lõputa, mistõttu budismis nimetatakse nende hulka tihti ‘loendamatuks’ (skr *asam´khyeya). Budistlikus mütoloogias nimetatakse k-t, kus *buddhasid ei ole, ‘tühjaks aegkonnaks’ (skr śūnyakalpa). Praeguses k-s on juba olnud neli buddhat (Krakutšanda, Kanakamuni, *Kāšjapa ja *Gautama) ning üks buddha, *Maitreja, veel tulemas.

kalyān´amitra vt hüvesõber

kāma vt kaama, iha

kāmadhātu vt ihade vald

Kamakura, Jaapani kunagine *šogunite residents, mis on andnud nime Kamakura ajastule (1185–1392). Seda peetakse budismi kuldajastuks Jaapanis, mil kujunesid välja mitmed uued koolkonnad (*zen, *jōdo, *Nichireni koolkond jt) ning budism väljus valitsevate ringkondade raamest ja sai üldrahvalikuks religiooniks. K. tuntumaid mälestusmärke on 13. või 14. saj püstitatud buddha *Amitābha (Amida) 13,35 m kõrgune pronksist hiigelkuju.

Kamalašīla (8. saj teine pool), india *mahajaana õpetlane, *Šāntarakšita õpilane, traktaadi *Bhāvanākrama autor. Šāntarakšita mõjutusel rändas K. Tiibetisse, et seal budismi levitada. *Butöni «Budismi ajaloo» andmeil osales ta kuningas Trisong Detseni (tb khri srong lde brtsan, u 740–798) kutsel 792–794 *Samje kloostris toimunud kuulsal debatil, kus väitles hiina *chan’i koolkonna esindaja Hvašangiga *astmelise tee ja *äkilise virgumise üle. K. pooldas india traditsiooni järgides esimest, mille kohaselt virgumistee kestab kaua ja inimene puhastab selle vältel oma meelt järk-järgult. K. võitis debati, misjärel hiina õpetajad olid sunnitud Tiibetist lahkuma, kuid Hvašangi pooldajad olevat K. mõrvanud.

kami (jp), kohalik jumalus *šintoismis, algupäraselt mistahes püha ese või paik. Enamasti esinevad k-d loodusobjektide (puud, mäed, veekogud) jumalate või kaitsevaimudena, kuid nad võivad olla ka jumalikustatud isikud. Jaapani budismis said k-dest Buddha *seadmuse kaitsjad.

Kandžur (tb bka’ ‘gyur ‘sõna ümberpanek’), ka Kagjur, tiibeti budismi kaanoni esimene osa (teine on *Tandžur), mis sisaldab peamiselt *Buddha sõnaks peetavate *suutrate ja *tantrate tõlkeid. K. hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites. K-i esimene koostaja ja süstematiseerija oli *Butön ning see trükiti esmakordselt puitplaatidelt 1411. K. on jaotatud kuude ossa: *Vinaya (tb ‘dul ba), *Prajñāpāramitā (tb pha rol tu phyin pa), *Avatam´saka (tb phal po che), *Ratnakūt´a (tb rin chen brtegs), suutrad (tb mdo) ja tantrad (tb rgyud). K-ist on ilmunud mitu erinevat väljaannet, tuntuimad on Narthangi, Derge ja Pekingi väljaanded.

Ingl Kanjur, Ganggyur.

kanhua (hn ‘jutu vaatamine e jälgimine’; jp kanwa), *chan’i ja *zen’i harjutusviis, mis seisneb keskendumises *gongan’ile v *huatou’le, et *mõtluses selle paradoksaalse sisu analüüsi abil edendada *virgumist.

Kaniška I (skr kanis´ka, 1.–2. saj), Kušaani impeeriumi, mis hõlmas Põhja- ja Loode-India ning laialdasi alasid Kesk- ja Sise-Aasias, tuntuim valitseja. K. toetas kõiki religioone, kuid eriti budismi. Tema patronaaži all olevat u 100 toimunud neljas *budismi suurkogu, pärast mida hakkasid laialdasemalt levima *sarvastivaada ja *mahajaana õpetused, samuti *Gandhāra budistlik kunst.

kannatlikkus (skr ks´ānti; pl khanti; tb bzod pa; hn ren; jp nin), budistlik teostusviis, mis õpetab *võrdset suhtumist nii heasse kui ka halba. K. tähendab valmisolekut teiste *olendite hüvangu ning Buddha *seadmuse levimise nimel taluda mistahes raskusi ja kannatusi. *Mahajaanas kuulub k. *ületavate toimingute (skr pāramitā) hulka. Vt ka ületav kannatlikkus.

Ingl patience, endurance, tolerance.

kannatus (skr duh´kha; pl dukkha; tb sdug bsngal; hn ku; jp ku), budismis esimene *neljast õilsast tõest. Buddha räägib sellest juba *«Seadmuseratta käimapanemises». Sanskritikeelne sõna duh´kha tähendab sõna-sõnalt ‘halba toitu’, tähistades kannatust kõige üldisemas mõttes, vaevarikast olemasolu *sansaaras. K-e äratundmine on budistiks hakkamise põhjuseks ja sellest *vabanemine budismi ülim eesmärk.

Ingl suffering, unsatisfactoriness, pain.

Kannon vt Guanyin, Avalokitešvara

kanwa vt kanhua

karma vt tegu

karma kagjü (tb kar ma bka’ brgyud), tiibeti budismis *kagjü koolkonna suurim alakoolkond, mille rajas 12. saj *Gampopa õpilane Tüsum Khjenpa (tb dus gsum mkhyen pa, 1110–1183). Koolkonna pealaama kannab *karmapa tiitlit ja teda peetakse *Avalokitešvara ümberkehastuseks. Praegu on koolkonna eesotsas XVII karmapa. Mõnikord nimetataks k-d ka mustamütsiliste koolkonnaks, kuna karmapa kannab tähtsatel tseremooniatel musta rituaalset peakatet. Koolkonna keskuseks Tiibetis on Tsurpu (tb mtshur phu) klooster. Eksiili suundunud XVI karmapa rajas 1966 uue keskusena Sikkimis Rumteki (tb rum bteg) kloostri. K. koolkonnas on ka teisi kõrgesti austatud ümbersündinud õpetajate liine, nagu Šamar Rinpotše (tb zhwa dmar rin po che), Gjeltsap Rinpotše (tb rgyal tshab rin po che) ja Tai Situ Rinpotše (tb ta’i si tu rin po che).

karmapa, tiibeti budismi *karma kagjü koolkonna ümbersündinud pealaamade tiitel, keda traditsiooniliselt kutsutakse aupaklikult *gjälva karmapaks, mis sõna-sõnalt tähendab ‘võitja karmapa’ e ‘võitja, kes valitseb *karmat’. K. on Tiibeti vanima järjepideva ümbersündidena käsitletava õpetajateliini hoidja. Nii nagu *dalai-laamat, peetakse ka k-d *Avalokitešvara *kehastuseks. Esimene k. oli Tüsum Khjenpa (tb dus gsum mkhyen pa, 1110–1193), kelle eluajal rajati Tsurpu (tb mtshur phu) klooster. K-sid tuntakse ka mustamütsiliste laamadena musta värvi rituaalse peakatte järgi, mille viiendale k-le Težin Šekpale (skr de bzhin gshegs pa, 1384–1415) annetas Hiina Mingi dünastia keiser ja mida on põlvest põlve edasi antud. Kuueteistkümnes k. Rangtšung Rikpe Dordže (tb rang ‘byung rigs pa’i rdo rje, 1924-1981) oli 20. saj mõjukamaid tiibeti budismi õpetajaid ka väljaspool Tiibetit. 1959 siirdus ta emigratsiooni ning 1966 rajas Sikkimis karma kagjü uue keskuse Rumteki (tb rum bteg) kloostri, hiljem veel hulga keskusi Indias, Ameerikas ja Euroopas. Peale tema surma tekkisid karma kagjü juhtivate laamade vahel aga lahkarvamused uue ümbersünni osas ning hetkel ongi kaks seitsmeteistkümnendat k-d. XIV dalai-laama on tunnistanud õigeks 1985 sündinud Ugjen Tinle (tb u rgyan ‘phrin las), kes elab tema patronaaži all Indias Dharamsalas Gjuto kloostris. Alternatiivne k., 1983 sündinud Tendzin Khjentse (tb bstan ‘dzin mkhyen brtse) e Tinle Thaje Dordže (tb ‘phrin las mtha’ yas rdo rje) asub karma kagjü Nālandā Instituudis New Delhis.

karmaphala vt teovili

karun´ā vt kaastunne

kast (skr jāti), india traditsioonilises ühiskonnas inimrühm, kes kuulub sünnipäraselt kokku *seisuse, rahvusliku päritolu, tegevusala või mingi muu tunnuse järgi. Euroopa keeltes tuntud mõiste ‘kast’ tuleneb portugalikeelsest sõnast castas. Ühe ja sama kasti liikmetele kehtivad piirangud teistest kastidest pärit inimestega läbikäimisel, tavaliselt ka abielukeeld teise kasti liikmetega. Ühe ja sama kasti liikmed peavad järgima selles kastis kehtivaid elu- ja käitumisnorme ning tegelema ainult oma kastile lubatud tegevusalade ja elukutsetega. Kastid jagunevad hierarhiliselt kõrgemateks ja madalamateks vastavalt neljale seisusele. Kastisüsteem seab üsna ranged piirangud ühiskonnasisesele liikuvusele ja üksikisiku vabadusele, kuid samas toimib ühiskonna tõhusa isereguleerimismehhanismina. Kaste on India ajaloos olnud väga palju. Kastisüsteem on olnud ajas üsna dünaamiline: ühed kastid võivad hääbuda ja kaduda, uued aga tekkida, võimaldades uute rühmade lülitumist ühiskonna struktuuri. Tänapäeva India Vabariigis on kastisüsteem ametlikult kaotatud, kuid tegelikkuses toimib see edasi.

kasu 1. (skr artha) India traditsioonilises elukorralduses on k. esimene *kakskordsündinute *neljast elusihist, mis domineerib esimesel, õpilase eluperioodil. Selle sisuks on eelkõige eluks vajalike teadmiste omandamine ning järgmisele eluperioodile aluse panemine. K -le suunatud eluperioodi ennast iseloomustab kasinus ja k. kui elusihti peab alati valitsema temast kõrgem *seadmus.

Ingl aim, object, meaning.

2. (hn li) Hiina traditsioonis ainelist kasu, jõukust, hüve ja võimu tähistav mõiste. Konfutsianismis, eriti *Mengzi käsitluses ei peetud k. õilsaks vooruseks, kuna *õilsa inimese käitumine peab lähtuma *inimlikkusest ja *kohasusest. Küll aga tähtsustati seda *legismis, kus valitseja ja riigi k. peeti ülimaks, eetilisi kategooriaid aga liigseteks või isegi taunitavateks.

Ingl profit, gain, benefit.

Kāšjapa (skr kāśyapa; pl kassapa), ka Mahākāšjapa, *Šākjamuni peamisi õpilasi, kes olevat silma paistnud kõrgete kõlbeliste omaduste ja askeetliku eluviisi poolest. K. oli esimese *suurkogu eesistuja Rādžagrihas. Hiina budismi *chan’i koolkonnas peetakse teda esimeseks *patriarhiks, kes olevat ainukesena õpilastest mõistnud Buddha vaikimise tähendust. Budismi mütoloogias on K. ka ühe varasema Šākjamunile vahetult eelnenud *buddha nimi.

Kāśyapaparivarta (skr ‘kāšjapa peatükk’; tb ‘od srung gis zhus pa; hn da jiashe wen da baoji zhengfa jing; jp dai kashō mon dai hōshaku shōbō kyō), *mahajaana suutra, *Ratnakūt´a tsükli olulisim tekst, kus paljude mõistujuttude toel selgitatakse *bodhisattva omadusi ja voorusi ning *äärmuste vahele jäävat *keskteed. Äärmusteks peetakse muude mõistete seas *olemasolu ja olematust, *iset ja *isetust, *sansaarat ja *nirvaanat. Tark saab aru, et kumbagi äärmusesse ei tohi klammerduda, need on vaid mõisted, mis tuleb ületada.

kāya vt ihu

kegon vt huayan

kehastumine (skr avatāra ‘laskumine, allatulek’; tb sprul sku; hn huashen; jp keshin), ka kehastus, hinduismi mütoloogias jumala ilmumine maailma looma- või inimkujul. Hinduismis tuntakse kõige rohkem *Višnu kümmet kehastumist, millest üheksa (kala, kilpkonn, metssiga, inimlõvi, kääbus, kirvega Rāma, kangelane *Rāma, *Krišna ja Buddha) on juba ilmunud ning üks – Kalkin – veel ilmumata. Budismis tähendab k. *buddha ilmumist siia maailma, mahajaanas ka mütoloogiliste *bodhisattvate ilmumist ja nende kaudu mõne olulise budistliku vooruse (nt *kaastunne) avaldumist. Tiibeti budismis on k. kujundatud õpetajaliinide järjepidevuse institutsiooniks, kus kõrged *laamad (nt *dalai-laama ja *karmapa) kui traditsiooni hoidjad ja kandjad sünnivad ümber ja kehastuvad põlvest põlve. Sageli peetakse neid samaaegselt mõne mütoloogilise bodhisattva k-ks. Vt ka avataara, taaskehastunu, tülku.

Ingl avatāra, reincarnation, rebirth.

Kenkō (1283–1350), ka Yoshida Kenko, ilmaliku nimega Urabe Kaneyoshi, jaapani oma aja tuntumaid kirjamehi ja mõtlejaid. K. sündis *Kyōto lähedal templivaimuliku pojana, sai hea hariduse ja oli üle 20 aasta teenistuses keisri õukonnas. Juba siis pälvis K. tähelepanu silmapaistva luuletaja ja kirjanikuna. Pärast keisri surma 1324 astus ta *tendai koolkonna mungaks, jätkates kirjatööd ja läbikäimist maailmaga. K. tuntuim teos on budismi vaimust kantud märkmetest ja aforismidest kokku pandud «Jõudeaja võrsed» (jp tsurezuregusa), mis ilmus raamatuna alles peale tema surma. Eesti keeles Rein Raua tõlkes (1988).

kenshō vt jianxing

kerjusmunk (skr bhiks´u; pl bhikkhu; tb dge slong; hn biqiu; jp biku), ka munk, budismis täieliku pühitsuse saanud meessoost koguduseliikme nimetus. K-a tähistava sanskritikeelse sõna bhiks´u täpne tõlkevaste on ‘kerjus’ (tuletis sanskriti verbijuurest bhiks´ ‘kerjama’), mis viitab omandi puudumisele ja sellele, et algselt pidid mungad oma toitu kerjama. Varajases budismis oli kerjusmunga sünonüümiks ka ‘erakrändur’ (skr pravrājaka), kuna neil puudus püsiv eluase. Ajapikku aga jäi mungakogudus paikseks ja tänapäeval elab enamus munki *kloostrites. Mungaks saamisele eelneb mungaõpilase e *šramanera periood. *Theravaada traditsioonis peab munk järgima 227 *pratimokša reeglit. Olenevalt traditsioonist on reeglite hulk ja sisu mõnevõrra erinev.

keskendumine (skr, pl samādhi ‘kokkusissemõtlemine’; tb ting nge dzin; hn sanmei; jp sammai), budismis ja hinduismis meeleseisund, mis seisneb meele püsivas suunatuses ühele objektile, et jõuda selle täieliku *kujustamiseni e enese samastamiseni objektiga. *Mahajaana suutrates räägitakse paljudest erinevatest k-test, milles viibivad *bodhisattvad. Keskendumisvõime on oluline kujustamisel ja eeltingimuseks *mõistmisele. K-ks nimetatakse kokkuvõtvalt ka õilsa *kaheksaosalise tee viimast kolme osa: püüdlust, järelemõtlemist ja keskendumist.

Ingl concentration, trance, absorption.

Keskmine tavaline (hn zhongyong), konfutsianismi klassikaline tekst, mis algselt kuulus *«Kommete ülestähendustesse», kuid juba Hani ajastu (2.–1. saj e.m.a) algul oli tuntud ka iseseisva tekstina. Songi ajastul (960–1279) lülitati K. *«Neliraamatusse». Traditsiooniliselt peetakse K. autoriks *Konfutsiuse pojapoega Zisid. 33 peatükist koosnev tekst kujutab endast varajase konfutsianismi õpetuse kokkuvõtet, kus käsitletakse kõiki olulisi mõisteid, nagu *kulg, *vägi, *inimlikkus jt, kuid põhiline rõhuasetus on *õilsa inimese kirjeldamisel, keda määratletakse kui keskteel liikujat ja äärmuste vältijat: “õilis / on keskmine / on tavaline”. K-s võib täheldada ka varajase taoismi mõjusid. K. mõjutas väga palju *neokonfutsianismi ning mingil määral ka hiina budismi mõisteaparaadi kujunemist. Eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1988).

Ingl Doctrine of the Mean.

kesktee (skr madhyamā pratipad; pl majjhimā pat´ipadā; tb dbu ma’i lam; hn zhongdao; jp chūdō), budismi olemust iseloomustav mõiste, mis määratleb seda kui kulgemist *äärmuste vahel. Buddha nimetab oma õpetust k-ks juba *«Seadmuseratta käimapanemises», kus ta ütleb, et loobub kahest äärmusest, nii enesepiinamisest kui ka naudingutest.

Ingl middle way, middle path.

Kevaded-sügised (hn chunqiu), Vana-Hiina Lu riigi kroonika, mis hõlmab sündmusi ajavahemikus 722–481 e.m.a ja on andnud nime ka vastavale perioodile Vana-Hiina historiograafias. K. kuulub *«Kolmteistraamatu» ja *«Viisraamatu» koosseisu. Traditsiooni kohaselt oli teose koostajaks ja toimetajaks *Konfutsius. 4.–2. saj e.m.a lisati põhitekstile kolm kommentaari: «Zuo kommentaar» (hn zuozhuan), «Gongyangi kommentaar» (hn gongyangzhuan) ja «Guliangi kommentaar» (hn guliangzhuan). Need kuuluvad lahutamatult K. kõikide hilisemate väljaannete juurde.

Ingl Spring and Autumn Annals.

khālsā, sikhide sõjaväeline kogukond, kuhu kuulub enamik sikhe. Sõna khālsā on tuletatud pärsiakeelsest sõnast khāles´ ‘puhas’. K. liikmeks saamiseks läbitakse teismelise-eas pühitsustseremoonia, mille käigus mehed saavad perekonnanimeks Singh (‘lõvi’) ja naised Kaur; viimast tõlgitakse enamasti ‘printsessiks’, kuigi sõna algtähendus pole päris selge. Pühitsetud annavad ka tõotuse mitte tarbida tubakat ja alkoholi, süüa ainult sellist liha, mis saadakse looma tapmisel ühe löögiga (pn jhat´kā), ning mitte rikkuda abielu. Mehed peavad kandma *viit k-d. K. rajas 1699, mil Mogulid sikhe taga kiusasid, X guru Gobind Singh. Siis olevat ühe päevaga astunud k. liikmeks u 80 000 inimest. Vt ka sikhism.

Khuddaka-nikāya (pl ‘lühikeste õpetussõnade kogu’), *Suttapit´aka viies kogumik, mis koosneb 15 alakogumikust. «Lühikesed lugemised» (pl khuddakapāt´ha) sisaldab üheksa õpetlikku lühiteksti. *«Dhammapada» on tuntud õpetussalmide kogumik. «Ülendavad värsid» (pl udāna) sisaldavad 80 Buddha ütlust koos lugudega, kus ta need lausus. «Nõndaöeldu» (pl itivuttaka) koosneb 112 lühisuutrast, kus proosa vaheldub mõttesalmidega. «Suutrate kogumik» (pl suttanipāta) sisaldab 70 värss-suutrat ja seda peetakse paalikeelse kirjanduse vanimaks esindajaks. «Taevalossilood» (pl vimānavatthu) kirjeldab taevaseid ümbersünde. «Tondilood» (pl petavatthu) kirjeldab ümbersünde *preetade e igavesti näljaste vaimude seas. «Auväärsete isandate laulud» (pl theragātha) sisaldab Buddha meesõpilaste 107 luuleteost. «Auväärsete emandate laulud» (pl therīgātha) sisaldab Buddha naisõpilaste 73 luuleteost. «Sünnilood» e *džaatakad (pl jātaka) koosneb 547 loost Buddha eelmistest eludest. «Selgitus» (pl niddesa) on Suttanipāta mitme osa kommentaar. «Analüüsi tee» (pl pat´isambhidāmagga) on vormilt lähedane *Abhidhammapit´aka tekstidega ning seletab budistliku psühholoogia mõisteid ja termineid. «Suured teod» (pl apadāna) sisaldab 547 munga ja 40 nunna värsivormis elulugusid. «Buddhade järgnevus» (pl buddhavam´sa) räägib 24 varasemast buddhast. «Elulookorv» (pl cariyāpit´aka) on värsstekst, mis räägib sellest, kuidas Buddha varasemates eludes *bodhisattvana vajalikke võimeid arendas. K-t peetakse paali kaanoni kõige huvitavamaks ja mitmekesisemaks osaks, kus leidub nii Buddhale omistatud õpetussõnu kui ka hilisemate, enamasti anonüümsete autorite teoseid. Eesti keeles on Linnart Mälli tõlkes ilmunud «Dhammapada» (1977, 2004, 2005) ja «Lühikesed lugemised» (2004).

kinnara (pl; skr kim´nara ‘mis inimene’), hinduismi ja budismi mütoloogias inimese keha ja hobuse peaga (või vastupidi) olend. K-d olid taevased muusikud Kubera või *Indra kaaskonnas.

kippumine (skr, pl upādāna; tb len pa; hn qu; jp shu), ka ‘klammerdumine, taklemine’, budismis *janu avaldumisvorm, mis on omane tavalisele inimkäitumisele. Kiputakse nelja liiki nähtuste poole, milleks on naudingud (skr kāma), *vaated (dr´s´t´i), kombed ja rituaalid (skr śīlavrataparāmārśa) ning *ise (skr ātman). K. on *sõltuvusliku tekkimise ahela üheksas lüli.

Ingl clinging, grasping, attachment.

kippumise kogum vt isiksuse koostisosad

kirg, skr sõnade kāma, rāga ja rajas sagedane tõlkevaste. Vt ka iha, kaama.

kirgastumine, sõna, mida Ida mõtet populariseerivates tekstides kasutatakse mõnikord *teadvuse kõrgeimaid seisundeid tähistavate mõistete tõlkimiseks. *Budismi mõistetest tõlgitakse k-ks eeskätt *bodhi ja *satori (hn wu). Kummagi puhul ei ole selle kasutamine tõlkevastena aga õigustatud, kuna esimene tähendab *virgumist, teine eelkõige *mõistmist ja arusaamist. K. nagu ka *valgustumine on tulnud kasutusse peamiselt kaudtõlgete kaudu ingl enlightenment mõjul.

Kirjade raamat (hn shujing), ka «Ajalooraamat», vanahiina eepiline ajalooteos, mis sisaldab muistseid pärimusi mitmetest ajastutest, kuid on lõplikul kujul valminud ilmselt alles Hani ajastul (206 e.m.a – 220 m.a.j). Konfutsianistlikus traditsioonis kuulub K. *«Viisraamatu» ja *«Kolmteistraamatu» koosseisu. K. 50 peatükki on jaotatud nelja ossa, millest esimene sisaldab dünastiate-eelseid pärimusi, teine legendaarse Xia dünastia (21.–16. saj e.m.a) lugusid, kolmas Shangi dünastia (16.–11. saj e.m.a) pärimusi ja neljas Lääne-Zhou riigi (1027–770 e.m.a) kroonikaid.

Ingl Book of the Documents, Book of the History.

kjabgön (tb skyabs mgon ‘kaitsja’), tiibeti budismis kõrgemate *laamade ja *õpetajate tiitel.

kleśa vt meeleplekk

klooster (skr vihāra, āvāsa ‘peatuspaik, asupaik’; tb dgon pa, gnas pa; hn si, guan; jp ji, kan), kristlikust traditsioonis laenatud termin budismi ja taoismi asutuste tähistamiseks, mis ühendavad endas templi ning munkade ja nunnade elupaiga, sageli ka haridusasutuse funktsiooni. Vt ka āvāsa, gompa, guan 2., vihaara.

kōan vt gongan

kogudus (skr sam´gha; pl san´´gha; tb dge ‘dun; hn sengqie; jp sōgya), budismis Buddha õpetuse järgijaid (või ka ainult üht järgijat) tähistav mõiste, mille all mõistetakse nii munkade või ilmalike konkreetset kogudust kui ka kõiki budismi järgijaid kokku läbi aegade. Kitsamas mõttes tähendab k. ilmalikust elust loobunud *munkade ja *nunnade kogudust. Ajalooliselt panid k-le aluse Buddha esimesed õpilased. K. kuulub budismi *kolme kalliskivi hulka ja on seega austuse objektiks.

kohasus (hn yi), konfutsianismi keskseid mõisteid, mis väljendab *inimese valmisolekut käituda vastavalt oma sotsiaalsele positsioonile ja sisemisele kohusetundele. K. on omane *õilsale ning vastandub *kasule, mis iseloomustab *lihtinimest, nagu väidab «Vesteid ja vestlusi»: “õilis teostab kohasust / lihtinimene teostab omakasu”. Sageli (eriti *Mengzi’s) esineb k. paarismõistena koos *inimlikkusega. K. kuulub ka *viie püsiva hulka.

Ingl righteousness.

kokkupandamatu (skr asam´skr´ta; pl asan´´khata; tb ‘dus ma byas; hn wuwei; jp mu’i), budismi mõiste *nirvaana iseloomustamiseks, mida peetakse loodamatuks ja põhjustamatuks. *Theravaada *abhidharmas on k-ks *seadmuseks ainult nirvaana. *Sarvastivaada abhidharmas peetakse selleks peale nirvaana ka *ilmaruumi. Kõik ülejäänud seadmused on *kokkupandud ja seotud *sansaaraga.

Ingl unconditioned, uncompounded.

kokkupandu (skr sam´skr´ta; pl san´´khata; tb ‘dus byas; hn youwei; jp u’i), ka tingitu v moodustatu, budismi mõiste, mis iseloomustab *sansaara *seadmusi. Kõik sansaara seadmused tekivad põhjuste (skr *hetu) ja tingimuste (skr pratyaya) koosmõjul. Nad on moodustatud, osadest kokku pandud, püsitud ja muutuvad. Seega ei eksisteeri nad iseenesest ja omaette, neil ei ole *iset ega *omaolekut ning seetõttu põhjustavad nad *kannatust. Kokkupandu vastand on *kokkupandamatu, mis iseloomustab *nirvaanat.

Ingl conditioned, compounded.

kolm ihu (skr trikāya; tb sku gsum; hn sanshen; jp sanjin), *mahajaana õpetus *buddha kolmest ihust, milleks on *seadmuseihu (skr dharmakāya), *õndsuseihu (skr sambhogakāya) ja *maine ihu (skr nirmān´akāya). Algselt *sarvastivaada koolkonnas tekkinud õpetus väljendab arusaama buddha kolmest aspektist. Seadmuseihu väljendab buddha ja *seadmuse identsust ning see aspekt avaldub buddha õpetusena tekstide ja ideede kujul. Õndsuseihu esindab buddhat kui religioosset mütoloogilist kuju ning avaldub ikonograafias kujutatud ja kujundlikus mõtlemises kujustatud ideaalolenditena (nt mütoloogilised buddhad ja *bodhisattvad, *idamid jt). Maine ihu on buddha *kehastumine inimkujul, nagu ta ilmus siia maailma nt *Šākjamunina.

Ingl three bodies.

kolmikilm (skr tridhātu, triloka; tb khams gsum; hn sanjie; jp sangai), budismis *sansaara kolm *valda, kuhu *olendid satuvad vastavalt nende *tegudele ja *teoviljadele. Esimene on *ihade vald (skr kāmadhātu), kus domineerivad soovid, kired ja ihad. Teine on *kujude vald (skr rūpadhātu), kus olenditel on veel väline kuju, kuid puuduvad ihad. Sinna võib jõuda pideva süvenenud *mõtluse tulemusel. Kolmas on *kujudeta vald (skr ārūpyadhātu), kus olenditel pole enam ei väliskuju ega ihasid. Budismi mütoloogias kuuluvad viimase alla kõrgeimad taevad, kuhu jõutakse ‘kujutu süüvimise’ (skr ārūpyasamāpatti) teel.

Ingl three worlds, triple world.

kolm kaitset (skr triśaran´a; pl tisaran´a; tb skyabs gsum; hn sanguiyi; jp sanki’e), budismis kolm kõige tähtsamat väärtust ja austusobjekti, tuntud ka kui *kolm kalliskivi: *virgunu (skr buddha), *seadmus (skr dharma) ja *kogudus (skr sam´gha). Kolme kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega ja see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu.

Ingl three refuges.

kolm kalliskivi (skr triratna; pl tiratana; tb rin chen gsum; hn san bao; jp sanbō), budismis kõige kõrgemad väärtused: *virgunu, *seadmus ja *kogudus. Vt ka kolm kaitset.

Ingl three jewels.

kolm omaolekut (skr trisvabhāva; tb rang bzhin gsum; hn san zixing; jp san jishō), *joogatšaara teooria erinevatest tunnetusastmetest, mis on *madhjamaka kahe tõe (*tavatõde ja *ülim tõde) teooria edasiarenduseks. Selle järgi vastab tavatõele tavateadvuse mõttekonstruktsioonidel (skr parikalpita) põhinev tunnetus. Ülimale tõele vastab täiuslik, lõpuleviidud (skr parinis´panna) tunnetus. Neid kahte ühendab sõltuv e tingitud, millegi muuga seotud (skr paratantra) tunnetus.

Ingl three natures.

Kolmteistraamat (hn shisanjing), konfutsianismi kanooniliste tekstide kogu, mis esialgsel kujul pandi kokku varajasel Hani ajastul (206 e.m.a – 220 m.a.j), lõpliku kuju sai aga Songi ajastu (960–1279) teisel poolel. K-sse kuuluvad: *«Muutuste raamat», *«Kirjade raamat», *«Laulude raamat», *«Kommete ülestähendused», kaks varasemat kommete raamatut «Zhou kombed» (hn zhouli) ja «Õiged kombed» (hn yili), *«Kevaded-sügised» koos kahe kommentaariga, *«Pojalikkuse raamat», *«Vesteid ja vestlusi», *Mengzi ning Hiina esimene seletav sõnaraamat Erya. K. oli keiserlikus Hiinas kuni 20. saj alguseni klassikalise konfutsianistliku hariduse aluseks.

Ingl Thirteen Classics.

kolm õpetust (hn sanjiao), kesk- ja uusaegses Hiinas kolm põhilist õpetust: konfutsianism, taoism ja budism. Neokonfutsianistliku arusaama järgi ei olnud need üksteisele vastanduvad ega üksteist välistavad. Üks ja sama inimene võis olla korraga kõigi kolme järgija: suhetes teiste inimestega, perekondlikke ja ühiskondlikke kohustusi täites konfutsianist; looduse ja üleloomulike vägedega (jumalad, vaimud) suheldes taoist ning teispoolsusega suheldes ja *vabanemist otsides budist.

komme (hn li), konfutsianismi keskseid mõisteid, mis tähistab haritud ja *õilsa inimese välise käitumise oskust ning hõlmab ka viisakuse, etiketi ja rituaali tähendust. K. kuulub *viie püsiva hulka. Konfutsianismi järgi on k. kõige tähtsam *kultuuri järjepidevust ning ühiskondlikku korda ja kooskõla tagav ning hoidev kategooria, mille inimene omandab nii koduse kasvatuse kui ka hariduse kaudu. Samas on k. tihedalt seotud *kohasuse ja eriti *inimlikkuse mõistega. *«Vestetes ja vestlustes» ütleb *Konfutsius seda toonitades: “inimene / ometi pole inimlikkust / miks kombed”. Konfutsiuse sõnul on kombed olulised ka poliitikas: “valitse riiki kommetega”.

Ingl propriety, ritual, etiquette.

Kommete ülestähendused (hn liji), konfutsianismi moraalinorme, käitumisreegleid, etiketti, rituaale, poliitika põhimõtteid jm hõlmav entsüklopeediline ja didaktiline koguteos, mis on koostatud varasel Hani ajastul (206 e.m.a – 220 m.a.j), kuid sisaldab ka palju varasemaid tekste. K. kuulub *«Viisraamatu» ja *«Kolmteistraamatu» koosseisu ning sisaldab hiljem *«Neliraamatusse» paigutatud *«Keskmise tavalise» ja *«Suure õpetuse». K-d peeti keiserlikus Hiinas klassikalise hariduse omandamisel kõige olulisemaks tekstiks, mida iga haritlane-ametnik pidi peast teadma ja järgima.

Ingl Book of Rites, Records of Ritual.

konfutsianism, Läänes loodud termin *Konfutsiusest alguse saanud hiina klassikalise õpetuse ja ideoloogia tähistamiseks, mis domineeris Hiina riigiõpetusena kuni 20. saj alguseni. K-i omanimetuseks on ‘õpetlaste koolkond’ (hn rujia) v ‘õpetlaste õpetus e religioon’ (hn rujiao). Vt ka sissejuhatav artikkel.

Ingl Confucianism.

Konfutsius (hn kongzi v kong fuzi ‘õpetaja Kong’, 551–479 e.m.a), ka Kong Fuzi, Kongzi, Kong Zi, Kong-zi, K´ung Tzu, hiina õpetlane, *konfutsianismi rajaja. K. sündis Lu riigis (tänapäeva Ida-Hiina Shandongi provintsis). Tema pärisnimi oli Kong Qiu, hüüdnimi Zhong Ni. K. kõige täielikum elulugu sisaldub Sima Qiani *«Ajaloo ülestähendustes». Tema suguvõsa olevat pärinenud muistsest Shangi kuningasoost. K. isa Shuliang He oli Lu vürsti teenistuses sõjamehena silma paistnud. K. olevat sündinud tema noore liignaise pojana (mõne tõlgenduse järgi isegi väljaspool abielu) ja kasvanud peale isa surma üles suguvõsa põlualusena vaid ema hoole all. Ometi sai ta hea hariduse ja pälvis Lu vürsti soosingu, kes ta juba noorena enda juurde ametisse võttis. K. sai peagi tuntuks *kommete ja *kultuuri hea tundjana ning tema juurde hakkas lähedalt ja kaugelt saabuma õpilasi, keda ta õpetas ühtmoodi, vaatamata nende päritolule ja jõukusele. Kokku olevat tal olnud üle 3000 õpilase, kellest 72 on teada nimepidi. Vanemas eas rändas K. 14 aastat õpilaste saatel mööda Hiinat ringi, püüdes oma õpetust teostada mitme valitseja juures. Püsivalt tal aga kusagil ametisse jääda ei õnnestunud ning ta naasis kodumaale Lusse, kus ka suri. K. oli kriitiline oma ajastu suhtes, mil Hiina oli killustunud ja iidseid kombeid ei austatud. Muistne aeg e *muistsus oli tema meelest ideaal, mille poole püüelda ja millest mõõtu võtta. Ometi õpetas K. pigem vanade mõistete ja väärtuste uusi tõlgendusi. Ilmselt esimese mõtlejana inimkonna ajaloos tõstis ta esile *inimlikkuse kui ülima väärtuse. K. ise oma õpetusi kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased ja järgnevad põlvkonnad. Tema õpetussõnad on koondatud raamatusse *«Vesteid ja vestlusi», kus leidub ka lugusid K. enda kohta. K-le omistatud ütlusi leiab ka *Mengzi’s, *Zhuangzi’s, *«Kommete ülestähendustes» jm. Pärimuse järgi olevat ta koostanud või toimetanud Lu riigi kroonika *«Kevaded-sügised». Austuse märgiks kutsutakse K-t Hiinas tänaseni ‘esimeseks õndsaks’ (hn xiansheng) ja ‘kümne tuhande põlvkonna õpetajaks’ (hn wanshishi).

Kongzi vt Konfutsius

Konrad, Nikolai (1891–1970), Riias sündinud baltisaksa päritolu vene sinoloog, japanoloog ja ajaloofilosoof. K. õppis Peterburi Ülikoolis ja 1914–1917 Jaapanis. Sinoloogina uuris K. eelkõige hiina klassikalist kirjandust; samuti tegeles ta palju võrdleva kirjandusteadusega, võrreldes sarnaseid kultuuri- ja kirjandusnähtusi ajaloos Kaug-Idast Euroopani. K. ajaloofilosoofilistes töödes on kesksel kohal humanismi kontseptsiooni esiletõstmine, mida ta peab ajaloo liikumapanevaks jõuks ja isegi ajaloo mõtteks. K-l on suuri teeneid eesti orientalistika arengule, aidates 1960-tel Moskvasse õppima ja toetades toonaseid eesti noori orientaliste (Linnart Mäll, Haljand Udam). Eesti keeles on ilmunud tema artiklite kogumik «Ajaloo mõttest» (1987).

kooskõla (hn he), konfutsianismi põhimõisteid, mis väljendab ühtsust paljususes, tasakaalu ja harmooniat. Eeskätt mõistetakse seda ühiskondliku ja poliitilise terminina kui terve ja hästi toimiva ühiskonna iseloomustajat, kus valitsejad ei ole vastuolus rahvaga ja valitsemisel rakendatakse pluralismi põhimõtet (tänapäeval on k. võrreldud isegi demokraatiaga). K-le vastandub autoritaarse *ühtsuse (hn tong) printsiip. K. mõistet rakendatakse aga ka paljudes teistes eluvaldkondades, nt muusikalise harmoonia tähistamiseks.

Ingl harmony, accord.

Krišna (skr kr´s´n´a ‘must, tõmmu’), hinduismi tuntumaid jumalusi, Višnu kaheksas kehastus. Mõnes *višnuismi voolus ja samuti *«Bhagavadgītās» on K. ülim jumal. Peale *«Mahābhārata» kõnelevad K-st ka Harivam´śa ja mitmed *puraanad. K. olevat sündinud kuninglikus perekonnas, kuid kasvanud üles karjuste seas. «Mahābhāratas» kirjeldatud suures lahingus oli K. Ārdžuna vankrijuht ning esindab *kšatrijate *seadmust. Enamasti kujutatakse teda flööti mängiva karjusena ning austatakse koos tema abikaasa Rādhāga.

krišnaism, selle nime all mõistetakse tavaliselt eelkõige Läänes levinud uususundlikku liikumist Krišna Teadvuse Rahvusvaheline Ühing (ingl International Society for Krishna Conciousness), millele pani 1966 aluse indialane A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada (1896–1977). K. eesmärgiks on *Krišna teadvuseni jõudmine ja põhiliseks meetodiks *mantra ‘Hare Krišna’ kordamine. Krišnaistide kogudus tegutseb ka Eestis.

kriyātantra (skr ‘tegude tantra’; tb bya ba’i rgyud), *vadžrajaanas üks neljast *tantrate klassist, mida peetakse kõige madalamaks. K-t peavad õppima need, kes vajavad puhastumiseks välist tegevust nagu rituaalide sooritamist jms, kuna nad ei ole veel valmis kõrgemateks sisemisteks tantrateks.

ks´ānti vt kannatlikkus

ks´ānti-pāramitā vt ületav kannatlikkus

kšatrija (skr ks´atriya), india traditsioonilises ühiskonnas teine neljast *seisusest. K-d on sõjamehed ja valitsejad. Koos *braahmanite ja *vaišjadega kuuluvad nad *kakskordsündinute hulka. Hinduistliku mütoloogia järgi tekkisid k-d ürgmehe *puruša kätest ja õlgadest.

ks´etra vt väli, buddhaväli

Kšitigarbha (skr ks´itigarbha ‘maaüsk’; tb sa’i snying po; hn dizang; jp jizō), *mahajaana mütoloogias *bodhisattva, keda mainitakse kaheksa tähtsama bodhisattva seas. Eriti austatakse K-t Ida-Aasias, kus teda peetakse *Avalokitešvara järel tähtsuselt teiseks. Nagu kõik bodhisattvad, püüab ka K. vabastada kõiki *olendeid, eriti kannab ta aga hoolt *põrgutes viibivate olendite eest. Rahvalikus budismis (eriti Jaapanis) peetakse teda rändurite, laste ja sõdalaste kaitsjaks. Indias kujutati K-t istuvana, parem käsi puudutamas maad ja vasem hoidmas lootost koos soovetäitva puuga. Hiina ja Jaapani ikonograafias kujutatakse teda mungarüüs seisvana, paremas käes kepp, vasemas soovetäitev kalliskivi.

kuju (skr, pl rūpa; tb gzugs; hn se; jp shiki), ka vorm, välimus, india õpetustes *olendite ja nähtuste väline pealispind, see, millisena nad paistavad. Budistlikus psühholoogias on k. tajumise esmane tase. K. on ka esimene viiest *isiksuse koostisosast. Vt ka nimi ja kuju, kippumise kogum.

Ingl form, appearance, matter, corporeality.

kujude vald (skr rūpadhātu; tb gzugs khams; hn sejie; jp shikikai), budismi mütoloogilises kosmoloogias *kolmikilma teine vald, kus puuduvad *ihad, kuid *olendid ja nähtused avalduvad veel *kuju kaudu. Mütoloogilises mõttes koosneb k. seitsmeteistkümnest taevast, millest kõrgeim on *Akaništha. Psühholoogilises mõttes on k. ja selle tasemed ning nendele jõudmine seotud *mõtluse tasemetega.

Ingl form realm, realm of form.

kujudeta vald (skr ārūpyadhātu; tb gzugs med khams; hn wusejie; jp mushikikai), *budismi mütoloogilises kosmoloogias *kolmikilma kõrgeim vald, kus olenditel ei ole enam ei *kuju ega *ihasid, mille olemasolu iseloomustab kahte madalamat valda (*ihade valda ja *kujude valda). Mütoloogias kuuluvad kujudeta valda kõige kõrgemate taevaste asukad, kellel ei ole ainelist kuju ega *kannatusi. Psühholoogilises mõttes tähendab see meeleseisundeid, mis ei sõltu kujudega seotud tajust ning kuhu jõutakse sügava *mõtluse ja keskendumisharjutuste teel, mida nimetatakse ‘kujutuks süüvimiseks’ (skr ārūpyasamāpatti). Budismi seisukohalt ei ole k. siiski ideaalne, sest sealt ei saa *nirvaanasse. Nirvaanasse jõudmiseks peavad kujudeta vallas viibivad olendid uuesti naasma madalamasse olemasolu valda, eeskätt sündima *inimesena.

Ingl formless realm.

kujustamine (skr, pl bhāvanā; tb sgom pa; hn xiuxi; jp shūjū), budismis *meeleharjutus, mis kitsamas mõttes tähendab kujundlikul mõtlemisel põhinevat visualiseerimist, laiemas tähenduses aga meeleharjutust üldse. Ingl meditation mõjul on see mõiste sageli tõlgitud ka *meditatsiooniks. Sanskritikeelne sõna bhāvanā on verbijuure bhū (‘olema’) tuletis ja tähendab ‘olevaks tegemist’, viidates sellele, et kujustaja teeb kujustamisobjekti oma meeles olemasolevaks, st muudab oma meelt kujustamisobjektile vastavaks. Kujustamisobjektiks võib olla mingi budismi mõiste (nt *sõbralikkus v *kaastunne) või konkreetne visuaalne kujund (nt *mandala või *idami kujutis). Viimast rakendatakse eriti *vadžrajaanas. K-st teostatakse eelkõige kahe harjutusviisi kaudu, milleks on *meelerahu (skr śamatha) ja *analüüsiv vaatlus (skr vipaśyanā).

Ingl cultivation, meditation, mental development.

Kujustamise astmed vt Bhāvanākrama

Kūkai (774–835), ka Kōbō Daishi, jaapani budismi *shingon’i koolkonna rajaja. 804–805 õppis K. Hiinas. Naasnud Jaapanisse, hakkas ta ise õpetama ja rajas *Kyōto lähedale Kōya mäel kloostri, mis on shingon’i koolkonna keskuseks tänapäevani. K. on hinnatud ka kui Jaapani üks suurimaid kalligraafiameistreid.

kuladuhitr´ vt peretütar

kulaputra vt perepoeg

kulg 1. (hn dao) Hiina õpetuste, eriti konfutsianismi ja taoismi keskseid mõisteid. Kõige üldisemalt võib seda tõlgendada kui korrastatud sihipärast liikumist, mis on tegelikkuse üleüldine ja igikestev omadus. Konfutsianismis ja sellest mõjutatud õpetustes kannab k. eeskätt ühiskondlikku tähendust ning tähistab ideaalse hästi toimiva ühiskonna ja riigi seisundit, kus valitsevad *kombed, õitseb *kultuur ja *õilsal on võimalik tegutseda. Tehakse vahet ‘inimese kulu’ (hn rendao) ja ‘taeva kulu’ (hn tiandao) vahel. Esimese all mõistetakse *inimeses ja ühiskonnas, viimase all looduses toimuvat. *«Vestete ja vestluste» järgi sõltub k. inimesest, mitte vastupidi: “inimene / ülendab kulgu / kulg / ei ülenda inimest”. Filosoofilises taoismis on k. märksa üldisem ja abstraktsem mõiste, iseenesest hoomamatu ja nimetamatu, nagu väidab *«Daodejing»: “kulgetav kulg on püsitu kulg / nimetatav nimi on püsitu nimi”; “ma ei tea ta nime / sellepärast ütlen kulg / suvaliselt annan nimetusi”. Ometi antakse mõista, et kõik (*musttuhanded) tekib kulust, kuigi k. ise on nähtamatu ja tabamatu. K. esineb sageli koos mõistega *vägi, mida võib tõlgendada kui võimet k-u tunnetada ja seda järgida. *Zhuangzi’s nimetatakse k-u ‘suureks algõpetajaks’ (hn dazong shi), pidades silmas seda, et vaid k-u mõistes ja järgides võib saada *tõeliseks inimeseks e *õndsaks.

Ingl dao, tao, way, course.

2. (skr caryā; tb spyod; hn xing), budismis tegevust, aktiivsust, *teostust tähistav sõna, mida ingliskeelse sõna practice mõjul sageli ka eesti keelde valesti ‘praktikaks’ tõlgitakse.

Kulgemise väe raamat vt Daodejing

kultuur 1. (hn wen) Hiina õpetuste, eriti konfutsianismi keskseid mõisteid. Vastav kirjamärk tähistas algselt ‘kirja’ või ‘mustrit’, hiljem laienes selle tähendus kirjakultuurile ja üldse kultuurile. Konfutsianistlikus arusaamas vastandub k-le barbaarsus e kultuuritus: rahvaid, kellel ei olnud kirja, peeti barbariteks, pool-loomadeks. K. hõlmab kirja, muusikat, *kombeid jm kunste (*kuus kunsti). Vaid k-i kaudu võib *inimene saada *õilsaks. *«Vestetes ja vestlustes» väidab *Konfutsius, et k-i peab õppima ja tegema selle oma iseloomu osaks: “kultuuri iseloomu ohtralt ohtralt / see teeb õilsaks”; “õilis / õpib kultuuri / täidab kombeid”.

2. Termin, mis väljendab *seadmuse (skr dharma) mõiste üht peamist mõtet ja tähendust.

Kumāradžīva (skr kumārajīva, 343–413), Sise-Aasiast Kuchast pärit budistlik munk-misjonär, kes rändas Hiinasse ja sai tuntuks kui üks suurimaid ja viljakamaid budismi tekstide tõlkijaid hiina keelde. K. tegutses oma elu viimased 12 aastat Tangi keisririigi pealinnas Changanis keiserliku tõlkeameti juhina. Ta tõlkis hiina keelde mitmeid olulisi *mahajaana suutraid, sh *«Lootossuutra», ning *madhjamaka koolkonna tekste. Teda peetakse autentse tõlkestiili ning samuti hiina madhjamaka e *sanlun’i koolkonna üheks rajajaks.

kuśalamūla vt hüvejuur

Kušinagara (skr kuśinagara; pl kusinārā), budismi pühapaik Põhja-Indias, üks neljast suurest pühapaigast e mahācaitya’st (*tšaitja), mis tähistab kohta, kus *Šākjamuni olevat lahkunud *parinirvaanasse.

Kuuenda patriarhi lavasuutra (hn liuzu tanjing; jp rokuso dankyō), hiina budismis u 8. saj lõpust pärit varajase *chan’i koolkonna tekst, mille keskne tegelane on kuues *patriarh *Huineng. Teksti esimene osa sisaldab Huinengi elulugu, teine osa tema õpetusi, mida ta olevat esitanud Dafani *kloostris õpetuslaval istudes. Sellest ka teksti nimetus – «Lavasuutra». Huinengi tegelik seotus teksti loomisega on üsna küsitav. Tekst kajastab 8. saj kujunenud vastuolu chan’i nn põhja ja lõuna koolkonna vahel. Kuna «Lavasuutra» esindab valdavalt viimase seisukohti, siis arvatakse, et teksti üks autoreid võis olla Huinengi õpilane Shenhui (670–762). Kahe suuna vahelise poleemika ühe algatajana kasutas ta Huinengi nime teksti autoriteedi suurendamiseks. Tekstile on aga kindlasti tehtud ka hilisemaid lisandusi. Õpetuslikus osas käsitletakse chan’i üldteoreetilisi ja -praktilisi küsimusi rõhuasetusega *äkilisele virgumisele, mida propageeris lõuna koolkond. Kesksemateks teemadeks on ‘ilma mõteteta’ (hn wu nian) ja ‘ilma kujutlusteta’ (hn wu xiang) *meeleharjutus ning *mõistmise (skr prajñā; hn hui) ja *mõtluse (skr dhyāna; hn ding) lahutamatus teineteisest. «Lavasuutra» on chan’is ja kogu hiina budismis üks austatumaid tekste ning peaaegu võrdsustatud *Buddha sõna vahendavate India suutratega.

Ingl Platform Sūtra of the Sixth Patriarch.

kuus koolkonda (skr s´ad´darśana), hinduismi kuus filosoofiakoolkonda: *saankhja, *njaaja, *vaišešika, *jooga, *mimaansa ja *vedaanta.

kuus kunsti (hn liuyi) 1. Vana-Hiinas kuus teadmise valdkonda, mis moodustasid tollase tavakohase hariduse ning mida õilsast soost isik ja ametnik pidi valdama. Nendeks olid *kombed, muusika, kirjatundmine, arvutamine, vibulaskmine ja vankrijuhtimine.

2. Konfutsianismis teadmiste valdkonnad vastavalt klassikalise hariduse aluseks olevatele *«Viisraamatu» tekstidele, millele kuuendana lisandus muusika.

kuus olemasolu valdkonda (skr s´ad´gati ‘kuus minekut’; tb ‘gro ba drug; hn liudao; jp rokudō), ka kuus olemise valda, budismis kuus *sansaara valdkonda, kuhu *olendid oma *tegude viljana sünnivad: nendest võivad saada põrguolendid, *preetad, loomad, *inimesed, *asurad ja *jumalad. Kolme esimest peetakse halbadeks sündideks, sest neis on ränkade *kannatuste tõttu väga raske asuda *virgumise teele. Kolme viimast peetakse headeks sündideks, sest elu on neis kerge ja rõõmurohke ning virgumisteed on hõlpsam leida. Ainult inimesena sündinul on võimalik jõuda täieliku virgumise e *buddhasuse ja *nirvaanani ning sansaarast välja pääseda. Mõnes *vadžrajaana õpetuses seostatakse iga valda ühe kindla domineeriva *meeleplekiga: jumalaid uhkuse, asuraid kadeduse, inimesi *iha, loomi *teadmatuse, preetasid ahnuse ja põrguolendeid vihaga. Kuut olemasolu valda kujutatakse *olemiseratta *mandalal.

Ingl six realms of rebirth.

kõikteadja (skr sarvajña; tb kun mkhyen, kun shes, thams cad mkhan pa; hn yijiezhi; jp issaichi), *Šākjamuni epiteet, mis viitab tema *kõikteadmise (skr sarvajñatā) võimele; mõnikord kasutatakse seda ka *arhatite puhul.

Ingl Omniscient.

kõikteadmine (skr sarvajñatā; tb thams cad mkhyen pa; hn yijiezhi; jp issaichi), ka ‘kõikteadja teadmine’ (skr sarvajñajñāna), budismis, eriti *mahajaana suutrates üks *teadvuse kõrgeimat seisundit tähistav mõiste. K. on omane *buddhadele ja kõrgematele *bodhisattvatele ning kaasneb *ülima täieliku virgumisega. K. ei tähenda kõikide üksiknähtuste teadmist, vaid teadvuse kõrgeima seisundi võimet mõista põhimõtteliselt kõiki *kultuuris toimivaid *seadmusi, s.t haarata maailma selle terviklikkuses. *As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra’s on k. samastatud või seotud *ületava mõistmise mõistega, samuti on öeldud, et k-ni jõuab *mõtluse ja *keskendumise teel.

Ingl all-knowing, all-knowing awareness, omniscience.

kõlblus (skr śīla; pl sīla; tb tshul khrims; hn jie; jp kai), india õpetustes oluline isikuomadus ja eetiliste käitumisjuhiste kogu. K. on ka vaimse tee aste, mis on esmaseks eelduseks *teadvuse kõrgeimate seisunditeni jõudmisel. Budismis on k. seotud eelkõige teistesse hästi suhtumise ja äärmustest hoidumisega ning kindlate käitumisjuhiste järgimisega (*viis käitumisjuhist, *kümme käitumisjuhist). K. kuulub koos *keskendumise (skr samādhi) ja *mõistmisega (skr prajñā) budismi kolme alusmõiste hulka ning viitab *kaheksaosalise tee esimesele jaotusele, mis hõlmab õige jutu, õige teo ja õige eluviisi. *Mahajaanas on *ületav kõlblus teine *ületav toiming ning vastab teisele tasemele bodhisattva *kümnest tasemest, milleks on määrdumatus (skr vimalā).

Ingl morality, ethics, precepts.

kümme hüveteo teed (skr daśakuśalakarmapatha; tb dge ba bcu’i las kyi lam; hn shishan; jp jū zen), budismis, eriti *mahajaanas kümme ettekirjutust inimestele, eeskätt ilmalikele, kuidas kõlbeliselt käituda, rääkida ja mõtelda. Need on: mitte võtta elu e mitte tappa; mitte võtta seda, mida pole antud e mitte varastada; mitte astuda kõlvatusse sugulisse vahekorda; mitte rääkida seda, mis pole tõsi e mitte valetada; mitte rääkida laimu; mitte rääkida kurje sõnu e mitte tülitseda; mitte rääkida tühja juttu; mitte mõtelda omakasupüüdlikult e mitte ahnitseda; mitte mõtelda vihkamismõtteid; mõtelda õigete vaadete kohaselt, s.t vastavalt Buddha õpetusele. Mahajaanas peetakse neid nn maisteks ettekirjutusteks, millest kinnipidamine aitab vältida halbu sünde, kuid ei vabasta *sansaarast. *Bodhisattvad aga ühendavad kümme hüveteo teed *vahendite valdamise ja *mõistmisega, misläbi need omandavad ületava tähenduse ja viivad *vabanemisele sansaarast.

Ingl ten good paths of action, ten good deeds.

kümme käitumisjuhist (skr daśaśīla; pl dasasīla; tb tshul khrims bcu; hn shijie; jp jikkai), budismis loetelu ettekirjutustest selle kohta, milliseid olukordi ja tegevusi inimene igapäevases elus peaks vältima. K. on *viie käitumisjuhise laiendus, mis osaliselt langeb kokku *kümne hüveteo tee nimekirjaga. K. loetelusse kuuluvad: mitte võtta elu ega kahjustada elusolendeid; mitte võtta seda, mida pole antud; vältida kõlvatut sugulist vahekorda; vältida valetamist; vältida joovastavate jookide tarvitamist; mitte süüa valel ajal; vältida tantsu, laulu, muusikat ja etendusi; mitte kanda ehteid, kasutada lõhna-aineid ega kaunistada iseennast; mitte istuda kõrgel istmel ega magada kõrgel asemel; mitte vastu võtta kulda ja hõbedat. K. on esitatud *Khuddaka-nikāya kogumikus «Lühikesed õpetussõnad» peatükis «Kümme õppimisjuhist» (pl dasasikkhāpada), eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (2004).

Ingl ten precepts.

kümme taset (skr daśabhūmi; tb sa bcu; hn shi di; jp jūji), *mahajaanas *Daśabhūmikasūtra’l baseeruv õpetus *bodhisattva kümnest tasemest, mida bodhisattvateel tuleb läbida ja teostada. Need on: rõõm (skr pramuditā), määrdumatus (skr vimalā); valgustatus (skr prabhākarī), kiirgus (skr arcis´matī), raskeltvõidetavus (skr sudurjayā), silme ees hoidmine (skr abhimukhī), kaugelejõudmine (skr dūran´´gamā), liikumatus (skr acalā), õilis tarkus (skr sādhumatī) ja seadmusepilv (skr dharmameghā). Kümme taset on vastavalt seotud kümne *ületava toiminguga:

rõõm

*ületav annetamine

määrdumatus

*ületav kõlblus

valgustatus

*ületav kannatlikkus

kiirgus

*ületav tarmukus

raskeltvõidetavus

*ületav mõtlus

silme ees hoidmine

*ületav mõistmine

kaugelejõudmine

ületav vahend

liikumatus

ületav tõotus

õilis tarkus

ületav vägi

seadmusepilv

ületav teadmine

Ingl ten levels, ten stages.

kümme väge (skr daśabala; pl dasabala; tb stobs bcu; hn shi li; jp jū riki), Buddhale, vahel ka tema lähematele õpilastele, nt *Kāšjapale, omistatud kümme erilist väge, mis põhinevad teadmisel. Need on: olulise ja ebaolulise teadmine; *teo ja selle küpsemise teadmine; eelneva ja järgneva teadmine; erinevate valdade teadmine; erinevate veendumuste teadmine; kõikide käikude teadmine; kõikide *mõtluste, *keskendumiste, saavutuste, *meeleplekkide, puhastumiste ja ülenemiste teadmine; varasemate olukordade meelespidamise teadmine; langemiste ja sattumiste teadmine ning *meelemürkidele lõputegemise teadmine.

Ingl ten powers.

Kyōto, Jaapani iidne pealinn ja keisrite residents 794 kuni 1868 Meiji restauratsioonini, mil pealinn ja õukond viidi üle Tōkyōsse (varasem Edo), mis alates 1603 oli olnud Tokugawa *šogunite residents ja riigi tegelik administratiivkeskus. K., mis algselt kandis nime Heian, on jaapani budistliku kultuuri peamisi keskusi, kuhu varajasemal perioodil (8.–12. saj) koondus ka vaimulik elu. K. lähedal asub kuulus Hiei mägi, kuhu *Saichō rajas kloostri, mis sai *tendai koolkonna keskuseks. K-s ja selle lähikonnas on kokku üle 2000 budistliku ja šintoistliku templi.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht