L

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

laama (tb bla ma ‘kõrgemat ei ole’), tiibeti budismis *õpetaja, kõrgema munga või vaimuliku tiitel, skr *guru vaste. Enamikus koolkondades on kehtestatud formaalsed nõuded, millele inimene peab vastama enne, kui talle l. tiitel omistatakse, nagu vaimuliku hariduse täiskursuse omandamine ja vastavate eksamite sooritamine, kolmeaastane eraklus jms.

Ingl lama.

laks´an´a vt märk

Lakšmī (skr laks´mī ‘õnn, hüve’), hinduismis külluse, tarkuse, puhtuse ja õnne jumalanna, *Višnu abikaasa või *šakti. Esineb Višnu vastaspoolusena, nt kui Višnu on mõte, siis L. on kõne, kui Višnu on mõistmine, siis L. on mõistus, kui Višnu on looja, siis L. on loodu jne. Legendi järgi hakanud tülli läinud *jumalad ja *asurad kord kloppima piimaookeani, et saada *amritat. Siis tekkinudki sellest L., kes valis kaasaks Višnu. L-d kujutatakse rinnaka ja laiapuusalise kaunitarina. Ta istub *lootosel, mis viitab tema puhtusele ja vaimsele autoriteedile. Tema näol on alati lahke naeratus ja tal puudub raevukas aspekt. Vahel kujutatakse L-d sõitmas valge öökulli seljas. L-ga on seotud olulisemaid hinduistide kalendripühasid divālī. L-d austavad ka džainistid.

Lalitavistara (skr ‘suur mäng’; tb rgya cher rol pa’i; hn fangguang da zhuangyan jing; jp hōkō dai shōgon kyō), *mahajaana suutra, mis jutustab *Šākjamuni viimastest eludest enne sündimist ja *buddhaks saamist. L. on loodud tõenäoliselt 1. saj. Algupäraselt oli arvatavasti tegemist *sarvastivaada koolkonna tekstiga, hiljem lisati sinna ka *mahajaana ainestikku ja tekst arvati mahajaana suutrate hulka. Tänapäeval tuntud 27 peatükist koosnev versioon on olemas nii sanskriti kui ka tiibeti ja hiina keeles.

lamaism, tiibeti budismi vanapärane nimetus Läänes. Sõna l. on tuletatud sõnast *laama. Tänapäeval seda terminit praktiliselt enam ei kasutata.

lam rim (tb ‘tee astmed’; skr pathakarma), tiibeti budismis rühm tekste, kus selgitatakse *astmelist virgumisteed ja antakse juhised selle *teostamiseks. Tuntumad neist on *Kamalašīla *Bhāvanākrama, *Atīša «Virgumise lamp», *Gampopa «Vabanemise kalliskiviehe» ja *Tsongkhapa *Lam rim chen mo. *Geluki traditsioonis on lam rim ka *meeleharjutuste süsteem, kus aste astmelt puhastatakse oma *meel *meeleplekkidest neile vastanduvate positiivsete meeleseisundite arendamise teel. Vt ka astmeline tee.

Ingl stages of the path.

Lam rim chen mo (tb ‘tee astmete suur esitus’), tiibeti budismi *geluki koolkonna rajaja *Tsongkhapa tähtsaim teos, kus varajasematele *mahajaana autoritele tuginedes kirjeldatakse üksikasjalikult *virgumise *astmelist teed.

Ingl Great Exposition of the Stages of the Path.

Lan´´kāvatāra-sūtra (skr ‘Lankāle laskumise suutra’; tb lang kar gshegs pa’i mdo; hn ru lengqie jing; jp nyū ryōga kyō), *mahajaana suutra, loodud arvatavasti 4. saj Indias. L. tegevuspaigaks on Lankā saar, kuhu deemon-kuningas *Ravana olevat kutsunud Buddha *seadmust õpetama. Vormilt on suutra üles ehitatud *Šākjamuni ja *bodhisattva Mahāmati vahelise vestlusena, milles üsna eklektiliselt käsitletakse teemasid, mis on olulised *joogatšaara koolkonnas ja mõjutasid chan’i. L. põhiteemadeks on *ālayavijñāna, *cittamātra, *tathāgatagarbha ja *yathābhūtam. Eriti populaarne on L. hiina ja jaapani *chan’i e *zen’i koolkonnas.

Laozi, ka Lao-zi, Lao Zi, Lao Tzu, legendaarne varajase taoismi õpetaja Hiinas, *«Daodejingi» väidetav autor. Hiina traditsiooni järgi oli ta pärisnimi Li Er; ta olevat elanud 6. saj e.m.a, olnud pärit lõunapoolsest Chu riigist ja teeninud Zhou riigi arhivaarina. L. olevat olnud ka *Konfutsiuse õpetaja. Vanas eas pannud ta ameti maha, rännanud härja seljas läände (piltidel kujutataksegi teda sageli härja seljas istuvana) ning jätnud piirivahi juurde viiest tuhandest kirjamärgist koosneva «Daodejingi». Teaduslik-ajalooline lähenemine peab L-d pigem kirjanduslikuks kujuks, ideaalse taoistliku õpetaja prototüübiks, millele viitab ka nimi ise, mis on sõna-sõnalises tõlkes ‘Vana Poiss, Vana Õpetaja, Vanatark’. Hilisemas religioosses taoismis L. kuju mütologiseeriti, teda hakati pidama *kulu (dao) kehastuseks, ülimaks jumaluseks, kes ikka ja jälle maa peal ümber sünnib. Rahvapärases hiina budismis peetakse teda mõnikord ka Buddha *Šākjamuni õpetajaks. Hiina traditsioonis pealkirjastatakse ka «Daodejingi» sageli nimetusega Laozi.

lapsik tavaline inimene vt lihtinimene 1.

Laulude raamat (hn shijing), Hiina muistsete rahvalaulude ja rituaalsete hümnide kogumik, *«Viisraamatu» ja *«Kolmteistraamatu» osa. L-s on kokku 305 laulu, mis on koondatud kolme tsüklisse: «Maakohtade tavad» (hn guofeng ‘riikide tuuled’), «Oodid» (hn ya) ja «Hümnid» (hn song). Esimene osa sisaldab autentseid rahvalaule, mis pärinevad I at keskpaigast e.m.a Hiina erinevatest piirkondadest. Teises osas on Zhou dünastia (11. saj – 256 e.m.a) legendaarsete rajajate Wen Wangi ja Wu Wangi ning teiste ülikute kangelastegudest pajatavad lugulaulud. L. kõige vanemaks osaks peetakse kolmandat, II at lõpust e.m.a pärinevat rituaalsete pühade hümnide kogumikku. L. taoliste kogumike varasemad versioonid võisid tekkida juba I at keskel e.m.a Hiina osastisriikide valitsejate õukondades. Pärimuse järgi osales L. koostamisel ka *Konfutsius. Lõplikult kanoniseeriti see aga alles Hani ajastu (256 e.m.a – 220 m.a.j) algul. Konfutsianismi traditsioonis tõlgendatakse selle tekste rangelt moraalses ja didaktilises võtmes kui Konfutsiuse *kommete õpetuse metafoore.

Ingl Book of the Poetry, Book of Odes.

legism (hn fajia ‘seaduse koolkond’), ka legalism, Lääne termin, mis tähistab sõdivate riikide ajastu (475–221 e.m.a) Hiina üht mõjukamat koolkonda. L-i eelkäijaks peetakse 7. saj e.m.a elanud riigimeest ja reformaatorit *Guanzid. Koolkonna rajajateks ja suurimateks autoriteetiteks olid *Shang Yang, Shen Buhai (u 385–337 e.m.a) ja *Han Feizi. Legistid keskendusid tugeva riigivõimu teooriale ja teostamisele ning leidsid, et see saab toimida ainult siis, kui riigis on kehtestatud kõikehõlmavad ja ranged *seadused (hn fa). Ideaalseks riigiks pidasid nad ühtse valitsuse alla koondatud ülitsentraliseeritud suurriiki, mida valitsetakse tõhusa ning hästi reglementeeritud administratiivaparaadi ja sõjaväe abil. Riigi tugevuse aluseks on majandus ja sõjavägi. Rangemad legistlikud kavad nägid ette kogu ühiskonna organiseerimise sõjaväe eeskujul, et elanikkonda oleks võimalik tõhusalt kontrollida ja neilt makse koguda. Valitsemine peab toimuma karistuste ja autasude põhimõtet rakendades, millega kaasneb ulatusliku ringkäenduse ja üleüldise pealekaebamise süsteem. Kultuuri ja haridust peeti teisejärguliseks või isegi kahjulikuks. Õpetlasi võrreldi kahjurputukatega, keda tuleks hävitada. L-i mudelit rakendati Qini dünastia ajal (221–207 e.m.a). Hilisemate, valdavalt konfutsianismimeelsete dünastiate ajal alates Hanist (206 e.m.a – 220 m.a.j) l-i ametlikult tauniti, kuid tegelikult jäid paljud legistlikud riigipõhimõtted Hiinas kehtima, sulandudes ühte konfutsianistliku riigiõpetusega. 20. saj rakendas l-i mudelit edukalt Mao Zedong (1893–1976) kommunistliku Hiina Rahvavabariigi poliitilise ja administratiivsüsteemi ülesehitamisel.

Ingl legisme, legalism.

li 1. vt kasu; 2. vt komme; 3. vt olemus

Liezi, taoistlik tekst, mille autoriks peetakse poollegendaarset mõttetarka Liezid e Lie Yukoud (4. saj e.m.a). Tegelikult on tänapäeval tuntud kaheksast peatükist koosnev L. raamat loodud (võimalik, et varasemate fragmentide ja suulise pärimuse põhjal) märksa hiljem, arvatavasti alles pärast 4. saj m.a.j. Tegemist on eklektilise teosega, kus esitatakse läbisegi varajase taoismi klassikute, eriti *Zhuangzi ja *Laozi ideid, kuid kohati on tunda ka budismi mõjusid. Kirjanduslikult huvitavad on L-s sisalduvad arvukad legendid ja mõistujutud. Omaette tekstiks on 7. peatükk, mis esitab varajase taoismi õpetlase *Yang Zhu õpetusi.

lihtinimene, 1. (skr pr´thagjana; pl puthujjana ‘tavaline inimene’; tb so so’i skye bo; hn fanfu; jp bombu) Budismis isik, kes ei ole astunud budismi teele ning vastandub *õilsale isiksusele (skr āryapudgala); teda on nimetatud ka *lapsikuks tavaliseks inimeseks (skr bālapr´thagjana).

Ingl ordinary being, ordinary person, worldling.

2. (hn xiaoren ‘väike inimene’) Konfutsianismis *õilsale vastanduv inimtüüp. Algupäraselt tähendas l. vanahiina ühiskonna madalamatesse kihtidesse kuuluvaid inimesi, lihtrahvast. Konfutsianismis on see aga laiem sotsiaal-eetiline mõiste, mis tähistab inimest, kes ei hooli *kultuurist ja haridusest ega õilsatest eetikanormidest ning toimib omakasust ja muudest egoistlikest huvidest lähtuvalt. *«Vestetes ja vestlustes» leidub hulk *Konfutsiusele omistatud ütlusi, kus l. ja õilis on vastandatud mingi inimliku omaduse alusel: “õilis / on kohane / lihtinimene / on omakasupüüdlik”; “õilis / nõuab endalt / lihtinimene / nõuab teistelt”.

Ingl petty person, ordinary man.

Liji vt Kommete ülestähendused

linga (skr lin´´ga), hinduismis fallosekujuline sümbol, mis on seotud eelkõige *Šiva kultusega. L. sümbol arvatakse pärinevat juba *induse kultuurist ja seda kujutatakse sageli koos *jooniga. Nende kahe ühendus sümboliseerib mees- ja naispooluse lahutamatust ja olemasolu terviklikkust, üldisemas mõttes väge, loomist ja vaimset vabanemist. Sõna l. algtähendus on ‘märk, tunnus’, sh ka ‘sugutunnus’. L. on jumal Šiva märk e sümbol, mis asendab jumalat ennast. L. on Šiva templites põhiline austusobjekt.

linji (hn; jp rinzai), *Linji Yixuani ja tema järeltulijate rajatud *chan’i e *zen’i alakoolkond. L. koolkond kujunes välja Hiinas Songi dünastia ajal (960–1279), mil loodi selle institutsiooniline baas, määratleti õpetusliini järjepidevus (tagasiulatuvalt *Huinengi ja *Bodhidharmani) ning õpetuse stiili ja traditsiooni edasiandmise põhimõtted. L. koolkonna esimesed õpetajad rakendasid õpilaste meele virgutamiseks Linji Yixuani eeskujul laialdaselt nn šokimeetodeid (karjumine, löömine, pealtnäha mõttetud sõnamängud jms). Hiljem taoliste meetodite aktuaalsus vähenes ja asendus *gongan’ide (jp kōan) harjutamisega. Seepärast ongi l. koolkond tuntud kui gongan chan v *kanhua chan, st gongan’idel ja *huatou’del põhinev mõtlusmeetod. Mõnes mõttes vastandatakse l. koolkonda *caodong’i koolkonnale, kus pannakse rohkem rõhku *vaikse valgustuse harjutamisele. 13. saj viisid *Eisai ja Enni (1202–1280) l. õpetuse Jaapanisse ning panid aluse selle jaapanipärasele versioonile rinzai’le.

Linji Yixuan (surn u 866), jp Rinzai Gigen, hiina budismi *chan’i koolkonna üks mõjukamaid õpetajaid, *linji koolkonna rajajaid. Ta oli pärit Caozhoust (asub Shandongi provintsis), hakkas juba lapsena mungaks, õppis paljude õpetajate juures ja sai chan’i liinis pühitsuse õpetaja Huangpo Xiyunilt (surn 850). 851 asus ta Linji kloostrisse Hebeis, mille nime järgi saigi laiemalt tuntuks. L. on tuntud eeskätt *äkilise virgumise teooria ja *teostamise pooldajana, kes juurutas oma õpilaste peal nn šokimeetodeid, sh karjumist ja löömist. Talle omistatakse paradoksaalseid ütlusi, nt “kui kohtad tee peal buddhat, siis tapa ta; kui kohtad arhateid või patriarhe, siis tapa nad samuti”, millega ta püüdis vabastada õpilasi väliste autoriteetide sõltuvusest. L. oli ka silmapaistev õpetlane, eriti tuntud *Avatam´saka-sūtra uurija ja tõlgendajana. L. elulugu ja õpetusi sisaldab tema õpilaste ja järeltulijate koostatud tekst «Linji üleskirjutused» (hn linji lu; jp rinzai roku).

Liu zu tan jing vt Kuuenda patriarhi lavasuutra

liuyi vt kuus kunsti

loka vt maailm

lokaajata (skr lokāyata ‘maailma e ilmalike õpetus’), tuntud ka tšaarvaka (skr cārvāka) nime all, hinduismi koolkond, mille järgijaid peetakse materialistideks, sest nad eitasid teispoolsust, *veedade autoriteeti ja *aatmani surematust. L. pooldajad tunnistasid tunnetusviisidena teadmist kui mõõtu (skr *pramān´a) ja vahetut taju (skr anubhava). L. seisukohalt ei ole midagi püsivat ning ka aatman on vaid teatud komponentide kogusumma. Kuna selle pooldajad ei tunnistanud *ümbersündi, leidsid nad, et sellelt elult on mõistlik võtta nii palju kui annab. Tunnistades ometi *teo ja *teovilja seaduse toimimist, möönsid nad, et head teod toovad siiski paremaid tagajärgi kui halvad. L. ideede pinnal, mis õigustasid omakasu, on ilmselt loodud *«Arthašaastra». L. õpetuse alusepanijaks peetakse Brihaspatit (skr br´haspati), kelle teos Bārhaspati-sūtra pole aga säilinud. L. õpetus hääbus keskajal, kuid selle kunagisest mõjukusest annavad tunnistust budismi ja hinduismi tekstid, kus pühendatakse palju tähelepanu l. seisukohtade ümberlükkamisele.

lokadhātu vt maailmavald

Lokakšema (skr lokaks´ema, 2. saj), budistlik munk-misjonär, kes rändas Hiinasse ja sai tuntuks kui üks esimesi *suutrate tõlkijaid hiina keelde. Umbes 20 aasta jooksul tõlkis ta koos abilistega ligi 20 teksti, sh osaliselt *As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra. L. tõlked on olulisteks allikateks varajaste *mahajaana suutrate geneesi ja hiinakeelse budistliku terminoloogia kujunemise kohta.

lokapāla vt maailmakaitsja

Longmen, ka Lungmen, budistlike koobastemplite kompleks Põhja-Hiinas Henani provintsis 12 km iidsest pealinnast Luoyangist lõunas Yi jõe mõlemal kaldal. Kompleksi rajamine algas 493 Põhja-Wei dünastia ajal (386–534) ning jätkus mitme sajandi vältel. Kogu kompleks hõlmab 2345 koobast ja nišši, u 2800 raidkirja, 43 *pagoodi ning u 100 000 skulptuuri ja bareljeefi.

loomus (hn xing), hiina õpetustes *inimese sünnipärane *olemus. Konfutsianismis mõistetakse l-t seoses ühiskondlik-eetiliste kategooriatega. *Konfutsius ise seda mõistet ei määratlenud, väites *«Vestetes ja vestlustes» vaid, et “loomused lähendavad / harjumused kaugendavad”. *Mengzi ja *Xunzi olid l-e suhtes vastandlikel seisukohtadel. Esimene väitis, et inimese l. on algupäraselt hea (hn shan) ning see väljendub *inimlikkuses ja *kohasuses. Teise arvates on inimese l. algupäraselt halb (hn e) ning ühiskondlikud institutsioonid peavad seda piirama ja ümber kujundama. *Neokonfutsianismis käsitleti l-t natuurfilosoofiliste mõistete, nt *qi kaudu. L. on oluline mõiste ka hiina meditsiinis, kus see tähendab *ihu. Hiina budismis tõlgitakse selle termini abil *buddhasust (hn foxing). *Chan’is mõistetakse l-t *Buddha õpetuse ja *meele sügavama loomusena, milleks on *tühjus. Sellest tuleneb *virgumise sünonüümina esinev termin *jianxing.

Ingl nature, original nature.

loomus-loodus (skr prakr´ti ‘eeltoime’), hinduismi, eriti *saankhja koolkonna põhimõisteid. L. koosneb kolmest loomujoonest (skr gun´a): ‘pimedus’ (skr tamas), ‘erutus’ (skr rajas) ja ‘tõelus’ (skr sattva). Igas olendis ja nähtuses on need kolm koos. Olendi loomuse määrab ära see, missugune neist kolmest on ülekaalus. Inimene peaks püüdlema tõeluse ülekaalu poole, kuid *vabanemine (skr moks´a) seisneb *aatmani vabanemises l-sest üldse. Varajases india filosoofias samastati l. ka *omaolekuga (skr svabhāva). Tõlkevastena kahe sõna tarvitamine on tingitud eesti keele omapärast, samal ajal kui nt ingliskeelseks vasteks sobib üks sõna – nature.

Ingl nature.

lootos (skr, pl padma; tb pad ma; hn lianhua; jp renge), india kultuuris ning selle mõjul ka teistes Lõuna- ja Ida-Aasia maade kultuurides puhtuse sümbol. L., mis kasvab tiigis, juured mudas, kuid mille veepinnal asuv puhas õis on mustusest ja veest puutumata, sümboliseerib neid, kes on pärit sellest maailmast, aga ei klammerdu selle külge. Budismis on l. ka *virgumise sümbol. *Vadžrajaana ikonograafias kujutatakse *buddhasid ja *bodhisattvaid istumas lootostroonil. Indias nimetatakse eri värvi õitega lootoseliike erinevate nimedega. Sümboolikas esineb kõige sagedamini punane lootos (skr padma), kuid harv ei ole ka valge lootos (skr pun´d´arīka). Nii tiibetikeelne laensõna pad ma kui ka hiinakeelne tõlge lianhua tähendavad lootost üldse, liikide vahel vahet tegemata.

Lootossuutra (skr saddharmapun´d´arīka-sūtra ‘tõelise seadmuse valge lootose suutra’; tb dam pa’i chos padma dkar po’i mdo; hn miaofa lianhua jing; jp myōhō renge kyō), üks varasemaid ja tuntumaid *mahajaana suutraid, loodud arvatavasti 1.–2. saj; varaseim tõlge hiina keelde on teada juba 3. saj. L. kuulub nepali budismis *üheksa seadmuseõpetuse hulka. L. väärtustab *bodhisattva ideaali ja peab seda ainukeseks teeks *buddhasuseni jõudmisel. Selles kuulutatakse üht ja ainsat virgumisteed e ühe sõiduki (skr *ekayāna) õpetust, millega seoses rõhutatakse *vahendite valdamise tähtsust. L. esitab kontseptsiooni *buddhast, kes ei virgunud mitte alles 2500 aastat tagasi *Bodhgayā lähedal *Šākjamunina, vaid on virgunud juba loendamatuid aegkondi tagasi ning ilmub ikka ja jälle siia maailma, et *olendeid aidata. Suutra väidab ka, et kunagi virguvad kõik olendid. L-s kirjeldatakse mitmeid bodhisattvaid (*Avalokitešvara, *Samantabhadra, Gadgadasvara, Bhaišadžjaraadža jt), kes on erineval moel pühendunud olendite aitamisele ning kelle poole pöördumine ja kelle austamine teeb inimestele head. L. on kuulus oma mõistujuttude ja võrdpiltide poolest, mis illustreerivad selle õpetust. L. sai eriti populaarseks Hiinas ja Jaapanis, kus ta on mitme koolkonna alustekstiks (*tiantai Hiinas, *tendai ja *Nichireni koolkond Jaapanis). Tiantai koolkond peab L-t viimaseks ja lõplikuks Buddha antud õpetuseks. Nichireni koolkonna ilmalikus tiivas sai oluliseks virgumisele viivaks teguriks L. nime austamine ja selle lausumine *mantrana (*daimoku).

Ingl Lotus Sūtra, The Sūtra of the Lotus Blossom of the Marvelous Dharma.

Lumbinī, *Šākjamuni sünnipaik, üks neljast tähtsamast budistlikust suurest pühapaigast (skr mahācaitya). L. asub Kapilavastu lähedal tänapäeva Nepalis. L. oli juba esimestel sajanditel pärast Šākjamuni *parinirvaanat palverännakute sihtpunkt. Seal asus hulgaliselt *stuupasid ja *kloostreid, kuid budismi hääbudes Indias vajus paik unustusse, kuni 1896 taasavastati.

Lunyu vt Vesteid ja vestlusi

lõbujanu (skr kāmatr´s´n´ā; tb ‘dod pa’i sred pa; hn aiyu; jp aiyoku), budismis üks kolmest peamisest *janust *elujanu ja *surmajanu kõrval, mis hoiavad olendeid *sansaaras ja takistavad *virgumist.

Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad (ingl Friends of Western Buddhist Order, FWBO), 1968 Inglismaal Sangharakshita (kodanikunimega Dennis Lingwood, 1925–) rajatud budistlik organisatsioon. FWBO on oikumeeniline budistlik liikumine, mis hindab võrdsel määral kõiki budistlikke traditsioone, nii *hinajaanat, *mahajaanat kui ka *vadžrajaanat. FWBO eesmärgiks on kultiveerida Läänes traditsioonilisi budistlikke väärtusi, eriti *kõlblust ja hoolivust, kohandades neid tänapäeva ühiskonnaga ning viies inimeste igapäevasesse ellu. Organisatsiooni tuumik on 1968 rajatud enam kui 1400 ordineeritud liikmetest koosnev Lääne Budistlik Vennaskond (Western Buddhist Order, WBO). Eestis esindab FWBO-d Sulevimäe Budakoda Tallinnas.

lüsioloogia (kr lysiología ‘vabanemisõpetus’), Linnart Mälli loodud budoloogia metatermin, mis tähistab õpetust *vabanemisest, kusjuures vabanemise all mõistetakse uuele *tasemele jõudmist, mida esialgsega võrreldes hinnatakse kõrgemaks. Lüsioloogilises kirjelduses on määratletud algtase, mis tuleb ületada; lõpptase, kuhu tuleb jõuda ja mis vastandub algtasemele; ning tee e üksteisele järgnevate meetodite jada. L. skeemi abil on võimalik kirjeldada paljusid Ida ja Lääne õpetusi. Kõige süstemaatilisemal kujul on l. välja arendatud budismis ja mõnes teises india õpetuses. Teataval määral võib terminit l. pidada india mõiste mokšadharma (skr moks´adharma ‘vabanemisseadmus’) vasteks ja osaliselt kokkulangevaks kristliku mõistega soterioloogia (päästmisõpetus).

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht