M

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

maailm (skr loka; tb 'jig rten; hn shijian; jp seken), india mütoloogias universum, kosmoloogiline tervik. Varajases hinduismis jagunes m. algselt kolmeks (skr triloka): maa, taevas ja sealpoolne maailm (jumalad, päike, kuu ja tähed). Hiljem asendus see uue kolmikuga: taevas, maa ja allilm e *põrgu. Budismis on m. üldises mõistes *inimeste, *jumalate ja teiste sansaaraolendite asupaik. Väiksem ühik m-a sees on *maailmavald (skr lokadhātu), mis on võrreldav nt päikesesüsteemiga. Maailmavaldu on m-s loendamatu hulk ja seega on m-a tervikuna võimatu hõlmata. *An´´guttara-nikāya järgi on ‘mõte maailmast e maisest’ (skr lokacintā) üks neljast, millest mõtelda ei ole mõtet. Budismis samastatakse m-a ka *kolmikilmaga e *sansaara kolme vallaga, milleks on *ihade vald, *kujude vald ja *kujudeta vald.

maailmakaitsja (skr lokapāla; tb 'jig rten skyong; hn hushizhe; jp goseisha), hinduismi mütoloogias algselt *jumalate nimetus, kelle *Brahma seadis nelja ilmakaare kaitsjateks: *Indra asub idas, *Jama lõunas, *Varuna läänes ja Kubera põhjas. Vahel räägitakse ka kaheksast maailmakaitsjast, lisaks nimetatutele veel Vivasvat, Soma, *Agni ja Vāju. Budismi mütoloogias on m-d *maailma ja Buddha õpetuse kaitsjad, kes asuvad neljas ilmakaares ning moodustavad *seadmusekaitsjate (skr dharmapāla) alajaotuse. Neid tuntakse ka nime all *neli suurt valitsejat (skr caturmahārājanas) ja nad on madalamas taevas asuvad jumalad. M-te kujud asuvad budistlike templite eesruumides, et peletada eemale kurje vaime. Neid mainitakse juba budismi varajastes tekstides ning Buddha elu kirjeldavates legendides ilmuvad nad välja olulistel momentidel, et teda aidata. Budismis esinevad m-d järgmiste nimede all. Idas asub Dhritarāštra, kes on *gandharvade kuningas, valget värvi, hoiab käes kannelt ja on aastaaegadest seotud suvega. Lõunas asub Virūdhaka, hiiglaste kumbhan´d´a’de kuningas, kes on sinist värvi, mõõk käes ja seotud kevadega. Läänes asub Virūpākša, *naagade kuningas, kes on punast värvi ja kelle sümboliteks on kalliskivi, madu või pühamu ning kes on seotud talvega. Põhjas asub Vaišravana, *jakšade kuningas, kes on kollast värvi, hoiab käes lippu ja on seotud sügisega. M-id austatakse ka Hiinas, Jaapanis ja Tiibetis, kus neid kujutatakse tihti relvis sõjameestena. *Vadžrajaanas hakati selle sõnaga tähistama kohalikke jumalusi (nt mägede, jõgede ja suguvõsade kaitsjaid), kes võeti üle budismi panteoni. Nõnda jutustavad legendid sellest, kuidas *Padmasambhava pööras tiibeti usundi *böni jumalused budismi ja need seejärel m-teks muutusid.

maailmavald (skr lokadhātu; tb 'jig rten kham; hn shijian; jp seken), budismi kosmoloogias maailmasüsteem, universumi e *maailma koostisosa. Üks m. koosneb päikesest, kuust, keskel asuvast *Meru mäest, neljast kontinendist selle ümber, neid uhtuvast ookeanist, maailma ümbritsevast ringmüürist ning seitsmekordsest taevasfäärist. Tuhat m-a moodustavad järgmise kosmilise ühiku taseme ja tuhat korda tuhat omakorda järgmise e suure m-a. *Mahajaanas tähendab mõiste m. ka maailma tunnetamise viisi tavateadvuse tasemel, mis peab maailma millekski reaalseks. Selles mõttes vastandub m. *seadmusevallale (skr dharmadhātu), mis tähendab maailma tunnetamist *seadmuste e mõistete kogumina, mis on iseenesest tühjad.

maailmavalitseja vt tšakravartin

maatrika (skr mātr´kā; pl mātikā ‘ema’), *abhidharma tekstides põhimõistete temaatilised süstematiseeritud loetelud; vahel ka *Abhidharmapit´aka sünonüüm. Nimetus viitab sellele, et tekstide autorid pidasid põhimõisteid *teadmise allikaks e emaks.

madhjamaka (skr madhyamaka ‘kesktee õpetus’; tb dbu ma pa’i lugs; hn zhongguan pai; jp chūgan ha), teise nimega *šuunjavaada (skr śūnyavāda ‘tühjuse õpetus’), *mahajaana koolkond, mille rajajaks peetakse *Nāgārdžunat. M. põhiseisukoht on, et kõik *seadmused on oma olemuselt tühjad (skr śūnya). Ükski väide või argument ükskõik mille kohta ei saa olla absoluutne ega muutumatu, vaid sõltub selle esitamise kontekstist. *Tühjus selles tähenduses on võrdsustatud ‘keskmisega’ (skr madhyama), st *äärmuste ja äärmuslike väidete vältimisega. M. õpetlaste arutlusmeetodiks oli *prasan´´ga e ‘järeldamine’, mis seisneb oponendi väidete absurdini viimises. Selle järgi hakati m. üht hilisemat haru nimetama *prasangikaks. Koolkonna teist haru nimetatakse *svatantrikaks. Viimase erinevus eelmisest seisneb selles, et svatantrika pooldajad pidasid oluliseks ka positiivsete väidete esitamist. M. olulisemateks tekstideks on *ületava mõistmise suutrad ja Nāgārdžuna *Mūlamadhyamakakārikās. *Kumāradžīva viis m. ideed Hiinasse, kus need said tuntuks *sanlun’i e ‘kolme traktaadi’ koolkonnana.

Ingl middle school, middle way school.

madhyamā pratipad vt kesktee

Mahābhārata (skr ‘suur bhārata’), India suureepos, mille maht on ligi 100 000 paarisvärssi. M. koosneb 18 raamatust (skr parva), lisaks kuulub M. juurde ka Harivam´śa. M. autoriks peetakse Vjāsat (skr vyāsa); oma lõpliku kuju sai eepos ilmselt 4-5 saj. M. süžee keskmes on kahe sugulashõimu Pāndavate ja Kauravate vaheline Kurukšetra, kuid eepos vestab nii lahingule eelnenud kui ka sellele järgnenud sündmustest. Ilmselt on teose aluseks Indias ajavahemikus 1400–1000 e.m.a tegelikult asetleidnud sündmused ja sõjad, mis toimusid varajaste Indiasse jõudnud aarjalaste seas omandiõiguse pärast tänapäeva Delhi ümbruse aladele. Ent M. sisaldab ka põhisüžeega nõrgalt seotud osi või iseseisvate teostena tuntud tekste, millest tuntuim on *«Bhagavadgītā». Eepose põhisisuks peetakse ajaloolise, kirjandusliku ja mütoloogilise ainese põhjal *seadmuse selgitamist, mis hõlmab kitsamas mõttes valitseja või sõjamehe elujuhiseid, laiemas mõttes aga õpetusi kõigile, kes soovivad vabaneda *sansaarast. Kuna M. kujunes väga pika aja jooksul, siis on selles sisalduvad ideed ja õpetused tihti üksteisele üsna vastukäivad. M. lood levisid koos india kultuuriga kogu Lõuna- ja Kagu-Aasias ning on mõjutanud sealsete ning ka kaugemate rahvaste kultuure.

mahābhūta vt ürgollus

mahajaana (skr mahāyāna ‘suur sõiduk’; tb theg pa chen po; hn dasheng; jp daijō), Indias 1. saj e.m.a – 1. saj m.a.j tekkinud budismi suund, mis tõstis esile Buddha õpetuse universaalse iseloomu ning taunis individuaalset *vabanemist tähtsustavat konservatiivset budismi. Viimast hakati m. pooldajate seas nimetama *hinajaanaks e ‘väikeseks sõidukiks’. Sellise nimetusega rõhutati asjaolu, et hinajaana teel saab vabanemisele jõuda vaid väike hulk inimesi, kes *mungaks või *nunnaks hakates loobuvad ilmalikust elust, m. on aga sobiv kõikidele. M-s rõhutatakse *bodhisattva ideaali, kes eneses *kaastunnet ja *mõistmist arendades toimib kõikide *olendite vabanemise nimel ja loobub *nirvaanast, kuni pole aidanud sinna kõiki teisi. M-s on bodhisattvad vastandatud *šraavakatele ja *pratjekabuddhadele, kes taotlevad vaid iseenese vabastamist ega hooli teistest olenditest. M. põhialusteks on *ületavate toimingute (skr pāramitā) ja bodhisattva *kümne taseme (skr daśabhūmi) õpetus. M. alustekstideks on *mahajaana suutrad. Varajaste suutrate loomisaega (2. saj e.m.a kuni 2. saj m.a.j) määratletakse kui varajast m-t. 2.–5. saj kujunesid välja m. filosoofilised koolkonnad, millest tähtsamad on *madhjamaka ja *joogatšaara. Seda perioodi võib nimetada keskmahajaanaks. Hilismahajaana õitses 6.–7. saj kuni 11.–12. saj. Selle üheks mõjukamaks teoseks on *Šāntideva *«Bodhitšarjāvatāra». Hilismahajaanas kujunes omaette suunana välja *vadžrajaana e budistlik *tantrism. M. raames arenes jõudsalt budistlik kunst, sh skulptuur, mis sai alguse *Gandhāra kunstist. M. mütoloogias kujunes välja ülirikkalik bodhisattvate ja buddhade panteon. Rahvalikus budismis mugandusid need erinevateks jumalusteks. Samuti kujunes välja õpetus *buddhaväljadest ja loendamatutest maailmasüsteemidest. M. mütoloogiasse sulandusid erinevate maade ja rahvaste jumalad ning mütoloogilised tegelased, keda hakati pidama *seadmusekaitsjateks. 1.–2. saj hakkas budism m. kujul levima Kesk- ja Sise- Aasias, kandudes sealt Ida-Aasiasse, pannes niimoodi aluse Hiina, Korea, Jaapani ja Vietnami budismile. 6.-7. saj algas mahajaana levik Tiibetis, mis pani aluse Tiibeti, Mongoolia, Mandžuuria, Burjaatia, Tõva ja Kalmõkkia budismile.

Ingl Mahāyāna, Mahayana,Great Vehicle, Greater Vehicle.

mahajaana suutrad, valdavalt ajavahemikus 2. saj e.m.a kuni 5. saj m.a.j Indias *sanskritis või nn budistlikus hübriidsanskritis loodud tekstid. *Mahajaana traditsioonis peetakse neid *aagamaga võrdseteks pühakirjadeks. Vanimaks mahajaana suutraks on *As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra (2. saj e.m.a – 1. saj m.a.j), milles on esmakordselt esitatud mahajaana *bodhisattva kontseptsioon, *seadmuste tühjuse ja *ületavate toimingute õpetus. See suutra nimetab Buddha õpetust sisaldavate tekstide kogu *seadmuseihuks (skr dharmakāya) ning kutsub säilmete kummardamise asemel üles austama ja levitama kirjalikku teksti. Mahajaana suutratega ilmselt saigi Indias alguse budismi pühakirja levimine kirjalikul kujul, kuna varem domineeris mungakoguduste sisene pärimuse ja tekstide suulise edasiandmise vorm. Siiski tuginesid ka mahajaana suutrad üsna pikaajalisele suulisele traditsioonile. Teised varajased mahajaana suutrad, mis pärinevad tõenäoliselt 1.–2. saj, on *Kāśyapaparivarta, *Gan´d´avyūha-sūtra, *Daśabhūmika-sūtra, *«Lootossuutra», *Vimalakīrtinirdeśa-sūtra, *Sukhāvatīvyūha-sūtra ja *Samādhirāja-sūtra. Hilisematest (3.–5. saj) tekstidest on olulisemad *«Teemantsuutra», *«Südasuutra», *Lan´´kāvatāra-sūtra, *Sam´dhinirmocana-sūtra ja *Suvarn'aprabhāsa-sūtra. Temaatiliselt sarnastest mahajaana suutratest kujunesid kogumikud või tsüklid, nt *ületava mõistmise suutrad, *Ratnakūt´a ja *Avatam´saka. Nepali traditsioonis nimetatakse üheksat tähtsamat mahajaana suutrat *üheksaks seadmuseõpetuseks (skr nava dharmaparyāyās). Mahult, stiililt ja vormiliselt ülesehituselt on mahajaana suutrad mitmekesised, ulatudes vähem kui mõnerealisest *«Ühetähesuutrast» ja mõneleheküljelisest «Südasuutrast» kuni mitmeköitelise Avatam´saka-sūtra’ni ja veel mahukama Śatasāhasrika-prajñāpāramitā-sūtra’ni. Kuigi paljudes mahajaana suutrates leidub ka filosoofilisi arutelusid ning mõistete ja väidete loetelusid, domineerivad neis erinevate situatsioonide, reaalsete ja mütoloogiliste isikute, keskendumisseisundite, *buddhaväljade jms värvikad ja detailirohked kirjeldused. Neis tekstides leidis maksimaalse kajastuse mahajaana universalistlik ja kosmiline maailmapilt loendamatute buddhade, maailmasüsteemide, buddhaväljade ja muuga, mille eesmärgiks oli lugeja teadvuse maksimaalne avardamine. Hiina budismis kujunesid mõne eraldi m. baasil filosoofilised koolkonnad, nagu *huayan Avatam´saka-sūtra ja *tiantai «Lootossuutra» baasil.

Mahākāla (skr mahākāla ‘suur must’; tb nag po chen po), *vadžrajaanas raevukas *idam ja *seadmusekaitsja (skr dharmapāla). Algpäritolult taandub M. ilmselt *Šiva ühele aspektile. *Sādhana’te kogumikus «Sādhanamālas» on kirjeldatud kahe-, kuue- ja kuueteistkümnekäelist M-t, kõik nad on tumesinise keha ning raevuka väljanägemisega. Tiibetis on M. erikujusid veelgi rohkem. Sel põhjusel peavad mõned autorid nimetust mahākāla tervet seadmusekaitsjate alarühma tähistavaks mõisteks. Ühe legendi järgi oli M. kauges minevikus Indias elanud *mahasiddha, kes andis tõotuse kaitsta *seadmust ähvardamise abil neil juhtudel, kui *kaastunne ei aita. Nii olevatki ta maailma jäänud raevuka jumaluse kujul. M. leebe ja õnnetoov kuju esineb Jaapanis Daikokuteni nime all. Mongolid peavad teda Mongoolia kaitsjaks.

Mahākāšjapa vt Kāšjapa

Mahāmājā vt Mājā

Mahāmaudgaljājana vt Maudgaljājana

mahāmudrā (skr ‘suur sümbol’; tb phyag rgya chen po), *vadžrajaanas *meeleharjutuste kompleks, mis keskendub puhta *meele *kujustamisele. M. õpetuses peetakse meelt algupäraselt puhtaks ja iseenesest tühjaks (*tühjus), kogu nn tegelikkust ja kõiki *seadmusi aga meele poolt looduks, seega samuti tühjadeks. M. kujustamise eesmärk on tühjuse täielikule äratundmisele ja kogemisele jõudmine. Tavaliselt seostatakse m-d *anuttarayoga-tantra’ga. Tiibeti budismis on m. kõige enam kasutusel *kagjü koolkonnas. M. õpetuse tõi Tiibetisse *Marpa, kes õppis seda *mahasiddha *Nāropalt ning andis omakorda edasi *Milarepale. Milarepa õpetas m-d *Gampopale, kellest alates on m. õpetusliin kagjü traditsioonis jätkunud tänaseni.

Ingl great seal.

Mahāparinibbānasutta vt Mahāparinirvān´asūtra

Mahāparinirvān´a-sūtra (skr ‘suure täieliku nirvaana suutra’; pl mahāparinibbānasutta; tb yongs su mya ngan las ‘das pa chen po’i mdo; hn da banniepan jing; jp dai nehan kyō), budistlik *suutra, mis räägib *Šākjamuni viimastest elukuudest ja surmast. M. kirjeldab Buddha viimaseid rännakuid ja lahkumise paiga valikut. Buddha ennustab ette, et sureb kolme kuu pärast, ning ütleb, et ta võiks ka oma eluiga pikendada, kui seda temalt palutaks, kuid palve jääb saamata. Ta sööb toitu, mis põhjustab surmava haiguse. Suure osa M-st hõlmab Buddha ja *Ānanda vestlus. M. lõpeb Buddha täieliku vaibumise (*parinirvaana), tema surnukeha põletamise ja maiste jäänuste jagamise kirjeldusega. Paalikeelne Mahāparinibbāna-sutta, mis on *Dīgha-nikāya osa, kirjeldab Buddhat eelkõige inimese ja õpetajana. Sanskritikeelne *mahajaanasse kuuluv M. on tervikuna säilinud vaid hiina- ja tiibetikeelses tõlkes. Mahajaana tekstil on paalikeelsega võrreldes mitmeid lisandusi. Seal esitatakse idee igas olendis olevast *buddhasusest ning sarnaselt *«Lootossuutraga» räägitakse alatiolevast Buddhast, kes ilmub maailma selleks, et olendeid aidata. Oluliseks teemaks on ka arutlus *tühjuse mõiste üle. M-t austatakse eriti hiina budismis, kus see oli omaette koolkonna baastekstiks ning mõjutas *tiantai ja *chan’i koolkondi.

Ingl Discourse of the Great Final Release, Discuore of the Great Decease.

mahāpurus´alaks´an´a vt suurmehe tunnus

mahasanghika (skr mahāsam´ghika ‘suurkoguduselised, enamuslased’), varajase budismi liikumine v koolkond, mis tekkis tõenäoliselt pärast u 350 e.m.a toimunud Vaišālī suurkogu tollase *koguduse ühe osa (väidetavalt suurema osa, sellest ka koolkonna nimetus) eraldumisest ja enda vastandamisest *sthaviravaada e ‘vanemate koolkonnale’. Lõhenemise põhjuseks olnud eeskätt viimaste liigrange ja konservatiivne seisukoht *vinaja rakendamise osas, kuna m. pooldajad nõudsid selle liberaalsemaks muutmist. Samuti oli kummalgi leeril erimeelsusi õpetuse mõningates põhiküsimustes, nt *buddha ja *arhati mõiste tõlgendamisel. M. kujunes järgnevatel sajanditel mõjukaimaks koolkonnaks Indias ja jagunes omakorda mitmeks alakoolkonnaks. Tõestamist ei ole aga leidnud hüpotees *mahajaana otsesest tekkimisest m-st.

mahasattva (skr mahāsattva ‘suur olend’; tb sems dpa’ chen po; hn mohesa; jp makasatsu), tõlgitud ka ‘suuremeelseks’. Mõiste esineb *mahajaana kirjanduses enamasti *bodhisattva täiendina ja iseloomustab eriti kõrgele arenguastmele jõudnud bodhisattvaid. Mitmed *mahajaana suutrad, eelkõige *As´t´asāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra, teevad vahet bodhisattva-mahāsattva mitme erineva taseme vahel.

mahasiddha (skr mahāsiddha ‘suur saavutanu’; tb grub thob chen po), *vadžrajaana traditsioonis peamiselt 8.–12. saj Indias elanud suured õpetajad, kes intensiivse *kujustamise teel omandasid täiuslikke üleloomulikke võimeid (skr *siddhi), mida nad rakendasid Buddha õpetuse levitamiseks. Tiibeti budismis on tuntud «Kaheksakümne nelja mahasiddha elulood» (tb grub thob brgyad bcu rtsa bzhi rnam thar bzhugs so), kus m-de hulka on loetud ka budismi varasemaid suurkujusid, nende seas *Nāgārdžuna. Selle järgi olid m-d valdavalt ilmalikud, esindasid erinevaid ühiskonnakihte, paljud neist olid madalat päritolu ning nende seas oli ka naisi. Sageli paistsid nad silma ebakonventsionaalse välimuse ja käitumise poolest. Eesti keeles katkendid Maret Kargi jt tõlkes (1989).

Ingl great adept.

Mahāvam´sa (pl ‘suur järgnevus’), Sri Lanka paalikeelne budistlik ajalookroonika, mis kajastab sündmusi saarel *Šākjamuni ajast kuningas Mahāsena valitsemisajani 4. saj. M. autoriks on 5.–6. saj elanud Mahānāma. M-le järgnevat ajajärku käsitleb *Cullavam´sa; vanemat ajajärku Sri Lanka ajaloos kirjeldab Dīpavam´sa, mida peetakse M. üheks allikaks. M. ajalookirjutus on tihti läbi põimunud müütide ja üleloomulike sündmuste kirjeldustega.

Mahāvastu (skr ‘suur asi, suur teos’), budistlikus hübriidsanskritis loodud koguteos, mis sisaldab *Šākjamuni elulugu, lugusid tema endistest eludest *bodhisattvana, samuti lühisuutraid ja lugusid Buddha õpilastest. M. vanemad osad pärinevad u 2. saj e.m.a. Algupäraselt oli M. ilmselt *mahasanghika alakoolkonna lokottaravaada (skr lokottaravāda ‘ülemaisuse õpetus’) tekst, kuid praegu teadaolev versioon sisaldab ka hilisemaid *mahajaana kihistusi.

Mahāvīra (skr ‘suur kangelane’), džainismi alusepanija, pärisnimega Vardhamāna. Tema epiteediks on tihti džina (skr jina ‘võitja’). Džainismi traditsiooni järgi on M. XXIV *tirthankara. Ta sündis *Vaišālī eeslinnas. M. sünniaastaks pakutakse traditsiooniliselt 599 e.m.a, kuid tõenäolisemalt oli ta *Šākjamuni noorem kaasaegne ja sündis u 50 aastat hiljem, seega võivad tema eludaatumid olla 549–477 e.m.a. Ta isa kuulus *kšatrijate seisusesse ja ema ühtedel andmetel *braahmanite, teistel andmetel samuti kšatrijate seisusesse. Džainismi kahel voolul (*digambara ja *švetāmbara) on M. eluloo suhtes eriarvamusi. Ilmselt kasvas ta üles jõukuses, oli abielus ja tütre isa. U 30-aastaselt loobus ta tavaelust ja hakkas erakuks. Legendi järgi olid juba tema vanemad askeetliku eluviisiga. M. loobus igasugusest omandist, talus äärmist askeesi ja pööras erilist tähelepanu *vägivaldsusetusele. 12 aastaga olevat ta jõudnud ‘ainuteadmise’ (skr kevalajñāna) seisundisse. Seejärel korraldas M. ümber *Pāršva koguduse, kuhu kuulusid ka tema vanemad, ja rändas õpetades mööda Indiat. M. suri 73-aastasena Patna linna lähedal, olles jõudnud *vabanemiseni (skr moks´a) ümbersündide ahelast.

Mahāyānasam´graha (skr ‘mahajaana kokkuvõte’; tb theg pa chen po ‘du ba; hn she dasheng lun; jp shōdaijōron), *joogatšaara koolkonna vaateid esitav teos, mille autoriks peetakse *Asangat. 11 peatükist koosnevas tekstis käsitletakse joogatšaara õpetuse keskseid mõisteid, nagu *ālayavijñāna, *kolm omaolekut, *viis teed jt. M. sanskritikeelne tekst ei ole säilinud, sellest on alles ainult tiibeti- ja hiinakeelsed tõlked.

Mahāyānaśraddhotpāda-śāstra (skr ‘mahajaanasse usu tekitamise šaastra’; hn dasheng qixin lun; jp daijō kishinron), hiina budismis väga mõjukas tekst, mille autorsus omistatakse *Ašvaghošale. Hiina keelde olevat selle tõlkinud Paramārtha 6. saj keskel ning teist korda Šikšānanda 7. saj lõpus. Tegelikult on suure tõenäosusega tegemist Hiinas endas loodud teosega, mida kinnitab ka asjaolu, et ei sanskriti- ega tiibetikeelset versiooni ei ole leitud. M. esimene pool sisaldab *tathāgatagarbha õpetuse filosoofilist arutelu, mille tuum seisneb väites, et kõik *olendid on algupäraselt virgunud, kuid *virgumise tegelikku *teostumist takistavad *meeleplekid, eelkõige *teadmatus (skr avidyā). Tekstis selgitatakse seda hiina paarismõiste *tiyong abil, mille esimene pool tähendab ‘olemust’ (*buddhasus), teine ‘rakendust’ e meetodeid selleni jõudmiseks. Teksti teine pool kirjeldab konkreetseid meetodeid esmalt usu (skr śraddha; hn xin) arendamiseks Buddhasse ja tema õpetusse ning seejärel *teadmatusest vabanemiseks ja virgumiseks.

Ingl Treatise on the Awakening of Faith in the Great Vehicle.

maine ihu (skr nirmān´akāya ‘välja mõõdetud ihu’; tb sprul sku; hn yingshen; jp ōjin), *mahajaanas üks *buddha *kolmest ihust (skr trikāya) *seadmuseihu ja *õndsuseihu kõrval. M. on nähtav inimkujuline keha, millega Buddha ilmub e kehastub inimeste maailma, et aidata kannatavaid *olendeid. See on seotud mahajaana kontseptsiooniga buddhast kui alatiolevast vaimsest printsiibist, kes kaastundest loob imeväel tavalistele olenditele nähtava keha, mille abil ta jagab virgumisõpetust. Selle teooria järgi oli ajalooline Buddha *Šākjamuni ainult üks buddha maistest ihudest. Tiibeti budismis peetakse ka kõrgeid laamasid mütoloogiliste buddhade või *bodhisattvate maisteks ihudeks, *kehastumisteks e *tülkudeks (tb sprul sku).

Ingl emanation body, manifest-body, transformed-body.

Maitreja (skr maitreya; pl metteyya ’sõbralik’; tb byams pa; hn mile; jp miroku), mütoloogiline *bodhisattva, kellest tulevikus saab järgmine *buddha. M. on ainus bodhisattva, keda tunnustavad kõik peamised budismi voolud. *Paali kaanonis mainitakse M-t ainult üks kord (*Šākjamuni ennustab M. tulemist). M-st on aga sageli juttu paalikeelsetes kommentaarides (näiteks *Buddhaghosa *Visuddhimagga’s). Ta esineb ka kõige varajasemates mahajaana teostes (*Lalitavistara's, Divya-avadāna’s, *Mahāvastu’s). *«Lootossuutras» ja *Vimalakīrtinirdeśa-sūtra’s on M. veel madalamal tasemel oma õpetajast *Mandžušrīst, *Gan´d´avyūha-sūtra’s on ta aga Sudhana bodhisattvast *hüvesõber. Kõige täielikum M. kirjeldus leidub Maitreyavyākaran´a’s, kus M. on üheksanda taseme bodhisattva. Budismi mütoloogia järgi asub M. praegu *Tušita taevas, kus ta ootab oma aega, et laskuda buddhana inimeste maailma. Legendi järgi sünnib M. siis, kui inimeste eluiga küünib kaheksakümne nelja tuhande aastani ja kogu maailm asub õiglase budistliku valitseja juhtimise all. M. kultus on eriti populaarne Sise-Aasias ja Himaalajas, kus tema auks on püstitatud palju hiigelsuuri kujusid. M-t kujutatakse troonil istuvana, ta ei ole aga lootosasendis, vaid toetab oma jalgu maha. Ta on kullakarva kehaga, tema tunnuslikeks esemeteks on *seadmuseratas, *stuupa ja vaas. Arvatakse, et M. kuju on algselt seotud indo-iraani jumaluse Mitraga.

maitrī vt sõbralikkus

Mājā (skr, pl māyā), ka Mahāmājā (skr mahāmāyā), budismi pärimuses *Šākjamuni ema, kes olevat surnud seitse päeva pärast Buddha sündi ja sündinud ise seejärel *Tušita taevas. Tema abikaasa *Šuddhodana olevat seejärel abiellunud M. õe Pradžāpatīga.

Majjhima-nikāya (pl ‘keskmiste õpetussõnade kogu’), *Suttapit´aka teine kogumik, vastab sanskritikeelsele Madhyama-āgama’le. M. sisaldab 152 *suutrat, mis on jaotatud kolme ossa, esimeses kahes on 50 ja kolmandas 52 teksti. Iga osa on omakorda jaotatud viieks tsükliks, igaühes 10 (kolmanda osa viimases 12) suutrat. M. tekstid on lühemad kui *Dīgha-nikāya suutrad, kuid temaatiliselt mitmekesisemad, käsitledes peaaegu kõiki Buddha õpetuse olulisi valdkondi. Paljud M. tekstid paistavad silma filosoofilise mõtte sügavuse poolest.

manas vt meel

mandala (skr man´d´ala ‘ring’; tb dkyil ‘khor; hn mantuluo; jp mandara), budismis ja hinduismis tavaliselt ringikujulise põhiplaaniga kahe- või kolmemõõtmeline sümbol-diagramm, mida kasutatakse rituaalides ja *kujustamisel. Budismis sümboliseerib m. eelkõige maailmakõiksust, kuid ka Buddha *ihu, *juttu ja *meelt. Eriti palju kasutatakse m-t kujustamise abivahendina *vadžrajaanas. Seal kujutatakse m-na sageli ühe või teise mütoloogilise *buddha *buddhavälja, mille keskel asub antud süsteemi peamine buddha, teda ümbritsevad teised buddhad ja bodhisattvad ning arvukad muud sümbolid.

Mandžušrī (skr mañjuśrī ‘meeldiv suursugusus, magus õnn’; tb ‘jam dpal dbyangs; hn wenshushili; jp monjushiri), *mahajaanas ja *vadžrajaanas mütoloogiline *bodhisattva. M-d tuntakse ka nimede Mandžughoša (skr mañjughos´a ‘meeldivahääleline’), Mandžunātha (skr mañjunātha ‘meeldiv avitaja’), Vāgīšvara (skr vāgīśvara ‘kõne isand’) jt all. M. epiteediks on ‘tõeline prints’ (skr kumārabhūta). M. nimi esineb juba esimestes mahajaana tekstides, mis annab alust oletada, et tema kuju on tekkinud viimastel sajanditel e.m.a. M. on kesksel kohal *«Lootossuutras», kus ta meenutab eelmiste *buddhade tegusid, ja *Vimalakīrtinirdeśa-sūtra’s, kus ta osutub ainsaks *Šākjamuni õpilaseks, kes on arukuselt võrdväärne bodhisattva Vimalakīrtiga. *Gan´d´avyūha-sūtra’s on M. koos *Samantabhadraga viie tuhande bodhisattva juhiks ja selle suutra peakangelase Sudhana esimeseks *hüvesõbraks. Legendi järgi oli M. loendamatuid *kalpasid tagasi vaga kuningas ühel kaugel idas asuval *buddhaväljal. Temas tärkas *virgumismeel ja ta otsustas jääda bodhisattvana *sansaarasse senikauaks, kuni ei jää ühtegi vabastamist vajavat olendit. Vadžrajaanas on M. koos *Avalokitešvara ja *Vadžrapāniga üks kolmest tähtsamast bodhisattvast. Ta on ühe vanima vadžrajaana teose, Mañjuśrī-mūlakalpa, keskne tegelane. M. kehastab *mõistmist ja tavaliselt kujutatakse teda kauni India printsina, kes hoiab ülestõstetud paremas käes lõõmavat mõistmisemõõka, mis lõikab läbi *teadmatuse, ja vasemas käes *ületava mõistmise suutrat. Vadžrajaanas on tema raevukaks esinemiskujuks *Jamāntaka. M. kultus on eriti populaarne Tiibetis ja Hiinas, kus ta esineb paljude legendide tegelasena. Tiibetis on M. maisteks kehastusteks peetud *sakja koolkonna eestseisjaid ja *geluki koolkonna rajajat *Tsongkhapad. Hiinas on talle pühendatud üks neljast budismi pühast mäest, Wutaishan (*Hiina pühad mäed).

mantra (skr; tb sngags; hn zhou, zhenyan; jp ju, shingon), hinduismis ja budismis loits. M. kujutab endast lauset või silpide kombinatsiooni, millel usutakse olevat maagiline vägi. Sõna m. on tuletatud sanskriti verbijuurest man (‘mõtlema’). M-id kasutatakse ka mõtlemise kaitse või mälu toena. M-d võivad olla ühesilbilised või pikemad. M-te olulisust *vadžrajaanas näitab vadžrajaana sünonüümina kasutatav nimetus mantrajaana (skr mantrayāna ‘mantrasõiduk’). Tuntumaid hinduistlikke mantraid on *om ja vadžrajaanas *om mani padme hum. M-id reeglina ei tõlgita. Hinduismis peetakse oluliseks m. hääldamise algupärast puhtust, budismis hääldatakse m-id vastavalt hääldaja keele omapärale.

Manu, india mütoloogias esimene inimene, inimsoo esiisa. *Veedades on M. päikesejumal Vivasvati poeg ja *Jama vend. *Puraanades räägitakse 14 M-st, kes üha uuesti inimsugu loovad tsükliliselt tekkivas ja hävivas maailmas; 7 neist on juba olnud, 7 veel tulemas. Sõnast Manu on tuletatud sanskritikeelne sõna manus´ya – inimene. *Dharmašaastrate hulgas on tuntud tekst pealkirjaga «Manu seadmuseraamat» (skr manudharmaśāstra), mille loojaks peetaksegi inimsoo esiisa Manut ennast.

manus´ya vt inimene

Māra (skr, pl māra ‘surmaja, hävitaja’; tb bdud; hn mo; jp ma), hinduismi ja budismi mütoloogias õel jumalus, kurjuse ja kogu elavat surmavate nähtuste personifikatsioon. Nimi M. esineb budismi kõikide peamiste voolude tekstides. M. peamiseks funktsiooniks peetakse *bodhisattvate takistamist nende püüdlustes jõuda *virgumisele. Budismi mütoloogias allub M-le arvutu hulk kurje vaime ja jumalusi, kes personifitseerivad inimese *meeleplekke (himu, viha, kõrkus jt). M. tütred kehastavad seksuaalkirgi. Rahvalikus mütoloogias peetakse M-t reaalselt eksisteerivaks jumaluseks. Filosoofilises budismis nähakse temas inimteadvuse peegeldust. Paljude budistlike legendide meelisteemaks on kirjeldused, kuidas M. kiusas *Šākjamunit, kui too oli *bodhipuu all virgumas.

mārakarma (skr ‘māra tegu’; tb bdud kyi las; hn moye; jp magō), budismis, eriti *mahajaanas *virgumist takistavate tegurite nimetus, mis ilmnevad inimese *meeles, *jutus ja *tegudes.

mārga (skr ‘tee’; pl magga; tb lam; hn guiqu; jp kishu), india õpetustes vaimne tee kõige üldisemas mõttes, samuti paljude meeleharjutusviiside konkreetne tähis. Budismis on m. *virgumisteed või selle erinevaid astmeid tähistav mõiste, nt õilis *kaheksaosaline tee või *mahajaana *viis teed.

Marpa e Marpa Tšöki Lodrö (tb mar pa chos kyi blo gros, 1012–1097), tiibeti budismis kuulus *vadžrajaana õpetaja ja tõlkija, *kagjü koolkonna eelkäija. M. käis mitu korda Indias ja Nepalis, kus õppis *sanskritti ning sai vadžrajaana õpetusi ja pühendusi mitmelt kuulsalt india *mahasiddhalt, eeskätt *Nāropalt. M. tõi Tiibetisse palju tantra tekste ja *mahāmudrā õpetuse ning *Nāropa kuus seadmust. Tiibetis elas ta väliselt ilmalikku elu rikka talupojana, tegutsedes samal ajal vadžrajaana õpetaja ja tantristlike tekstide tõlkijana. M-l oli hulk õpilasi, kellest tuntuim on *Milarepa.

Maudgaljājana (skr maudgalyāyana; pl mogallāna), ka Mahāmaudgaljājana, *Šākjamuni üks peamistest õpilasest, kes Buddha väitel valdas kõige paremini *imevõimeid (skr r´ddhi). Budistlikes legendides leidub palju M. sooritatud imetegude kirjeldusi. Nt olnud ta võimeline looma erinevaid elusolendeid ja võtma mistahes soovitud kuju, nägema mingisse erilisse teadvuse seisundisse laskumata *preetasid ja teisi tavalisele inimsilmale nähtamatuid vaime ning külastama taevaseid maailmu (kus ta selleks, et ohjeldada *Šakra kõrkust, pani suure varbaga vappuma tema palee). Tema imevõimete loetelus leidub ka see, et ta võis litsuda *Meru mäe laiaks nagu oa, panna maa pöörlema nagu potikedra, pöörata selle tagurpidi või isegi tõsta Meru mäe otsa. M. olevat ajanud minema *Māra, kes ükskord tungis tema kõhtu, soovides teda kiusata. M. kõige kuulsam tegu olnud aga *naagade valitseja taltsutamine, kes vihastas, kui teda söömise juures segati, keeras end Meru mäe ümber ning tõkestas Buddha ja ta viiesaja õpilase tee *Trājastrinša taevasse. Üksnes M. suutis temast jagu saada, võisteldes temaga imevõimetes. Sageli kujutatakse M-t *Šākjamuni kõrval luitunud oranžis rüüs rändmungana, kes kannab keppi, mille nupp on metallratastest *stuupa kujuline.

māyā vt meelepete

meditatsioon (ld meditatio; ingl meditation), peamiselt inglise keele mõjul Ida mõtteloo alases kirjanduses laialt levinud kristlusest laenatud täpsemalt määratlemata üldtermin. Budismi kontekstis tähistab m. erinevaid *meeleharjutusi. Sagedamini kasutatakse seda kindlate eri tähendusega mõistete nagu *dhyāna, *bhāvanā, *samādhi, *śamatha ja *vipaśyanā ühise vastena, mis aga, kuna ei arvesta iga mõiste algupärast sisu ja tähendust, hägustab neid.

meel (skr citta, manas; pl citta, mano; tb sems; hn xin, yi; jp shin, i), india õpetustes, eriti budismis *inimese teadvuslikku elu tähistav mõiste. Nagu skr citta ja tb sems, esineb ka eestikeelne meel sageli meeleolusid jms tähistavate liitsõnade osana. Budismis peetakse kõiki *seadmusi meelest tekkinuteks, nagu ütleb *«Dhammapada»: “Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud.” Meele esmasust väidab ka *joogatšaara *cittamātra õpetus. Meel (skr manas) kuulub ka kuue põhilise *võime hulka.

Ingl mind.

meeleharjutus, metatermin budismis, hinduismis ja mitmetes teistes Ida õpetustes rakendatavate psühhotehniliste võtete tähistamiseks, mis on ette nähtud inimese *meele muutmiseks ja *teadvuse kõrgeimate seisunditeni jõudmiseks. Budismi m-te süsteem hõlmab eelkõige *kujustamist (skr bhāvanā), *mõtlust (skr dhyāna), *keskendumist (skr samādhi), *meelerahu (skr śamatha), *analüüsivat vaatlust (skr vipaśyanā) ja *järelevaatmist (skr anupaśyana). Kuna loetletud m-d erinevad üksteisest oluliselt nii eesmärgi kui ka rakendusviiside poolest, ei ole õigustatud nende ühtlustav nimetamine *meditatsiooniks.

Ingl meditation, practice.

meelemürk (skr āsrava, āśrava; pl āsava ‘voolus’; tb zag pa; hn lou; jp ro) 1. Budismis inimest *sansaaras hoidvad tegurid, mis takistavad tema edasiminekut virgumisteel. Paalikeelsed allikad loetlevad neli põhilist m-i: *iha (skr kām´a), *olemasolu (skr bhava), *vaade (skr dr´s´t´i) ja *teadmatus (skr avidyā). *Theravaadas on nendest vabanemine samastatud *arhati tasemele jõudmisega.

2. Džainismis tähendab m. samuti negatiivseid tegureid *meeles nagu kirg, ülima tõe mitteteadmine jne, mille voolu saab peatada õige *teadmise ja *eneseohjeldamisega (skr sam´vara). Džainismi õpetuse võib kokku võtta lausega: *maailma põhjus on m. ja *vabanemise (skr moks´a) põhjus on eneseohjeldamine.

Ingl outflow, defilement.

meeleolud (skr sam´skārās; pl san´´khārās ‘kokkutehtused’; tb ‘du byed; hn xing; jp an), budismis mõiste, mis tähistab kõiki inimest tegutsema sundivaid tegureid ning mida võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive. M. on neljandaks *isiksuse koostisosaks ja *sõltuvusliku tekkimise ahela teiseks lüliks. M. tekivad varasemate (ka eelmiste elude) *tegude tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb tegusid ja kogub *teovilju vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade m-de osakaalu. Ka hinduismis tähistab see mõiste inimisiksust moodustavaid komponente, mis pärinevad eelmiste elude tegudest ja meeleseisunditest. India traditsioonilises ühiskonnas tähendas mõiste m. aluseks olev sõna sam´skāra *kakskordsündinute rituaale, mis on seotud inimese elu pöördeliste sündmustega nagu sünd, täiskasvanuks saamine, abiellumine ja matus.

Ingl formations, mental formations, conditioning factors, constructing activities, volitions.

meelepete (skr, pl māyā; tb ‘phrul; hn huan; jp gen), ka näivus, illusioon, budismis ja hinduismis tegelikkust vääriti tajuvate seisundite ja *meeleolude ning nende sisu koondnimetus. Budismi *ülima tõe seisukohalt kuulub virgumata tavateadvuse tajutav nn reaalne maailm üleni meelepette valdkonda. Sellele vastandub *nõndasus kui reaalsuse mõistmise viis *teadvuse kõrgeimas seisundis, kus *meel on virgunud.

meeleplekk (skr cittakleśa; pl cittakilesa; tb nyon mongs; hn fannao; jp bonnō), budismis meelt määrivad emotsioonid, mis on *virgumise kõige suuremateks takistusteks. Viis suuremat meeleplekki on *teadmatus e nõmedus, *iha, viha, kadedus ja uhkus e ülbus. Erinevates tekstides antakse aga eri pikkuse ja sisuga m-de loetelusid. M-de põhjuseks on nii kultuurikeskkonnas ringlevad ebapuhtad *seadmused kui ka inimese endised *teod (skr karma). Paljudes teostes (nt *«Bodhitšarjāvatāras») kirjeldatakse, kuidas positiivsete emotsioonide ja hoiakute (nt kuue *ületava toimingu) harjutamise ja *kujustamise teel saab m-dest vabaneda.

Ingl affliction, defilement, vexation.

meelerahu (skr śamatha; pl samatha; tb zhi gnas; hn zhi; jp shi), budismis *analüüsiva vaatluse (skr vipaśyanā) kõrval teine olulisim *meeleharjutus. M. seisneb meele keskendamises ühele objektile, mistõttu selle üheks sünonüümiks on ’meele ühtekoondatus’ (skr cittaikāgratā). M. harjutamise eesmärgiks on meele täielik rahunemine, kontrollimatu mõtetevoolu ja tunnetetulva peatamine. Algajate m. harjutustes soovitatakse keskenduda hingamisele, kuid põhimõtteliselt võib keskendumise objektiks olla ükskõik missugune sisemine või väline *seadmus (mõte, pilt, ese, kuju vms). Kui meelerahu on muutunud püsivaks ja sügavaks, loob see aluse *mõtluse (skr dhyāna) erinevate tasemete rakendamiseks analüüsiva vaatluse harjutustes. Mõnes budismi suunas, eriti *chan’is, peetakse aga m. ja analüüsiva vaatluse harjutamist teineteisest lahutamatuks põhjendusega, et ühelt poolt on meelerahusse võimalik jõuda ainult meelt tähelepanelikult jälgides ja uurides; teiselt poolt aga saab seda tulemuslikult teostada ainult meelerahu seisundis.

Ingl calming, quieting, meditative calm.

Mengzi (hn ‘õpetaja Meng’, 372–289 e.m.a), ka Meng-zi, Meng Zi, Meng Tzu, Mencius, õige nimega Meng Ke, hiina konfutsianistlik mõtleja ja talle omistatud samanimeline tekst. Konfutsianismis peetakse M-d *Konfutsiuse järel kõige mõjukamaks õpetajaks ja ta on pälvinud tiitli ‘teine õnnis’ (hn ya sheng). M. oli pärit Konfutsiuse kodumaalt, Lu vürstiriigist (tänapäeva Shandongi provintsis), ning tema õpetajateks olevat olnud Konfutsiuse pojapoja Zisi õpilased. Oma eluajal rändas M. palju mööda Hiinat ja peatus erinevates vürstiriikides, kuid nagu Konfutsiusel, ei õnnestunud ka temal saada püsivalt ametisse ühegi tollase valitseja juurde, et oma õpetusi ellu rakendada. Elu lõpuaastad veetis M. oma kodumaal Lus, pühendudes peamiselt õpetamisele. M. õpetussõnad, vestlused õpilaste, valitsejate ja teistega on kokku kogutud 7-osalisse raamatusse Mengzi, mis kuulub nii *«Kolmteistraamatu» kui ka *«Neliraamatu» koosseisu. M. arendas edasi Konfutsiuse õpetust ideaalsest inimesest ja harmoonilisest ühiskonnast, kus tema järgi peaks kehtima inimlik valitsus (hn renzheng), mis arvestaks maksimaalselt rahva huvisid ega rakendaks karme sunnimeetodeid. Ta uskus, et sellise valitseja alla ühineksid vabatahtlikult kõik Hiina riigid, mis lõpetaks nendevahelised sõjad. Valitseja peab hoolitsema rahva heaolu ja hariduse eest. Tegelik valitsemine riigis toimub M. järgi elitaarse mudeli järgi, kus *õilsad, rakendades mõistust ja teadmisi, juhivad lihtrahvast, kes, rakendades oma kehajõudu, teevad tööd. M. inimeseõpetus tugines arusaamale, et inimese *loomus on sünnipäraselt hea ja sellele on omased neli vooruslikku *väge: *inimlikkus, *kohasus, *komme ja *tarkus. M. arutleb ka inimese psühhofüsioloogilise olemuse üle, tõstes esile *südame (hn xin) kui mõtlemisorgani ja meelteandmete koondaja rolli. Inimese elusoleku ja tervise tagab elujõud e *hingus (hn *qi), mis allub tahtele (hn zhi). Eesti keeles on katkendeid Mengzi’st ilmunud Märt Läänemetsa tõlkes (2000, 2001).

Meru, ka Sumeru, india mütoloogilises kosmoloogias maailma telg, mägi mis seisab maailma keskpunktis. Seda ümbritsevad neli mandrit, neist on *Džambudvīpa lõunas. M-st ülalpool asuvad taevad ja otse tema all on põrgu.

metta vt sõbralikkus

Milarepa (tb mi la ras pa, 1040–1123), tiibeti budismi tuntumaid ja populaarsemaid tegelasi, erakust *joogi ja laulik. Raamatu «Milarepa elulugu» (tb mi la ras pa’i rnam thar) järgi õppinud ta nooruses ema soovil nõidust ja musta maagiat, et selle abil kätte maksta sugulastele, kes olid nende perelt välja petnud varanduse. Sel moel saatis ta surma hulga inimesi. Masendudes oma teost, hakkas M. otsima õpetajat, kes võiks teda vabastada hirmsatest *teoviljadest. Nõnda jõudis ta *Marpa juurde, kes pani ta mitmete katsumuste läbi proovile, lõpuks aga õpetas talle *mahāmudrā ja *Nāropa kuue seadmuse õpetust. Edasise elu veetis M. mägierakuna, kes sageli andis rahvale õpetusi laulude kaudu, mis hiljem koondati kokku raamatuks «Milarepa sada tuhat laulu» (tb mi la ras pa’i mgur ’bum). M. õpilasest *Gampopast sai *kagjü koolkonna rajaja. Eesti keeles on Marek Kargi ja Linnart Mälli tõlkes ilmunud peatükk «Milarepa eluloost» (1975). Linnart Mälli tõlkes on ilmunud valik «Milarepa laule» (1989); mitmeid neist saab Sven Grünbergi viisistuses kuulda telefilmist «Milarepa laulud» (1990) ja CD plaadilt (1993).

Mile vt Maitreja, naerev Buddha

Milindapañha (pl ‘Milinda küsimused’), *theravaada koolkonna mittekanooniline tekst, mis põhineb munk *Nāgasena vestlusel Loode-Indias asunud Kreeka-Baktria kuninga Milinda e Menandrosega (1. saj e.m.a). Tekst on raamatuna kirja pandud u sajand hiljem Sri Lankal. Elavas keeles ning arvukate võrdluste ja kujundite abil selgitab Nāgasena kuningale budismi põhitõdesid, nagu *isiksuse viit koostisosa, ümbersündi hinge või *ise olemasoluta jm. Theravaada pärimuse järgi saanud kuningast pärast Nāgasena õpetuste kuulmist budist, mõnedel andmetel isegi munk. Eesti keeles katkendeid Linnart Mälli tõlkes (1975).

Ingl Questions of King Milinda.

mimaansa (skr mīmām´sā ‘uurimine’), üks hinduismi klassikalisest *kuuest koolkonnast e *daršanast. Kuuest ilmselt vanim, oli m. algselt praktilise suunitlusega, kuid kujunes hiljem *veedade filosoofiliseks põhjenduseks ja sai *vedaanta aluseks. M. eesmärk on määratleda *seadmus kui elunorm. Varaseim m. teos on 4. saj e.m.a Džaimini loodud Mīmām´sā-sūtra.

mingjia vt nimede koolkond

moism (hn mojia), 5.–3. saj e.m.a eksisteerinud hiina mõttekoolkond, mis sai nime rajaja *Mozi järgi. Moistid lõid tugeva ja hästi organiseeritud ühiskondliku liikumise, millest sai sõdivate riikide ajastu (475–221 e.m.a) mõjuvõimsaim koolkond. See esindas peamiselt madalamate kihtide (väikemaapidajad, käsitöölised, kaupmehed) huve ja seisukohti. M. vastandas ennast paljuski konfutsianismile, mida pidas *õilsa ideaali esiletõstmise ja peresuhete rõhutamise tõttu liiga elitaarseks ning erapoolikuks. Moistid kritiseerisid konfutsianiste, sest need austasid *kombeid ja muusikat, mis moistide arvates olid ühiskonnale tarbetuks luksuseks ja isegi inimeste kõlbluse rikkujateks. Moistide ühiskondliku eetika aluseks olid ‘üleüldise armastuse’ (hn jianai) ja vastastikuse *kasu (hn li) põhimõtted. Nende arvates peavad inimesed suhtuma üksteisesse võrdselt, vaatamata päritolule või sugulusele. Riigikorra ideaaliks oli tugeva keskvõimuga riik, mida valitseb peamiselt oma eeskujuga *õnnis (hn sheng) valitseja, kes kehtestab normid ja *seadused (hn fa). Vajadusel peab valitseja aga rakendama ka karistusi ja autasusid. Rahva kõlblust ja kuulekust aitab hoida jumalate ja vaimude austamine. Moistid pidasid au sees lihtsaid eluviise ja taunisid kulukaid rituaale. Hilisemad moistid (3. saj e.m.a) tegelesid palju loogika ja teadmiste süstematiseerimise, samuti rakendusteaduste (eriti sõja- ja inseneriteaduste) arendamisega. M. kui koolkond hääbus 3. saj lõpuks e.m.a, kuid nende vaated avaldasid tugevat mõju *legismile.

mojia vt moism

mokša vt vabanemine

mokusho vt vaikne valgustus

mondō (jp; hn wenda ‘küsimused ja vastused’), *chan’is ja *zen’is õpetaja ja õpilase või ka kahe õpetaja vaheline dialoog, kus kumbki pool demonstreerib oma mõistmise taset. M. ei ole debatt tavatähenduses, vaid pigem spontaanne küsimuste-vastuste jada, mille käigus on oluline osa väitlejate loomingulisusel ja teravmeelsusel. M-de üleskirjutusi leidub *kōan’ides ning neid kasutatakse õpilaste meele ja mõtlemisvõime arendamiseks.

mozhao vt vaikne valgustus

Mozi (hn ‘õpetaja Mo’, 5.–4. saj e.m.a), ka Mo-zi, Mo Zi, Mo Tzu, pärisnimega Mo Di, hiina õpetlane, *moismi rajaja. M. oli pärit Lu või Songi vürstiriigist. Ta paistis silma kriitilise suhtumise poolest tollastesse ühiskondlikesse ja poliitilistesse oludesse ning konfutsianistide õpetusse. Ta rändas, nagu tolleaegsetel õpetajatel kombeks, riigist riiki ja kogus enese ümber palju õpilasi. M. koolkond paistis silma kindla organisatsiooni ja distsipliiniga. M. propageeris nii riigi valitsemisel kui ka isiklikus elus ranget lihtsust ja kokkuhoidu, taunis vürstide ja ülikute pillavat eluviisi ning konfutsianistide lembust rituaalide ja muusika vastu, milles nägi raiskamist ja kombelõtvuse alust. Poliitikas pidas M. sõdu lubamatuks ning riigi ja ühiskonna korraldamisel oluliseks valitseja eeskuju. M. oli oma aja mõjukamaid õpetajaid, kelle järgijad olid enamasti alamatest ühiskonnakihtidest, kuid oma aususe, vähenõudlikkuse ja ratsionaalse arutlusmeetodi tõttu said sageli riigiametitesse. *Kasu printsiibi esiletõstmise tõttu pälvis ta *Mengzi karmi kriitika. M. ja tema õpilaste õpetused ning hilisemad kommentaarid on koondatud samanimelisse koguteosesse Mozi, mille tänapäeval tuntud versioon koosneb 53 pt. M. raamatu eraldiseisvaks osaks on 37.–42. peatükki hõlmav hilisemate moistide koostatud loogikatraktaat Mojing. Mozi on lülitatud taoismi kaanonisse *Daozang.

mu vt wu 1.

mudra (skr mudrā; pl muddā ‘mulje, tempel, märk’; tb phyag rgya; hn yinxiang; jp insō), hinduismis ja budismis sümboolne käte ja sõrmede asend, mis väljendab kindlat tähendust. M-t kasutatakse nii rituaalides kui ka tantsus ja ikonograafias. Budismis sümboliseerivad Buddha või teiste ikonograafiliste kujude käte ja keha asendid õpetuse või väe andmist, kaitset, mõtlust jm. Nt Buddha maad puudutav parem käsi (skr bhūmisparśa-mudrā) sümboliseerib tema *virgumist, mil ta võttis maalt väge ja kutsus maad virgumise tunnistajaks.

Ingl seal, symbol.

muistsus (hn gu), hiina õpetustes, eriti konfutsianismis, idealiseeritud muinasaeg, millele vastandub kaasaeg (hn jin). Viimast peeti enamasti allakäigu ajastuks. *Konfutsius ja teised vanahiina õpetlased pidasid m-t kuldajastuks, mil maa peal ja ühiskonnas valitses ideaalne kord e *kulg. M-e kontseptsiooni järgi tähendab ühiskonna ja riigi areng eeskätt naasmist muistsusesse (hn fugu), st valitsemise ja inimeste elu korraldamist muistsete reeglite ja normide järgi.

mukti vt vabanemine

Mūlamadhyamakakārikās (skr ‘keskmise õpetuse juurvärsid’; tb dbu ma rtsa ba’i tshig le’ur byas pa; hn zhonglun; jp chūron), *Nāgārdžuna koostatud 27 peatükist koosnev värsstraktaat, mis sisaldab *madhjamaka koolkonna põhiseisukohti. Kesksel kohal on seal *tühjuse (skr śūnyatā) õpetus, mille järgi kõik *seadmused on iseenesest tühjad, s.t neil puudub *omaolek (skr svabhāva). Nad on olemas ainult põhjuse-tagajärje suhte kaudu, seega on kirjeldatav tegelikkus *püsitu (skr anitya). M-s arendab Nāgārdžuna välja vastase väidete absurdi viimise loogilise meetodi *prasan´´ga, samuti liikumise ja paigalseisu suhtelisuse analüüsi. M-t on kommenteerinud mitmed hilisemad õpetlased, nagu Buddhapālita (u 470–540), Bhāvaviveka (u 490–570), Tšandrakīrti (7. saj) ja Sthiramati (6. saj).

Ingl Root Verses of the Madhyamaka System, Fundamental Verses of the Middle Way.

muni (skr ‘innustunu, pühendunu, tark’; tb thub pa; hn mouni; jp muni), eraku, targa või pühaku nimetus Indias. Eriti tähistatakse nimetusega m. neid, kes on andnud vaikimisvande. Varajases budismis nimetatakse m-ks *buddhasid ja *pratjekabuddhasid. Sõna m. esineb ka ajaloolise Buddha nimes *Šākjamuni (skr śākyamuni ‘šākja tark’), mis saab *mahajaanas tema enim kasutatud nimeks.

Ingl sage, saint, seer, devotee, ascetic, monk, hermit.

munk vt kerjusmunk

musttuhanded (hn wanwu ‘kümme tuhat asja’), hiina õpetustes nähtava maailma paljusust tähistav kujundlik mõiste. *«Daodejingis» määratletakse m. *oleva (hn you) ja nimetatava (hn ming) kategooriate kaudu. M-d on püsitud, nad naasevad lättesse, milleks on *kulg (hn dao) ja olematus (hn wu), mida mõistetakse universumi e *taevasmaa algprintsiipidena.

Ingl myriads, ten thousand things.

Muutuste raamat (hn yijing, ka zhou yi ‘Zhou muutused’), hiina traditsioonilise kultuuri üks baastekste, *«Viisraamatu» ja *«Kolmteistraamatu» osa. M. praegu tuntud kujul on loodud arvatavasti sõdivate riikide ajastul (475–221 e.m.a), kuid selle aluseks on olnud märksa vanemad ennustustekstid. M. vanima kihistuse moodustavad pidevate ja katkendlike joonte (hn xiao) kolmekaupa kombinatsioonidest moodustatud kaheksa kolmikmärki e *trigrammi (hn gua) ning nende omavahelistest kombinatsioonidest moodustatud 64 kuuikmärki e *heksagrammi. Igal heksagrammil on nimi ning nad kujutavad endast *varju ja valguse (hn yinyang) erimääralisi kombinatsioone, mis kirjeldavad lihtsaimal viisil looduse ja inimese seisundeid ning mida kasutatakse ennustamisel. M. teise kihistuse moodustavad iga heksagrammi juurde kuuluvad lühikesed kujundlikud tekstid. Kolmanda kihistuse moodustavad laiendatud tekstid, kus kirjeldatakse iga heksagrammi iga joont eraldi tema spetsiifilises positsioonis antud heksagrammis. M. põhiteksti juurde kuuluvad ka ulatuslikud kommentaarid, mida tuntakse «Kümne tiiva» (hn shiyi) nime all. Need on loodud Hani ajastu (206 e.m.a – 220 m.a.j) alguses ja mõjutatud konfutsianistlikust didaktikast. Sel ajal arvati M. ka konfutsianismi kanooniliste tekstide hulka kui selle natuurfilosoofia põhiallikas.

Ingl Yijing, I-Ching, Book of Changes.

mõiste (skr sam´jñā ‘kokkuteadmine’; pl saññā; tb ‘du shes; hn xiang; jp ), budismis psühholoogiline termin, üks viiest *isiksuse koostisosast, mis tähistab eeskätt mõistelist mõtlemist. M. tasemel toimub tajutu äratundmine, analüüs ja mõtestamine, mis on vahetult seotud *teadvusega. *Abhidharmas räägitakse kuut liiki m-test vastavalt *võimete arvule. Mõnikord tähistab m. ka teadvust tervikuna kui *meele toimimise viisi. Samuti esineb m. mõtte kui *mõtluse ja *keskendumise objekti tähenduses.

Ingl perception, discernment.

mõistmine 1. (skr prajñā; pl pañña; tb shes rab; hn banruo, zhihui; jp hannya, chi’e) India õpetustes, eriti budismis nii *meeleharjutus kui ka selle tulemusel tekkinud *teadvuse kõrgeim seisund. *Mahajaanas on m. tähtsaim kuue *ületava toimingu seas; *ületav mõistmine (skr prajñāpāramitā) annab ka teistele ületavatele toimingutele nende ületava väärtuse. M. koos *kõlbluse ja *mõtlusega on üks budismi kolmest alusmõistest. Mahajaanas esineb m. sageli koos *kaastundega. *Vadžrajaanas sümboliseerib m-se ja kaastunde ühtsust mees- ja naispooluse ühendus, kus m-st esindab naisprintsiip (*pradžnja). Mõistmise sümboliks on kelluke.

2. (hn zhi) Hiina õpetustes, eriti konfutsianismis intellektuaalset võimekust tähistav sõna. Vt ka tarkus, teadmine.

Ingl wisdom, knowledge, awareness, insight, understanding.

mõtlus (skr dhyāna; pl jhāna; tb bsam gtan; hn channa, ding; jp zenna, ), india õpetustes sügav keskendunud mõtlemine. Budismis kitsamas tähenduses eeskätt mõistelisel mõtlemisel põhinev *meeleharjutus, mis teataval määral vastandub *kujustamisele kui kujundlikul mõtlemisel põhinevale meeleharjutusele. Laiemas tähenduses on m. üldse intensiivset meeleharjutust tähistav üldmõiste. *Paali kaanoni tekstides eristatakse m-e kaheksat taset, millest esimesed neli on seotud *kujude vallaga, järgmised neli aga *kujudeta vallaga. Mahajaanas on m. lülitatud *ületavate toimingute nimekirja. M. on tihedalt seotud *mõistmisega (skr prajñā), nagu väidab ka «Dhammapada»: “Kes ei mõista, see ei mõtle; kes ei mõtle, see ei mõista. Kelles on nii mõtlemine kui ka mõistmine, see on nirvaanale tõepoolest ligidale jõudnud.” Ingliskeelses kirjanduses tõlgitakse m-st ja teisi meeleharjutusi tähistavaid algmõisteid sageli ühe sõnaga meditation, mis ei anna aga adekvaatselt edasi nende spetsiifilist tähendust.

Ingl trance, absorption, concentration, meditation, meditative absorption.

märgitus (skr, pl ānimitta ‘ilma märgistamiseta, mittemärgistatus’; tb mtshan ma med pa; hn wuxiang; jp musō), ka märgistamatus, *ületava mõistmise ja *madhjamaka õpetustes üks *seadmusi iseloomustavast kolmest põhiomadusest; ülejäänud kaks on *tühjus (skr śūnyatā) ja eesmärgitus (skr apran´ihita). Sanskritikeelse sõna aluseks on mõiste ā-nimitta (‘suunatus märgile, märgistatus’), millele on lisatud eitav partikkel a- (viimane sulab kokku eesliitega ā-, nii et jaatava ja eitava mõiste hääldus ja kirjapilt on ühesugused). M. tähistab seadmuste omadust olla ilma kindla ja muutumatu märgilise tähenduseta. Budismi seisukohalt virgunud isik, nt *bodhisattva, ei võta seadmusi (mõisteid, seisukohti, kontseptsioone, kujundeid jms) kui kindlalt fikseeritud tähenduse e märgilisusega ühikuid. Ta mõistab, et nende tähendus e märgilisus tuleneb alati konkreetsest kontekstist ja iga konkreetse seadmuse suhetest teiste seadmustega antud hetkel. Samuti võib ta ise vastavalt vajadusele anda seadmustele tähendusi. Vt ka märk.

Ingl signlessness.

märk (skr nimitta, laks´an´a; tb mtshan; hn xiang; jp ), budismis mõiste, mis kõige laiemas mõttes tähendab *seadmuste kui tajutavate objektide tunnuseid, nagu suurus, kuju, värv, samuti *teo ja *teovilja tähiseid ja tähendusi ning ka *meeleharjutustes kujustatud objektide tunnuseid. *Mahajaanas ei peeta märke ja seadmuste märgilisust püsivaks ega seadmustele sisemiselt omaseks, vaid pigem ebaküpse meele ettekujutuseks. Seadmusi peetakse iseenesest tühjadeks (skr śūnya), märgituteks (skr ānimitta) ja eesmärgituteks (skr apran´ihita).

Ingl sign, mark.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht