N

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

naaga (skr nāga ‘madu, lohe, draakon’; tb klu; hn long; jp ryū), india mütoloogias maotaoliste pooljumalate nimetus. N-d on kujult pooleldi maod ja pooleldi inimesed. Hinduismis on n-d *Varuna teenrid ja *Garuda vaenlased. Neid peetakse viljakuse toetajateks. Tõenäoliselt etendasid n-d olulist osa aarjalaste-eelse India mütoloogias ja nende ülevõtmises budistlikku mütoloogiasse nähakse isegi viidet budismi mitteaarja päritolule. N-d jagunevad kahte klassi: veekogudes elavad n-d ja kuival maal elavad n-d. Nad võivad moonduda ka inimesteks. Sageli astuvad nad armusuhetesse nii naiste kui ka meestega. Neist liitudest sündinud järeltulijad on väga õrnad, kuna neil on vee loomus. N-d võivad olla ka raevukad, nende hingus on mürgine ning nende pilk võib tappa. Budismi mütoloogias on n-d Buddha õpetuse poolehoidjad ja kaitsjad. *Šākjamuni ise olevat varem mitu korda sündinud n-na. Mahajaana mütoloogias on legende sellest, kuidas *Nāgārdžuna sai n-delt *ületava mõistmise suutrad, mis olid seni nende käes hoiul olnud, sest inimesed ei suutnud neist aru saada. Džainismi ikonograafias kujutatakse *tirthankara *Pāršvat n-de kehadest moodustatud kattevarjuga pea kohal. Väljaspool Indiat samastati n-d kohalike maokujuliste jumalustega, nt klu’dega Tiibetis ja *draakonitega (hn long) Hiinas.

naerev buddha, hiina ja jaapani budismis populaarne *Maitreja (hn mile fo, ka kuaile fo ‘rõõmus buddha’; jp miroku butsu, kairaku butsu) kujutis paksu munga kujul, kelle nägu on alati laial naerul, mungarüü avatud hõlmade vahelt paistmas suur kõht ja üle õla rippumas riidest kott. Sageli ümbritsevad teda lapsed ja rahvausundis ongi naerev buddha laste kaitsja. Tema prototüübiks arvatakse olevat 10. saj tegelikult elanud rändmunk hüüdnimega Budai (jp Hotai ‘Linane Kott’), kes olevat rännanud mööda maad ja jaganud oma kotist lastele maiustusi. Enne surma olevat ta teatanud, et tema ongi Maitreja kehastus.

Ingl Laughing Buddha.

Nāgārdžuna (skr nāgārjuna), india *mahajaana õpetlane (elas tõenäoliselt ajavahemikus 150–250), paljude kuulsate tekstide autor, *madhjamaka e *šuunjavaada koolkonna rajaja. N. elukäigust on üsna vähe teada. Ta olevat sündinud Lõuna-Indias *braahmani perekonnas. Juba noorena hakkas ta budistlikuks *mungaks. Legendi järgi olevat ta saanud *naagade valitseja käest nende juures *Šākjamuni aegadest saadik peidus olnud *ületava mõistmise suutrad ja loonud nende põhjal *šuunjavaada õpetuse. N-l olid head suhted Lõuna-Indias valitsenud Šātavāhana dünastia kuninga Gautamīputraga, kes ehitas talle Šrīparvata mäele *vihaara. N. nimega on seotud ka Nāgārjunakonda pühamu tänapäeva Andhra Pradeshi osariigis. N. autorsus on omistatud enam kui sajale tekstile, kuid päris autentseteks N. töödeks on ilmselt vaid *Mūlamadhyamakakārikās, «Seitsekümmend salmi tühjusest» (skr śūnyatāsaptati), «Vastuväidete kummutamine» (skr vigrahavyāvartanī), «Kuuskümmend argumenti» (skr yuktis´as´tikā), «Neli ülistuslaulu» (skr catuh´stava), «Aardevanik» (skr ratnāvalī), «Tarkusemalk» (skr prajñādan´d´a) ja «Kiri sõbrale» (skr suhr´llekha). Enamik neist on filosoofilise sisuga, kuid viimased kaks on praktilise elu ja riigivalitsemisega seotud värsivormis õpetussõnade kogumikud. Tiibeti traditsioonis on N. arvatud 84 *mahasiddha hulka. Eesti keeles on ilmunud katkendeid «Tarkusemalgast» Maret Kargi tõlkes (1975, 1977, 1991).

Nāgasena, 1. saj e.m.a Põhja-Indias elanud *theravaada munk, kes on tuntud kui Kreeka-Baktria kuninga Milinda (Menandrose) budismi pööraja ning tema ja kuninga vahel toimunud õpetlike vestluste põhjal loodud teose *Milindapañha peategelane.

Nālandā, koht Indias tänapäeva Bihari osariigis, mis on eeskätt tuntud seal asunud budistliku kloosterülikooli (*vihaara) järgi. N. ajalugu ulatub tagasi ilmselt Buddha *Šākjamuni aega, kes olevat oma rännakutel tavatsenud sealses mangosalus peatuda. 2. saj rajati sinna klooster, millest kujunes suurim ja tuntuim budistlik kloosterülikool. Eriti kuulus oli selle rikkalik raamatukogu. N. hiilgeaeg langes Gupta dünastia valitsemisaega (4.–7. saj), mil kuningad seda toetasid. N. sai nii üleindialiselt kui ka rahvusvaheliselt tuntuks. Kõrgajal olevat seal korraga elanud kuni 10 000 munka ja õpetlast. Paljud India *mahajaana suurkujud (*Šāntideva, Dharmakīrti, Sthiramati *Atīša, *Nāropa jt) õpetasid või õppisid N-s. Mitme sajandi vältel tuli sinna munki ja õpetlasi kogu tollasest budistlikust maailmast: Sri Lankalt, Kagu- ja Sise-Aasiast, Tiibetist, Hiinast ning isegi Koreast ja Jaapanist. N-t on põhjalikult kirjeldanud 7. saj seal viibinud hiina budistlikud õpetlased *Xuanzang ja Yijing (635–713). N-l oli oluline osa budismi levimisel Tiibetisse 10.–12. saj, sest suurem osa India munki, kes rändasid Tiibetisse, olid hariduse saanud seal, ning palju tiibetlasi õppis samuti N-s. N. kloostri hävitasid 12. saj lõpus muslimi vallutajad. N-s on viibinud ka *Mahāvīra ning seetõttu on see ka džainistide pühapaik.

nāmarūpa vt nimi ja kuju

namthar (tb rnam thar ‘täielik vabanemine’), tiibeti budismis kuulsate budismi õpetajate elulood. N-des keskendutakse eelkõige niisuguste elulooliste seikade kirjeldamisele, millel oli oluline tähendus antud isiku budistiks ja õpetajaks saamise seisukohalt, nagu ended sündimisel, pühitsused, kohtumised õpetajatega, nägemused ja unenäod, õpetused, rännakud, templite ja pühapaikade ehitamine jms. Tuntumaid ja populaarsemaid n-e on *Milarepa elulugu.

namu amida butsu, jaapani *puhta maa budismis populaarne *nembutsu. Puhta maa järgijad usuvad, et kui seda pikka aega pidevalt lausuda või mõttes korrata, tagab see ümbersünni *Amitābha *buddhaväljal *Sukhāvatīs.

Nara, Jaapani muistne pealinn, mille järgi nimetatakse ka perioodi Jaapani ajaloos (710–784). See oli Jaapani tsivilisatsiooni kujunemise sajand, mil väga palju võeti üle Tangi keisririigi aegsest Hiinast. Ka pealinn N. projekteeriti ja ehitati Tangi pealinna Changani eeskujul. N. ajastul tekkis Jaapani klassikaline kirjandus, loodi esimesed ajalookroonikad «Muistsed ülestähendused» (jp kojiki) ja «Jaapani kroonikad» (jp nihon shoki). N. ajastul kindlustus budism, eeskätt küll õukonna ja ülikute religioonina. N-sse rajati mitmed kuulsad templid, sh Tōdaiji 15 meetri kõrguse pronksist buddha *Vairotšana (jp Dainichi) kujuga. Tōdaiji on maailma suurim puitehitis ja jaapani budismi kegon’i (hn *huayan) koolkonna keskus.

naraka vt põrgu

Nāropa (1016–1100), ka Nādapāda, india *vadžrajaana õpetaja ja *mahasiddha. N. oli pärit Kašmirist ja oli tuntud kui *Nālandā ülikooli õpetlane. Hiljem lahkus ta Nālandāst ning hakkas tegelema vadžrajaanaga, saades õpetusi *Tilopalt. Tilopa pani teda algul proovile, andes talle täita mitmesuguseid raskeid ja vaevarikkaid ülesandeid, seejärel pühendas aga Cakrasam´vara ja *mahāmudrā õpetustesse. N. tuntuim õpilane oli tiibetlane *Marpa, kes viis tema õpetused, mis on tuntud kui *Nāropa kuus seadmust, Tiibetisse. Marpa õpilaste rajatud *kagjü koolkond peab sellepärast ka N-t oma eelkäijaks.

Nāropa kuus seadmust (tb nā ro chos drug), tuntud ka nimetuse alla ‘Nāropa kuus joogat’, tiibeti *vadžrajaanas õpetuste ja harjutuste kompleks, mida India *mahasiddha *Nāropa õpetas *Marpale, kes viis need Tiibetisse. Neid on põlvest põlve edasi antud eeskätt *kagjü koolkonnas. Nāropa kuus seadmust on: sisemine kuumus e *tummo (skr can´d´alī; tb gtum mo); pettekeha (skr māyādeha; tb sgyu lus); unenägu (skr svapna; tb rmi lam); selge valgus (skr prabhāsvara; tb ‘od gsal); *vahepealsus e bardo (skr antarābhava; tb bar do) ning teadvuse ülekandmine e *phova (skr sam´krama; tb ‘pho ba). Nende rakendamine ja *kujustamine võib toimuda ainult vastava ettevalmistuse ja pühitsuse saanud õpetaja juhendamise ja järelvalve all ning nende eesmärgiks on teadvuse vabastamine kõikidest maistest köidikutest ja *buddhasusse jõudmine e täielik *virgumine.

neli elusihti (skr caturvārga), *brahmanismis ja hinduismis aarjalaste e *kakskordsündinute elukorraldust tähistav mõiste. Igale elusihile vastab kindel eluetapp. Esimene, *kasu (skr artha) on õpilase (skr brahmacārin) elusiht; teine, nauding (skr kāma) on majaperemehe (skr gr´hastha) elusiht; kolmas, *seadmus (skr dharma) on metsaeraku (skr vānaprastha) elusiht; neljas, *vabanemine (skr moks´a) on erakränduri (skr sam´nyāsin) elusiht. Iga aarjalane (eelkõige *braahman) pidi ideaalis neid elusihte järgima ja ellu viima: lapsepõlves olema kasin, õppima ja koguma vajalikke teadmisi; noores eas looma kodu ja perekonna ning nautima selle hüvesid; siis andma oma majapidamise üle pojale, kui tollel oli juba sündinud järeltulija, ning minema metsa, et pühenduda vaimsele tegevusele; elu lõpus aga hülgama kõik siinpoolse ning elama rändava ja omandita erakuna, et pühenduda õpetusele, mis vabastab ümbersündidest. Nelja elusihi näol on tegemist traditsioonilise ühiskonna ideaaliga, kuid ka tänapäeval on neid, kes selle poole püüdlevad. Viimasele elueesmärgile, vabanemisele, võis aga pühenduda ka kohe nooruses ja Indias on läbi aegade olnud palju neid, kes juba varakult sellele teele läksid ning niimoodi ühiskonna austuse teenisid.

Neliraamat (hn sishu), konfutsianismi klassikaline koguteos, millesse kuuluvad *«Suur õpetus», *«Keskmine tavaline», *«Vesteid ja vestlusi» ning *Mengzi. Kõik need tekstid pärinevad juba sõdivate riikide ajastust (475–221 e.m.a), kaks esimest on ka *«Kommete ülestähenduste» osad. N. sai oluliseks kogumikuks *neokonfutsianismis *Zhu Xi (1130–1200) mõjul, kes kirjutas sellele ühise kommentaari.

Ingl Four Books, Four Classics.

neli suurt valitsejat (skr caturmahārājānas; pl cāturmahārājikā; tb rgyal po chen po bzhi), budismi mütoloogias neli suurt *jumalat (skr deva), keda nimetatakse ka *maailmakaitsjateks (skr lokapāla) ja jumalikeks kuningateks (skr devarāja). Nad valitsevad madalamaid taevaid ja on seega inimestele kõige lähemal asuvad jumalad. Igaüks neist valitseb üht ilmakaart ja kaitseb sealset *buddhat ning tema järgijaid. Põhjakaares asub Vaišravana, lõunas Virūdhaka, idas Dhritarāštra ja läänes Virūpakša.

neli õilsat tõde (skr caturāryasatyāni; pl caturariyasaccāni; tb ‘phags pa’i bden pa bzhi; hn si shengdi; jp shi sōtai), Buddha esimeses jutluses *«Seadmuseratta käimapanemine» kuulutatud budismi põhitõed: tõde *kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest ja tõde kannatuse lakkamisele viivast õilsast *kaheksaosalisest teest. Neid nelja tõdemust tunnistavad õpetuse alustõdedena kõik budismi suunad ja koolkonnad.

Ingl Four Noble Truths.

nembutsu (jp; hn nianfo ‘buddhast mõtlemine’), *buddha nime mõttes kordamine v retsiteerimine. Eelkõige mõeldakse n. all *Amitābha (jp Amida) nime lausumist vormelina *namu amida butsu.

neokonfutsianism e uuskonfutsianism, tänapäeva Lääne päritolu mõiste, mis tähistab Hiinas peamiselt Songi ajastul (960–1279) klassikalise konfutsianismi ja taoismi baasil kujunenud õpetusi ja koolkondi, millel puudub ühtne ja adekvaatne hiinakeelne vaste. Kitsamas mõttes tähendab n. 11.–12. saj õpetlaste Zhou Dunyi (1017–1073), Zhang Zai (1020–1077), Cheng Hao (1032–1085), Cheng Yi (1033–1107), *Zhu Xi ja nende järeltulijate loomingut, mida hiina traditsioonis nimetatakse ‘Songi koolkonnaks’ (hn songxue) või ka ‘dao e kulgemise koolkonnaks’ (hn daoxue; mitte segi ajada taoismiga). Laiemas mõttes on n. aga juba 8.–9. saj alanud konfutsianismi uuendamise ja taaselustamise liikumine, mis läbi Songi koolkonna jätkus ka Mingi (1368–1644) ja Qingi (1644–1911) ajastutel ning mille mõned suunad kestavad edasi tänapäeva Jaapani, Korea ja Taiwani uuskonfutsianistlike filosoofiakoolkondadena. Songi ajastu n. lisas klassikalise konfutsianismi eetikale, mille aluseks olid eelkõige *viis püsivat, taoismist ja budismist üle võetud põhimõisteid ja numeroloogilisi skeeme. Siin said oluliseks abstraktsemad ja ontoloogilisemad mõisted nagu *kulg (hn dao), *loomus (hn xing), *süda e *meel (hn xin), *olemus (hn li), nähtus (hn shi), *hingus (hn *qi) jt. N. püüdis muistsetele õpetustele tuginedes haarata ühtsesse sotsiokosmilisse tervikusse inimese, ühiskonna-riigi ja universumi ning selle kaudu põhjendada ka Hiina tsentraliseeritud keisririigi suurriiklikku poliitikat. N-s tõsteti taas au sisse *«Kolmteistraamat» ja loodi uus kaanon *«Neliraamat». Tähtsaimaks tekstiks sai *«Muutuste raamat».

ngöndro (tb sngon ‘gro ‘eelkäiv’), tiibeti budismis ettevalmistavate harjutuste ja toimingute kompleks, mida budismi teele asuja peab läbi tegema enne, kui ta juhatatakse kõrgemate *tantra õpetuste ja pühitsuste juurde. Tavaliselt seisneb n. kummarduste ja lihtsamate kujustamisharjutuste pidevas ja pikaajalises sooritamises (sageli räägitakse 100 000 korrast), mis peaks vabastama meele *meeleplekkidest. *Ningma, *kagjü ja *sakja koolkonnas peab õpilane need kindlasti kõik sooritama, *geluki traditsioonis aga mööndakse, et alati pole see vajalik, kuna õpilane, kes on jõudnud tantra õpetusteni ja leidnud *õpetaja (*laama), on sooritanud n. eelmises elus.

nianfo vt nembutsu

Nichiren (u 1222–1282), jaapani budistlik munk ja õpetaja, kes pani aluse omanimelisele koolkonnale (jp nichiren shōshū). Tema nimi tähendab jaapani keeles ‘päikese lootos’, kus päike viitab Jaapanile ja lootos *«Lootossuutrale». Hakates 15-aastaselt mungaks, õppis N. mitmete koolkondade, kõige rohkem aga *tendai õpetajate juures. Vastuolude tõttu eemaldus ta koolkondadest, kuid olles veendunud «Lootossuutra» õpetuse ainuõigsuses, asus seda kuulutama. N. soovitas neil, kel pole aega või suutlikkust lugeda läbi kogu «Lootossuutra», lausuda austusavaldust selle nimele (jp *daimoku), mis samuti andvat edasi suutra vabastava väe. N. süüdistas teisi jaapani budismi koolkondi valeõpetuste levitamises ja Jaapani allakäigu põhjustamises ning esitas isegi keisrile märgukirju, nõudes piirangute kehtestamist teistele koolkondadele. See põhjustas vaenu tema enda suhtes ning isegi jälitamist ja asumisele saatmist. Nichireni pooldajad koondnimetusega nichiren shū on jagunenud paljudeks alakoolkondadeks ja moodustavad Jaapanis *puhta maa koolkonna järel suuruselt teise religioosse kogukonna. Tuntumad neist on nichiren shōshū ja sellest lahku löönud ilmalike ühendus sōka gakkai.

nikaaja (skr, pl nikāya ‘kogumik’), Buddha jutluste e *suutrate kogumikud, täpsemalt *paali kaanoni *Suttapit´aka viis kogumikku. *Theravaadas peetakse n-sid Buddha sõna ainsaks autentseks esituseks. Sanskritikeelsetes pühakirjakogumikes vastavad n-dele *aagamad. Mõnikord nimetatakse varasemaid konservatiivse budismi koolkondi, keda *mahajaanas liigitatakse *hinajaana alla, ka n. budismiks, toonitades seda, et nad tunnistavad Buddha sõnana ainult n-sid.

nimede koolkond (hn mingjia), ka nominalistide koolkond, Hiina sõdivate riikide ajastu (475–221 e.m.a) mõttekoolkond, mis rõhutas nimede ja nimetamise e väidete täpsuse ja loogiliste seoste olulisust teadmise esitamisel; mõnikord nimetatakse seda ka nominalistide koolkonnaks. Nimede koolkonna tähtsaimaks probleemiks oli nimede (hn ming) ja nähtuste (hn shi) omavaheline vastavus. Selle esindajad arutlesid ka üksiku ja üldise ning ühtsuse ja erinevuse küsimuste üle. Kuna nad pöörasid vähe tähelepanu eetika ja ühiskonna probleemidele, siis said nad konfutsianistide terava kriitika osaliseks. Koolkond hääbus Hani ajastu (206 e.m.a – 220 m.a.j) alguseks. Nimede koolkonna tuntumad esindajad olid 4.–3. saj e.m.a elanud õpetlased Gongsun Long ja Hui Shi e Huizi. Esimese nime kandvast raamatust on säilinud fragmente, teist teatakse ainult viidete kaudu teiste koolkondade tekstides.

nimi (pn nām), oluline mõiste sikhismis, mida nimetatakse ka ‘nime teeks’ (pn nāmmārga), mis viitab *jumala ja õpetajate jumalike nimede kordamise olulisusele vaimsel teel. N. puhastab pattudest, vaigistab heitliku *meele ja võidab kurja juure, milleks on *ise. Sageli lausutakse jumala nimega samaväärsena vormelit vāhigurū (pn ‘kiitke õpetajat‘). Samas nimetavad sikhid jumalat paljude nimedega, mis pärinevad nii hinduismist kui ka islamist. Enim kasutatud on satgurū (pn ‘tõeline õpetaja’) ja akāl purakh (pn ‘ajaväline’). Jumala nime lausumine on oluline ka hinduismis.

nimi ja kuju (skr, pl nāmarūpa; tb ming gzugs; hn mingse; jp myōshiki), budismi ja hinduismi õpetuste põhimõisteid. Hinduismis tähendab ‘nimi’ (skr nāma) mittemateriaalset olemust, mis vastandub ‘kujule’ (skr rūpa) e nähtusele ja materiaalsele välimusele. Viimase kaudu avaldub *meelepete (skr māyā). Budismis on nimi ja kuju *isiksuse koostisosade koondnimetuseks, samuti on see *sõltuvusliku tekkimise ahela neljas lüli. Budismis ei ole nimi ja kuju vastandatud, vaid täiendavad teineteist. Samas peetakse vaadet, mille kohaselt nende vastandmõistetega tähistatud *seadmused on tegelikult olemas, *virgumise takistuseks.

Ingl name and form.

nimitta vt märk

ningma (tb rnying ma ‘vana koolkond’), ka njingma, tiibeti budismi üks neljast peamisest koolkonnast. N. pooldajate väitel ulatub koolkond tagasi *Padmasambhavani, kes levitas Tiibetis budismi 8. saj. N. traditsioon põhineb vanadel tõlgetel ja *tantratel, mis erinevad budismi nn teise laine tekstidest, mida hakati tõlkima 11.–12. saj. N. koolkonna keskseks õpetuseks on *dzogtšen. N-s on levinud ka peidetud tekstide e *termade traditsioon, mille kohaselt Padmasambhava ja tema õpilased olevat peitnud mitmele poole tekste salaõpetustega, mida järeltulevate põlvede õpetajad leiavad, kui aeg nendeks õpetusteks on küps. N. üheks oluliseks tekstiks on *«Tiibeti surmaraamat». N. koolkond on tiibeti budismi teistest koolkondadest vähem tsentraliseeritud ja hierarhiline ning rohkem hajutatud kohalike õpetusliinide (tb bka’ ma) ümber, mis arvestavad oma järjepidevust tagasi *Šākjamunini. N-s on suur osa ilmalikel või poolilmalikel *joogidest õpetajatel, kuid selles on ka toimiv kloostrisüsteem. Kuna n. *laamad kannavad rituaalidel punaseid peakatteid, nimetatakse koolkonda rahvapäraselt ka ‘punamütsiliste’ koolkonnaks.

Ingl Nyingma, Old School.

nirmān´akāya vt maine ihu

nirvaana (skr nirvān´a ‘vaibumine’; pl nibbāna; tb mya ngan las ‘das pa; hn niepan; jp nehan), budismis ja teistes india õpetustes kõige üldisem mõiste, mis tähistab *teadvuse kõrgeimat seisundit, kus inimene on täielikult vabanenud teda sündide ringkäigus e *sansaaras hoidvatest tendentsidest. Budismis mõistetakse viimaste all eelkõige *meeleplekke, mis põhjustavad *tegusid ja *teovilju ning pidevat sündimist ühes *kuuest olemasolu valdkonnast. N-sse saab jõuda *virgumise kaudu, kuhu juhatab Buddha õpetus. Mittebudistlikes õpetustes jõuab n-sse ka *jooga või askeesi kaudu. *Abhidharmas on n. kas ainuke või üks kahest (koos *ilmaruumiga) *kokkupandamatust (skr asam´skr´ta) *seadmusest. N-t iseloomustatakse ka mõiste ‘ülemaine’ (skr lokottara) kaudu, kuna selles ei ole midagi maisele (skr laukika) olemasolule omast. Tehakse vahet kaht tüüpi n. vahel. Esimest tüüpi on jäägiga (skr sopadhiśes´a) n., mis iseloomustab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud isikut, kes ometi jätkab olemasolu sansaaras. Teist tüüpi on jäägitu (nirupadhiśes´a) n. e täielik n. (skr parinirvān´a), millesse eluajal n-sse jõudnud olend (nt Buddha) jõuab lõplikult maisest elust lahkudes. *Mahajaanas, eriti *madhjamaka koolkonnas väidetakse, et *ülima tõe seisukohalt ei ole n-l ja sansaaral vahet. Kõrgeima taseme *bodhisattvad jõuavad teadvuse seisundisse, kus nad on võimelised minema n-sse, kuid jäävad *kaastunde tõttu sansaarasse kõikide *olendite hüvanguks. Hinduismis käsitletakse n-t ühinemisena ülima jumalaga ja n. sünonüümiks on *vabanemine (skr moks´a).

njaaja (skr nyāya ‘loogika’), üks hinduismi klassikalisest *kuuest koolkonnast e *daršanast; analüütiline ja loogiline meetod, mis oli India traditsioonilise haridussüsteemi osa. N. sai alguse *veedade ja *upanišadide pooldajate omavahelisest dialoogist. N. kasutab viieosalist süllogismi: tõestatav väide (skr pratijñā), põhjus (skr hetu), illustreeriv näide (skr udāharan´a), tõestav näide (skr upanaya) ja järeldus (skr nigamana). N. tegeles ka jumalatõestusega, väites, et jumalat iseloomustab seadmusetuse (skr adharma), väära teadmise (skr mithyājñāna) ja hoolimatuse (skr pramāda) puudumine (skr abhāva) ning seadmuse, teadmise ja hoolivuse olemasolu. N. alustekstiks on *Gautama Nyāyasūtra (loodud 2. v 3. saj).

norbu vt kalliskivi

null (skr śunya ‘tühi’), arv matemaatikas, mis leiutati u 3. saj Indias budismi *tühjuse (skr śunyatā) kontseptsiooni mõjul ja mida hakati tähistama ringikujulise märgiga. N-i kasutuselevõtmine andis võimaluse positsioonilise arvusüsteemi arendamiseks. Need leiutised kandusid Indiast araablaste vahendusel ka Euroopasse. Samuti araabia keele vahendusel on n-i sanskritikeelne nimetus moondunud kujul jõudnud inglise (zero) ja prantsuse (zéro) keelde. Uusindia keeltes on n-i vasteks tänini śūnya.

nunn (skr bhiks´un´ī; pl bhikkhunī; tb dge slong ma; hn biqiuni; jp bikuni, ama), ka bhikšuni, budistliku *koguduse naissoost liige, kes on saanud täieliku pühitsuse. *Pratimokša reeglite hulk, mida nunnad peavad järgima, on suurem kui munkadel (*theravaada traditsioonis 348 munkade 227 kõrval). Buddha olevat algul olnud vastu naiste kogudusse võtmisele, kuid *Ānanda pealekäimisel andis lõpuks loa, misjärel Buddha kasuema Pradžāpatī sai esimeseks nunnaks. *Vinaja järgi peavad nunnad koguduses alluma munkadele ja olema nende kontrolli all.

nõndaläinu (skr, pl tathāgata; tb de bzhin gshegs pa; hn rulai; jp nyorai), Buddha *Šākjamuni epiteet, mis viitab tema pöördumatule *virgumisele ja on seotud *nõndasuse mõistega. Pärimuse järgi nimetas selle sõnaga Buddha ennast ise. Sõna tathāgata võib interpreteerida kaheti: tathā-gata ‘nõnda läinu’ ja tathā-āgata ‘nõnda tulnu’. Mõiste tiibetikeelne tõlge põhineb esimesel, hiinakeelne teisel tõlgendusel.

Ingl Thus Gone, Thus-gone-one.

nõndasus (skr, pl tathatā v tathatva; tb de bzhin nyid; hn zhenru; jp shinnyo), mõiste, millega budismis, eriti *mahajaanas tähistatakse reaalsust ehk kõikide *seadmuste tõelist olemust, vastandades seda näivusele e *meelepettele (skr māyā). N. on *teadvuse kõrgeimat seisundit iseloomustav mõiste ja *tühjuse sünonüüm. N. viitab sellele, et seadmusi ei saa püsivalt ja üheselt määratleda ega nimetada. Ainus võimalik väljend on ‘nõnda’. Vahel kasutatakse selles tähenduses ka mõistet ‘tõeline nõndasus’ (skr bhūtatathatā). Vt ka Nõndaläinu, tathāgatagarbha, yathābhūtam.

Ingl suchness.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht