O

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

olemasolu, 1. (skr bhava; tb srid pa; hn you; jp ). Budismis *sõltuvusliku tekkimise ahela 10. lüli tähenduses ‘olevaks saamine’. O. on ka *kolmikilma sünonüüm olemasolu valla tähenduses.

2. (hn you), vt olev ja olematu

olemiseratas (skr bhavacakra; pl bhavacakka; tb srid pa’i ‘khor; hn youlun; jp u’rin), budismi keskseid sümboleid, mis kujutab kannatusterikast suletud ringina pöörlevat *olemasolu *sansaaras. O. piltkujutist nimetatakse sansaaramandalaks ja see illustreerib *sõltuvusliku tekkimise (skr pratītyasamutpāda) õpetust. Ratta sisemisel ringil kujutatakse üksteisel sabast kinni hoidvaid siga, madu ja kukke, kes sümboliseerivad kolme põhilise *meelepleki sõltuvuslikku tekkimist. Need on *teadmatus, viha ja *iha. Teisel ringil on kujutatud *kuut olemasolu valdkonda: *jumalaid, *asuraid, *inimesi, loomi, *preetasid ja põrguolendeid. Sündimist esimeses kolmes peetakse heaks sünniks, sündimist viimases kolmes aga halvaks. Kõiki kuut valda iseloomustab ühtmoodi *kannatus ning *teo ja *teovilja seaduse toime. Vaid sündimine inimesena annab võimaluse sansaarast vabaneda ja jõuda *nirvaanasse. O. mõnes variandis on esimese ja teise ringi vahel veel üks ring, mis on jaotatud kaheks: ühel poolel on kujutatud sansaaras kannatavaid inimesi, teisel poolel sellest vabanenud kõrgematesse seisunditesse jõudnud *olendeid. *Mandala välimisel ringil kujutatakse piltidena sõltuvusliku tekkimise ahela kahtteist lüli: kepiga teed kobav pime (*teadmatus); anumaid vormiv pottsepp (*meeleolud); mängiv ahv (*teadvus); merd ületav paat (*nimi ja kuju); tühi maja kuue aknaga (kuus *võimete valda); armuühtes paar (kokkupuude); silma tabanud nool (*tunne); janu kustutav inimene (*janu); puuvilja haarav inimene (*kippumine); rase naine (olemasolu); sünnitaja (sünd); ägav rauk (vanadus ja surm). Kogu ratas on hirmsa koletise, aega sümboliseeriva Kāla hammaste ja küüniste vahel.

Ingl wheel of being, wheel of becoming.

olemus (hn li), keskne mõiste paljudes hiina õpetustes, eriti *neokonfutsianismis ja hiina budismi *huayan’i koolkonnas. Üldiselt tähistab see mõiste asjade ja nähtuste sügavamat olemust ning neis valitsevat korda. O-t tähistav kirjamärk koosneb kahest osast: vasakpoolne osa tähendab nefriiti, parempoolne piiritlemist; kokku moodustavad need ideogrammi, mis algupäraselt väljendas nefriidi töötlemisel kivile kindla kuju andmist, st korrastatust, struktuuri. Varasemates õpetustes piirdus o-e mõiste käsitlemine tavaliselt mingi kitsama valdkonnaga, nt *Mozil tähendas see loogilist põhjendust, õige ja vale vahel vahetegemist, *Mengzil inimesele loomuomast kõlbelisust, *Han Feil aga juba universaalset printsiipi, mis kujundab *musttuhandeid. Hiina budismi huayan’i koolkonnas kirjeldati o-e ja selle kaasmõiste ‘nähtuse’ (hn shi) abil *seadmusevalda, kus o. tähendab kõikide *seadmuste tõelist olemust e *tühjust, nähtus aga iga seadmuse konkreetset ilmingut; samas on mõlemad teineteisest lahutamatud. Neokonfutsianismis kujunes välja omaette suund, nn ‘olemuseõpetus’ (hn lixue), mis mõistis o-t kogu olemise algpõhjuse, *ülima piirina (hn taiji), määratledes seda lahutamatuna *hingusest (hn *qi), mis määrab ära iga üksiknähtuse olemisviisi. Samas mõisteti o-t ka eetilise mõistena, mis avaldub *viie püsiva (hn wuchang) kujul.

Ingl princple, reason.

olend (skr sattva; pl satta; tb sems dpa’; hn zhongsheng, saduo; jp shūjō, satta) *budismis elusolend, see, kellel on *meel ehk see, kes on võimeline tajuma ja mõistma teda ümbritsevat. Olendit iseloomustatakse viie omaduse kaudu, milleks on *tunne (skr vedanā), *mõiste (skr sam´jñā), tahe (skr cetanā), meeletoiming (skr manasikāra) ja puutumisvõime (skr sparśa). *«Teemantsuutra», tuginedes tollase India loodusteaduslikele arusaamadele, käsitleb o. mõistet märksa laiemalt, kirjeldades neid, keda olenditevallas saab nimetada olenditeks: “… kas munast sündinud või üsast sündinud või niiskusest sündinud või imepärased, kas kuju omavad või kujutud, kas mõisteid kasutavad või mõisteid mitte kasutavad või need, kes mõisteid ei kasuta ja ei jäta ka kasutamata”. Nende ainsaks ühisomaduseks peetakse võimalust sündida *inimesena ja siis jõuda *nirvaanasse. Samas juhitakse tähelepanu sellele, et mõistet o. nagu ka mõisteid *ise, *hing ja *isiksus ei tohiks pidada millekski, mis tähistab midagi tegelikult olemasolevat. Budismi mütoloogilises kosmoloogias jagunevad olendid tavaliselt *kuue olemasolu valdkonna vahel.

Ingl being, sentient being.

olev ja olematu (hn youwu), taoismi üks põhimõisteid, mis tähistab universumi ja maailmatunnetuse kaht alati koos ja teineteisest lahutamatuna eksisteerivat aspekti. Olev avaldub universumi paljususena *musttuhandete kujul, kuid seda saab tunnetada ja kirjeldada ainult olematuga kõrvutades. *«Daodejingis» määratletakse oleva ja olematu dialektikat mitmel moel: “olev ja olematu sünnitavad teineteist”; “taeva all musttuhanded sünnivad olevast / olev sünnib olematust”. Mitmeti mõistetavat 1. salmi tõlgendatakse sageli ka oleva ja olematu definitsioonina: “olematuks nimetatakse taevasmaa algust / olevaks nimetatakse musttuhandete ema”. *Neokonfutsianismis ja hiina budismis määratletakse oleva ja olematu mõistet vahel teiste samalaadsete kaksikmõistete kaudu, nagu ‘keha ja rakendus’ (hn *tiyong), *seadmus ja *tühjus (hn fakong), *olemus ja nähtus (hn lishi).

Ingl being and non-being.

om (skr om´), ka aum (skr aum´), india õpetustes püha silp, *mantra. Esineb ka pikemate mantrate osana. Hinduismis peetakse mantrat ‘om’ suurimaks kõikidest mantratest ja kõikide mantrate seemneks (skr bīja), mis sisaldab kõige algust ja lõppu. ‘Om’ esineb esimest korda *upanišadides. India keeleteaduse järgi on häälik ‘o’ diftong ja koosneb kahest häälikust ‘a’ ja ‘u’, seega koosneb kogu silp ‘om’ tegelikult kolmest häälikust ‘a-u-m’, mis tähistavad paljusid olulisi triaade, nagu maa, õhuruum ja taevas; *Brahma, *Višnu ja *Šiva; «Rigveeda», «Jadžurveeda» ja «Saamaveeda».

omaolek (skr svabhāva; tb rang bzhin; hn zixing; jp jishō), budismis *abhidharma süsteemis igale konkreetsele *seadmusele seesmiselt omane ja sellest lahutamatu omadus e tunnus (skr laks´an´a, svalaks´an´a), nt kõvadus maa puhul või kuumus tule puhul. *Mahajaana koolkonnad, eriti *madhjamaka, eitasid igasugust o-t, väites, et seadmused on omaolekult tühjad (skr śūnya) ja isetud (skr anātman) ning et nad on olemas ainult suhtelises mõttes vastastikuste põhjuslike seoste tõttu.

Ingl self-being, own-being, intrinsic nature, inherent existence.

om mani padme hum (skr om´ man´i padme hūm´ ‘om, kalliskivi lootoses, hum’), tiibeti budismis populaarne *bodhisattva *Avalokitešvara *mantra, mille algtähendus ja -päritolu on ebaselge. Usutakse, et mantra korduv lausumine tagab Avalokitešvara kaitse kõikvõimalike viletsuste ja hädaohtude eest. Tiibeti kultuuri aladel on seda mantrat sageli kirjutatud kultusobjektidele, kividele, puudele, majaseintele jm. Mantra silpe seostatakse *kuue olemasolu valdkonnaga, *vadžrajaana kujustamisharjutustes ka *dhjaanibuddhadega.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht