Õ

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

õilis 1. Budismis ja hinduismis *aarja vaste.

2. (hn junzi) Konfutsianismis ideaaltüüp, kõrgete kõlbeliste ja intellektuaalsete omadustega inimene; vastandub *lihtinimesele (hn xiaoren). Algupäraselt tähendas õ. sünnipärast aadlikku, aristokraati, ühiskonna kõrgema seisuse esindajat (junzi sõna-sõnaline tähendus on ‘valitseja poeg’). *Konfutsius aga andis sellele sõnale universaalsema tähenduse. Tema järgi on õ. eeskätt inimene, keda iseloomustab kultuursus, kes levitab *kultuuri, kelle omadusteks on *inimlikkus, *kohasus, *kombed, *tarkus jt konfutsianismis kõrgelt hinnatud voorused. Samuti on õ. puhul oluline ühiskondlik aktiivsus, sisemine kutsumus teisi inimesi teenida ja heas suunas mõjutada. Sellepärast ongi *«Vestetes ja vestlustes» öeldud: “õilsa vägi / on kui tuul / lihtinimese vägi / on kui rohi / tuul puhub rohu peale / kas jääb rohi paindumata”. Konfutsianistlikku õilsat on tõlgendatud inglise džentelmenile lähedase mõistena.

Ingl noble, noble one, gentleman.

õilis isiksus (skr āryapudgala; pl ariyapuggala; tb ‘phags pa’i gang zag; hn shengren; jp shōnin), budismis isik, kes asub õilsal teel (skr āryamārga). *Theravaada koolkonna järgi on õilsa teel neli taset. Esimene on ‘voolusesse astunu’ (skr śrotāpanna; pl sotāpanna), s.t vastselt budismi astunud inimene, kes on hakanud end budistliku õpetuse kohaselt ümber kujundama. Teine on ‘ükskordnaasja’ (skr sakr´dāgāmin; pl sakadāgāmin), s.t isik, kel on vaja inimesena sündida veel vaid üks kord. Kolmas on ‘mittenaasja’ (skr, pl anāgāmin), s.t isik, kes ei sünni enam tavalise inimesena; mõnede tekstide põhjal sünnib ta mõnes kõrgemas taevas *arhatina, teiste põhjal aga ei naase enam madalamatesse seisunditesse ja jõuab arhati seisundisse ikka inimkujul. Neljas on arhat, isik, kes on ületanud *kannatused ja jõudnud *nirvaanasse. Seda, kes ei asu ühelgi neist neljast astmest, nimetatakse ‘tavaliseks inimeseks’ e *lihtinimeseks (skr pr´thagjana).

Ingl noble person.

õndsuseihu (skr sam´bhogakāya; tb longs spyod pa’i sku; hn baoshen; jp hōshin), hilismahajaanas ja *vadžrajaanas üks *buddha *kolmest ihust *seadmuseihu ja *maise ihu kõrval. Hilismahajaana ja vadžrajaana järgi ilmub kõrgele tasemele jõudnud *bodhisattvate *kujustuses õndsuseihu seadmuseihust ideaalsel kujul. Sellisteks ideaalseteks kujudeks on mütoloogilised buddhad nagu *Amitābha, *Akšobhja ja *Samantabhadra, kelle tõeliseks asualaks on budismi mütoloogia järgi täiesti puhtad *buddhaväljad, kus nad õpetavad bodhisattvaid ja *jumalaid.

Ingl enjoyment body, body of bliss, reward body.

õnn (skr, pl sukha; tb bde ba; hn kuaile; jp keraku), india õpetustes häid, hüvestavaid seisundeid tähistav sõna, mis vastandub *kannatusele (skr duh´kha; pl dukkha). Budismi järgi on kõik maised õnneseisundid ajutised ja mööduvad, kuna *sansaara üldtunnuseks on kannatus. Ülim õnn on *nirvaana.

Ingl joy, bliss, happiness.

Õnnemaa vt Sukhāvatī, puhas maa

Õnnemaa suutra vt Sukhāvatīvyūha-sūtra

õnnis (hn shengren), hiina õpetustes kõrgeima tasemeni jõudnud ideaalne inimtüüp. Varajases konfutsianismis tähistati selle nimetusega eelkõige muistseid idealiseeritud valitsejaid, mütoloogilisi kultuuriheeroseid (*Huang Di, Yao, Shun, Yu, Wen Wang, Wu Wang jt), kes lõid inimtsivilisatsiooni ja panid paika selle valitsemise põhialused. *Konfutsius pidas õndsat *õilsast kõrgemaks, väites aga, et selleks on väga raske saada. Hiljem õndsa mõiste laienes ning ka nt Konfutsiust ennast ja tema nimekaimat järglast *Mengzid hakati nimetama õndsateks. Legistid tõid esile ‘uue õndsa’ mõiste, mille all mõeldi valitsejat või selle tarka nõuandjat, kes reformide ja seadusandluse abil suudab luua tõhusalt toimiva autoritaarse riigiaparaadi. Kõige levinum on õndsa mõiste taoismis, kus see tähendab enesetäiustamise teel kõrgeima seisundini jõudnud tarka ja täiuslikku inimest, kes on üleni ühinenud *kulgemisega ja keda iseloomustab *toimimatus (hn wuwei). *Zhuangzil langeb õ. üldjoontes kokku *tõelise inimese mõistega. Kõikides õpetustes (v.a *legism) tõstetakse esile muistsete õndsate eeskuju ja ülimuslikkust kaasaegsetega võrreldes. Hiina budismis on shengren mõiste *õilis isik vasteks.

Ingl sage.

õpetaja, kõikides Ida õpetustes ülimat austust pälviv isik, kes õpetab teisi, andes edasi teadmist ehk laiemas mõttes teatud kultuuritraditsiooni. Hinduismis on iidseim õ. tiitel *ācārya (skr ‘juhataja, teenäitaja’), mis on levinuim õ. tiitel ka budismis. Teine, mõnevõrra hilisem, kuid väga levinud India päritolu nimetus õ. kohta on *guru (skr ‘raske, kaalukas’), mis on ka Läänes saanud India traditsioonilise õpetaja ja üldse mingi ala autoriteedi sünonüümiks. Sikhismis nimetatakse õ-ks (pn gurū) eelkõige jumalat, kelle nimeks on ‘Tõeline Õpetaja’ (pn satgurū), ja samuti kümmet suurt õpetajat, kelle järjepidevus algas õpetusele alusepanija Gurū Nānakiga (1469–1539) ja lõppes *khālsā rajaja Gurū Gobind Singhiga (1666–1708). Pärast seda on sikhide jaoks elavaks õ-ks nende pühakiri *Ādigranth. Tiibeti budismis on guru vasteks *laama (tb bla ma ‘kõrgemat ei ole’), mis on ka kõrgema astme vaimuliku tiitliks. India õpetustes nimetatakse õ-t sageli ka *śāstr´’iks (skr ‘õpetatud isik, *šaastrate tundja’). *Mahajaanas on õ. nimetuseks ka *hüvesõber (skr kalyān´amitra). Hiina õpetustes on õ. tiitliks shi (‘õpetaja’) või laoshi (‘vana õpetaja’; jp rōshi), samuti xiansheng (‘varemsündinu’; jp sensei). Sageli tõlgitakse õ-ks ka varasemate õpetuste ja koolkondade rajajate nimelisand zi, nt Kongzi (Konfutsius) – ‘õpetaja Kong’; Mengzi – ‘õpetaja Meng’ jt.

õpetus 1. Laia tähendusväljaga metatermin, mida kasutatakse erinevate religioonide, filosoofiate, koolkondade jm kohta.

2. Budismis eeskätt *śāsana (skr; pl sāsana) vasteks, mida budismi enda traditsioonides (eriti *theravaada levikualadel) kasutatakse üldmõistena kõikide Buddha *Šākjamunist lähtuvate õpetuste, rituaalide, harjutuste jm kogumi kohta.

Ingl teaching, doctrine.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht