P

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

paali kaanon, paalikeelne *theravaada koolkonna pühakiri. Vt Tripit´aka, Tipit´aka.

paali keel (skr, pl pāli), India kirjakeel, milles on kirja pandud *theravaada koolkonna pühakiri *Tipit´aka e *paali kaanon. Keeleajalooliselt kuulub p. koos *praakrititega vanaindia keeltele järgnenud keskindia keelte rühma. Sõna pāli (‘rida’) tähendab eelkõige kaanoni teksti. P. sarnaneb *sanskritile, kuid selle grammatika on lihtsam ja sõnakujud enamasti mõnevõrra erinevad. P. kujunes tõenäoliselt magadhi keele ja teiste I at e.m.a teise poole praakritite baasil, kuid pole ise kunagi kõnekeel olnud. *Ašoka-järgses Indias võis p. mingil määral olla üldkasutatava ametliku keele staatuses. Koos budismiga levis p. meie ajaarvamise eelsetel sajanditel Sri Lankasse, kus theravaada kaanon 1. saj e.m.a kirja pandi. Hiljem on seda kasutatud ka kommentaaride ja uute tekstide loomisel. Hilisema paalikeelse kirjanduse tuntuimaks esindajaks on *Buddhaghosa *Visuddhimagga (5. saj). P. on pühakirja keelena levinud kõigis theravaada maades (Sri Lanka, Myanmar, Tai). P. ei ole seotud ühegi kindla tähestikuga; Indias on seda kirjutatud *brahmis ja *devanaagaris, teistes maades kohalikes tähestikes. Läänes kasutatakse paali tekstide trükkimisel enamasti ladina tähestikku (sh ka *Paali Tekstide Ühingu paali kaanoni väljaannetes).

Paali Tekstide Ühing (ingl Pali Text Society, PTS), 1881 Inglimaal tuntud *theravaada budismi uurija ja ühe esimese *paali tekstide tõlkija Thomas William Rhys-Davidsi (1843–1922) asutatud organisatsioon *paali kaanoni algtekstide (ladina transliteratsioonis) ja nende ingliskeelsete tõlgete väljaandmiseks. Praeguseks on peaaegu kogu kaanon nii paali kui ka inglise keeles välja antud; kõikidest köidetest antakse vastavalt nõudmisele ja tellimisele pidevalt välja uustrükke. PTS tegeleb ka laiemalt paali kaanoni uurimisega ning annab välja stipendiume selle ala õppijatele ja uurijatele. PTS annab välja ka oma ajakirja Journal of the Pali Text Society. Ühingu oluliseks ettevõtmiseks on 1991 algatatud paali kaanoni Kagu-Aasia palmilehtedele kirjutatud käsikirjade uurimise ja konserveerimise projekt, milleks on Tais asutatud erifond.

Padmasambhava (skr; tb padma ‘byung gnas ‘lootosest sündinu’), 8. saj poollegendaarne tantrist ja *joogi, üks varasemaid budismi kuulutajaid Tiibetis. *Ningma koolkonnas peetakse teda koolkonna asutajaks ja austatakse Guru Rinpotše (tb gu ru rin po che ‘kalliskiviõpetaja’) nime all kui *Amitābha kehastust. P. elulookirjeldused, mis kõik pärinevad hilisemast ajast, pajatavad peamiselt imetegudest ja müütilistest lugudest, kuna aga ajaloolisi allikaid tema kohta peaaegu ei ole. P. olevat sündinud Oddijāna e Uddijāna maal, mis asunud kusagil Loode-Indias tänapäeva Kašmiri või Himachal Pradeshi aladel või hoopis Pakistani territooriumil. Juba varakult näidanud ta üles erakordseid andeid ja *imevõimeid, rännanud ringi kogu Indias ja saanud kuulsaks kui suur tantraõpetaja. Tiibeti kuningas Trisong Detseni (tb khri srong lde brtsan, u 740–798) kutsel rändas P. Tiibetisse, kus oma väe ja imevõimete abil allutas kohalikud budismivaenulikud jumalad ja *böni usundi toetajad ning pööras nad budismi pooldajateks. Koos *Šāntarakšitaga osalenud ta Tiibeti esimese budistliku kloostri *Samje (tb bsam yas) rajamisel. Ta olevat kirjutanud hulga salatekste, mida peitnud paljudesse kohtadesse üle Tiibeti ja mida väljapaistvad ningma õpetajad tänapäevani *termadena (tb gter ma ‘peidetud aarded’) leiavad. Tiibetist lahkunud P. tagasi Indiasse lendtiigriks muutunud naiskaaslase Ješe Tsogjäli (tb ye shes mtsho rgyal) turjal. Ikonograafias kujutatakse P-t enamasti tantristlike atribuutidega ümbritsetud karmiilmelise vuntsidega isandana, sageli oma kahe naiskaaslase, India printsessi Mandarāvā ja Tiibeti printsessi Ješe Tsogjäli seltsis. P. kultus on levinud kogu Himaalaja piirkonnas, kus teda kohati peetakse isegi *Šākjamunist ülemaks. Bhutanis on temale pühendatud Taktšangi klooster; Sikkimis peetakse P-t maa kaitsepühakuks.

pagood, ebaselge päritoluga sõna (Lääne keeltes enamasti kujul pagoda), mis tähistab tornikujulisi budistlikke sakraalehitisi Kaug-Idas ja Kagu-Aasias. Funktsionaalselt on p. India *stuupa edasiarendus. P-id nagu stuupadki on ehitatud enamasti reliikviate (*Šākjamuni või pühakute säilmete, samuti pühade tekstide) hoidmiseks. P. on *mandalakujulise põhiplaaniga nagu stuupa, mis sümboliseerib maailmakõiksust. Arhitektuuriliselt erineb p. kuplikujulisest stuupast, kujutades Hiinas ja Jaapanis endast mitmekorruselist saledat torni, Kagu-Aasias aga koonusekujulise teravatipulise katusega templiehitist. Nimetus p. arvatakse olevat tuletatud singalikeelsest sakraalehitise nimetusest dagoba. See on omakorda tuletis *sanskriti sõnast dhātugarbha, mis tähistas reliikviaid sisaldavat salapaika. Teise hüpoteesi järgi tuleneb nimetus p. hiinakeelsest sõnast bajiaota, mis tähendab ‘kaheksanurkset torni’.

pahe (skr, pl pāpa; tb ngan ‘thud; hn e; jp aku, o), ka patt, hinduismis kõlbeliste ja rituaalsete reeglite vastu eksimine. *Veedades tehakse vahet väikeste ja suurte p-de vahel; viimaseid lunastab vaid surm. Suured p-d on: *braahmani või sündimata lapse tapmine, joovastavate ainete pruukimine, braahmanilt varastamine, verepilastus ja seksuaalakt *guru naisega ning seltsimine suurte patustajatega. Väikeste p-de alla käivad nt veedade õpetamine raha eest, abielurikkumine, madalama *kasti inimese tapmine. Budismis on p. *kannatuse põhjustaja, vastandub *pälvimusele ja olenevalt raskusastmest toob kaasa halva taassünni kas looma, *preeta või põrguolendina. P-t põhjustavad halbadest *meeleoludest ja *meeleplekkidest ajendatud *teod. P-st vabastab lõplikult vaid *virgumine.

pañcamārga vt viis teed

pañcaśīla vt viis käitumisjuhist

pandit (skr pan´d´ita ‘õpetlane’), india traditsioonis kõrgesti haritud ja autoriteetse inimese tiitel.

Pānini (skr pān´ini), india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise *sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. P. elust ei ole peaaegu midagi teada; isegi ta eluaeg on dateeritav vaid umbmääraselt. Mõnedel andmetel oli ta pärit Loode-Indiast *Induse äärsest Shalatulast, teistel andmetel *Gandhārast. Tuginedes peamiselt *veedade keele analüüsile, andis P. 3959 värsistatud reeglis e *suutras sanskriti keele häälduse, vormi ja lauseehituse täieliku formaliseeritud kirjelduse. Sarnasele analüüsi tasemele jõudis moodne keeleteadus alles 19. saj. Äärmiselt formaliseeritud ja detailse lähenemise tõttu võrreldakse P. meetodit tänapäeval mõnikord isegi kompuuterlingvistikaga.

pantšen-laama (tb pan´ chen bla ma), tiibeti budismi *geluki koolkonna tähtsuselt teine vaimulik *dalai-laama järel. P-t peetakse *Amitābha kehastuseks. Traditsiooniliselt on P-d dalai-laamade õpetajad ja asuvad *Tašilhünpo (tb bkra shis lhun po) kloostris Šigatses (tb gzhis ka rtse). V dalai-laama Ngavang Lobsang Gjatso (tb ngag dbang blo bzang rgya mtsho, 1617–1682) andis tiitli pan´ chen (tb ‘suur õpetlane’) oma õpetajale, Tašilhünpo kloostri eestseisjale Lobsang Tšöki Gjältsenile (tb blo bzang chos kyi rgyal mtshan, 1567–1662), kes hiljem kuulutati neljandaks ümbersündinud p-ks. Kolm eelmist, kellest esimene Khedup Dže (tb mkhas grub rje, 1385–1438) oli *Tsongkhapa õpilane, said selle tiitli tagantjärele. Traditsiooniliselt kinnitavad dalai-laamad ja p-d vastastikku teineteise ümbersünde. Praeguseks on ümber sündinud 11 p-t. Pärast X p. surma 1989 on olukord nende järjepidevusega muutunud keeruliseks, kuna Hiina RV juhtkond on vastu XIV dalai-laama poolt välja valitud ja kinnitatud XI p., 1991 sündinud Gedün Tšöki Nima (tb dge ‘dun chos kyi nyima) ümbersünni tunnustamisele. Tema ja ta perekond pandi koduaresti ning alates 1997 ei ole nende saatusest midagi teada. HRV juhtkond määras oma nn p., keda kasvatatakse ja õpetatakse kommunistlike võimude range kontrolli all.

Ingl Panchen Lama.

pāpa vt pahe

Paramārtha (499–569), india budistlik *munk, kes 546 rändas Hiinasse ja sai seal tuntuks hiina budismi ajaloo ühe suurima tõlkijana. Tegutsedes Lõuna-Hiina Liangi dünastia keisri Wu Di (valitses 502–550) ja tema järglaste protektsiooni all, tõlkis P. hiina keelde kokku 64 teksti, mille seas on kõik olulisemad *joogatšaara teosed, nagu *Asanga *Mahāyānasam´graha, *Vasubandhu *Abhidharmakośa ja «Kakskümmend värssi» (skr vim´śatika), samuti *Suvarn´aprabhāsa-sūtra. Talle omistatakse ka *Mahāyānaśraddhotpāda-śāstra tõlge, kuid selle teksti autentsus Indiast pärit tekstina on kaheldav. P. oli ka hiina joogatšaara rajajaid.

paramārthasatya vt ülim tõde

pāramitā vt ületavad toimingud

parinirvaana (skr parinirvān´a ‘pärisnirvaana e lõplik nirvaana’; tb yongs su mya ngan las ‘das pa; hn miedu; jp metsudo), budismis seisund, millesse Buddha *Šākjamuni jõudis surres. P. on mõiste ‘jäägitu nirvaana’ (skr nirupadhiśes´anirvān´a) sünonüüm. Varajastes *paali allikates esinevad mõisted *nirvaana ja p. vaheldumisi ning sageli ühes ja samas tähenduses.

Pāršva (skr pārśva), ka Pāršvanātha (skr pārśvanātha), džainismis *Mahāvīrale eelnenud, järjekorras XXIII *tirthankara. Teda peetakse ajalooliseks isikuks, kes elas u 250 aastat enne Mahāvīrat India tänapäeva Bihari ja Lääne-Bengali osariikide aladel. P. kutsus oma õpetuses inimesi üles nelja liiki *eneseohjeldamisele, milleks on *vägivaldsusetus, valetamisest hoidumine, selle mitte võtmine, mida pole antud ning asjade, inimeste jms külge mitteklammerdumine. Džainismi pühakiri nimetab P-t *virgunuks ja *kõikteadjaks. Ta olevat jõudnud *nirvaanasse ja surnud Sammeta mäel. Tema õpetuse järgija oli Mahāvīra, kes reformis P. koguduse ja liitis enese järgijatega. Legendide järgi on P. seotud *naagadega; tema ema olevat olnud pärit nende seast. P. päästnud kord ühe naagade perekonna tulesurmast ja seetõttu kaitses naagade kuningas teda hiljem deemonite saadetud tormi eest. Ikonograafias kujutatakse P-t naagade moodustatud kaitsevarjuga pea kohal.

Pārvatī (skr ‘mäe tütar’), hinduistlik jumalanna, *Šiva naine ja *Ganeša ema. Teda peetakse Himaalaja tütreks ning jumalanna Devī ilmumiskujuks. Tema allaheitlikkust Šivale peetakse naise käitumise musternäiteks, samuti eeskujuks, kuidas surelik peaks teenima jumalat. Šivat ülistavad *tantrad on esitatud vestlusena Šiva ja P. vahel.

patriarh (hn zu ‘esivanem’; jp so), kristlusest pärit termin (kr patriarchēs), millega Läänes tähistatakse ka hiina budismi koolkonna või õpetusliini järjepidevuse hoidjat või väljapaistvat esindajat. Algupärane mõiste zu on laenatud hiina patriarhaalsest pere- ja suguvõsatraditsioonist, kus see tähendas suguvõsa vanimat meessoost liiget, kelle soo ja nime jätkajaks oli vanim poeg. Analoogiliselt arvestatakse hiina budismi koolkondades õpetuse järjepidevuse pealiini, kus seda on edasi antud õpetajalt õpilasele. Igas põlvkonnas saab õpetaja määratud järeltulijast järjekordne p. Kõige pikaajalisemad p-ide liinid on *chan’i koolkonnas, kus mõned on kestnud *Bodhidharmast (6. saj esimene pool) tänapäevani. Mõnes teises koolkonnas (nt *huayan, *puhas maa) on p-i pigem koolkonna väljapaistvaimatele esindajatele tagantjärele omistatud tiitel.

Ingl patriarch.

perepoeg (skr kulaputra; pl kulaputta ‘õilis poeg, poeg heast perekonnast’; tb rigs kyi bu; hn shan nanzi; jp zen nanshi), *mahajaanas tiitel, millega tähistatakse hiljuti bodhisattvateele asunud meessoost õpilast, märkides tema õilsat hoiakut ja vaimset suundumust saada nn Buddha perekonna (skr buddhakula) liikmeks. Seda tiitlit kasutati sageli juba *paali kaanoni tekstides. Nii nagu originaalmõiste, väljendab ka eestikeelse vaste algupärane tähendus vastava isiku põlvnemist heast või isegi suursugusest perekonnast (skr kula). Samas kannab see sõna ka *õilsa tähendust üldisemas mõttes, mis võimaldas sellega tähistada ka madalamat päritolu inimesi, sest budismis ei olnud õilsuse kriteeriumiks enam päritolu, vaid Buddha õpetuse järgi käimine. Vt ka peretütar.

Ingl noble son, son of a good family.

peretütar (skr kuladuhitr´ ‘õilis tütar, tütar heast perekonnast’; tb rigs kyi bu mo; hn shan nüzi; jp zen joshi), *mahajaanas tiitel, millega tähistatakse bodhisattvateele hiljuti asunud naissoost õpilasi kõrvuti meessoost õpilastega, keda kutsutakse tiitliga *perepoeg (skr kulaputra).

Ingl noble daughter, daughter of a good family.

phala vt vili, teovili

phova (tb ‘pho ba; skr sam´krama ‘ülekandmine’), ka phowa, tiibeti budismis *teadvuse ülekandmine surma hetkel kas teise *olendisse (kellena kavatsetakse ümber sündida) või otse mõnele *buddhaväljale. Sügava kogemusega *joogid suudavad p-t teha teadlikult ja iseseisvalt, tavalisi inimesi aitavad selles eriliste rituaalide ja tekstide lugemise abil kogenud õpetajad. P. on ka üks *Nāropa kuuest seadmusest.

piisk (skr bindu; tb thig le), budistlikus *tantrismis, eriti *anuttarayogatantra’tes mõiste, mis tähistab tantrismi *meeleharjutustes kujustatavaid *ihu peeni väekeskusi. Kujustades neid liikumas läbi ihukanalite (skr nadī; tb rtsa), vabastatakse teadvus ja jõutakse virgumisseisundisse. Olulisim on südame keskel asuv nn purustamatu p., mis sisaldab sellesse eostamise hetkel isa ja ema poolt pandud väge ning jääb südamesse kuni surma hetkeni.

pojalikkus ja vennalikkus (hn xiaodi), Hiina traditsioonilise ja eriti konfutsianismi sotsiaaleetika põhimõisteid, mille juured ulatuvad muistse agraarühiskonna patriarhaalsesse perekonnamudelisse, kus põlvkondade eristamine ning vanema põlvkonna austamine oli ühiskonna järjepidevuse ja kehtiva korra aluseks. Selle üheks väljundiks on hiina kultuuris tänapäevani viljeldav esivanemate kultus. *«Vestetes ja vestlustes» antakse sellele kaksikmõistele universaalsem tähendus, määratledes seda kui “inimlikkuse juurt”. Olulisem komponent selles on pojalikkus, mis esineb sageli ka eraldi ilma teise pooleta. Pojalikkuse põhimõtted on esitatud *«Pojalikkuse raamatus». Hilisemas Hiina keisririigi ideoloogias oli pojalikkus ühiskonna ja kosmilise korra aluseks, mis kinnitab üleüldise subordinatsiooni printsiipi: keiser on pojalik *taeva ja esivanemate suhtes, ametnikud on pojalikud keisri suhtes, alamad ülemate suhtes jne. Vennalikkust mõistetakse eelkõige samal tasemel ja sama staatusega inimeste suhteid reguleeriva kategooriana. Pojalikkust kui vanemate ja õpetajate austamist väärtustatakse ka hiina budismis.

Ingl filial piety and fraeternal obedience.

Pojalikkuse raamat (hn xiaojing), konfutsianismi kanooniline tekst, *«Kolmteistraamatu osa». Traditsiooni järgi peetakse selle autoriks *Konfutsiuse õpilast Zengzid (505–436 e.m.a), kes paistnud silma erakordse pojalikkusega. Tegelikult on P. koostatud arvatavasti ajavahemikus 4.–2. saj e.m.a ja lõplikul kujul kirja pandud Hani ajastu (206 e.m.a – 220 m.a.j) algul. 22 peatükist koosnev tekst on üles ehitatud Konfutsiuse ja Zengzi kahekõnena, milles käsitletakse pojalikkuse olemust ja tähendust inimese, perekonna, ühiskonna, riigi ja universumi põhialusena.

Ingl Canon of the Filial Piety.

Potala (tb po ta la) *dalai-laamade talveresidents Lhasas, ehitatud V dalai-laama Ngavang Lobsang Gjatso (1617–1682) ajal, lõplikult valminud pärast tema surma. Pärast XIV dalai-laama põgenemist Indiasse 1959 muudeti P. Hiina RV võimude poolt muuseumiks. Nimi P. on võetud poolmüütilise P. ehk Potalaka mäe järgi, mis asuvat kusagil Lõuna-Indias ja olevat *bodhisattva *Avalokitešvara elupaigaks. See on seotud asjaoluga, et dalai-laamasid peetakse Avalokitešvara kehastusteks.

praakrit (skr prākr´ta ‘loomulik’), keeleajalooliselt keskindia kõne- ja kirjakeelte üldnimetus, mida vastandati õpetlaste kirjakeelele *sanskritile. P-eid kasutati mõnevõrra ka klassikalises sanskritis loodud kirjandusteostes, et rõhutada teatud lõikude rahvapärasust. Neist on mõjutatud nn budistlik hübriidsanskrit, milles on kirja pandud enamik *mahajaana suutraid. P-d olid uusindia keelte (hindi, bengali, orija jt) eelkäijateks.

Pradžāpati (skr prajāpati ‘loodu isand’), looja jumal *veedades. P-ks nimetatakse veedades ka *Indrat ja teisi jumalaid. Hiljem samastus P. *Brahmaga.

pradžnja (skr prajñā ‘mõistmine’), *vadžrajaanas *buddhade, *bodhisattvate, *idamite ja teiste mütoloogiliste kujude naisvaste, kes sümboliseerib *mõistmist. Mõned p-d, nt *Tārā, Vadžravarahī ja Kurukullā esinevad ka iseseisvalt, toimides bodhisattva või idamina. P-sid, keda kujutatakse raevukatena, kutsutakse *daakiniteks. Vt ka mõistmine.

prajñā vt mõistmine.

prajñā-pāramitā vt ületav mõistmine.

prakr´ti vt loomus-loodus

praktika, ka praktiseerimine, uuemas budismialases populaarkirjanduses eeskätt ingl practice mõjul käibele tulnud termin, mis tähistab nn praktilisi meetodeid (*meditatsioon, *meeleharjutus, *mõtlus, *jooga, palved, rituaal jt) budismi õpetuse teostamiseks. Sageli vastandatakse p-t teooriale, mille alla käivat lugemine, õppimine, mõtlemine. Budismis endas selline vahetegemine teooria ja praktika vahel Lääne mõttes puudub. Nt põhilised meeleharjutused *meelerahu (skr śamatha) ja *analüüsiv vaatlus (skr vipaśyanā) hõlmavad nii keskendumisharjutusi kui ka õppimist-uurimist e intellektuaalset analüüsi. Teatud määral võib p-t pidada kokkulangevaks skr mõistega caryā (tb spyod; hn xing), mis tähendab ‘liikumist, tegutsemist, *teostamist, kulgemist’ kas mingi kindla meeleharjutuse või budistliku eluviisi kui terviku teostamise mõttes.

pramān´a (skr ‘mõõdik, argument, põhjendus’; tb tshad ma; hn liang; jp ryō), vanaindia loogika- ja väitlusteadus, mida eriti arendasid budistlikud õpetlased Dignāga (u 480–540) ja tema õpilane Dharmakīrti (u 530–600) ning mõned hilisemad autorid, nagu *Šāntarakšita, *Kamalašīla, Pradžnjākaragupta (9. saj) ja Ratnakīrti (11. saj). P. süsteemis määrati kindlaks väitluskunsti reeglid, millel peab põhinema enda seisukohtade tõestamine ja vastase omade ümberlükkamine. Budistlikus p-s liigitatakse need peamiselt kahte rühma: ‘silme ees asumine’ (skr pratyaks´a) ja ‘järelemõtlemine’ (skr anumāna). Esimesse rühma kuuluvad argumendid põhinevad vahetult tajutaval, teise omad aga loogilisel arutelul, st operatsioonidel mõistetega. P. meetodit kirjeldatakse esmakordselt *Asanga *Yogācārabhūmi-śāstra’s. Budistliku p. klassikalised tekstid on Dignāga «Argumentide kokkuvõte» (skr pramān´asamuccaya) ja Dharmakīrti «Argumentide seletus» (skr pramān´avārttika). P-l põhinevat meetodit nimetatakse pramān´avāda’ks. See sai eriti mõjukaks tiibeti skolastilises budismis ning seda rakendatakse kõikide koolkondade formaalses kloostrihariduses ka tänapäeval.

prān´a vt hingus

pran´idhāna vt tõotus

prasan´´ga (skr ‘järeldamine’; tb thal ‘gyur; hn ying; jp ō), *madhjamaka koolkonnas arutlusmeetod, mille eesmärgiks on vastase argumentide loogilise paikapidamatuse tõestamine ja selle kaudu nende viimine absurdini. Selle järgi on nime saanud madhjamaka haru *prasangika. P. rakendamise näiteks on *«Bodhitšarjāvatāra» 9. peatükk.

prasangika (skr prāsan´´gika; tb thal ‘gyur ba; hn yingli yuanshi zong; jp ōri enjitsushū), *madhjamaka koolkonna harukoolkond, mis tunnistab väitlusmeetodina ainult *prasan´´ga’t e vastase väidete täielikku ümberlükkamist. Alternatiivne koolkond madhjamaka raames on *svatantrika, mis möönab ka positiivsete argumentide esitamise vajadust. P. koolkonnale pani aluse Buddhapālita (470–540), selle hilisemateks tuntumateks esindajateks on Tšandrakīrti (7. saj) ja mõnevõrra ka *Šāntideva. *Atīša viis p. meetodi Tiibetisse, kus see sai filosoofilise arutelu põhimeetodiks, eriti *kadami ja hiljem *geluki koolkonnas.

pratimokša (skr prātimoks´a; pl pāt´imokkha ‘täielik vabanemine’; tb so sor thar pa; hn poluotimucha; jp haradaimokusha), budistliku *koguduse käitumisjuhiste kogu, mis sisaldub Prātimoks´a-sūtra’s. Selle paalikeelne versioon Pāt´imokkha-sutta kuulub *Vinayapit´aka esimese osa Suttavibhan´´ga koosseisu. Erinevates koolkondades on p. reeglite arv erinev. *Theravaada *vinaja sisaldab nt 227 reeglit *munkadele ja 348 *nunnadele. Kes mõnest reeglist üle astub, peab seda koguduse ees tunnistama ja vastu võtma karistuse vastavalt süü suurusele. Üleastumised on jaotatud raskusastme järgi mitmesse alaliiki. Kõige raskemate hulka kuuluvad suguühe, varastamine, inimese tapmine ja valetamine *imevõimete kohta, mille eest on karistuseks kogudusest väljaheitmine tagasituleku võimaluseta.

pratītyasamutpāda vt sõltuvuslik tekkimine

pratjekabuddha (skr pratyekabuddha; pl paccekabuddha ‘üksikbuddha, buddha iseenese jaoks’; tb rang sangs rgyas; hn dujue; jp dokugaku), budismis inimene, kes üksinda omal jõul on jõudnud *ülimasse täielikku virgumisse e *buddhasusse, kuid jääbki üksikuks ega õpeta oma kogemust teistele. P-d ilmuvad samades *kalpades kui *buddhadki, kuid ei kohtu nendega kunagi. Üheaegselt võib olemas olla piiramatul hulgal p-sid. Kuna p-d elavad üksinda ega õpeta kedagi, siis on nende kohta vähe tekste, kuid *mahajaana suutrates mainitakse ‘pratjekabuddhade sõidukit’ (skr pratyekabuddhayāna) alati ühena kolmest sõidukist koos *‘bodhisattvate sõiduki’ ja *‘šraavakate sõidukiga’ kui üht võimalikku vabanemisteed.

Ingl Independently (Separately, Individually) Enlightened One, solitary Buddha, solitary realizer.

preeta (skr preta; pl peta ‘lahkunu’; tb yi dwags; hn gui; jp ki), hinduismis surmajärgne seisund, mil lahkunu *hing jääb p-na veel inimeste sekka elama. Et hing jõuaks esivanemate juurde taevasse ja ei saaks elavatele häda teha, on oluline korraliku matusetalituse läbiviimine. Teise uskumuse kohaselt on p-d raske kuriteo sooritanud inimeste hinged, kes ei leia rahu ja käivad kummitamas. Budismi mütoloogias on p-d olendid, kes ei suuda rahuldada oma *ihasid, mistõttu neid nimetatakse mõnikord igavesti näljasteks vaimudeks. Nad moodustavad budismi kosmoloogias ühe *kuuest olemasolu valdkonnast, nn preetamaailma (skr pretaloka). Vaatamata toidu küllusele preetamaailmas ei saa nad kunagi oma isu täis, sest neil on kõht liiga suur, aga kurk peenike nagu nõelasilm. P-na sünnivad need, kes eelmises elus olid ahned, kadedad, julmad ja täitmatud.

pr´thagjana vt lihtinimene

pudgala vt isiksus, pudgalavaada.

pudgalavaada (skr pudgalavāda; tb gang zag smra ba ‘isiksuse koolkond’), varajase budismi suund, mis tunnistas *isiksuse (skr pudgala) olemasolu, väites, et see toimib *teo ja *teovilja ning *ümbersünni kaudu. P. seisukoht oli, et isiksuse moodustavad viis *isiksuse koostisosa, kuid ometi ei ole see ei nendega samane ega neist erinev. Enamik teisi budismi koolkondi suhtus p-sse kui väärõpetusse, põhjendades seda sellega, et p. tunnistab koos isiksusega ka *ise olemasolu, mis on vastuolus budismi põhitõdedega. P. koolkond hääbus tõenäoliselt juba meie ajaarvamise alguseks, kuid arvatavasti on selle ideed mõjutanud hilisemate *ālayavijñāna ja *tathāgatagarbha õpetuste kujunemist.

puhas maa (hn jingtu; jp jōdo), hiina budismi mõiste ning sellel põhineva suuna nimetus. Laiemas mõttes tähendab puhas maa *buddhavälja, st mingi kindla *buddha mõjuala; kitsamas mõttes aga konkreetselt buddha *Amitābha buddhavälja *Sukhāvatīd. Hiina budismi eri koolkondades on loodud mitmesuguseid puhaste maade hierarhiaid, alates tavalistest sansaaraolendite maailmadest, kus buddhad alles kuulutavad *seadmust ja suurem osa olendeid ei ole veel virgunud, kuni täiuslikult puhaste buddhaväljadeni, kus kõik on virgunud ega toimu enam *ümbersünde. Puhta maa koolkond (hn jingtuzong; jp jōdoshū), millel Hiinas tegelikult ei ole kindlalt piiritletud järgijaskonda ega õpetusliine ning mida pigem peaks vaatlema erinevaid koolkondi läbiva õpetusena, hakkas kujunema 5.–6. saj. See põhineb peamiselt *Sukhāvatīvyūha-sūtra’l ning selle esimeseks *patriarhiks peetakse Hui Yuani (334–416). Puhta maa õpetuse järgijad arvavad, et usu ja pühendumuse teel on võimalik ümber sündida Amitābha buddhaväljal, kusjuures eriti oluline selle eesmärgi saavutamiseks on pidev ja pikaajaline *nembutsu (hn namu amituo fo; jp namu amida butsu) lausumine. Ka Jaapani nn puhta maa budism on pigem mitme erineva koolkonna kogum, millest olulisemad on Hōneni (1132–1212) rajatud jōdoshū, Shinrani (1173–1262) rajatud jōdo shinshū ja Ippeni (1239–1289) rajatud jishū. Tänapäeva hiina *humanistlikus budismis tõlgendatakse puhta maa mõistet psühholoogilises ja sotsiaalses kontekstis. Selle pooldajad väidavad, et budistlik haridus, mis hõlmab ka *meeleharjutusi, heategevust ja sotsiaaltööd ning laiemalt üldse budistide aktiivne osalemine ühiskonna elus on need vahendid, mis puhastavad inimest ja tema sotsiaalset keskkonda ning kujundavad sel moel inimühiskonda ümber puhtaks maaks budistlikus tähenduses.

Ingl pure land, buddha-field.

pun´ya vt pälvimus

puraanad (skr purān´a ‘iidne’), hinduismi pühade tekstide kogud. Nimetuse p. tähendus viitab sellele, et need sisaldavad muistseid tarkusi. P. kuuluvad *smriti e ‘pärimuse’ alla, mida hinduistid peavad *šruti e ‘kuulutusega’ võrreldes madalamaks. Ometi on p-de tekstidel hinduistide seas väga kõrge autoriteet. P. sisaldavad rikkalikult ajaloolist materjali ning seetõttu on nad ka ühed olulisemad Vana-India ajaloo allikad. P. on loodud värssides ja kirja pandud I at teisel poolel, kuid paljude tekstide algupära on märksa varajasem. P. on põhiliselt jutustava sisuga, nende aluseks on madalamatele seisustele mõeldud *veedade kokkuvõtted ja seetõttu esitavad nad hinduismi põhimõtteid väga lihtsal viisil, keskendudes müütidele maailma loomisest ja jumalatest, legendidele muistsetest valitsejatest jms. P-de all mõistetakse tavaliselt 18 suurt p-t, millest tuntuim on Bhāgavata-purān´a; lisaks neile on veel 18 väikest p-t. P-de sisu on seotud ka *Mahābhārata süžeedega ja *dharmašaastratega. P-des ülistatakse tavaliselt kas *Višnut või *Šivat ja rõhutatakse *pühendumise (skr bhakti) tähtsust. Hinduism kui üldrahvalik religioon põhinebki peamiselt p-del.

Pūrna (skr pūrn´a), *Šākjamuni põhilisi õpilasi, kes olevat kõige paremini *seadmust seletanud.

puruša (skr purus´a ‘inimene, isiksus, mees, hing’), hinduismi mütoloogias ürgmees, esimene *inimene, maailma algpõhjus, kelle ohverdamisest tekkisid *veedad, neli *seisust ja kogu *maailm. *Upanišadides kasutatakse mõistet p. igavese *hinge tähenduses. *Saankhja filosoofias tähendab p. puhast teadvust ja vastandub *loomusele-loodusele.

puudža (skr, pl pūjā ‘austusavaldus’; tb mchod pa hn gongyang; jp kuyō), India religioonides austusavaldus või ohverdus *jumalatele või teistele kõrgematele olenditele. Hinduismis asendas p. *veedade-aegse loomaohvri lillede, toidu ja lõhnaainete ohverdamisega ning seostus eelkõige jumala tervitamise või kostitamisega. Kõige lihtsam p. seisneb lihtsalt jumaluse või pühaku kujutise vaatamises. P. võib olla ka pühakoja või -kuju ümber auringide tegemine. P-t võib sooritada nii kodus kui ka pühakojas ning selle eesmärgiks võib olla kas lihtsalt austuse ülesnäitamine või ka palve millegi õnnestumiseks. Džainismis pöördutakse p-ga *tirthankarade poole ja kuna need ei vaja midagi, siis ei sisalda džainistlik p. toiduohvrit, samuti ei oodata tirthankaradelt midagi vastutasuks. Budismis tähendab p. eelkõige austusavaldust Buddha *Šākjamunile, kuid ka teistele *buddhadele, *arhatitele, *bodhisattvatele, jumalustele ja *õpetajatele. See võib tähendada nii mõttes nende poole pöördumist kui ka tegelikku *annetamist. *Theravaadas võib p. olla lihtne lillede ohverdamine ja pühakirjalõikude retsiteerimine; tiibeti budismis kujutab see endast aga sageli keerukat rituaalset tseremooniat.

Ingl puja, worship, ceremony, offering, reverence.

puutumatu vt seisusteväline

põrgu (skr naraka; pl niraya; tb dmyal ba; hn diyu; jp jigoku), budismis üks *kuuest olemasolu valdkonnast. P. on ümbersünniks kõige ebasoodsam vald, kuid pärast halbadest *teoviljadest vabanemist seal talutud *kannatuste tagajärjel saab olend uuesti sündida kõrgemates sfäärides. *Buddhad ja *bodhisattvad võivad *kaastundest ajendatuna ise minna p-sse, et vabastada sealseid *olendeid kannatustest ja suunata neid *virgumisele. P-sse satuvad olendid ränkade pattude eest nagu tapmine (sh loomade tapmine), pettus, enesetapp, buddhade ja bodhisattvate laimamine jne. On olemas erinevad põrgud, millest sügavaim ja hirmsaim on *Avītši. Piinad (tükeldamine, põletamine, muljumine, külmutamine jne) sõltuvad sellest, millise p-ga on tegemist. Pärast piinarikast surma p-s sünnivad olendid seal taas ja kannatused algavad uuesti. P-tes viibimise aeg kõigub mõnest aastast mitme *kalpani. Tavabudismi seisukohalt on p-d tegelikult olemas, kuid budismi kõrgemates õpetustes (eriti *vadžrajaanas) vaadeldakse neid kui *meele loodud pettekujutlusi. P. mõiste on tuntud ka hinduismis. Maa-alusest paigast, kus deemonid patuseid kinni hoiavad, räägitakse esmakordselt «Atharvaveedas». Hilisemates allikates («Manu seaduseraamatus» ja *puraanades) mainitakse paljusid erinevaid p-id. Ka hinduismis ei ole põrgu igavene ja hing viibib seal teatud aja vastavalt patu suurusele.

pälvimus (skr pun´ya; pl puñña; tb bsod nams; hn gongde; jp kudoku), budismis *virgumist soodustav tegur, mida saadakse heategude, õige mõtlemise vms teel. P-te kogumist peetakse eriti *mahajaanas väga oluliseks ja nende hulk ehk pälvimuste kuhi (skr pun´yaskandha) võib olla loendamatu. Samas ei tarvitse inimese põhieesmärgiks olla p-te kogumine iseenesele, vaid ta võib neid teadvustatud ja *olendite heaks tehtud sihipärase toimimisega ohverdada kõikidele. Mahajaana järgi annab *mõistmine võrratult rohkem p-i kui nt tavaline *buddhadele ohverdamine või tavalised heateod. Hinduismis on p. heade *tegude tulemus ja tingimus soodsaks *ümbersünniks.

Ingl merit, virtue.

pühendumine (skr bhakti ‘jagamine, osa’), india õpetustes mõiste, mis tähendab jäägitut pühendumust jumalusele. Hinduismis on p. religioosne suund (skr bhaktimārga ‘pühendumise tee’), mille meetodiks on emotsionaalne ja isiklik side pühendunu ja *jumala vahel. Pühendumise tee on avatud kõigile olenemata *seisusest, *kastist või soost. Üheks p-se näiteks on *«Bhagavadgītās» kirjeldatud pühendumine *Krišnale kui ülimale jumalale. P. on eriti oluline *šivaismis.

pühitsemine (skr abhis´eka ‘piserdamine, pühitsemine’; tb dbang bskur; hn guanding; jp kanjō), algupäraselt India kuningate troonileasumise riitus, mil troonileasujat piserdati püha veega. Nii hinduistlikus kui ka budistlikus *tantrismis mõistetakse selle all erinevaid initsiatsiooni- ja puhastumisriitusi, kus *õpetaja sooritab pühitsusi, mis sümboliseerivad õpilase tõusu uutele vaimsetele tasanditele.

Ingl abhisheka, initiation, empowerment.

püsitus (skr anitya; pl anicca; tb mi rtag pa; hn wuchang; jp mujō), budismis üks *kokkupandud *seadmuste kolmest põhiomadusest *isetuse (skr anātman) ja *kannatuse (skr duh´kha) kõrval. P. tähendab seda, et seadmustel ei ole püsivat, muutumatut olemust. *Teo ja *teovilja seaduse tõttu on kõik seadmused pidevas muutumises – tekkimises, lagunemises ja üleminekus – ning vastastikuses sõltuvuses (*sõltuvuslik tekkimine). *Nirvaana (mõnes süsteemis ka *ilmaruum) jääb ainukesena sellest põhjuslikkuse ringist välja, sest see on *kokkupandamatu seadmus, mida ei iseloomusta ei olemine ega olematus.

Ingl impermanence.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht