Q

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

qi, hiina õpetustes *hingust e eluväge tähistav mõiste. Algupäraselt õhku, udu v auru tähistav sõna sai alates I at teisest poolest e.m.a vanahiina mõttekoolkondades oluliseks natuurfilosoofia mõisteks, mille puhul võib üldiselt vahet teha selle tähenduse kolme aspekti vahel. Esiteks on q. universumi kõikeläbiv materiaalne ja liikuv algsubstants. Teiseks on see ihu vedelike ja *ürgolluste ringluse tasakaalu vägi, mis tagab organismi elusoleku ja tervise. Kolmandaks on q. inimese *meele ja *südamega seotud vägi, mis määrab ära tunnete ja tahte liikumise, olles selles tähenduses võrreldav eestikeelse ‘tuju’ mõistega. *Neokonfutsianismis on q. seotud *olemuse (hn li) mõistega ühelt poolt sellele vastandudes, teiselt poolt aga olemuse avaldusena üksiknähtustes.

Ingl qi, ch’i, pneuma, energy.

qigong (hn ‘qi mõjutamine, qi’ga toimimine’), hiina õpetus *qi suunamisest ja kontrollimisest meditsiiniliste vahendite (ravimid, akupunktuur) või teatud kehaliste ja hingamisharjutuste kaudu organismi tervise ja elujõu taastamiseks ning säilitamiseks.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht