T

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

taaskehastunu (skr avatāra, nirmān´akāya; tb sprul sku; hn huashen; jp keshin), ka ümbersündinu, budismis ja hinduismis mõne mütoloogilise või reaalse isiku üha uuesti jätkuv *kehastumine konkreetses inimisikus.

Ingl reincarnation, manifest body.

taevaalune (hn tianxia ‘taeva all’), hiina traditsioonis inimestega asustatud maailma tähistav mõiste, mida võib mõista ka kui inimühiskonda või maailma tervikuna, kuigi tähendas tavaliselt vaid Hiinat või ka hiina kultuurist mõjutatud alasid. Ideaalis nähti t-st ka kui ühtset poliitilist struktuuri ehk üliriiki, mida *taevatahte alusel valitseb keiser e *taevapoeg.

Ingl all under the heaven.

taevalik eluviis vt brahmaseisund

taevapoeg (hn tianzi), Hiinas varasemate dünastiate (Shang-Yin ja Zhou) ajal kuninga (hn wang), hiljem keisri (hn huangdi) tiitel, mis viitab sellele, et valitseja saab võimu maa peal ehk *taeva all otse taevalt eneselt *taevatahte alusel ning on võimu teostades vastutav ainult taeva ees. Mõiste pärineb Shang-Yini ajastust (16.–11. saj e.m.a), mil see võis vihjata ka uskumusele taeva kui kõrgeima jumaluse ja maapealse kuninga veresugulusest. Hiina budismis on t. India päritolu mõiste *devaputra vaste.

Ingl son of the heaven.

taevas (hn tian), hiina õpetustes keskne mõiste, mis tähistab ülimat tunnetamatut jumalikku väge, ka loodust ja ilma. T-t tähistav kirjamärk pärineb Shang-Yini ajastust (16.–11. saj e.m.a), mil see ilmselt tähendas kõrgeimat isikustatud jumalat. Sellele viitab ka märgi kuju, mille prototüübiks on olnud inimfiguur. Hiljem t. mõiste muutus üldisemaks ja abstraktsemaks ning hakkas tähendama universumi aktiivset, loovat ja sigitavat väge, mis moodustab lahutamatu paari maa kui passiivse, vastuvõtva ja kasvatava väega (*taevasmaa). Samuti on t. üks universumi kolmest algest (hn sancai), millesse kuuluvad t., maa ja *inimene. Konfutsianismis ja teistes varajastes koolkondades mõisteti t-t kui loodust, mis annab inimesele elu ja *väe, nagu väidab *Konfutsius *«Vestetes ja vestlustes»: “taevas sünnitas minu väe”. T. vastandub inimlikule ja ühiskondlikule kui teisasele, inimese loodud tegelikkusele. Taoismis peeti *kulgu t-st ülemaks, nagu väidab *«Daodejing»: “taevas järgib kulgu”.

taevasmaa (hn tiandi), ka ilmamaa, hiina õpetustes universumi määrav koordinaadistik. Taevast mõistetakse selles paaris aktiivse, loova ja sigitava väena, maad passiivse, vastuvõtva ja kasvatava väena. Esimesega seostub yang, teisega yin (*vari ja valgus). T-d mõistetakse ka universumi, kosmose, maailmana üldse.

taevatahe (hn tianming), ka taeva mandaat, hiina õpetustes kõrgemat ettemääratust tähistav mõiste. Eeskätt on seda rakendatud poliitilise võimu legitiimsust põhjendava kategooriana, mis pärineb juba Lääne-Zhou ajastust (11. saj – 771 e.m.a). Hiina iidsete poliitikateooriate järgi ei saa ükski valitseja ega dünastia võimu riigis e *taeva all pelgalt ühiskondlikest ja poliitilistest oludest või jõuvahekordadest tulenevalt, vaid taeva kui kõrgema väe otsese sekkumise tulemusel, mille väljenduseks ongi t. T-te alusel saab võimu inimestest kõige väärikam, kellel on suurim *vägi ning kõrgeimad kõlbelised omadused. T. on seega otsekui *taeva poolt antav mandaat, mis annab mingile poliitilisele jõule (keiser, dünastia, partei, rahvas) õiguse maa peal võimu teostada. Ka uusaegne termin ‘revolutsioon’ on tõlgitud hiina keelde iidse taevatahte kontseptsiooniga seotud mõiste geming kaudu, mis sõna-sõnalt tähendab ‘taevatahte üleminekut’.

Ingl heavenly mandate, heavenly decree.

taiji vt ülim piir

Taishō kaanon (täielik nimetus jp taishō shinshū daizōkyō; hn dazheng xinxiu dazang jing), Jaapanis 1922–1933 välja antud hiina budismi seni kõige täielikum kaanon. T. koosneb 85 köitest ning sisaldab kokku 3053 teksti. Neile lisandub 12 köidet illustratsioone. T. 1.–20. köide sisaldab *suutraid, 22.–24. köide *vinaja tekste, 25.–29. köide *abhidharmat, 30.–31. köide *madhjamaka ja *vidžnjaanavaada tekste, 32. köide šaastraid, 33.–43. köide hiina õpetlaste kommentaare suutratele, 44.–48. köide hiina koolkondade tekste, 49.–52. köide ajaloolisi ülestähendusi, reisikirju ja biograafiaid, 53.–54. köide entsüklopeediaid ja registreid, 55. köide suutrate katalooge, 56.–84. köide jaapani õpetlaste tekste ja 85. köide mitmesuguseid tekste, s.h nt ka 20. saj algul *Dunhuangist avastatud käsikirjade tekste. Taiwanil asuv 1998 loodud Hiina Budismi Elektrooniliste Tekstide Assotsiatsioon (Chinese Buddhist Electronic Text Association, CBETA) on praeguseks teinud T. 1.–55. ja 85. köidetes sisalduvad tekstid koos hõlpsa otsingusüsteemiga vabalt kättesaadavaks internetis (http://www.cbeta.org).

Taixu (1890–1947), kodanikunimega Lü Peilin, hiina budismi reformaator ja ühiskonnategelane. Pärit Ida-Hiina Zhejiangi provintsist, astus ta juba 15-aastaselt mungaks, kuid läks kaasa revolutsiooniliste ideedega ning 1910–1915 propageeris aktiivselt mitmesuguseid hiina ühiskonna uuendamise plaane alates konstitutsioonilisest monarhiast kuni anarhismini, kaldudes enda sõnul kõige rohkem demokraatliku sotsialismi poole. 1920–30-tel tegi T. mitmeid katseid reformida hiina budismi, mida pidas stagneerunuks ning liigselt keskendunuks kultusele ja religioossetele tseremooniatele. Ta rõhutas kaasaegse hariduse tähtsust budistide harimisel ning propageeris budismi muutumist avatumaks ja ühiskondlikumaks. T. võttis kasutusele mõiste *humanistlik budism (hn rensheng fojiao). T. üleskutse budistidele oli: “Kes tahab saada *buddhaks, peab julgema enne saada *inimeseks. Kui oled saanud inimeseks, saad ka buddhaks.” Samuti püüdis ta tõlgendada *faxiang’i koolkonna õpetusi tänapäeva teaduse seisukohalt. Ta osales mitmete uuendusmeelsete budistlike organisatsioonide loomisel Hiinas, mis jäid aga üsna lühiajalisteks, sest neil puudus laiem kandepind. Samuti asutas T. mitmeid budistlikke õppeasutusi ja ajakirju, käis Hiina Vabariigi kultuuriesindajana välismaal, kohtus paljude Aasia juhtivate budistide ja Lääne humanistidega ning propageeris budistide rahvusvahelist koostööd. T. ideid on 20. saj teisel poolel aktiivselt ellu viinud tema õpilased ja vaimsed järglased Taiwanil, eeskätt Yin Shun (1905–2005), Sheng-yen, Hsing-yun jt.

Tandžur (tb bstan ‘gyur ‘õpetuse ümberpanek’), tiibeti budismi kaanoni teine osa *Kandžuri kõrval, mis sisaldab peamiselt india õpetlaste *šaastrate ja kommentaaride, tantristlike tekstide ning vanaindia kirjandusteoste ja teaduslike tekstide tõlkeid tiibeti keelde. T. koosneb 225 köitest ning selles on kokku ligi 4000 teksti. T. on jagatud kolme ossa. Esimene osa (1 köide) sisaldab 64 Buddhale pühendatud hümni. Teises osas (86 köidet) on *tantrate kommentaarid ja *sādhana’d. Kolmas osa (138 köidet) sisaldab peamiselt india *mahajaana õpetlaste filosoofilisi teoseid, viimased 30 köidet aga mittebudistlikke India ilukirjanduslikke ja teaduslikke tekste.

Ingl Tanjur, Tenjur.

tanka (tb thang ka ‘kokku rullitud’), tiibeti religioosne maal, ikoon, mis on maalitud lõuendile ja mida saab kokku rullida. Enamasti kasutatakse t-sid *kujustamise abivahendina ning neid maalitakse kindlaid kanoonilisi reegleid järgides. T-d kujutavad tavaliselt *buddhasid, *bodhisattvaid, *idameid või teisi mütoloogilisi isikuid, samuti suuri õpetajaid ning stseene nende elust, aga ka *mandalaid, *olemiseratast jm religioosseid sümboleid. T-de autorid on enamasti anonüümsed. T-kunst tekkis u 10. saj ja kandis algselt tugevaid India mõjusid. Hiljem levis see ka Mongooliasse ning teistesse Sise- ja Ida-Aasia maadesse, kus on levinud tiibeti budism.

tantra (skr ‘lõng, pidevus’; tb rgyud; hn xu; jp shoku), hinduismis ja budismis religioossed tekstid, mis sisaldavad nende endi väitel vaid pühendunutele mõistetavaid salaõpetusi. Budismis nimetatakse t-teks üht osa pühakirjast, mille autorsus omistatakse Buddhale, kuid mis on tegelikult loodud peamiselt ajavahemikus 7.–10. saj Indias. T-d on *vadžrajaana põhilised kirjalikud allikad. Neil on *mahajaana suutratele sarnane ülesehitus ning neis järgitakse mahajaana põhilisi sihte ja seisukohti, nt buddhaks saamine teiste olendite hüvanguks. T-d rõhutavad aga suutratest enam rituaalide, sümbolite, *mantrate ja *kujustamise tähtsust. Tiibeti budismis jaotatakse t-d nelja klassi, mis on hierarhiliselt järjestatud madalamalt kõrgemale: tegevusetantrad (skr *kriyātantra), teostamise tantrad (skr *caryātantra), joogatantrad (skr *yogatantra) ja kõrgeimad joogatantrad (skr *anuttarayogatantra).

tantrism, tänapäeva Lääne termin *tantratega seotud hinduismi ja budismi voolude tähistamiseks; budismi kontekstis kasutatakse sageli *vadžrajaana sünonüümina.

taoism (hn daojia, daojiao), üks kolmest hiina peamisest õpetusest konfutsianismi ja budismi kõrval (*kolm õpetust). Termin t. ise on Lääne päritolu ja tuletatud selle kesksest mõistest dao e *kulg. Vt sissejuhatav artikkel.

Tārā (skr ‘päästja’; tb grol ma), *mahajaanas ja *vadžrajaanas naisbodhisattva, piiritu *kaastunde kehastus, samuti *idam ja *pradžnja. T. kuju tekkis tõenäoliselt I at esimesel poolel Indias ja on seotud *Avalokitešvara kultusega. Eriti populaarseks sai T. hiljem Tiibetis. Vadžrajaanas tuntakse T. erinevaid avaldumisvorme, pikimas nimekirjas on neid kokku 21. Ikonograafias erinevad nad kuju, keha värvuse, käte ja jalgade asendi jm poolest. Populaarseimad on heatahtlikud Roheline T. (skr syāmatārā) ja Valge T. (skr sītatārā); T. ülejäänud avaldumisvormid on enamikus raevukad. T. päritolu kohta on mitmeid müüte. Ühe järgi sündinud ta Avalokitešvara pisaratest, kui too nuttis maailma *kannatuste pärast. Teise versiooni järgi olnud ta paljude *kalpade eest printsess, kelles tärkas *virgumismeel ja kes andis *tõotuse vabastada kõik *olendid kannatustest ning sündida selleks alati ümber naisena. T. esineb ka Avalokitešvara ja *Amoghasiddhi pradžnjana. T. kehastusteks on peetud mitmeid ajaloolisi isikuid, nt Tiibeti kuninga Songtsen Gampo (u 609–650) Hiina ja Nepali printsessidest abikaasasid. 18. saj lõpus kuulutasid burjaadi budistid Vene keisrinna Katariina II Valge T. kehastuseks.

Tāranātha (tb tā ra nā tha, 1575–1634), tiibeti budistlik õpetlane ja ajaloolane, *džonangi koolkonna üks viimaseid esindajaid. Tema tuntumaid teoseid on «India budismi ajalugu» (tb rgya gar chos ‘byung), kuid ta on kirjutanud ka filosoofilisi traktaate põhjendamaks ja propageerimaks džonangi ‘teise tühjuse’ (tb gzhan stong) ja *tathāgatagarbha õpetusi.

tarkus (hn zhi), ka *teadmine, *mõistmine, konfutsianismis ja teistes hiina õpetustes üks keskseid mõisteid ja kategooriaid. Konfutsianismis on t. *inimlikkuse üheks oluliseks aspektiks, mis väljendab inimese vaimseid, intellektuaalseid omadusi. T. kuulub ka *viie püsiva nimekirja. Varajases konfutsianismis rõhutatakse t. puhul selle inimlikku külge, defineerides seda kui “inimeste mõistmist” (hn zhi ren), samuti t. seost õppimisega (hn xue).

Ingl wisdom, knowledge.

tarmukus (skr vīrya ‘tarmukus, mehisus, vaprus’; pl viriya; tb brtson ‘grus; hn jingjin; jp shōjin), budismis oluline omadus, mis seisneb laiskuse ja loiduse ületamises ning hüvestavas pingutuses püüdlemisel *virgumisele. *Mahajaanas on see üks *ületavatest toimingutest, *ületav tarmukus.

Ingl effort, energy, vigour.

tase (skr, pl bhūmi; tb sa; hn di; jp chi, ji), budismis, eriti *mahajaanas inimese vaimse arengu kirjeldamiseks kasutatav mõiste, mis väljendab *astmelise tee ideed. Teel tavalise inimese seisundist *buddhasuseni läbib inimene *bodhisattvana mitmeid t-d, mida kirjeldatakse igale t-le vastavate iseloomulike omaduste kaudu. Tuntuima t-te kirjelduse annab *Daśabhūmika-sūtra, milles räägitakse bodhisattva *kümnest tasemest.

Ingl level, stage, ground.

tathāgata vt nõndaläinu

tathāgatagarbha (skr ‘nõndaläinu üsk, nõndaläinu loode’; tb de bzhin gshegs pa’i snying po; hn rulai zang; jp nyoraizō), *mahajaanas mõiste, mis kõige üldisemalt tähendab kõikidele *olenditele sisemiselt omast võimet saada *buddhaks. T. teooria järgi on kõikidel olenditel algusest peale täielikult virgunud loomus, mis saab aga avalduda alles siis, kui seda varjutavad *meeleplekid ja muud takistused on kõrvaldatud. Senikaua on see olemas vaid avanemata võimalusena nagu loode emaihus. Erinevates tekstides ja koolkondades on t-t tõlgendatud mõnevõrra erinevalt. Ühtedes võrdsustatakse see *tühjuse kategooriaga, rõhutades, et *buddhasus ongi kõikide *seadmuste *omaoleku tühjus. Teistes räägitakse t-st kui tegelikult olemasolevast kõikeläbivast ja kõikjalviibivast olemusest. Mõlema seisukoha järgi on *kujustamine ja *mõistmine need, mis viivad t. avaldumiseni ja arenemiseni tõeliseks buddhasuseks. *Vidžnjaanavaadas mõistetakse t-t kohati *ālayavijñāna sünonüümina. T. teooria põhitekstiks on Sthiramati (6. saj) «Aardeühenduse jaotus» (skr ratnagotravibhāga). On olemas ka *mahajaana suutra Tathāgatagarbha-sūtra, mis on tervikuna säilinud ainult tiibeti- ja hiinakeelses tõlkes.

Ingl embryo of tathāgata, matrix of the tathāgata (thus-gone).

tathatā vt nõndasus

tavatõde (skr sam´vr´tisatya; tb kun rdzob bden pa; hn shisudi; jp seizokutai), *mahajaanas üks kahest tõest, mis vastandub *ülimale tõele (skr paramārthasatya). Tavatõe seisukohalt on *seadmused kui teadvustatud nähtused iseenesest olemas, neil on seega *omaolek (skr svabhāva), nad tekivad, kestavad ja kaovad. Tavatõe seisukohad lükkab ümber ülim tõde, mille kohaselt ühtegi seadmust ei ole iseenesest olemas, need on vaid konventsionaalsed hetked pidevate muutuste jadas, kus seadmused ilmuvad ainult põhjuslike seoste tõttu (*sõltuvuslik tekkimine), kuid on omaolekult tühjad ja seega ebareaalsed. Tavatõde peetakse ometi vajalikuks, et igapäevaelu olukordades toime tulla.

Ingl conventional truth, relative truth, common truth.

teadmatus (skr avidyā; pl avijjā; tb ma rig pa; hn wuming; jp mumyō), ka nõmedus, sõgedus, enamiku india õpetuste seisukohalt peamine põhjus, mis hoiab *olendeid *sansaaras. Konkreetsed t. objektid on erinevates õpetustes erinevad nagu ka t. ületamise viisid. Nt väidab *advaita, et t. tõttu ei taibata *aatmani ja *brahmani samasust. Budismis on t. kõige põhilisem *meeleplekk ning seetõttu *kannatuse ja sansaara peamine põhjus, *sõltuvusliku tekkimise ahela esimene lüli. T. tähendab eelkõige seda, et ollakse teadmatuses *nelja õilsa tõe osas ja selle osas, et kõik *seadmused on omaolekult tühjad.

Ingl ignorance, nescience, unknowing.

teadmine 1. Budismi tekstide tõlgetes skr *jñāna (pl ñāna) ja *vidyā vaste; viimase vastena on kasutatud ka ‘teadmust’. Vt ka rigpa.

2. Hiina tekstide tõlgetes *zhi vaste. Vt ka tarkus, mõistmine.

Ingl knowledge, science, comprehension, intelligence.

teadvus (skr vijñāna; pl viññān´a; tb rnam par shes pa; hn shi; jp shiki), budismis üks viiest *isiksuse koostisosast, *sõltuvusliku tekkimise ahela kolmas lüli. Kõige üldisemalt tähendab t. budismis *meele aktiivset võimet olla teadlik, mille aluseks on analüüsivõime. Sellele aspektile viitab ka sanskritikeelse mõiste vijñāna etümoloogia: see koosneb eessõnast vi (‘lahkuviiv, jaotav’) ja verbijuure jñā (‘teadma’) tuletisest. Üldise t. kõrval tehakse budismis vahet kuue *võimega (skr indriya) seotud teadvuse aspektide vahel: nägemisteadvus, kuulmisteadvus jne. *Vidžnjaanavaada koolkonnas tõsteti t. mõiste analüüsi keskmesse ja esitati kõikehõlmava t., *ālayavijñāna (skr ‘ait-teadvus’) teooria.

Ingl consciousness, mind.

teadvuse kõrgeim seisund, peamiselt budoloogias, vähemal määral ka teisi Ida õpetusi käsitlevates uurimustes kasutatav metatermin, mis tähistab neis õpetustes kirjeldatavat inimese vaimse arengu sihti ja ülimat eesmärki. Budismis ja teistes india õpetustes tähistatakse seda seisundit üldiselt negatiivse mõistega *nirvaana (‘vaibumine’), mis viitab ilmselt asjaolule, et teadvuse kõrgeimate seisundite adekvaatne positiivne kirjeldamine tundus muistsetele õpetlastele raske või isegi võimatu. *Mahajaanas, eriti *ületava mõistmise suutrates on ometi välja töötatud kindel terminoloogia teadvuse kõrgeimate seisundite erinevate aspektide kirjeldamiseks ja määratlemiseks, millest olulisemad on neli mõistet: *ületav mõistmine (skr prajñā-pāramitā), *ülim täielik virgumine (skr anuttarā samyaksambodhi), *kõikteadmine (skr sarvajñatā) ja *nõndasus (skr tathatā). Kõik need rõhutavad asjaolu, et inimese vaimne areng tähendab eelkõige tema teadvuse, teadvustamisvõime arengut kuni maksimaalse tasemeni, mis ongi tinginud selle termini kasutuselevõtu tänapäeva budoloogias.

Ingl highest state of consciousnes.

tee, peamiselt skr mõistete *caryā, pratipad ja *mārga vastena kasutatav sõna eesti keeles. T. mõiste tähendab india õpetustes üldiselt meetodite kogumit inimese vaimseks arenguks, samuti vastavat eluviisi v tegevusala. Vähemal määral on t. ka paralleelvasteks sõnale *kulg hiinakeelse sõna *dao tõlkimisel.

Ingl path, way.

Teemantsuutra (skr vajracchedikā-prajñāpāramitā-sūtra; tb rdo rje gcod pa’i mdo; hn jinkang jing; jp kongōkyō), *ületava mõistmise suutrate tsüklisse kuuluv *mahajaana suutra täispealkirjaga «Teemantvälguna lõikav ületava mõistmise suutra», mis nii Idas kui ka Läänes on saanud tuntuks lühendnimetuse T. all. T. on loodud arvatavasti 3. v 4. sajandil. Eriti populaarseks sai see Hiinas ja Kaug-Idas, millest annab tunnistust hiinakeelsete tõlgete suur arv (6) ja fakt, et juba 868 anti see välja trükituna 100 000 eksemplaris, olles nõnda ilmselt üks maailma varasemaid masstiraažis trükiseid. Vormi poolest koosneb T. Buddha *Šākjamuni ja *Subhūti vahelisest vestlusest, mis keskendub *seadmuste *tühjusele ning inimmeele vabastamisele lõplikkusele pretendeerivatest definitsioonidest ja dogmadest. Eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1975, 2005).

Ingl Diamond Sūtra.

tegu (skr karma; pl kamma; tb las; hn ye; jp ), india õpetustes üks alusmõisteid, mille järgi ei jää ükski *ihu, *jutu või *meelega tehtud tegu kunagi ilma tagajärje ehk viljata (*teovili). Populariseerivas kirjanduses väljendatakse teo ja teovilja seadust ka laensõna *karma kaudu. Halvad teod, eeskätt need, mis kahjustavad teisi *olendeid, toovad kaasa halbu tagajärgi, head teod aga häid tagajärgi (nt sündimise vastavalt halvemas või paremas olukorras). Seega on t. seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik nähtused on omavahel seotud ning millel põhineb *sansaara. Budismis on teo mõiste seotud *meeleolude (skr sam´skārās) mõistega kui t-de tegemisele sundiva komponendiga *isiksuse viie koostisosa seas. Olendid saavad aga valida, milliseid tegusid nad teevad, ja sellega määrata teovilja. Kõige paremad teod on need, mis viivad *vabanemisele (skr moks´a). Budismi järgi *buddhad ja *bodhisattvad on vabanenud t-de ja teovilja seadusest, sest nad on jõudnud *teadvuse kõrgeimasse seisundisse ning ei toimi enam teadvustamata tungide ajel, vaid üksnes kõikide *olendite hüvangut taotleva teadvustatud *kaastunde mõjul. Džainismis mõistetakse t. kui väga peent substantsi, mis tekib põhjuse ja tagajärje toimest ning määrib loomuldasa puhast *hinge (skr jīva). Tegudest vabastab *eneseohjeldamine (skr sam´vara), mis hõlmab üksinduses elamist, söögi ja keha muude vajaduste piiramist, *mõtlust ja *isetust.

Ingl karma, action, deed.

tekstiloome mehhanism, semiootika metatermin, mille budoloogias võttis kasutusele Linnart Mäll ja mis kirjeldab budismi tekstide ning budistliku *kultuuri kujunemist ja arengut, vastates tinglikult budismi mõistele *seadmuseratas (skr dharmacakra). Mõiste sisu seisneb teksti ja teadvuse seisundi vastavuse tõdemises. Lihtsustatud skeemi järgi tekkis ajaloolisel Buddha *Šākjamunil teadvuse seisund, mida hakati tähistama sõnaga *buddha e virgunu. Ta andis selle seisundi edasi tekstides, mis tekitasid sarnaseid, kuid mitte täpselt samasuguseid seisundeid kuulajate teadvuses. Need omakorda andsid neid edasi mõnevõrra teisenenud tekstidena jne. U 300 aastat pärast Buddha *parinirvaanat hakati neid tekste üles kirjutama, tänu millele need levisid laiemalt ning põhjustasid analoogiliste teadvuse seisundite tekkimise üha suuremal hulgal inimestes ja üha uute tekstide loomise. Loomulikult mõjutasid seda protsessi ka välised, mittebudistlikud kultuurimõjud ja tekstid. Osa tekste kanoniseeriti (*suutrad), kuid need jätkasid kultuuris toimimist uute tekstide (*šaastrad, kommentaarid) inspireerijatena. Budismi kontekstis võib kõiki neid tekste ja teadvuse seisundeid tõlgendada *seadmuse (skr dharma) mõiste kaudu. Tekstiloome mehhanismi mudelit saab rakendada ka teiste, mittebudistlike kultuuri- ja tekstitraditsioonide kirjeldamisel.

Tema Pühadus (ingl His Holiness), algupäraselt kristliku kirikupea tiitlina kasutatud termin, mille on üle võtnud tiibeti budistid ja eriti nende Lääne järgijad tiibeti budismi põhiliste koolkondade ja alakoolkondade pealaamade tiitlina Euroopa keeltes. Algul kasutati tiitlit Tema Pühadus ainult *dalai-laama puhul tema tiibetikeelse tiitli *gjälva rinpotše vastena. Aja jooksul on see aga Lääne keeltes saanud nii *karmapa, *Sakja tridzini, *drikung kagjü juhi drikung Tšetsang Rinpotše ja mitme teise kõrglaama poolametlikuks tiitliks. Tiibeti keeles on neil kõigil erinevad tiitlid ja erinev positsioon vaimulikus hierarhias. Tiitlit ‘Tema Pühadus’ kasutatakse ka mitme teise Ida religiooni Lääne järgijate poolt nende juhtvaimulike tiitlina.

tendai, hiina budismi *tiantai koolkonna jaapani versioon.

teostamine, mingi õpetuse kui maailmavaate ja eluviisi järgimine ja teoks tegemine, mis hõlmab nii õppimist ja uurimist kui ka *mõtlust ja *kujustamist ning rakendamist igapäevases tegevuses. Kitsamas mõttes on t. mingi konkreetse *meeleharjutuse, rituaali või *puudža harjutamine või sooritamine. Enamasti kasutatakse seda budismi kontekstis kui metaterminit või skr caryā (tb spyod; hn xing; jp gyō, ) vastet.

Ingl practice, accomplishment.

teovili (skr karmaphala; tb las ‘bras; hn yeguo; jp gōka), budismis, hinduismis ja džainismis mõiste, mis väljendab ideed, et igal *teol on tagajärg ehk vili, mis mõjutab *olendi edasisi tegusid ja üldist arengut *sansaaras. Populariseerivas kirjanduses väljendatakse teo ja teovilja seadust sageli laensõna *karma kaudu. T. ei pruugi avalduda kohe, vaid küpseda pika aja vältel ja ilmneda isegi alles järgmistes eludes. Teoviljast ei ole võimalik pääseda, kuid valides heade või halbade tegude vahel on võimalik määrata teovilja iseloomu.

Ingl result (fruit) of action or karma.

terma (tb gter ma ‘aardelisus’), tiibeti budismis, eriti *ningma koolkonnas levinud uskumuse kohaselt pühad tekstid ja reliikviad, mida *Padmasambhava ja tema järglased olevat peitnud budismi esimese laine ajal 8. saj salapaikadesse Tiibeti mägedes ja koobastes. Traditsiooni kohaselt oli peitmise põhjuseks arvamus, et nende tekstide loomise ajal ei olnud inimesed veel valmis neid mõistma, ning seepärast kodeeriti neisse sisse õige aeg, millal nad tuleb üles leida. T-de leidjateks on kõrgetasemelised vaimulikud ja *joogid, keda kutsutakse tertöniteks (tb gter ston ‘aardeosutaja’). T-de autentsus peidetud ja leitud tekstidena on juba ammu seatud kahtluse alla ka Tiibetis ning selles traditsioonis on nähtud omalaadset *tekstiloome mehhanismi, kuid neid peetakse siiski tänini eriti pühadeks ja auväärseteks tekstideks.

tetralemma (skr catus´kot´ika ‘neli piiri, neljane piiritlemine’; tb mtha’ bzhi; hn siju fenbie; jp shiku funbetsu), budistlikus loogikas kasutatav vormel, mis postuleerib neli väidet *seadmuste kohta: seadmus kas (a) on olemas; (b) ei ole olemas; (c) nii on kui ka ei ole olemas; (d) ei ole ei olemas ega olematu. Buddha ise olevat t. kujul esitatud küsimusele vastanud vaikimisega, andes sellega mõista, et tegelikult ei kehti mitte ükski vastusevariant. T. sellist lahendit on edasi arendatud *madhjamaka koolkonnas, kus seda väljendatakse *tühjuse (skr śūnyatā) mõistega. Tuntud on *Nāgārdžuna t-t ümberlükkav väide: “Ei endast, ei teistest, ei mõlemast ega kummastki ole kunagi midagi tekkinud.” Algebravõrrandi kujul väljendatuna on t. väärtuseks 0: A1=A+(-A)+[A+(-A)]+{-[A+(-A)]}=0.

theravaada (skr sthaviravāda; pl theravāda ‘vanemate koolkond’), budismi üks vanemaid koolkondi, ainus tänaseni säilinud *hinajaana koolkond. T. on levinud põhiliselt Sri Lankal, Myanmaris, Kambodžas, Tais ja Laoses, kus see on ka domineeriv koolkond. T. väidab end põlvnevat *sthaviravaadast, kuid see pole leidnud ajaloolist kinnitust. T. tunnistab pühakirjana paalikeelset *Tipit´aka’t.

tian vt taevas

tiandi vt taevasmaa

tianming vt taevatahe

tianzi vt taevapoeg

tiantai (hn; jp tendai), hiina budismi koolkond, mis tekkis 6. ja 7. saj vahetuse paiku ja sai oma nime mäe järgi Ida-Hiina rannikul tänapäeva Zhejiangi provintsis, kus asub koolkonna peaklooster. Koolkonna tegelikuks rajajaks oli *Zhiyi, kuid hiljem kinnistati talle t. kolmanda *patriarhi tiitel, kuna esimeseks patriarhiks peetakse Huiweni (surn u 550) ning teiseks viimase õpilast ja Zhiyi õpetajat Nanyue Huisid (515–577). T. peab oma aluspühakirjaks *«Lootossuutrat», mida tõlgendatakse Zhiyi seletuste ja kommentaaride valguses kui *Buddha sõna kõrgeimat väljendust. T-le on omane budismi käsitlemine hierarhiliselt järjestatud õpetuste süsteemina ning rangelt formaliseeritud *meeleharjutuste rakendamine. T. koolkond Hiinas hääbus 9. saj keskpaiku, mil budism sattus tagakiusamise alla, kuid taastati järgmisel sajandil korea munkade abil. Koreas oli koolkonna õitseaeg 12. saj lõpus, mil selle juhiks oli Ŭich’ŏn (1055–1101). Jaapanisse viisid t. õpetuse juba 8. saj hiina mungad, kuid koolkond sai *tendai nime all väga mõjukaks tänu *Saichōle, kes rajas ka selle keskuse *Kyōto lähedal Hiei mäel. Pärast tagakiusamisi 16. saj tendai mõju vähenes ning see jäi *puhta maa, *Nichireni koolkonna ja *zen’i varju.

tianxia vt taevaalune

Tiibeti surmaraamat (tb bar do thos grol ‘kuulmise läbi vabanemine vahepealsuses’), ka «Bardo thödol», tiibeti budismis, eriti *ningma koolkonnas austatud tekst, mis kirjeldab teadvuse seisundeid surma ja taassünni vahepeal e *bardos ning seda, kuidas teadvuse õige suunamise abil surma hetkel ja pärast surma on võimalik jõuda lõpliku *vabanemiseni või vähemalt soodsasse ümbersündi. Teksti autoriks peetakse *Padmasambhavat ning see olevat olnud peidetud *termana, kuni selle 14. saj leidis Karma Lingpa. Tiibeti budistid usuvad, et «Surmaraamatu» ettelugemine surijale koos vastavate rituaalide sooritamisega võib tema teadvust suunata *vabanemise või parema ümbersünni suunas. «Tiibeti surmaraamat» sai Läänes populaarseks W. Y. Evans-Wentzi (1878–1965) tõlke kaudu (1927).

Ingl Tibetan Book of the Dead, Liberation through Hearing in the Intermediate.

Tilopa (989–1069), india *mahasiddha, kelle nimi olevat pärimuse kohaselt tuletatud tema varasemast ametist seesamiseemnetest (skr tila) õli pressijana. Ta olevat olnud esimene, kes õpetas *mahāmudrā’t. T. õpilane oli *Nāropa, kes omakorda andis tema õpetused edasi tiibetlasele *Marpale. Marpa õpilased ja järeltulijad panid aluse *kagjü koolkonnale, mis peab T-t oma eelkäijaks.

Tipit´aka, *paali kaanon, budismi *theravaada koolkonna pühakiri; vt Tripit´aka.

tirthankara (skr tīrthan´´kara ‘koolmetegija’), džainismi 24 suure õpetaja nimetus, *džina sünonüüm. Neist vaid kaks viimast, *Pāršva ja *Mahāvīra, olid ajaloolised isikud, kõik varasemad on aga mütoloogilised kujud. Seepärast kujutavad ka kõikide varasemate t-de (v.a esimese, *Rišabha) elulood endast unifitseeritud legende. Neid eristab vaid kindel sümbolloom. Kõiki t-sid kirjeldatakse *kšatrijate seisusesse kuuluvate meestena, kes *vabanemise eesmärgil loobusid ilmaelust.

tīrthika (skr ‘supluse sooritaja’; pl titthiya), budismis üldmõiste, mis tähistab india mittebudistlike õpetuste järgijaid. T. on tuletatud mõistest tīrtha, mis tähendab hinduistide palverännaku sihtkohti, kus sai enamasti sooritada rituaalset puhastavat suplust jões, järves, tiigis või mõnes muus pühaks peetud veekogus.

tiyong (hn ‘keha ja rakendus’), hiina õpetustes paarismõiste, mis kõige üldisemalt tähistab substantsiaalse ja funktsionaalse alge koosolu ja lahutamatust kõikides nähtustes. Mõiste pärineb ilmselt *Xunzilt, kes väitis, et *musttuhanded on küll erineva kehakujuga (hn ti), kuid ometi rakendatavad (hn yong). Wang Bi (226–249) andis mõistele t. abstraktsema filosoofilise tähenduse, seostades selle esimese poolega *kulgu ja olematust (hn wu) kui tunnetamatut alust e ‘keha’ (hn ti), teise poolega aga olemasolevaid asju (hn youwu) kui esimese tunnetatavaid ‘rakendusi’ (hn yong). See lähenemine mõjutas tugevasti hilisemaid *neokonfutsianismi ja hiina budismi *huayan’i koolkonna *olemuse (hn li) ja nähtuse (hn shi) mõistetel põhinevaid õpetusi.

Ingl essence and attribute.

toime (hn xing), ka tegevus, tegutsemine, teostamine, hiina õpetustes mõiste, mis tähistab välist aktiivsust. Mõnikord esineb see *teadmise (hn zhi) paarismõistena. Hiina natuurfilosoofias on sama sõna ja kirjamärk *ürgolluse tähiseks (*viis toimet), hiina budismis aga *caryā, samuti *meeleolude (skr sam´skārās) tõlkevasteks.

Ingl action, activity.

toimimatus (hn wuwei), taoismi keskseid mõisteid, mis kõige üldisemalt tähendab seda, et inimene ei sekku oma tegevusega asjade loomulikku *kulgu ega püüa seda muuta. T. ei tähenda tegevusetust, vaid toimimist kooskõlas kuluga. *«Daodejingis» kasutatakse selle mõtte edasiandmiseks sageli väljendit “toimi toimimata” (hn wei wuwei), mida suudab ainult *õnnis. Konfutsianismis kohaldati t-e mõistet peamiselt riigi valitsejale, kes ei peaks isiklikult sekkuma ühiskonna ja inimeste asjadesse, vaid valitsema isikliku eeskuju ja autoriteedi varal, seega passiivselt e toimimata.

Ingl non-activity, non-action.

tong vt ühtsus

tongo vt äkiline virgumine

Trājastrinša (skr trāyastrim´śa; pl tāvatim´sa ‘kolmekümne kolmeline’), hinduismis ja budismis üks taevaid, kolmekümne kolme jumala vald. Budismi mütoloogias on T. üks kuuest madalamast *devaloka’st, kuuludes *ihade valda (skr kāmadhātu). See asub *Meru mäel *nelja suure valitseja ja *maailmakaitsjate valdade kohal. T. peajumal on *Šakra. Legendi järgi olevat *Šākjamuni T-t külastanud ja õpetanud kolm kuud *seadmust oma emale, kes seal ümber sündis.

trigramm (hn gua ‘kolmikmärk’), *«Muutuste raamatus» kolmest joonest koosnevate graafiliste märkide nimetus, mis pärinevad iidsest ennustustraditsioonist. T-des kasutatakse kaht liiki jooni, pidevaid ja katkestatuid, mille kolmekaupa kombineerimisel saadakse kokku kaheksa kolmikmärki (hn bagua). Pidev joon sümboliseerib yang-alget, katkendlik joon yin-alget (*vari ja valgus), nende kombinatsioonid aga looduse põhivägesid, mis vanahiina natuurfilosoofias moodustavad universumi kirjeldamise ja liigendamise aluse. «Muutuste raamatus» on t-e omavahel kombineerides saadud 64 *heksagrammi e kuuikmärki, mis annavad võimaluse universumi ja inimese seisundite veelgi peenemaks määratlemiseks.

Ingl trigrams.

trikāya vt kolm ihu

trilaks´an´a (skr ‘kolm tunnust’; pl tilakkhana; tb mtshan nyid gsum; hn sanfayin; jp sanbōin), budismis kõikidele *kokkupandud (skr sam´skr´ta) *seadmustele omased kolm iseloomulikku tunnusmärki: *isetus (skr anātman), *püsitus (skr anitya) ja *kannatus (skr duh´kha).

triloka vt kolmikilm

Tripit´aka (skr ‘kolm korvi, kolmikkorv’; pl tipit´aka; tb sde snod gsum; hn sanzang; jp sanzō), budismi pühakirja kogu, mis koosneb kolmest osast: *Vinayapit´aka, *Sūtrapit´aka ja *Abhidharmapit´aka. Pärimuse järgi koostati neist esimesed kaks Buddha õpetuste põhjal juba esimesel *budismi suurkogul *Rādžagrihas, mis toimus peagi pärast Buddha *parinirvaanat, Abhidharmapit´aka lisati aga hiljem. Kirjaliku traditsiooni ilmudes oli igal budismi koolkonnal Indias oma T. versioon, kirja pandud kas *sanskriti või *paali keeles ja tõenäoliselt veel mõnes *praakritis. Tänapäeval on tervikuna säilinud ainult *theravaada koolkonna paalikeelne *Tipit´aka, kuna aga teistest, peamiselt sanskritikeelsetest, on säilinud ainult fragmendid. Suur osa neist, peamiselt *sarvastivaada koolkonna tekstid, on aga meieni jõudnud hiina- ja tiibetikeelsete tõlgetena. Kui varajased koolkonnad pidasid pühakirja lõpetatuks ja kindlalt fikseerituks, siis *mahajaana koolkonnad lisasid sellesse üha uusi tekste, nii *suutraid (*mahajaana suutrate kujul) kui ka *šaastraid ja *tantraid. Nii Tiibetis kui ka Hiinas säilitati *mahajaanale omane pühakirjakogude avatus ning kaanonisse lülitati ajast aega nii uusi India mahajaana tekste kui ka oma õpetlaste kommentaare ja uurimusi. Nad ei säilitanud aga algupärasele India pühakirjale omast kolmeosalist struktuuri, kuigi ka Hiina kaanonit nimetatakse mõnikord Hiina T-ks.

triratna vt kolm kalliskivi

trisvabhāva vt kolm omaolekut

triśaran´a vt kolm kaitset

tr´s´n´ā vt janu

Tsongkhapa (tb tsong kha pa, 1357–1419), ka Tsongkhapa Losang Drakpa (tb tsong kha pa blo bzang grags pa), tiibeti budismi *geluki koolkonna rajaja, suur budismi reformaator ja paljude teoste autor. Ta sündis Põhja-Tiibetis Amdos, paigas nimega Mägisibulate Org, millest on tuletatud ka tema nimi T. Ta õppis nooruses erinevate koolkondade õpetajate juures. Külastades paljusid kloostreid, leidis T., et algupärane puhas India päritolu budism on Tiibetis mitmes mõttes alla käinud. Seepärast rajas ta koos oma õpilastega uue koolkonna, mille liikmeid hakati kutsuma ‘vooruslikeks’ (tb dge lugs pa). T. süstematiseeris ja taastas õpetusi ja rituaale ning kehtestas oma koolkonnas varasema *kadami koolkonna eeskujul kloostrikorra, mis põhines rangel *vinajal. T-t peetakse Tiibetis üheks kõigi aegade suurimaks õpetlaseks, kes oli ühtviisi kõrgel tasemel nii *suutrate, *šaastrate, *tantrate kui ka *meeleharjutuste valdkonnas. Tema kogutud teosed hõlmavad 12 köidet; olulisemad teosed on «Suur tee astmete esitus» (tb *lam rim chen mo), «Suur mantra astmete esitus» (tb sngags rim chen mo) ning *joogatšaara ja *madhjamaka õpetusi käsilev «Hüva õpetuse tuum» (tb legs bshad snying po). Tiibetlased peavad T-d *Mandžušrī kehastuseks. T. õpilastest sai alguse *dalai-laamade ja *pantšen-laamade institutsioon.

tšaarvaka vt lokaajata

tšaitja (skr caitya ‘pühapaik’; pl cetiya; tb mchod rten; hn zhiti; jp shitai), budismis algupäraselt Buddha või mõne teise auväärse isiku säilmete hoidmiseks ja nende kummardamiseks rajatud ehitis või ehitiste kompleks. Laiemas tähenduses tähistab t. templit või kultuskohta üldse, kuna säilmete hoidmiseks püstitatud ehitise tähiseks kitsamas mõttes sai *stuupa. Erilisteks kohtadeks budistide jaoks on neli suurt pühapaika (skr mahācaitya): Buddha sünnipaik *Lumbinī, virgumispaik *Bodhgayā, esimese jutluse paik *Sārnāth ja *parinirvaana paik *Kušinagara.

tšakra (skr cakra ‘ratas’; pl cakka; tb mkhor lo; hn lun; jp rin), india õpetustes ringi, ringliikumist ja tsüklilisust tähistav mõiste ja sümbol. Budismis sümboliseerib t. eeskätt Buddha õpetust e *seadmust *seadmuseratta (skr dharmacakra) kujul. Nõnda kannab Buddha esimest jutlust kajastav *suutra pealkirja *«Seadmuseratta käimapanemine» (skr dharmacakrapravartana). Budismis on t. ka seadmust kaitsva ja levitava maailmavalitseja *tšakravartini atribuudiks ja üks nn kaheksast õnnetoovast sümbolist; ülejäänud seitse on merikarp (skr śan´´kha), vihmavari (skr chattra), lipp (skr dhvaja), kala (skr matsya), *lootos (skr padma), sõlm (skr śrīvatsa) ja vaas (skr kalaśa). India meditsiinis nimetatakse t-teks inimkeha vertikaalteljel asuvaid bioenergeetilisi keskusi e sõlmpunkte, mida mõnes hinduismi süsteemis on seitse, budismis aga üldiselt viis.

tšakravartin (skr cakravartin ‘rattapööraja’), nii budismis kui ka džainismis piiramatu võimuga kuningas, maailmavalitseja, kelle vankri rattad veerevad kõikjale ilma takistusteta (siit nimetus t.). Budismis on t. ideaalne valitseja, kes seab kogu maailmas jalule õiglase valitsemise. T-id sünnivad nendel ajastutel, mil maailma ei ilmu ühtegi *buddhat. Nagu buddhadele, on ka nendele omased *suurmehe tunnused (skr mahāpurus´alaks´an´a) ja nende sündimisega kaasnevad samasugused imed nagu buddhade sündimisega. Ka Buddhat on nimetatud t-iks, kuna tema õpetuse levikul pole samuti piire. T-it kui ideaalvalitsejat on nähtud mitmes konkreetses maises valitsejas, eelkõige *Ašokas.

tšörten (tb mchod rten), tiibeti stiilis *stuupa.

Tzu Chi Fond (hn ciji jijinhui; ingl Tzu Chi Foundation), 1966 Taiwanil budistliku nunna Cheng-yeni (Zhengyan, 1937–) rajatud budistlik abi- ja heategevusorganisatsioon. Fondi nime moodustavad sõnad ci ja ji on hiina budismi mõisted, mis tähendavad vastavalt *sõbralikkust ja abistamist.

Lähtudes *kaastunde kui budismi ülima väärtuse põhimõttest, on Tzu Chi Fond oma praktilisteks eesmärkideks seadnud vaeste ja ühiskonna heidikute abistamise, tasuta tervishoiu ja looduskatastroofide ohvrite abi. Olulisel kohal fondi tegevuses on ka kultuuri- ja haridustöö. Taiwanil on Tzu Chi Fond loonud tugeva organisatsiooni haiglate ja päästeabi keskuste võrgustikuga. Alates 1985 on fondi tegevus laienenud ka teistesse maadesse. Praeguseks on Tzu Chi Fond tegev enam kui 50 riigis.

tummo (tb gtum mo; skr can´d´ālī), ka tumo, *vadžrajaanas *kujustamise viis, mis seisneb füüsilise soojuse tekitamises hingamisharjutuste ning erinevate kehaosade kontrollimise abil. Harjutuse üheks osaks on päikese kujustamine oma ihus. T. on ka üks *Nāropa kuuest seadmusest.

tunne (skr, pl vedanā; tb tshor ba; hn shou; jp ju), budismis teine viiest *isiksuse koostisosast ja seitsmes lüli *sõltuvusliku tekkimise ahelas. Tunne hõlmab kolme liiki kogemusi: meeldivaid, neutraalseid ja ebameeldivaid. Vastavalt kuuele *võimele (skr indriya) on tundeid kuut liiki.

Ingl feeling, sensation.

tunnus vt märk

Tušita (skr tus´ita ‘rahuldav, rõõmuküllane’), budismi mütoloogias neljas kuuest madalamast *devaloka’st. Jumalate elu T-s kestab neli tuhat aastat, kusjuures üks päev seal vastab neljasajale maapealsele aastale. T-s veedavad *bodhisattvad oma eelviimase elu enne seda, kui laskuvad maa peale ning saavad *buddhaks. Kui *Šākjamuni laskus T-st inimeste maailma, pani ta oma krooni järgmise, tuleviku buddha *Maitreja pähe, kes praegu kuulutab seal jumalatele *seadmust ning ootab aega maa peale laskumiseks.

tõde (skr satya; pl sacca; tb bden pa; hn di; jp tai), india õpetustes üldmõiste, mis tähistab tõde, õiget arusaamist, õigust ja õiglust. Budismi *madhjamaka koolkonnas räägitakse kahest tõest (skr satyadvaya), milleks on *tavatõde (skr sam´vr´tisatya) ja *ülim tõde (skr paramārthasatya).

tõeline inimene (hn zhenren), taoismis, eelkõige *Zhuangzi raamatus üks ideaalinimest tähistavatest mõistetest. Tõelisele inimesele on omane ‘tõelus’ (hn zhen), st loodusliku (taevaliku) ja inimliku piiride mõistmine ning sellekohane toimimine. Tõelise inimese kirjeldused tekstides langevad suures osas kokku *õndsa kirjeldustega.

tõotus (skr pran´idhāna; tb smon lam; hn yuan; jp gan), ka veendumus, *mahajaanas bodhisattvateele asunud inimese kindel otsus hakata tegutsema kõikide *olendite hüvanguks, loobudes või edasi lükates iseenese *nirvaanasse vaibumist. Selline otsus ja veendumus väljendub tõotuses niimoodi toimida. *Daśabhūmika-sūtra’s kuulub t. kümne *ületava toimingu hulka ja vastab *bodhisattva kaheksandale *tasemele, milleks on ‘hüva mõte’ (skr sādhumatī). Paljudes *mahajaana suutrates räägitakse tõotusest kui bodhisattvate tegevuse peamisest alusest ning esitatakse bodhisattvatõotuse erinevaid sõnastusi. Üks varasemaid ja tuntumaid bodhisattva tõotuse tekste on *Gan´d´avyūha-sūtra’sse kuuluv 60 salmist koosnev «Samantabhadra teostuse tõotus» (skr samantabhadra-caryā-pran´idhāna). Bodhisattva tõotusi on ka *«Bodhitšarjāvatāras», eriti selle III pt. Eesti keeles on Linnart Mälli tõlkes ilmunud bodhisattvatõotus Vayradhvara-sūtra’st (1989).

Ingl vow, aspiration.

tühjus (skr śūnyatā; pl suññatā; tb stong pa nyid; hn kong; jp ), budismi filosoofia keskseid mõisteid, eriti oluline *ületava mõistmise *suutrates ja *madhjamaka tekstides. T. mõistet rõhutavaid ja seda seletavaid õpetusi nimetatakse *šuunjavaadaks. Eelkõige tähendab t. kõikide *seadmuste püsiva *omaoleku puudumist, mida võib tõlgendada kui kõikide mõistete, väidete ja seisukohtade, aga ka tajude ja *teadvuse seisundite suhtelisust ja sõltuvust kontekstist. Seda esitab nt *«Südasuutra» väide, et “kõik seadmused on märgistatud tühjusega” (skr sarvadharmāh´ śūnyatālaks´an´āh´). Budismi kontekstis ei ole õige pidada t-t ontoloogilise olematuse väljenduseks ega nihilismi õpetuseks. See on *teadvuse kõrgeima seisundi võime ja omadus käsitleda tegelikkust ning selle tunnetamise piire võimalikult avatuna. T-e mõiste mõjul leiutati India matemaatikas u 3. saj *null.

Ingl emptyness, voidness.

tülku (tb sprul sku ‘taaskehastunu’), ka tulku, tiibeti budismis ühelt poolt üldmõiste, Buddha *maise ihu (skr nirmān´akāya) tiibetikeelne vaste; teiselt poolt spetsiifiline mõiste, mis tähistab nn ümbersündinud *laamasid, koolkondade juhtide, kloostrite pealaamade ja õpetusliinide institutsioonide jätkajaid. Sageli esineb sõna t. selliste laamade nime osana. Vt ka avataara, kehastumine, ümbersünd.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht