V

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

vaade (skr dr´s´t´i; pl dit´t´hi; tb lta; hn jian; jp ken), budismis eelkõige vaated ja seisukohad, mis on seotud budismiväliste õpetustega. Kõige vääramaks ja raskemini kõrvaldatavamaks peetakse vaadet, mille kohaselt *ise (skr ātman) on tegelikult olemas. Põhimõtteliselt on aga kõik vaated väärad, kuna ükskõik missugusest vaatest kinnihoidmine takistab *virgumist. Seetõttu peaks edasijõudnud budist loobuma kõikidest vaadetest.

Ingl sight, view, opinion.

vabanemine (skr moks´a, vimoks´a, mukti; pl mokkha, vimokkha, mutti; tb grol ba, thar pa; hn jie, jietuo; jp ge, gedatsu), india õpetustes oluline mõiste, mis tähistab vaimse tee ülimat eesmärki – vabanemist *sansaarast. Vabanemiseni jõutakse askeesi, *meeleharjutuste, *jooga jms abil. Hinduismi traditsioonis on v. neljas ja kõrgeim inimese *neljast elusihist. Džainismis tähendab see eelkõige vabanemist *teoviljadest, olles seega teeks *virgumiseni.

Ingl liberation.

vadžra (skr vajra; tb rdo rje; hn jingang; jp kongō), vanaindia mütoloogias algupäraselt *veedade jumala *Indra välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike. V. ise oli aga purustamatu. Hiljem, selleks, et rõhutada purustamatuse aspekti, hakkas v. tähendama ka teemanti. V. on oluline sümbol budismis, väljendades *virgumise purustamatut ja hävimatut loomust. V. sümboolika on keskne *vadžrajaanas, mille nimetus on sellest tuletatud. Konkreetse sümbolina esineb v. erilise kahe poolega saua kujul, millel on kummalgi pool üks, kolm, viis või üheksa haru ja keskel käepide. See on paljude *buddhade, *bodhisattvate ja *idamite atribuudiks, sageli on v. paaris kellukesega (skr ghan´t´ā; tb dril bu), mille käepide sarnaneb vadžrale. V. sümboliseerib aktiivsust, mehelikkust, *kaastunnet ja *vahendeid (skr upāya), kelluke aga passiivsust, naiselikkust ja *mõistmist (skr prajñā). Tiibeti budismis tuntakse v-t *dordže nime all.

Vadžradhara (skr vajradhara ‘vadžrahoidja’; tb rdo rje ‘chang), *vadžrajaana mütoloogias *buddha, kes sümboliseerib kahesuse ületamist ja tõelise *virgumise vahetut alust. Tiibeti budismis peetakse teda *ürgbuddhaks. Ikonograafias istub tumesinise kehaga V. ristijalu kas üksi või koos oma *pradžnja Pradžnjāpāramitāga ning hoiab paremas käes *vadžrat ja vasemas käes kellukest. Vadžrajaanas usutakse, et kõrgele tasemele jõudnud *joogi võib saada õpetusi ja juhiseid otse V-lt. Nt olevat india *mahasiddha *Tilopa saanud temalt *mahāmudrā õpetuse.

vadžrajaana (skr vajrayāna ‘vadžrasõiduk, teemantsõiduk, teemantvälgu sõiduk’; tb rdo rje theg pa; hn mizong, jingangdingzong; jp misshū, kongōchōshū), tantristlik budism, mis kujunes Indias I at teisel poolel ning sai hiljem domineerivaks tiibeti budismis, kuid on esindatud ka hiina ja jaapani budismis (vastalt zhenyan’i ja *shingon’i koolkonnad). V. pühakirjaks on *tantrad. Selle õpetus lähtub *mahajaanast, kuid rõhutab erilisi kujustamisviise, kus kasutatakse palju antropomorfseid sümboleid e *idameid. V. pooldajad väidavad, et see on kiireim ja efektiivseim tee *virgumiseni jõudmiseks. Vt ka sissejuhatav artikkel.

Vadžrakīla (skr vajrakīla ‘vadžrakiil, vadžrateravik’; tb rdo rje phur ba), *vadžrajaanas raevukas *idam, kelle atribuudiks on kolmnurkse kiiluga pistoda. V. *kujustamine on eriti levinud tiibeti budismi *ningma koolkonnas ja selle olevat Tiibetisse toonud *Padmasambhava.

Vadžrapāni (skr vajrapān´i ‘vadžrakäsi’; tb phyag na rdo rje), *mahajaanas ja *vadžrajaanas üks kaheksast suurest *bodhisattvast. Vadžrajaanas on ta ka *buddha ja *idam ning *Avalokitešvara ja *Mandžušrī kõrval tähtsaim bodhisattva, kes esindab buddha *Akšobhjat. Ta sümboliseerib väge, millega hävitab *teadmatust ja väärvaateid. Ikonograafias on V-t enamasti kujutatud raevukal kujul: tal on tumesinine keha, pikad juuksed ja vöö ümber seotud tiigrinahk; seistes hoiab ta paremas ülestõstetud käes *vadžrat.

Vadžrasattva (skr vajrasattva ‘vadžraolend’; tb rdo rje sems dpa’), *vadžrajaanas tähtsamaid *buddhasid ja *idameid, *meele puhtuse ja *meeleplekkidest vabanemise sümbol. Mõnikord samastatakse V. *Vadžradharaga. V. kehastab üheaegselt kõiki *dhjaanibuddhasid; tema valge värvus sümboliseerib nende värvuste sulamit. Ikonograafias kujutatakse teda ristijalu istumas, *vadžrat hoidev parem käsi asub südame kohal ja kellukest hoidev vasak käsi süles; sageli on ta koos oma *pradžnja Vadžrasattvātmikā (skr vajrasattvātmikā) või Ghantāpanīga (skr ghan´t´āpanī). Tiibeti budismis on olulisel kohal V. 100-silbiline mantra, mida noviitsid peavad *ngöndrot sooritades lausuma sada tuhat korda.

vahend (skr, pl upāya; tb thabs; hn fangbian; jp hōben), budismis, eriti *mahajaanas oluline mõiste. V. tähendab eeskätt *kaastunnet. V. on kümnest *ületavast toimingust seitsmes ja vastab seitsmendale bodhisattva tasemele, mille nimeks on “kaugele jõudmine”. Vt ka vahendite valdamine.

Ingl means.

vahendite valdamine (skr upāyakauśalya; pl upāyakosalla; tb thabs la mkhas pa; hn fangbian; jp hōben), ka ‘tarkus v vilumus vahendite valdamisel, oskus vahendeid valida’, budismis, eriti *mahajaanas *bodhisattvaid iseloomustav võime. V. olulisusest kirjutavad Upāyakauśalaya-sūtra, *«Lootossuutra», *Vimalakīrtinirdeśa-sūtra ja mitmed teised *mahajaana suutrad. Kuna inimesed pole tihti küpsed kõrgemat õpetust vastu võtma, siis annab v. erinevaid võimalusi õpilase õigele teele juhtimiseks. Kui järgitakse suure *kaastunde ideaali, siis võib v. hõlmata isegi tavamõistes ebakõlbelisi tegusid. Lähtuda tuleb konkreetsest situatsioonist ja inimesest, mitte aga dogmaatilistest seisukohtadest. Samuti võib v. kohaselt pidada Buddha õpetuseks mistahes teksti, filosoofiat või distsipliini e *vaadet, kui see aitab kaasa *virgumisele. V. kontseptsioon ja rakendus muutus eriti oluliseks budismi levimisel india kultuurikontekstist väljapoole, mil budism pidi kohanema uute oludega ja rakendama erinevaid meetodeid. V. õpetust on rakendatud ka uute ideede juurutamise põhjendamiseks.

Ingl skillful means, skill in means.

vahepealsus (skr antarābhāva; tb bar do), *mahajaanas ja *vadžrajaanas surma ja taassünni vaheline seisund. Põhjalikumalt on v. kirjeldused ja nende kasutamisjuhised *meeleharjutustes välja töötatud tiibeti budismis, eriti *«Tiibeti surmaraamatu» traditsioonis.

Ingl intermediate state.

vaibhaašika (skr vaibhāśika ‘erinevate jaotuste koolkond’), *hinajaana koolkond, mis oli meie ajaarvamise esimestel sajanditel levinud peamiselt *Gandhāras ja Kašmiris. V-t peetakse *sautraantika kõrval *sarvastivaada harukoolkonnaks. V. nimi tuleneb teosest «Suur jaotusteraamat» (skr mahāvibhās´ā), mis oli tollal levinud erinevate *abhidharma teooriate kokkuvõtteks. Budismi traditsiooni kohaselt koostati Mahāvibhās´ā neljandaks *budismi suurkoguks, mis toimus u 100 m.a.j. Selle sanskritikeelne algtekst ei ole säilinud, kuid teost on palju viidatud teistes india budismi tekstides; sellest on olemas kaks hiinakeelset tõlget.

vaikne valgustus (hn mozhao; jp mokushō), *chan’i e *zen’i *meeleharjutus, mis seisneb istuvas mõtlusasendis (hn zuochan; jp *zazen) toimuvas vaikses süvenenud enesevaatluses. See hõlmab budismi meeleharjutuste kaht traditsioonilist aspekti: ‘vaikust’ (hn mo) samastatakse *meelerahuga (skr śamatha; hn zhi), ‘valgustust’ (hn zhao) aga *analüüsiva vaatlusega (skr vipaśyanā; hn guan). V. harjutustes käsitletakse mõlemat ühe ja sama protsessi lahutamatute osadena. Keskendumine objektile, milleks võib olla hingamine, oma keha, *meeleolud või mõni muu *seadmus, tähendab ühtlasi ka selle üksikasjalikku uurimist ja analüüsi; üks toetub teisele ja vastupidi. Pikaajalise v. harjutamise tulemusel vabaneb meel ahistavatest sundmõtetest ja *meeleplekkidest ning kaob tunnetuspiir enese ja teiste ning ümbritseva maailma vahel. See süvendab *kaastunnet ja *mõistmist. Ideaalis viib see *virgumiseni. Chan’i traditsioonis seostatakse v. meetodit rohkem *caodong’i (jp sōtō) koolkonnaga, kuna *linji (jp rinzai) koolkonnas pannakse enam rõhku *gongan’i (jp koan) ja *huatou (jp wato) harjutustele.

Ingl silent illumination.

Vairotšana (skr vairocana ‘hiilgus, valguseallikas’; tb rnam par snang mdzad; hn piluzhena, dari; jp biroshana, dainichi), ka Mahāvairotšana (skr mahāvairocana ‘suur valguseallikas’), *mahajaanas ja *vadžrajaanas üks *buddhadest. India mütoloogias oli nimi V. algselt seotud päikesega; mahajaanas sai see aga kõikehõlmava *buddhasuse sümboliks ja personifikatsiooniks, mis päikesevalgusena toidab ja kasvatab kõike ning jõuab kõikjale. V. kultus hakkas laiemalt levima I at keskpaiku, kuid juba märksa varasemates *Avatam´saka tsükli suutrates, nt *Gan´d´avyūha-sūtras, esineb ta kohati tähtsaima buddhana, tõrjudes tahaplaanile isegi *Šākjamuni. V. kultuse olulisim tekst on Mahāvairocana-sūtra (7. saj). Vadžrajaanas on V. üks *dhjaanibuddhadest. Ta asub *mandala keskel või idas, on *tathāgata perekonna pea, tema *bodhisattva on *Samantabhadra ja *pradžnja Vadžradhātvīšvarī (skr vajradhātvīśvarī). Ikonograafias kujutatakse V-t valge kehaga, ta istub ristijalu traditsioonilises buddha-asendis ja hoiab käes *seadmuseratast. Hilisemates tiibeti ning hiina ja kaug-ida budismi vooludes sai V. *seadmuseihu ning kõige olemasoleva kui buddhasuse väljenduse sümboliks-kehastuseks, ülimaks *ürgbuddhaks.

Vaišālī (skr vaiśālī; pl vesāli), Vana-India Litšavi (skr licchavi) vabariigi pealinn. Asus tänapäeva Bihari osariigi põhjaosas. V-s sündis *Mahāvīra ja seal viibis tihti Buddha *Šākjamuni, kelle mitmed jutlused on seal ette kantud. Seal toimub nt *Vimalakīrtinirdeśa-sūtra tegevus. V-s toimus u 100 aastat pärast Buddha *parinirvaanat teine *budismi suurkogu.

vaiśāradya vt veendumus

vaišešika (skr vaiśes´ika), üks hinduismi klassikalisest *kuuest koolkonnast e *daršanast. V. järgi koosnevad kõik materiaalsed objektid aatomitest, mille kombinatsioonidest moodustuvad erinevad ained. Kuid universumit valitseb *seadmus, mida mõistetakse vaimse printsiibina. V. tuntuim esindaja on 3. saj elanud Kanāda, kes on kirjutanud v. põhiteose Vaiśes´ika-sūtra. 11. sajandiks sulas v. aga lõplikult ühte *njaajaga ja neist sai üks koolkond.

vaišja (skr vaiśya), india traditsioonilises ühiskonnakorralduses kolmas *seisus, kuhu kuuluvad ühiskonna materiaalsete hüvede tootjad: kaupmehed, käsitöölised, maaomanikud ja jõukad talupojad. V-d on *kakskordsündinute madalaim seisus. Hinduismi mütoloogia järgi tekkisid v-d ürgmehe *puruša reitest ja puusadest.

Vajracchedikā-prajñāpāramitā-sūtra vt Teemantsuutra

vald (skr dhātu; tb khams; hn jie; jp kai), ka sfäär, ollus. *Abhidharmas tähendab v. taju ja teadvuse 18 valdkonda, mis on jaotatud kolmeks rühmaks: *võimed (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, puudutamine ja meel), *võimete vallad (nähtavad kujud, helid, lõhnad, maitsed, puudutatavad objektid ja *seadmused) ning neile vastavad *teadvuse alajaotused. *Mahajaanas tähendab v. ka *kolmikilma valdkondi ja laiemalt üldse erinevaid sfääre või olemasoluvorme, nt *ihade vald (skr kāmadhātu), *maailmavald (skr lokadhātu), buddha vald (skr buddhadhātu), *seadmusevald (skr dharmadhātu) jm.

Ingl base, element, realm.

valgustumine, *teadvuse kõrgeimat seisundit või selleni jõudmise protsessi tähistavate mõistete, nagu *virgumine (skr bodhi), *satori (hn wu), ebatäpne vaste, mida eesti keeles tihti tarvitatakse inglise jt Euroopa keelte mõjul. Budismis on küll kasutatud tähenduslikult valgusega seotud sõnu, nt on tuntud mõiste ‘valgustatus’ (skr prabhākarī), kuid see tähistab *bodhisattva kolmandat *taset. Vt ka kirgastumine.

Ingl enlightenment.

Vārānasī (skr vārān´asī), ka Kāšī, Benares, linn Indias Uttar Pradeshi osariigis Gangese vasakul kaldal. Ühena seitsmest hinduistide pühast linnast on V. tähtis palverännakute sihtpunkt, kus sooritatakse puhastavaid suplusi ja põletatakse surnuid, kelle tuhk heidetakse Gangesesse. Seal asub arvukalt pühamuid, teiste seas ka üks kuulsamaid *Šiva templeid. V-t peetakse üheks vanemaks pidevalt asustatud linnaks maailmas. V. on olnud läbi sajandite hinduismi kultuuri- ja hariduselu keskus. Buddha *Šākjamuni pidas V. lähedal *Sārnāthis oma esimese jutluse.

vari ja valgus (hn yinyang), hiina õpetustes üks olulisemaid paarismõisteid, mis väljendab looduse ja ühiskonna kõikide nähtuste ühtsust kahesuses. Vastavad sõnad ja kirjamärgid on algupäraselt tähistanud mäe varju- ja päikesepoolset külge ning tähendavad tavakeeles ka tänapäeval pilves ja päikesepaistelist ilma. Sõdivate riikide ajastu (475–221 e.m.a) koolkondade tekstides ilmuvad need esmakordselt natuurfilosoofia vastandpooluseid tähistavate mõistetena. Vari (hn yin) ühendab endas tumeduse, passiivsuse, naiselikkuse jms ning valgus (hn yang) heleduse, aktiivsuse, mehelikkuse jms tähendused. Vari domineerib nähtustes nagu maa, vesi, öö, kuu, naine, alam(-ametnik), rahvas; valgus aga vastandnähtustes nagu taevas, tuli, päev, päike, mees, ülem(-ametnik), valitseja. Varju ja valgust ei mõisteta antagonistlike teineteist välistavate vastandite, vaid dünaamiliselt kooseksisteerivate, vastastikku teineteist tingivate ja hoidvate kategooriatena; kõik nähtused toimivad kummagi vahelduva kasvu ja kahanemise pidevas kulus. Vari ja valgus on ühendatud *ülima piiri (hn taiji) mõistes, mille kujundlik sümbol koondab mõlemad ühte ringi, kus nad on eraldatud lainekujulise joonega ning kummaski sisaldub osake teisest. *«Muutuste raamatus» kujutatakse neid vastavalt katkestatud ja pideva joonega, mida kolmekaupa kombineerides saadakse kaheksa *trigrammi ja kuuskümmend neli *heksagrammi.

varna vt seisus

Varuna (skr varun´a), hinduismi mütoloogias *veedade tähtsamaid jumalaid, maailmakorra ja inimsaatuste hoidja. V. On seotud taevaga, eriti taevaste vetega, samuti ookeani ja jõgedega. V. on hea ja kurja jumal, kes mõistab õigust inimeste vahel. Ta esineb paaris oma venna *Mitraga ja tema naisvasteks on veinijumalanna Vārunī (skr vārun´ī). Hilisemas mütoloogias V. tähtsus vähenes ja ta muutus eeskätt surmajumalaks.

Vasubandhu (u 330–400), Loode-Indiast *Gandhārast pärit budistlik *munk ja õpetlane. V. rajas koos oma vanema venna *Asangaga *joogatšaara e vidžnjaanavaada koolkonna. Algul olevat V. olnud *sarvastivaada järgija, mille seisukohalt ta koostas mõjuka *abhidharma kokkuvõtte *Abhidharmakośa. Hiljem lisas ta sellele *sautraantika seisukohtadelt lähtuva kriitilise kommentaari Abhidharmakośabhās´ya. Asanga mõjul pöördus V. *mahajaanasse ning kirjutas mitu joogatšaara mõjukat teksti nagu «Kakskümmend värssi» (skr vim´śatikā), «Kolmkümmend värssi» (skr trim´śatikā) ning «Keskmise ja äärmuste jagamise seletus» (skr madhyāntavibhāgabhās´ya).

vedaanta (skr vedānta ‘veedade lõpp’), *veedade autoriteeti tunnistava hinduistliku filosoofia peasuund, üks *kuuest koolkonnast e *daršanast. V. ideid väljendavad *upanišadid, *«Bhagavadgītā» ja Bādarājana Brahmasūtra. Nendele teostele on paljud india õpetlased hiljem kirjutanud hulgaliselt kommentaare. Tuntuim v. alakoolkond on advaita-vedaanta e *advaita.

vedanā vt tunne

veedad (skr veda ‘teadmine’), hinduismi kõige varasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet. V. on *šruti kirjanduse alustekstid ja veedakirjanduse hulka kuuluvad ka nende edasiarendused ja kommentaarid, *braahmanad, *aranjakad ja *upanišadid. V. jagunevad neljaks hümnide kogumikuks (skr sam´hitā), mis on loodud vanimas indoaarja keeles, nn veedade keeles. Nende täpne tekkimisaeg pole teada. Veedadest vanim, «Rigveeda» (skr r´gveda ‘hümnide veeda’) pärineb ilmselt ajavahemikust 1500–1200 e.m.a ja koosneb 1028 hümnist (skr r´j), mis on pühendatud erinevatele jumalatele ja mille loojateks peetakse muistseid *rišisid. Neljandik «Rigveeda» hümnidest on pühendatud *Indrale, samuti on palju hümne pühendatud *Agnile. Vanuselt teiseks peetakse «Jadžurveedat» (skr yajurveda ‘loitsude veeda’), mis koosneb preestrite poolt ohvrirituaalidel kasutatud loitsudest ja lausumistest. Kolmas on «Saamaveeda» (skr sāmaveda ‘viiside veeda’), mille tekstid langevad suures osas kokku «Rigveeda» omadega, mis on aga eraldi koostatud selleks, et talletada selle hümnide meloodiad. Neljas veeda on «Atharvaveeda» (skr atharvaveda ‘atharvan-preestrite veeda’), mis koosneb erinevatest hümnidest, loitsudest ja manamistest ning tekkis teistest hiljem. Veedade retsiteerimine rituaalsetel sündmustel ja kindlates elusituatsioonides oli *braahmanite ülesanne ja neid anti edasi suulises traditsioonis. Veedade lugemine ja kuulamine oli lubatud ainult *kakskordsündinutele e hinduistliku ühiskonna kolmele kõrgemale *seisusele; teistel oli see surma ähvardusel keelatud. Veedadel põhines veedade religioon, mis keskendus ohvririitustele, kuna jumalatele ohverdamisest sõltus muistsete indialaste uskumuste kohaselt nii kosmiline kui ka ühiskondlik kord. Veedade religioon oli polüteistlik ja selle põhjal kujunes välja hilisem hinduism. Veedadest on pärit paljud hinduismi jumalused, aga ka maailmavaatelised arusaamad, nt ühiskonna jagunemine seisusteks. Eesti keeles ilmunud katkendeid Jaan Puhveli (1996, 2001), Linnart Mälli (1975) ja Ülo Valgu (1993, 1997) tõlkes.

veendumus (skr vaiśāradya; tb mi ‘jigs pa; hn wuwei; jp u’i), ka kartmatus, vilumus *mahajaanas *buddhadele ja kõrgematele *bodhisattvatele omane sisemine omadus, mis annab neile ületamatu väe tegutseda *olendite heaks. Eristatakse v. nelja aspekti: veendumus täielikus *virgumises; veendumus kõikide *meelemürkide täielikus kadumises; veendumus kõikide takistuste ületatavuses; veendumus õiguses kasutada kõiki *vabanemiseni viivaid *vahendeid.

Ingl confidence, fearlessness, proficiency.

Vesteid ja vestlusi (hn lunyu), konfutsianismi baastekst, mis kuulub *«Kolmteistraamatusse» ja *«Neliraamatusse». V. põhineb *Konfutsiuse ja tema õpilaste õpetussõnadel ning nendevahelistel vestlustel, kuid sisaldab ka Konfutsiuse kohta käivaid lugusid ja ütlusi. Konfutsius, kelle aktiivse tegevuse aastad langevad *Kevadete-sügiste ajastu (770–476 e.m.a) viimastesse aastakümnetesse, ise oma õpetusi üles ei kirjutanud, seda tegid õpilased ja õpilaste õpilased. Sõdivate riikide ajastul (475–221. e.m.a) levisid need konfutsianistlikes õpetlasringkondades ja koguti ühte raamatusse ilmselt 4. saj e.m.a. Konfutsianismisse vaenulikult suhtunud Qini dünastia valitsemisajal (221.–207 e.m.a) olevat enamik V. koopiaid hävitatud, nii et säilis vaid kolm üksteisest mõnevõrra erinevat eksemplari. 1. saj e.m.a koostati nende põhjal kanooniline redaktsioon. Lõpliku, tänapäeval tuntud kuju sai tekst aga alles Songi ajastul (960–1279). V. koosneb peamiselt lühikestest aforismilaadsetest ütlustest, dialoogidest ja lühilugudest, mis on jaotatud 20 peatükki. Enamikul juhul on neis säilinud suulisele kõnele omane väljenduslaad. Konfutsiusele omistatud ütlused algavad repliigiga “õpetaja ütles” (hn zi yue), mis viitab teksti vahendatud iseloomule. Sisult käsitleb V. varajase konfutsianismi põhimõisteid: *kulg, *vägi, *õilis, *lihtinimene, *inimlikkus, *kombed, *kohasus jt, seletades ja tõlgendades neid ajastu kontekstis humanismiidee võtmes. Eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1988).

Ingl Analects.

vidžnjaanavaada (skr vijñānavāda ‘teadvuseõpetus’), *joogatšaara koolkonna teine nimetus.

vidyā (skr, pl ‘teadmine, teadmus’; tb rig pa; hn ming; jp myō), india õpetustes *teadmine kõige laiemas ja üldisemas tähenduses. Budismis *virgumisele suunatud meeleseisund, mida iseloomustab teadlik olemine. See vastandub *teadmatusele e nõmedusele e sõgedusele (skr avidyā) kui põhilisele *meeleplekile, mis sunnib olendeid *tegusid tegema ja klammerduma *sansaara külge. Tiibeti budismis, eriti *dzoktšeni õpetuses tähendab v. meele põhiolemust, mida kirjeldatakse kui piiritut puhast valgust ning puhast teadmist e meele võimet teada saada. V. hiinakeelne vaste (ming) tähendab samuti ‘selgust’ v ‘valgust’.

Ingl awareness, knowledge, science.

vidyādhara (skr ‘teadmise hoidja’; tb rig ‘dzin), *vadžrajaana mütoloogias algupäraselt salajaste teadmiste (skr *vidyā) valdajad ja hoidjad, keda usuti elavat Himaalaja mägedes; v-d olid ka *tantra õpetuste valvurid. Hiljem hakati v-deks nimetama ka silmapaistvaid inimesi, suuri tantraõpetajaid ja *joogisid.

vihaara (skr, pl vihāra ‘peatuspaik’; tb gnas pa), budismis *klooster, nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses, kus tegeldakse Buddha *seadmuse õpetamise ja hoidmisega. Algupäraselt tähendas v. Buddha ja tema järgijate pikemaajalist peatuspaika vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused. V. võib olla vaid üksiku *munga või *nunna erakla, aga ka kloosterülikool, kuhu kuulub tuhandeid munkasid ja nunnasid ning samuti ilmalikke õpetajaid ja õpilasi. Suurim ja kuulsaim v. Vana-Indias oli *Nālandā. Sõna v. järgi on oma nime saanud tänapäeva India Bihari osariik ja tõenäoliselt Buhhaara linn tänapäeva Usbekistanis, mis enne muslimite vallutusi oli üks budismi keskusi Kesk-Aasias. Võimalik, et seal asunud v. avaldas mõju islami kõrgkoolide – medresede – ja nende kaudu Euroopa varasemate ülikoolide kujunemisele.

Ingl vihāra, monastery.

viis k-d (pn pañj kakke), sikhide sümbolid. Kõik *khālsā’sse kuuluvad sikhid, ja ka paljud need, kes sinna ei kuulu, kannavad viit sümbolit, mille pandžabikeelsed nimetused algavad k-tähega. Esimene k. on lõikamata juuksed ja habe (keś), kusjuures juuksed peavad alati olema kaetud turbaniga, kuigi turban ise ei kuulu viie k. hulka. Teine k. on kamm juuste ja habeme harjamiseks (kan´´ghā), mis asub pealaele seotud juuste sees; kamm on seejuures ka vaimse kontrolli sümboliks. Kolmas k. on rauast mõõk (kirpān), mis sümboliseerib julgust. Seda kantakse õigluse ja kaitsetute kaitseks, mitte aga ründamiseks ning tihti on mõõk vaid tõelise relva sümboolne koopia. Neljas k. on rauast käevõru parema randme ümber (karā), mis sümboliseerib kaitset halbade mõjude vastu. Viies k. on põlvpüksid (kacchā), mis sikhidel asendavad traditsioonilist india meesterõivast dhotī’t. Algselt kuulusid need sõjaväelise riietuse juurde, kuid sümboliseerivad ka seksuaalset mõõdukust.

viis kuhja vt isiksuse koostisosad

viis käitumisjuhist (skr pañcaśīla; tb rtsa don lnga po; hn wujie; jp gokai), kõikides budismi suundades ja koolkondades eeskätt ilmalikele kehtivad põhilised kõlblusnormid: mitte võtta elu ega kahjustada teisi olendeid; mitte võtta seda, mida pole antud; hoiduda sugulisest kõlvatusest ja liialdustest; mitte rääkida seda, mis pole tõsi; mitte tarvitada uimastavaid jooke. Viie käitumisjuhise laiendatud variant on vastselt munga- või nunnakoguduse liikmeks astunutele (teatud puhkudel ka ilmalikele) ette nähtud *kümme käitumisjuhist. Pühitsetud *munkade ja *nunnade käitumiseeskirjad (*pratimokša) sisaldavad tunduvalt rohkem ettekirjutusi.

Ingl five precepts.

viis m-i (skr pañcamakāra e pañcatattva), hinduistlikus ja kohati ka budistlikus *tantrismis viis rituaalset toimingut, mis kõik algavad m-tähega. Need on veini (skr madya) joomine, liha (skr mam´sa), kala (skr matsya) ja röstitud teravilja (skr mudrā) söömine ning suguühe madalamast seisusest naisega (skr maithuna). Need on religioosselt keelatud toimingud, tantrismi õpetuste järgi aga tuleb neid kindlatel rituaalidel sooritada kas otsesel kujul või *meeleharjutuse sümboolse osana.

viis püsivat (hn wuchang), konfutsianismis viis põhilist eetikamõistet: *inimlikkus, *kombed, *kohasus, *teadmine ja *usaldus, mida *õilis peab teostama.

Viisraamat (hn wujing), konfutsianismi kanooniliste tekstide kogu, kuhu kuuluvad *«Muutuste raamat», *«Kirjade raamat», *«Laulude raamat», *«Kommete ülestähendused» ja *«Kevaded-sügised». V. koostati 2. saj e.m.a varasema kogumiku *«Kolmteistraamatu» baasil, tõstes sellest esile viis hiina traditsioonilises kultuuris kõige kõrgemalt väärtustatud teksti. V-le olevat aga eelnenud varasem kogumik nimega «Kuusraamat» (hn liujing), kuhu lisaks neile viiele kuulus ka «Muusikaraamat» (hn yuejing), mis olevat hiljem kaduma läinud.

viis suurt tõotust (skr pañcamahāvrata), džainismi õpetuse põhialus, mida järgivad nii *digambara kui ka *švetambara askeedid. Need on *vägivaldsusetus (skr ahim´sā), mis tähendab hoidumist iga, ka pisima olendi isegi kogemata tapmisest; *tõde (skr satya), mis tähendab nii *jutus kui ka *meeles vale vältimist; varastamisest hoidumine (skr asteya), mis tähendab selle mitte võtmist, mida ei ole antud; jumalik käitumine (skr brahmacaryā), mis tähendab loobumist igasugusest seksuaalkäitumisest ja kontaktidest vastassugupoolega; loobumus (skr aparigraha), mis tähendab eraldumist meeleobjektidest ja omandist. Ilmalikud džainistid peavad kinni pidama väiksematest ja vähem rangetest tõotustest.

viis teed (skr pañcamārga), oluline mõiste budismis, eriti *joogatšaara koolkonnas, mis esitab kokkuvõtlikult *arhati ja *bodhisattva arengu etapid. Viis teed on: kogumistee (skr sam´bhāramārga), rakendustee (skr prayogamārga), nägemistee (skr darśanamārga), kujustamistee (skr bhāvanāmārga) ja õppimist ületav tee (skr aśaiks´amārga). Viimase, viienda teega jõuab inimene *virgumiseni ja temast võib saada *buddha või arhat.

viis toimet (hn wuxing), hiina natuurfilosoofias viis *ürgollust: puu, tuli, maa, metall, vesi.

vijñāna vt teadvus

vijñaptimātra (skr ‘pelk tunnetus’), budismi *joogatšaara e vidžnjaanavaada koolkonna põhimõisteid, mille kohaselt kõik *seadmused on *meele poolt loodud, s.t nad on tunnetuse elemendid ning neil ei ole *omaolekut väljaspool meelt. Vt ka cittamātra.

Ingl cognition-only, mere representation.

vili vt teovili

Vimalakīrtinirdeśa-sūtra (skr ‘Vimalakīrti õpetuse suutra’; tb dri ma med par grangs pas bstan pa’i mdo; hn weimo jing; jp yuima gyō), populaarsemaid *mahajaana suutraid, loodud arvatavasti 2. saj Indias. Sanskritikeelne originaaltekst arvati pikka aega olevat jäädavalt kadunud, kuni 1999 Jaapani teadlased avastasid selle *Potala raamatukogust ja 2004 ka publitseerisid. V-t peetakse kirjandusliku stiili ja vormi poolest üheks täiuslikumaks ja terviklikuma kompositsiooniga mahajaana suutraks. Suutra tegevus toimub Buddha-aegses suurlinnas *Vaišālīs. Selle keskne tegelane on ilmalik kõrgetasemeline väga tark *bodhisattva Vimalakīrti (‘määrimatu kuulsusega’). Ta on jõukas kaupmees ja kuulutab *seadmust kõikide rahvakihtide seas alates joodikutest ja prostituutidest kuni *munkade ja *nunnadeni. Kui Buddha tahab saata oma õpilased haigestunud Vimalakīrtit vaatama, ei julge keegi neist minna, sest teavad, et jäävad vaidluses temale alla. Lõpuks nõustub tarkusebodhisattva *Mandžušrī minema ja kõik teised järgnevad talle, et kahe targa vestlust pealt kuulata. Mahajaana suutratele tüüpiliselt on teksti pikitud hulk imeväärseid *buddhaväljade, Vimalakīrti ning teiste bodhisattvate üleloomulike vägede ja võimete kirjeldusi. Sisuliselt keskendub tekst aga *ületava mõistmise ja sellega seotud mõistete selgitamisele ning jõuab lõpuks arusaamiseni sõnalise väljenduse piiratusest, kirjeldades Vimalakīrti kuulsat “kõuehäälset vaikimist”. Just seda on korduvalt rõhutatud ja rakendatud hiina *chan’is ja jaapani *zen’is.

Ingl The Teaching of Vimalakīrti.

vinaja (skr, pl vinaya ‘juhised, reeglid, distsipliin’; tb ‘dul ba; hn ; jp ritsu), budismis eelkõige *munkadele ja *nunnadele ette nähtud juhtnööride kogu, mille eesmärk on nende käitumise piiramine ja kontrollimine. Laiemas mõttes on v. ka neid järgiv eluviis, budistlike munga- ja nunnakoguduste distsipliin. V. juhised on koondatud *Vinaya-pit´akasse.

Ingl discipline, regulations.

Vinayapit´aka (skr, pl ‘juhiste e reeglite korv’; tb ‘dul ba’i sde snod), budismi pühakirja *Tripit´aka esimene osa. Tänapäevani on algkeeles säilinud ainult paalikeelse *theravaada koolkonna *Tipit´aka. Teiste koolkondade algselt sanskritikeelsed V-d on meieni jõudnud tiibeti- ja hiinakeelses tõlkes. V. koosneb kolmest osast: «Suutrate seletus» (skr sūtravibhan´´ga; pl suttavibhan´´ga), «Jaotused» (skr skandhaka; pl khandhakā) ja «Lisandused» (skr, pl parivāra). Esimesse kuulub Prātimoks´a-sūtra (pl pāt´imokkha-sutta), kus on kirjas munkade ja nunnade elukorralduse üksikasjalikud reeglid e *pratimokša. Teine koosneb kahest peatükist ning sisaldab koguduse elukorralduse ja toimimise reegleid. Kolmas osa sisaldab protseduurireegleid kogudusse vastuvõtmiseks, pühade ja tähtpäevade pidamiseks jms.

vipaśyanā vt analüüsiv vaatlus

virgumine (skr, pl bodhi; tb byang chub; hn puti; jp bodai), budismi keskseid mõisteid, mis tähendab nii *teadvuse kõrgeimat seisundit kui ka selleni jõudmise protsessi. Sellest sõnast tuleneb ka budismi rajaja *Šākjamuni põhiline epiteet *virgunu e *buddha, s.t isik, kes on juba jõudnud täieliku virgumiseni. V. on budismi tee eesmärk, milleni Šākjamuni jõudis *Bodhgayās *bodhipuu all istudes. V-l on palju erinevaid astmeid, millest kõrgeimat nimetatakse *ülimaks täielikuks virgumiseks. V. olulisemateks sünonüümideks on *nirvaana ja *nõndasus. Virgumisseisundi otsene ja positiivne kirjeldamine pole enamiku budismi tekstide seisukohalt võimalik, küll on aga võimalik kirjeldada ja õpetada teed ehk meetodit, mis viib virgumiseni. Virgumistee kirjeldamine ongi suuremahulise budistliku kirjanduse põhiline sisu.

Ingl enlightenment, awakening.

virgumismeel (skr bodhicitta; tb byang chub kyi sems; hn putixin; jp bodaishin), *mahajaana mõiste, mis iseloomustab *bodhisattva meelestatust *kaastundele ja *mõistmisele. Kaastunne väljendab eelkõige püüdu vabastada kõik olendid *sansaarast. Mõistmine viitab *teadvuse avardumisele, ilma milleta on tõeline kaastunne võimatu. Mitmetes mahajaana allikates, nt *Šāntideva *«Bodhitšarjāvatāras» ja *Kamalašīla *Bhāvanākrama’s, tehakse v-e puhul vahet selle kahe aspekti vahel, milleks on virgumissoov ja virguma hakkamine. Esimene tähendab kavatsust, motivatsiooni hakata oma meelt arendama virgumise suunas, teine aga konkreetseid samme selles suunas.

Ingl mind of awakening, thought of awakening.

virgunu vt buddha

vīrya vt tarmukus

vīrya-pāramitā vt ületav tarmukus

Visuddhimagga (pl ‘puhastumise tee’), *Buddhaghosa teos, tähtsaim paalikeelne mittekanooniline tekst, mis annab *theravaada *meeleharjutuste põhjaliku käsitluse. Teose 22 peatükki on jaotatud kolme tsüklisse vastavalt *kaheksaosalise tee kolmele alajaotusele, milleks on *kõlblus, *keskendumine ja *mõistmine. Esimene osa koosneb kahest peatükist, mis käsitlevad kõlbluse ja eetika teostamist. Teine osa koosneb 11 peatükist, milles kirjeldatakse meeleharjutusviise ja antakse juhtnööre harjutamiseks. See on puhastumise e *vabanemise tee kitsamas mõttes. Kolmas osa koosneb 10 peatükist, kus vaadeldakse mõistmise kui budismi tee tulemuse aspekte. Arvatakse, et V. tugineb suurel määral Buddhaghosa eelkäija Upatissa (3. saj) teosele «Vabanemise tee» (pl vimuttimagga), mis aga paalikeelsel algkujul ei ole säilinud.

Ingl The Path of Purification.

Višnu (skr vis´n´u), hinduismi peamisi jumalaid. Kuulub koos *Brahma ja *Šivaga jumalate kolmikusse (skr trimurti), kus ta on hoidja ja säilitaja (Brahma on looja ja Šiva hävitaja). Višnuistid peavad teda ülimaks jumalaks, kellest pärineb kõik loodu. Rasketel aegadel ilmub V. maailma *kehastumiste e *avataarade kujul, kellest tuntumad on *Rāma, *Krišna ja Buddha. V. on päästja ning ta aitab kõiki abivajajaid. *Veedades on V. väheoluline jumal, Indra noorem vend, kuid aja jooksul tema tähtsus suureneb ning eepostes ja *puraanades esineb ta ülijumalana. V-t kujutatakse tumesinisena; tal on neli kätt, mis hoiavad võru, nuia, *lootost ja merikarpi; ta rind ja randmed on kaunistatud kalliskividega, ta istub või seisab lootosel või kerratõmbunud igavikusümbolil Šeša maol. V. kaasaks on *Lakšmī ja ta lendab müütilise linnu *Garudaga. Teda austatakse tuhande nimega, nt Ananta (skr ‘lõputu’), *Hari, Hrišīkeša (skr hr´s´īkeśa ‘tajude isand’), Nāra (skr ‘inimeselik’), Purušottama (skr purus´ottama ‘ülim isik’).

višnuism (skr vais´n´ava), *Višnu kummardajate usuvool hinduismis; järgijate arvu poolest suurim (üle 500 miljoni) hinduismi suund, mis jaguneb paljudeks sektideks ja koolkondadeks.

võime (skr, pl indriya; tb dbang po; hn gen; jp kon), hinduismis ja budismis inimese psühho-füüsilised võimed, mis on seotud meeleorganite, *ihu talitluse ning *teadvuse ja *virgumisega. Budismis on tuntud loetelu 22 võimest, kuhu kuuluvad kuus meelevõimet (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, puudutamine ja meel e mõtlemine), mees- ja naissuguvõime ning elujõud, viis tundevõimet (õnn, kannatus, rõõm, kurbus, ükskõiksus), viis vaimset võimet (usk, tarmukus, tähelepanu, keskendumine ja mõistmine) ning kolm kõrgemat ehk ülemaist võimet, mis on seotud teadmise täiustamisega budismi *virgumisteel (teadmise omandamine, teadasaamine ja täielik teadmine).

Ingl faculty, sense-organ.

võimete vallad (skr, pl āyatana; tb skye mched; hn chu; jp sho), budismis, eriti *abhidharmas kuus ala e valdkonda, mida olendid tajuvad kuue *võime (skr indriya) abil. Nägemisele vastab ‘kujude vald’ (skr rūpa-āyatana), kuulmisele ‘helide vald’ (skr śabda-āyatana), haistmisele ‘lõhnade vald’ (skr gandha-āyatana), maitsmisele ‘maitsete vald’ (skr rasa-āyatana), puudutamisele ‘puute vald’ (skr sparśa-āyatana) ning mõtlemisele ‘meele vald’ (skr mano-āyatana). Võimete ja valdade kokkupuutel tekib *teadvus, kusjuures ka teadvuses eristatakse võimetele ja valdadele vastavad kuus alajaotust.

võitja (skr jina; tb rgyal ba), ka *džina, India õpetustes suurte õpetajate tiitel, mis viitab nende vaimsele võidule iseenese, oma *meeleplekkide ja üldse kõikide *sansaara mõjude üle. Džainismis on v. *tirthankarade sünonüümiks ja sellest tuleb ka džainismi nimetus. V. on sageli ka Buddha *Šākjamuni epiteediks.

Ingl victor, conqueror.

võrdne suhtumine (skr upeks´ā; pl upekkhā ‘üle vaatamine, ühetaolisus, ükskõiksus’; tb btang snyams; hn she; jp sha), budismis üks neljast *brahmaseisundist, mis tähendab kõikidesse olenditesse võrdset suhtumist, ilma et kedagi eelistataks või kellessegi kiindutaks. See ei tähenda osavõtlikkuse puudumist, üleolekut või ükskõiksust teiste *kannatuste suhtes.

Ingl equanimity, impartiality.

vägi (hn de), hiina õpetuste kesksemaid mõisteid, mis kõige üldisemalt tähendab indiviidi (inimese, olendi, nähtuse) loomuliku mõjuvõimu avaldumist, inimese puhul eeskätt andekust ja võimekust üleüldse või mingil kitsamal alal. V. on sageli seotud *kulu (hn dao) mõistega ning seda võib tõlgendada kui võimet kulgu tunnetada ja järgida. Väge tähistav kirjamärk koosneb kolmest osast: ‘liikuma’, ‘otse’ ja ‘süda’, väljendades nõnda tähendust ‘südame järgi tegutsemine’. Mõiste ja vastav märk pärinevad juba Shang-Yini ajastust (16.–11. saj e.m.a). Algupäraselt tähendas see šamaanide ja preestrite ning pealikute ja valitsejate jumalikku üleloomulikku väge, mis seadis nad ühiskonna (hõimu) teiste liikmete seas erilisele positsioonile. Hiljem kitsenes see kuningatele, kes said *taevatahte kaudu õiguse valitseda. Konfutsianismis, taoismis ja teistes õpetustes v. tähendus avardus ja muutus üldisemaks; hakati rääkima iga inimese, ühiskonnakihi, loodusnähtuse jms väest. Konfutsianismis on v. seotud ühiskondlike suhete ja kõlblusega, taoismis rohkem loodusega. Ideaalis v. toimib loomulikult ja harmooniliselt, sellepärast on see sageli vastandatud füüsilisele jõule (hn li) ja poliitilisele valitsuskorraldusele (hn zheng). Hiina budismis kasutatakse sõna v. mõiste gun´a (skr ‘omadus, voorus’) vastena.

Ingl power, virtue.

vägivaldsusetus (skr ahim´sā), india õpetustes, eriti džainismis ja budismis oluline põhimõte, mis ei luba tappa ega vigastada elusolendeid. Sõltuvalt koolkonnast või askeetluse astmest erineb ka v. rangus. V. idee tähtsus kerkis esile koos budismi ja džainismi tekkimisega, mis astusid välja *veedade loomaohvrite vastu, kuigi ilmselt oli v. idee olemas juba varem. Enamasti on v. seotud taimetoitlusega, kuid sageli püüavad selle järgijad hoiduda igasugusest olendite kahjustamisest, eriti äärmuslik on see askeetlike džainistide juures. Budismis on v. esimene *viie käitumisjuhise (skr pañcaśīla) seas ja džainismis esimene *viiest suurest tõotusest. Budismis on v. seotud *kaastunde mõistega. 20. saj rõhutas v. tähtsust Mahatma Gandhi (1869–1948), kes pidas seda ülimaks inimväärtuseks ja rakendas poliitilises võitluses India iseseisvuse eest.

Ingl non-harming, non-violence.

väli vt buddhaväli

väärikas 1. Budismis *arhati vaste.

2. (hn xian) Konfutsianismis kõrgel ühiskondlikul positsioonil olev inimene, kes on selleni jõudnud ning väärib seda ja teiste inimeste austust eeskätt tänu oma haridustasemele ja kõlbelistele omadustele.

vyākaran´a (skr ‘ettekuulutus’; tb lung ston pa; hn shouji; jp juki), budismis, peamiselt *mahajaana suutrates kirjeldatud mütoloogiline akt, millega konkreetne *buddha kuulutab konkreetsele *bodhisattvale, vahel ka *šraavakale ette buddhaks saamist. Nt andis mineviku buddha *Dīpankara sellise ettekuulutuse *Šākjamunile. Šākjamuni omakorda aga on ennustanud paljudele, et nad saavad tulevikus buddhaks. Sellisel moel ettekuulutuse saanud bodhisattva kannab nimetust vyākr´ta bodhisattva mahāsattva.

Ingl prediction, prophecy.

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht