W

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

wanwu vt musttuhanded

wen vt kultuur

wenyan (hn’kultuurkeel’), hiina klassikaline kirjakeel, mis kujunes välja I at teisel poolel e.m.a loodud tekstide, eriti konfutsianistlike klassikute (*«Viisraamat», *«Neliraamat» jt) keele põhjal. Hani dünastia ajal (206 e.m.a – 220 m.a.j) w. standardiseeriti ja see jäi kuni 20. saj haritlaskonna keeleks, milles kirjutati kõrgstiilis kirjandust, luulet ning teaduslikke ja filosoofilisi tekste. W-le vastandus rahvalik kõnekeel baihua (hn ‘selge keel’). W. oli kirjakeelena sajandeid kasutusel ka Koreas, Jaapanis ja Vietnamis. Selle rolli kultuurkeelena võib võrrelda *sanskritiga Indias ja ladina keelega Euroopas.

wu 1. (hn; jp mu) Hiina õpetustes universaalne eitust ja olematust tähistav sõna. Taoismis esineb enamasti ‘olematuse’ tähenduses koos paarismõistega ‘olev’ (*olev ja olematu), mis tähistavad universumi ja maailmatunnetuse kaht aspekti (*tiyong). Hiina budismis kasutati sõna w. algul *tühjuse (skr śūnyatā) vastena, mille asemele hiljem tuli hiina keeles otseselt ‘tühjust’ tähistav sõna kong. W. jäi aga oluliseks mõisteks, mis tähistab *seadmuste *omaoleku puudumist ja igasuguse kahesuse ületamist. Eriti oluliseks sai w. mõiste ja sümbolina *chan’is, eeskätt tänu Zhaozhoule (elas ajavahemikus 778–897), kes andis küsimusele “kas koeral on buddhaloomus?” vastuseks “wu”. See *gongan on chan’i *meeleharjutustes tänapäevani kasutusel.

2. Vt satori.

wuchang vt viis püsivat

Wujing vt Viisraamat

wuwei vt toimimatus

wuxing vt viis toimet, ürgollus

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht