Z

rmt: Ida mõtteloo leksikon, 2006

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht

zazen (jp; hn zuochan ‘mõtlus istudes’), üldkasutatav jaapanikeelne mõiste *zen’i ühe põhilise harjutusmeetodi tähistamiseks, mis seisneb ristijalu istudes *keskendumis- ja *mõtlusharjutuste sooritamises. Pikaajalise z-i harjutamise tulemuseks on ideaalis *meele *virgumine, mida zen’i terminoloogias tähistavad mõisted *kenshō ja *satori. Vt ka shikantaza, vaikne valgustus.

zen vt chan

zen-budism, tänapäeva Lääne termin, mis tähistab kõige üldisemalt Kaug-Ida (Hiina, Jaapani, Korea) päritolu *chan’i e *zen’i tagapõhjaga budismi suundi ja koolkondi ning vastavat kultuuri ja elulaadi. Z-i üheks esimeseks tutvustajaks Läänes oli *Suzuki, D. T.

zengyō vt astmeline tee

zhenren vt tõeline inimene

zhi vt teadmine, tarkus, mõistmine

zhiguan (hn ‘peatumine ja vaatlemine’; jp shikan), hiina budismis vaste *meeleharjutusi tähistavale mõistepaarile *meelerahu (skr śamatha) ja *analüüsiv vaatlus (skr vipaśyanā). *Chan’is käsitletakse neid tavaliselt koos kui meeleharjutuse kaht teineteisest lahutamatut aspekti. Zhi vastab meelerahule ning seisneb kontrollimatu mõtetevoolu peatamises ja meele keskendamises ühele objektile. Guan vastab analüüsivale vaatlusele ja seisneb oma meele pidevas tähelepanelikus jälgimises ja uurimises. Z. on teatud määral ka *vaikse valgustuse (hn mozhao) sünonüümiks.

zhiguan dazuo vt shikantaza

Zhiyi (538–597), hiina budistlik munk ja õpetlane, *tiantai koolkonna tegelik rajaja, kuigi traditsiooni järgi peetakse teda selle kolmandaks *patriarhiks. Z. sündis Lõuna-Hiinas aristokraatlikus perekonnas ja hakkas juba teismelisena mungaks. Tema peamiseks õpetajaks oli Nanyue Huisi (515–577). 576 asus ta koos oma õpilastega Tiantai mäele Ida-Hiinas (tänapäeva Zhejiangi provintsis), kuhu rajas templi ja kloostri. See kujunes koolkonna keskuseks ja andis sellele ka nime. Z. on tuntud kui budismi õpetuse suur süstematiseerija, kes lõi erinevate õpetuste klassifikatsiooni kindlate pühakirjade alusel. Neist kõrgeimaks pidas ta *«Lootossuutrat», mis saigi tiantai koolkonna baastekstiks. Z. on kirjutanud mitu kommentaari «Lootossuutrale», samuti *meeleharjutusviise kirjeldava ja klassifitseeriva teose «Suur peatumine ja vaatlemine» (hn mohe zhiguan), milles tõstab esile *meelerahu ja *analüüsiva vaatluse (hn *zhiguan) kui kahe põhiharjutuse tähtsust. Seda teost peetakse tänapäevani kõikides hiina budismi koolkondades üheks autoriteetsemaks meeleharjutuste käsiraamatuks.

zhong vt ustavus

Zhongyong vt Keskmine tavaline

Zhouyi vt Muutuste raamat

Zhuangzi, ka Zhuang Zi, Zhuang-zi, Chuang Tzu, õige nimega Zhuang Zhou (369–286 e.m.a), filosoofilise taoismi üks klassikuid, samanimelise teksti väidetav autor. Z. oli pärit Lõuna-Hiinast Chu riigist ning tema kohta teada olevate nappide elulooliste andmete põhjal veetis suurema osa elust eraku ja rändõpetlasena, keeldudes riigiteenistusse astumast, kuigi valitsejad teda mitmel korral kutsusid. Z. nime kandev tekst on õieti erinevatel aegadel kirja pandud lugude ja filosoofiliste arutluste antoloogia. See koosneb 33 peatükist (hn pian), mis on jaotatud kolme tsüklisse: «Sisemised peatükid» (hn neipian, 1.-7.), «Välised peatükid» (hn waipian, 8.-22.) ja «Segapeatükid» (hn zapian, 23.-33.). «Sisemisi peatükke» peetakse Z. enda, «Väliseid peatükke» tema õpilaste ja mõttekaaslaste loominguks, «Segapeatükke» aga hilisemateks lisandusteks. Suure osa Z. raamatust moodustavad allegoorilised mõistujutud. Filosoofilise sügavuse poolest paistavad silma 5. ja 6. peatükk, kus arutletakse *kulgemise, *teadmise, taevaliku ja inimliku olemise jm üle ning kirjeldatakse ideaalseid inimtüüpe *õndsat ja *tõelist inimest, kelle kohta öeldakse, et eelkõige olid nad loomulikud (hn ziran). Paljud kirjakohad on esitatud dialoogidena, kusjuures väitlejateks on sageli ka *Konfutsius ja *Laozi. Z. on üks mõjukamaid vanahiina tekste, mis on peale taoismi avaldanud olulist mõju hiina klassikalisele kirjandusele ja kunstile, aga ka hiina budismile, eriti *huayan’i koolkonnale. Eesti keeles on kolm esimest peatükki ilmunud Jaan Kaplinski tõlkes (1989) ja katkendeid Märt Läänemetsa tõlkes (2001).

Zhu Xi (1130–1200), Hiina Songi ajastu õpetlane ja kirjamees, *neokonfutsianismi silmapaistvamaid esindajaid. Z. pärines õpetlase perest, sai hiilgava hariduse ja tegi kõrget karjääri riigiteenistuses. 1196 võeti temalt kriitilise suhtumise pärast valitsuse poliitikasse ära kõik tiitlid ja aunimetused ning ta pagendati pealinnast. Vahetult enne surma Z. rehabiliteeriti. 1241 tõsteti Z. suurimate konfutsianistlike autoriteetide hulka, 1313 lisati tema õpetus ametlike riigieksamite programmi. Z. kirjanduslik pärand on ülimahukas. Ta kirjutas kommentaare kõikide klassikaliste teoste, eriti *«Viisraamatu» ja *«Neliraamatu» tekstide kohta. Tema vestluste üleskirjutused, loengud ja kirjad on hiljem kogutud mitmesse kogumikku. 18. saj välja antud Z. kogutud teosed hõlmavad 25 köidet. Z. ühendas klassikalise konfutsianistliku kombe- ja moraaliõpetuse taoistliku loodusfilosoofiaga, võttes keskseks kategooriaks *olemuse (hn li) mõiste. Inimese ja ühiskonna kontekstis hõlmab see *inimlikkuse, *kohasuse, *kombed ja *teadmise ning on seega alati hea ja vooruslik. Z järgi tekivad kõik nähtused olemuse ja *qi koosmõjul. Teadmise ja looduse kooskõla avaldub *ülima piirina (hn taiji), mis hõlmab kõiki olemusi, kuid on ise kujutu ja piirideta.

zong (hn ‘koolkond, suguvõsa’; jp shū), hiina budismis koolkonda või järjepidevat õpetusliini tähistav mõiste. Algupäraselt tähendab sõna z. ‘esivanemate templit’ ja selle tuletisena ‘esivanemat, suguvõsa alusepanijat’ kui austuse ja kultuse objekti. Hiina budistid võtsid selle sõna üle, et tugevdada oma identiteeti ja autoriteeti ühiskonnas. Kitsamas mõttes tähistab z. õpetajalt õpilasele edasiantavaid õpetusliine, kus igas põlvkonnas on üks peaõpetaja e *patriarh (hn zu) analoogiliselt hiina perekondade sugupuudega (nt hn *linji zong ‘linji kolkond’). Laiemas mõttes tähistab z. aga ka koolkonda tavapärasemas tähenduses kui sarnaseid ideid esindavaid grupeeringuid, mis võib hõlmata rohkem kui ühe erineva õpetusliini (nt *chan zong ‘chani koolkond’ või *huayan zong ‘huayani koolkond’).

zu vt patriarh

zuochan vt zazen

Märkus: Sanskriti- ja paalikeelsete sõnade ladina transliteratsioonis kasutatavad tähekoodid:

A  B  C  D  E  F  G  H  I  J  K  L  M  N  O  P  Q  R  S  Š  Z  T  U  V  W  Õ  Ä  Ü  X  Y  avaleht