Kolmas raamat

1.

 

Päevakera on ju taevaline mesi.

Taevalagi on tema taruristpuu,

vaheruum on kärg,

kiired on pojad. || 3.1.1 ||

 

Tema idavihud on ida meesooned.

Palved on mesilased.

Palvete tarkvara on õis.

Surematud on veed.

Sellised palved ju || 3.1.2 ||

 

kuumas kõrvetasid palvete tarkvara.

Kuumas kõrvetatul

sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse. || 3.1.3 ||

 

See äranõrgus.

See tugines igast kandist päevakerale.

Selline on ju päevakera verev laad. || 3.1.4 ||

 

2.

 

Nüüd, tema lõunavihud on lõuna meesooned.

Urjad on mesilased.

Urjade tarkvara on õis.

Surematud on veed. || 3.2.1 ||

 

Sellised urjad ju

kuumas kõrvetasid urjade tarkvara.

Kuumas kõrvetatul

sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse. || 3.2.2 ||

 

See äranõrgus.

See tugines igast kandist päevakerale.

Selline on ju päevakera hele laad. || 3.2.3 ||

 

3.

 

Nüüd, tema läänevihud on lääne meesooned.

Loitsud on mesilased.

Loitsude tarkvara on õis.

Surematud on veed. || 3.3.1 ||

 

Sellised loitsud ju

kuumas kõrvetasid loitsude tarkvara.

Kuumas kõrvetatul

sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse. || 3.3.2 ||

 

See äranõrgus.

See tugines igast kandist päevakerale.

Selline on ju päevakera tume laad. || 3.3.3 ||

 

4.

 

Nüüd, tema põhjavihud on põhja meesooned.

Manaja Āṅgirasad on mesilased.

Pärandmuistend on õis.

Surematud on veed. || 3.4.1 ||

 

Manaja Āṅgirasad ju

kuumas kõrvetasid pärandmuistendit.

Kuumas kõrvetatul

sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse. || 3.4.2 ||

 

See äranõrgus.

See tugines igast kandist päevakerale.

Selline on ju päevakera tume laadi. || 3.4.3 ||

 

5.

 

Nüüd, tema ülesvihud on üles meesooned.

Varjul suunanäidud on mesilased.

Vaim on õis.

Surematud on veed. || 3.5.1 ||

 

Varjul suunanäidud ju

kuumas kõrvetasid vaimu.

Kuumas kõrvetatul

sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse. || 3.5.2 ||

 

See äranõrgus.

See tugines igast kandist päevakerale.

Selline ju nagu rappub päevakera keskel. || 3.5.3 ||

 

Nad on ju maitsete maitsed.

Sest tarkvarad on maitsed,

nad on nende maitsed.

Nad on ju surematute surematud.

Sest tarkvarad on surematud,

nad on nende surematud. || 3.5.4 ||

 

6.

 

Sellest, mis on esimene surematu,

elatuvad tule suu abiga küllused.

Taevalised ju ei einesta ega joo.

Juba nähes turgutuvad surematuga. || 3.6.1 ||

 

Nad kogunevad laadi sisse,

laadist tõusevad. || 3.6.2 ||

 

Kes nii on surematu ära tundnud,

ühestubki külluste tulega ja ka suuga,

ning juba nähes turgutub surematuga.

Ta koguneb laadi sisse,

laadist tõuseb. || 3.6.3 ||

 

Mil kombel päevakera idas tõuseb, läänes loojub,

just sel kombel hakkab ringlema külluste kuningriik ja isevalitsus. || 3.6.4 ||

 

7.

 

Nüüd, sellest, mis on teine surematu,

elatuvad vürsti suu abiga halad.

Taevalised ju ei einesta ega joo.

Juba nähes turgutuvad surematuga. || 3.7.1 ||

 

Nad kogunevad laadi sisse,

laadist tõusevad. || 3.7.2 ||

 

Kes nii on surematu ära tundnud,

ühestubki halade vürstiga ja ka suuga,

ning juba nähes turgutub surematuga.

Ta koguneb laadi sisse,

laadist tõuseb. || 3.7.3 ||

 

Mil kombel päevakera idas tõuseb, läänes loojub,

kaks korda sel kombel lõunas tõuseb, põhjas loojub,

just sel kombel hakkab ringlema halade kuningriik ja isevalitsus. || 3.7.4 ||

 

8.

 

Nüüd, sellest, mis on kolmas surematu,

elatuvad vedelahõlma suu abiga päevakerad.

Taevalised ju ei einesta ega joo.

Juba nähes turgutuvad surematuga. || 3.8.1 ||

 

Nad kogunevad laadi sisse,

laadist tõusevad. || 3.8.2 ||

 

Kes nii on surematu ära tundnud,

ühestubki päevakerade vedelahõlmaga ja ka suuga,

ning juba nähes turgutub surematuga.

Ta koguneb laadi sisse,

laadist tõuseb. || 3.8.3 ||

 

Mil kombel päevakera lõunas tõuseb, põhjas loojub,

kaks korda sel kombel läänes tõuseb, idas loojub,

just sel kombel hakkab ringlema päevakerade kuningriik ja isevalitsus. || 3.8.4 ||

 

9.

 

Nüüd, sellest, mis on neljas surematu,

elatuvad tõmmise suu abiga iilid.

Taevalised ju ei einesta ega joo.

Juba nähes turgutuvad surematuga. || 3.9.1 ||

 

Nad kogunevad laadi sisse,

laadist tõusevad. || 3.9.2 ||

 

Kes nii on surematu ära tundnud,

ühestubki iilide tõmmisega ja ka suuga,

ning juba nähes turgutub surematuga.

Ta koguneb laadi sisse,

laadist tõuseb. || 3.9.3 ||

 

Mil kombel päevakera läänes tõuseb, idas loojub,

kaks korda sel kombel põhjas tõuseb, lõunas loojub,

just sel kombel hakkab ringlema iilide kuningriik ja isevalitsus. || 3.9.4 ||

 

10.

 

Nüüd, sellest, mis on viies surematu,

elatuvad vaimu suu abiga tõsisused.

Taevalised ju ei einesta ega joo.

Juba nähes turgutuvad surematuga. || 3.10.1 ||

 

Nad kogunevad laadi sisse,

laadist tõusevad. || 3.10.2 ||

 

Kes nii on surematu ära tundnud,

ühestubki tõsisuste vaimuga ja ka suuga,

ning juba nähes turgutub surematuga.

Ta koguneb laadi sisse,

laadist tõuseb. || 3.10.3 ||

 

Mil kombel päevakera põhjas tõuseb, lõunas loojub,

kaks korda sel kombel ülespool tõuseb, siinpool loojub,

just sel kombel hakkab ringlema tõsisuste kuningriik ja isevalitsus. || 3.10.4 ||

 

11.

 

Nüüd, sellest üles tõustes ei tõusegi ega looju,

üksipäini keskel hakkab paigal olema.

Kuulutus on sedamoodi: || 3.11.1 ||

 

“Ega ju, pole seal sisse längunud

ega kusagil tõusnud.

Taevased, selle olemusega ma

vaimu ärgu sööti jätku!“ || 3.11.2 ||

 

Eks ju, tollele ei tõuse ega sisse längu,

vaid saab korraks taevapäevaks tollele,

kes nii on vaimu seadistuse ära tundnud. || 3.11.3 ||

 

Eks vaimur öelnud selle sünnijärjekuningale,

sünnijärjekuningas inimarule,

inimaru sünnijärgedele.

Eks isa sellist ütlust kasutanud vaimu kohta Uddālaka Āruṇile, tähtsaimale pojale. || 3.11.4 ||

 

Ikkagi – et isa vaimu tähtsaimale pojale edasi seletaks,

või juhendatavale käealusele! || 3.11.5 ||

 

Mitte kellelegi teisele.

Kui annaks tollele ka vetega kinnihaaratu ja rikkusega täidetu,

“see on ikka sellest rohkem”. || 3.11.6 ||

 

12.

 

Mis iganes on laulend, on ju tulnud kõik niisugune.

Kõne on ju laulend.

Kõne ju laulab tulnud kõigest niisugusest ja kaitseb seda. || 3.12.1 ||

 

Samasugune ju nagu laulend

on ikkagi see, mis on maa.

Sest selles on tulnud kõik niisugune paigas

ega küünigi sellest üle. || 3.12.2 ||

 

Samasugune ju nagu maa

on ikkagi see, mis on mehes ihu.

Sest selles on hinged paigas

ega küünigi sellest üle. || 3.12.3 ||

 

Samasugune ju nagu mehes ihu

on ikkagi see, mis on süda mehe sees.

Sest selles on hinged paigas

ega küünigi sellest üle. || 3.12.4 ||

 

See on nelja jalaga kuuetine laulend,

sellest öeldakse palvega järele: || 3.12.5 ||

 

“Sel kombel on selle vägevus,

ja mees on tähtsam kui see.

Jalg on sel kõik tulnud,

kolm jalga on sel taeva sees surematu.” || 3.12.6 ||

 

Samasugune ju nagu “vaim”

on ikkagi see, mis on selgus mehest väljas.

Samasugune ju nagu selgus mehest väljas || 3.12.7 ||

 

on ikkagi see, mis on selgus mehe sees.

Samasugune ju nagu selgus mehe sees || 3.12.8 ||

 

on ikkagi see, mis on selgus südame sisemuses sees.

See on käimaajajata täielik.

Käimaajajata täieliku armu üles leiab,

kes nii on ära tundnud. || 3.12.9 ||

 

13.

 

Eks ju, sel südamel on viis taevaliselõõri.

See, mis on tema idalõõr, on hing.

See on silmapaar.

See on päevakera.

Istuks, et “söödav söök on särts”.

Särtsujana sööb sööki,

kes nii on ära tundnud. || 3.13.1 ||

 

Nüüd, mis on tema lõunalõõr, on laialihõng.

See on kõrvapaar.

See on kuukuma.

Istuks, et on “arm ja toredus”.

Armulik ja tore tuleb,

kes nii on ära tundnud. || 3.13.2 ||

 

Nüüd, mis on tema läänelõõr, on mahahõng.

See on kõne.

See on tuli.

Istuks, et on “söödav söök on vaimusädelus”.

Vaimusädeluses sööb sööki,

kes nii on ära tundnud. || 3.13.3 ||

 

Nüüd, mis on tema põhjalõõr, on kokkuhõng.

See on aru.

See on sombupilv.

Istuks, et on “kuulsus ja üllus”.

Kuulsaks ja üllaks saab,

kes nii on ära tundnud. || 3.13.4 ||

 

Nüüd, mis on tema üleslõõr, on ülahõng.

See on õhk.

See on selgus.

Istuks, et on “välgatus ja vägi”.

Võimsusega ja vägilane tuleb,

kes nii on ära tundnud. || 3.13.5 ||

 

Need viis vaimumeest on ju jumaliku ilma väravavahid.

Kes nii on viis vaimumeest, jumaliku ilma väravavahid ära tundnud,

tolle perekonnas sünnib vapper.

Jumalariigi ilmale jälile jõuab,

kes nii on viis vaimumeest, jumaliku ilma väravavahid ära tundnud. || 3.13.6 ||

 

Nüüd siit, taevast ülem tähekuma, mis valgustab

igati selja taha jäetud, kõigiti selja taha jäetud, kõrgemast kõrgemata ilmades,

on ikkagi selline, nagu tähekuma mehe sees.

Seda näeb seal,

kus kokkupuutega saab teada ihus soojalt olevat.

Seda kuuleb seal,

kus kuulmekäike kinni toppides nagu lärmaja, nagu lõkendava tule siselärmi kuulda saab.

Istuks, et on “nähtud ja kuuldud”.

Ja silmailu kuuldub,

kes nii on ära tundnud,

kes nii on ära tundnud. || 3.13.7 ||

 

14.

 

Kõik niisugune on siis vaim.

Rahulikule istuks, et “sünnib, leeb, hingab”.

Nüüd siis, mees koosneb talitusest.

Nii nagu talitab siinses ilmas,

nõnda siit edasi käib.

Et ta talitust teeks! || 3.14.1 ||

 

Koosneb arust, ihuks hing, laadiks helk, kujuvõtuks olemus, loomuseks selgus,

on kõik teod, kõik tungid, kõik lõhnad, kõik maitsed,

on annetanud kõike niisugust, ei kõnele, ei harrasta. || 3.14.2 ||

 

See on minu loomus südame sees,

väiksem riisist, odrast, sinepist, kukeheinast või kukeheina terast.

See on minu loomus südame sees,

tähtsam maast, tähtsam vaheruumist, tähtsam taevast, tähtsam sellistest ilmadest. || 3.14.3 ||

 

On kõik teod, kõik tungid, kõik lõhnad, kõik maitsed,

on annetanud kõike niisugust, ei kõnele, ei harrasta,

see on minu loomus südame sees.

See on vaim.

“Kellel oleks “siit edasi käies sellesse kohale tulen”,

muidugi ei ole mõttelahku,”

eks ongi lausunud Śāṇḍilya, Śāṇḍilya. || 3.14.4 ||

 

15.

 

Kihistu, millel kõhuõõneks vaheruum, põhjaks pinnas, ei vanane,

sest selle nurgad on ilmakaared,

selle kõrgem avaus on taevalagi.

See kihistu on külluse kest,

sellele tugineb igasugune. || 3.15.1 ||

 

Tema idakaarel on nimeks tulekeel,

lõunal nimeks taluja,

läänel nimeks valitsejanaine,

põhjal nimeks hästitulnu.

Nende vasikas on õhk.

Kes nii on ilmakaarte vasika õhu ära tundnud,

ei halise pojahalinat.

Kui ma nii olen ilmakaarte vasika õhu ära tundnud,

ärgu halisegu pojahalinat! || 3.15.2 ||

 

Kannatuseta kihistus ilmun välja tolle, tolle, tolle abil.

Hinges ilmun välja tolle, tolle, tolle abil.

Maatasandis ilmun välja tolle, tolle, tolle abil.

Leilitasemes ilmun välja tolle, tolle, tolle abil.

Jumalas ilmun välja tolle, tolle, tolle abil. || 3.15.3 ||

 

Kui ütlesin “hinges ilmun välja” –

mis iganes on hing, on ju tulnud kõik niisugune;

just selles ilmun välja. || 3.15.4 ||

 

Nüüd, kui ütlesin “maatasandis ilmun välja” –

“maas ilmun välja, vahetasandis ilmun välja, taevas ilmun välja,”

just seda ütlesin. || 3.15.5 ||

 

Nüüd, kui ütlesin “leilitasemes ilmun välja” –

“tules ilmun välja, õhus ilmun välja, päevakeras ilmun välja,”

just seda ütlesin. || 3.15.6 ||

 

Nüüd, kui ütlesin “jumalas ilmun välja” –

“palvete tarkvaras ilmun välja, urjade tarkvaras ilmun välja, loitsude tarkvaras ilmun välja,”

just seda ütlesin. || 3.15.7 ||

 

16.

 

Ikkagi, mees on urjamine.

Tema kakskümmend neli aastakest

on koidikul tõmmistamine.

Laulend(gāyatrī) on kakskümmend neli silpi(4×6).

Koidikul tõmmistamine on laulutsi,

sellele järele on püütud tema küllused.

Ikkagi, hinged on küllused,

sest küllastavad kõike niisugust. || 3.16.1 ||

 

Kui tormakal miski kuumust tõstaks –

et ta seletaks:

“Hinged – küllused – minu koidikul tõmmistamist

keskpäeval tõmmistamisega järjest jätkake!”

Ärgu hakaku hingede – külluste – keskel mina, urjamine, riknema!”

Eks just sellest tõuseb,

eks tuleb mittepõdur. || 3.16.2 ||

 

Nüüd, nelikümmend neli aastakest

on keskpäeval tõmmistamine.

Triṣṭubh on nelikümmend neli silpi(4×11).

Keskpäeval tõmmistamine on triṣṭubhilik,

selle järele on püütud tema halad.

Ikkagi, hinged on halad,

sest panevad kõike niisugust halama. || 3.16.3 ||

 

Kui tormakal miski kuumust tõstaks –

et ta seletaks:

“Hinged – halad – minu keskpäeval tõmmistamist

kolmanda tõmmistamisega järjest jätkake!”

Ärgu hakaku hingede – halade – keskel mina, urjamine, riknema!”

Eks just sellest tõuseb,

eks tuleb mittepõdur. || 3.16.4 ||

 

Nüüd, nelikümmend kaheksa aastakest

on kolmas tõmmistamine.

Naisloodus(jagatī) on nelikümmend kaheksa silpi.

Kolmas tõmmistamine on naislooduslik.

selle järele on püütud tema päevakerad.

Ikkagi, hinged on päevakera,

sest võtavad kõike niisugust. || 3.16.5 ||

 

Kui tormakal miski kuumust tõstaks –

et ta seletaks:

“Hinged – päevakerad – minu kolmandat tõmmistamist

kestvusega järjest jätkake!”

Ärgu hakaku hingede – päevakerade – keskel mina, urjamine, riknema!”

Eks just sellest tõuseb,

eks tuleb mittepõdur. || 3.16.6 ||

 

Eks ikka ju, seda tunnetades lausunud Mahidāsa Aitareya nii:

“Miks tõstad minu kuumust,

kui ma selle kaudu ei meeldiks?”

Eks ta elas sada kuusteist aastakest.

Edasi, eks elab sada kuusteist aastakest,

kes nii on ära tundnud. || 3.16.7 ||

 

17.

 

Kes tahab einestada, kes janutab juua, kes ei lusti,

tolle pühendused on need. || 3.17.1 ||

 

Nüüd, kes einestab, kes joob, kes lustib,

käib neile ligi seadudes. || 3.17.2 ||

 

Nüüd, kes naerab, kes naljatab, kes sõbrutsemist toimetab,

too käibki hõisatud kiidusõnadega. || 3.17.3 ||

 

Nüüd, “kuumus, andmine, otsekohesus, mitteteotus, olemuse ütlemine”

on tema lunatasud. || 3.17.4 ||

 

Sestap lausutakse, et “hakkab sigitama, sigitas”.

See ongi tema veelkordne ilmumine.

Suremine ongi allalüke. || 3.17.5 ||

 

Eks Ghora Āṅgirasa, kui ütles selle Kṛṣṇa Devakīputrale, öelnud nii:

“Ta on joogijanuta jäänud.

Et ta otsa viivul neile kolmele jälile jõuaks –

ole kadumatu, ole põrmustumata, hing olgu kiidetud!”

Seal, tuleb kaks palvet. || 3.17.6 ||

 

“Algselt on ennistise niisad…

Üles! Pimedusest ülalpool me

näeme kõrgemat tähekuma,

näeme kõrgemat jumalat.

Läksime taevalikult jumalise taevaliseni,

kõrgeima tähekumani, kõrgeima tähekumani.” || 3.17.7 ||

 

18.

 

Istuks, et “vaim on aru”.

Nii on loomuse kohta.

Nüüd, taevasuse kohta.

“Vaim on selgus.”

Näidatakse mõlemad suunad –

loomuse kohta ja taevasuse kohta. || 3.18.1 ||

 

Selline vaim on neljajalgne –

“kõne on jalg, hing on jalg, silmapaar on jalg, kõrvapaar on jalg.”

Nii on loomuse kohta.

Nüüd, taevasuse kohta.

“Tuli on jalg, õhk on jalg, päevakera on jalg, ilmakaared on jalg.”

Näidatakse mõlemad suunad –

loomuse kohta ja taevasuse kohta. || 3.18.2 ||

 

Kõne on vaimu neljas jalg.

Tema hiilgab ja kuumab tule tähekuma abil.

Hiilgab ja kuumab kuulsuse, toreduse, vaimusädeluse abil,

kes nii on ära tundnud. || 3.18.3 ||

 

Hing on vaimu neljas jalg.

Tema hiilgab ja kuumab õhu tähekuma abil.

Hiilgab ja kuumab kuulsuse, toreduse, vaimusädeluse abil,

kes nii on ära tundnud. || 3.18.4 ||

 

Silmapaar on vaimu neljas jalg.

Tema hiilgab ja kuumab päevakera tähekuma abil.

Hiilgab ja kuumab kuulsuse, toreduse, vaimusädeluse abil,

kes nii on ära tundnud. || 3.18.5 ||

 

Kõrvapaar on vaimu neljas jalg.

Tema hiilgab ja kuumab ilmakaarte tähekuma abil.

Hiilgab ja kuumab kuulsuse, toreduse, vaimusädeluse abil,

kes nii on ära tundnud. || 3.18.6 ||

 

19.

 

Suunanäit on “vaim on päevakera”,

selle lähem loetlemine.

Nii oligi esmalt olematu.

See oli olemas.

See tuli kohale.

See pani käima munaka.

See aasta mõõdu jagu magas.

See välja lõhuti.

Tulid kaks munakoort – hõbesäbru ja kullatoon. || 3.19.1 ||

 

See, mis on hõbesäbru, on maa.

Mis on kullatoon, on taevalagi.

Mis on emakook, on mäed.

Mis on lootekest, on pilverünk ja udu.

Mis on lõõtsumised, on jõed.

Mis on põievesi, on meri. || 3.19.2 ||

 

Nüüd, see, mis sündis, oli päevakera.

Tema sünni järel tõusid möirged ja ulumised,

kõik tulnud ja kõik tungid.

Sestap tema tõusu ja tagasijõudmise vastas

tõusevad järele vastumöirged ja -ulumised,

kõik tulnud ja kõik tungid. || 3.19.3 ||

 

Kellele nii tunnetavale istub, et “vaim on päevakera” –

eks on lootusepanek, et tollele tõsised möirged

läheneksid ja hurma pakuksid, hurma pakuksid. || 3.19.4 ||