Kolmas raamat

III

 

1.

 

On ju päevakera taevaline mesi.

Taevalagi on ta lapitine katus,

vaheruum kärg, kiired vastsepojad.

|| 3.1.1 ||

 

Tema idavihud on ida meesooned,

palved mesilased, palvete varamu õis,

surematu rüüp on veed.

Nood palved ju

|| 3.1.2 ||

 

kuumutasid palvete varamut,

kuumutatul sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse.

|| 3.1.3 ||

 

See nõrgus välja,

see toetus päevakera kõrvale,

on ju selline, mis on päevakera verev laad.

|| 3.1.4 ||

 

2.

 

Veel, tema lõunavihud on lõuna meesooned,

urjad mesilased, urjade varamu õis,

surematu rüüp on veed.

|| 3.2.1 ||

 

Nood urjad ju kuumutasid urjade varamut,

kuumutatul sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse.

|| 3.2.2 ||

 

See nõrgus välja,

see toetus päevakera kõrvale,

on ju selline, mis on päevakera hele laad.

|| 3.2.3 ||

 

3.

 

Veel, tema läänevihud on lääne meesooned,

loitsud mesilased, loitsude varamu õis,

surematu rüüp on veed.

|| 3.3.1 ||

 

Nood loitsud ju kuumutasid loitsude varamut,

kuumutatul sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse.

|| 3.3.2 ||

 

See nõrgus välja,

see toetus päevakera kõrvale,

on ju selline, mis on päevakera tume laad.

|| 3.3.3 ||

 

4.

 

Veel, tema põhjavihud on põhja meesooned,

Āṅgirasa manad mesilased, pärandmuistend õis,

surematu rüüp on veed.

|| 3.4.1 ||

 

Āṅgirasa manad ju kuumutasid pärandmuistendit,

kuumutatul sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse.

|| 3.4.2 ||

 

See nõrgus välja,

see toetus päevakera kõrvale,

on ju selline, mis on päevakera ülimalt tume laad.

|| 3.4.3 ||

 

5.

 

Veel, tema ülesvihud on üles meesooned,

varjuvad suunanäidud mesilased, vaim õis,

surematu rüüp on veed.

|| 3.5.1 ||

 

Varjuvad suunanäidud ju kuumutasid vaimu,

kuumutatul sündis toredus, särts, taju, vaprus, söödav söök, maitse.

|| 3.5.2 ||

 

See nõrgus välja,

see toetus päevakera kõrvale,

on ju selline, mis nagu rappub päevakera keskel.

|| 3.5.3 ||

 

On ju nad maitsete maitsed,

sest varamud on maitsed,

nood on nende maitsed.

On ju nad surematute surematud rüübid,

sest varamud on surematud,

nood on nende surematud rüübid.

|| 3.5.4 ||

 

6.

 

Sellest, mis on esimene surematu rüüp,

elatuvad tule suu kaudu küllused,

taevalised ju ei einesta ega joo,

juba surematut rüüpi nähes turgutuvad.

|| 3.6.1 ||

 

Nad kogunevad selle laadi sisse, sellest laadist tõusevad.

|| 3.6.2 ||

 

Kes nii tunneb surematut rüüpi,

ühestub küllustega, tule ja ka suu kaudu

juba surematut rüüpi nähes turgutub.

Ta koguneb selle laadi sisse, sellest laadist tõuseb.

|| 3.6.3 ||

 

Niikaua kui päevakera idas tõuseb, läänes loojub,

senikaua käib ringi külluste kuningriik ja isevalitsus.

|| 3.6.4 ||

 

7.

 

Veel, sellest, mis on teine surematu rüüp,

elatuvad vürsti suu kaudu kisad,

taevalised ju ei einesta ega joo,

juba surematut rüüpi nähes turgutuvad.

|| 3.7.1 ||

 

Nad kogunevad selle laadi sisse, sellest laadist tõusevad.

|| 3.7.2 ||

 

Kes nii tunneb surematut rüüpi,

ühestub kisadega, vürsti ja ka suu kaudu

juba surematut rüüpi nähes turgutub.

Ta koguneb selle laadi sisse, sellest laadist tõuseb.

|| 3.7.3 ||

 

Niikaua kui päevakera idas tõuseb, läänes loojub,

kaks korda niikaua lõunas tõuseb, põhjas loojub,

senikaua käib ringi kisade kuningriik ja isevalitsus.

|| 3.7.4 ||

 

8.

 

Veel, sellest, mis on kolmas surematu rüüp,

elatuvad vetevaimu suu kaudu päevakerad,

taevalised ju ei einesta ega joo,

juba surematut rüüpi nähes turgutuvad.

|| 3.8.1 ||

 

Nad kogunevad selle laadi sisse, sellest laadist tõusevad.

|| 3.8.2 ||

 

Kes nii tunneb surematut rüüpi,

ühestub päevakeradega, vetevaimu ja ka suu kaudu

juba surematut rüüpi nähes turgutub.

Ta koguneb selle laadi sisse, sellest laadist tõuseb.

|| 3.8.3 ||

 

Niikaua kui päevakera lõunas tõuseb, põhjas loojub,

kaks korda niikaua läänes tõuseb, idas loojub,

senikaua käib ringi päevakerade kuningriik ja isevalitsus.

|| 3.8.4 ||

 

9.

 

Veel, sellest, mis on neljas surematu rüüp,

elatuvad leotise suu kaudu iilid,

taevalised ju ei einesta ega joo,

juba surematut rüüpi nähes turgutuvad.

|| 3.9.1 ||

 

Nad kogunevad selle laadi sisse, sellest laadist tõusevad.

|| 3.9.2 ||

 

Kes nii tunneb surematut rüüpi,

ühestub iilidega, leotise ja ka suu kaudu

juba surematut rüüpi nähes turgutub.

Ta koguneb selle laadi sisse, sellest laadist tõuseb.

|| 3.9.3 ||

 

Niikaua kui päevakera läänes tõuseb, idas loojub,

kaks korda niikaua põhjas tõuseb, lõunas loojub,

senikaua käib ringi iilide kuningriik ja isevalitsus.

|| 3.9.4 ||

 

10.

 

Veel, sellest, mis on viies surematu rüüp,

elatuvad vaimu suu kaudu tõsilased,

taevalised ju ei einesta ega joo,

juba surematut rüüpi nähes turgutuvad.

|| 3.10.1 ||

 

Nad kogunevad selle laadi sisse,

sellest laadist tõusevad.

|| 3.10.2 ||

 

Kes nii tunneb surematut rüüpi,

ühestub tõsilastega, vaimu ja ka suu kaudu

juba surematut rüüpi nähes turgutub.

Ta koguneb selle laadi sisse, sellest laadist tõuseb.

|| 3.10.3 ||

 

Niikaua kui päevakera põhjas tõuseb, lõunas loojub,

kaks korda niikaua ülespool tõuseb, siinpool loojub,

senikaua käib ringi tõsilaste kuningriik ja isevalitsus.

|| 3.10.4 ||

 

11.

 

Veel, sealt üles tõustes ei tõuse ega looju,

vaid hakkab üksipäini keskel paigal olema.

Kuulutus on see:

|| 3.11.1 ||

 

“Pole ju seal alla kukkunud,

ei ka tõusnud kunagi,

seda olemust mööda ma, taevased,

ärgu eemaldugu vaimust!“

|| 3.11.2 ||

 

Ega ju tolle jaoks tõuse ega alla kuku,

vaid korraga tuleb tolle jaoks taevalik päev,

kes nii tunneb vaimu seadistust.

|| 3.11.3 ||

 

Eks vaimur öelnud selle sünnijärjekuningale,

sünnijärjekuningas inimarule, inimaru sünnijärgedele.

Eks isa öelnud selle vaimu edasi Uddālaka Āruṇile, vanimale pojale.

|| 3.11.4 ||

 

Ikka ju nii, las isa seletab vaimu vanimale pojale edasi,

või juhendatavale käealusele!

|| 3.11.5 ||

 

Mitte kellelegi teisele,

kui ka annaks talle vetega ümbritsetud ja rikkusega täidetud [maa],

sest “see on rohkem sellestki”.

|| 3.11.6 ||

 

12.

 

On ju laulend nii kõik, mis iganes on tulnud.

On ju kõne laulend,

kõne ju laulab ja kaitseb nii kõike tulnut.

|| 3.12.1 ||

 

On ju see, mis on laulend,

ikka ju seesama, mis on maa,

sest selles nii kõik tulnu paigas püsib

ega ulatu sellest üle.

|| 3.12.2 ||

 

On ju see, mis on maa,

ikka ju seesama, mis on mehes ihu,

sest selles hinged paigas püsivad

ega ulatu sellest üle.

|| 3.12.3 ||

 

On ju see, mis on mehes ihu,

ikka ju seesama, mis on süda mehe sees,

sest selles hinged paigas püsivad

ega ulatu sellest üle.

|| 3.12.4 ||

 

See on neljarealine kuuetine laulend,

sedasi on palvega järele öeldud:

|| 3.12.5 ||

 

“Sel määral on tal vägevust,

ja mees on temast vanem.

Veerandik on tal kõik tulnud,

kolm veerandikku on tal taeva sees surematu.”

|| 3.12.6 ||

 

On ju see, mis on “vaim”,

ikka ju seesama, mis on selgus mehest väljas.

On ju see, mis on selgus mehest väljas,

|| 3.12.7 ||

 

ikka ju seesama, mis on selgus mehe sees.

On ju see, mis on selgus mehe sees,

|| 3.12.8 ||

 

ikka ju seesama, mis on selgus südame sisemuses.

Sedasi on täielik käivituseta.

Täieliku – käivituseta tähtsa – leiab too,

kes nii tunneb.

|| 3.12.9 ||

 

13.

 

Eks ole ju sel südamel viis taevaliselõõri.

Mis tal idalõõr,

see on hing, on silmapaar, on päevakera.

Sedasi istuks, et “on särts ja söödav söök”.

Särtsuda ja sööki süüa saab too,

kes nii tunneb.

|| 3.13.1 ||

 

Veel, mis tal lõunalõõr,

see on põimhõng, on kõrvapaar, on kuukuma.

Sedasi istuks, et on “tähtis ja toredus”.

Tähtjaks ja toredaks saab too,

kes nii tunneb.

|| 3.13.2 ||

 

Veel, mis tal läänelõõr,

see on väljahõng, on kõne, on tuli.

Sedasi istuks, et on “vaimusädelus ja söödav söök”.

Sööb sööki vaimusädeluses too,

kes nii tunneb.

|| 3.13.3 ||

 

Veel, mis tal põhjalõõr,

see on kokkuhõng, on aru, on sombupilv.

Sedasi istuks, et on “kuulsus ja üllus”.

Kuulsaks ja üllaks saab too,

kes nii tunneb.

|| 3.13.4 ||

 

Veel, mis tal üleslõõr,

see on ülahõng, on õhk, on selgus.

Sedasi istuks, et on “võimsus ja vägi”.

Võimsaks ja vägevaks saab too,

kes nii tunneb.

|| 3.13.5 ||

 

On ju need viis vaimumeest jumalariigi ilma väravavahid.

Kes nii tunneb neid viit vaimumeest, jumalariigi ilma väravavahte,

tolle perekonnas sünnib vapper.

Jumalariigi ilma küünitab too,

kes nii tunneb neid viit vaimumeest, jumalariigi ilma väravavahte.

|| 3.13.6 ||

 

Veel, siinsest taevast ülem tähevoog, mis valgustab

igati selja taga, kõigiti selja taga, kõrgemast kõrgemata ilmades,

on ikka ju seesama, mis on tähevoog mehe sees.

Seda on näha siis, kui kokkupuutel

saab teada soojusest ihus.

Seda on kuulda siis, kui kuulmekäike kinni toppides

kuuleb justnagu siselärmi, lärmitsust või lõkendavat tuld.

Sedasi istuks, et “nähtub ja kuuldub”.

Silmale kena kuuldub tollel,

kes nii tunneb, kes nii tunneb.

|| 3.13.7 ||

 

14.

 

Nii kõik on siis vaim,

rahulikule istuks, et “sünnib, leeb, hingab”.

Siis veel, mees koosneb talitusest,

nii nagu talitab siinses ilmas,

nõnda siit edasi käib.

Las ta teeb talitust!

|| 3.14.1 ||

 

Koosneb arust, ihuks on hing, laadiks helk, kujuvõtuks olemus, loomuseks selgus,

kõigi tegude, kõigi tungide, kõigi lõhnade, kõik maitsetega,

nii kõigele annetaja, ei kõnele ega hooli –

|| 3.14.2 ||

 

nii on minu loomus südame sees,

väiksem riisist, odrast, sinepist, kukeheinast või kukeheina terast.

Nii on minu loomus südame sees,

vanem maast, vanem vaheruumist, vanem taevast, vanem nendest ilmadest.

|| 3.14.3 ||

 

Kõigi tegude, kõigi tungide, kõigi lõhnade, kõik maitsetega,

nii kõigele annetaja, ei kõnele ega hooli –

nii on minu loomus südame sees.

See on vaim.

“Kui on nii, et “siit edasi käies sinna kohale saan”,

siis tollel muidugi ei oleks kõhklust,”

eks on lausunud Śāṇḍilya, Śāṇḍilya.

|| 3.14.4 ||

 

15.

 

Kihistu ei vanane, kõhuõõneks vaheruum, põhjaks pinnas,

sest selle nurgad on ilmakaared, taevalagi selle kõrgem avaus.

Sedasi on kihistu külluse asupaik, igasugune toetub sellesse.

|| 3.15.1 ||

 

Idakaare nimeks on tal tulekeel,

lõuna nimeks taluja,

lääne nimeks valitsejanaine,

põhja nimeks hästitulnu,

nende vasikas on õhk.

Kes nii tunneb õhku, ilmakaarte vasikat,

ei kisa pojakisamist.

Kui ma nii tunnen õhku, ilmakaarte vasikat,

ärgu kisagu pojakisamist!

|| 3.15.2 ||

 

Kannataseta kihistus ilmun tolle, tolle ja tollega,

hinges ilmun tolle, tolle ja tollega,

maa peal ilmun tolle, tolle ja tollega,

maaüleses ilmun tolle, tolle ja tollega,

jumalas ilmun tolle, tolle ja tollega.

|| 3.15.3 ||

 

Kui ütlesin, et “hinges ilmun”,

on ju tulnud nii kõik, mis iganes on nii,

just selles ilmun.

|| 3.15.4 ||

 

Veel, kui ütlesin, et “maa peal ilmun”,

siis ütlesin seda, et “ilmun maal, ilmun vahetasandis, ilmun taevas”.

|| 3.15.5 ||

 

Veel, kui ütlesin, et “maaüleses ilmun”,

siis ütlesin seda, et “ilmun tules, ilmun õhus, ilmun päevakeras”.

|| 3.15.6 ||

 

Veel, kui ütlesin, et “jumalas ilmun” –

siis ütlesin seda, et “ilmun palvete varamus, ilmun urjade varamus, ilmun loitsude varamus”.

|| 3.15.7 ||

 

16.

 

On ikka ju mees urjamine,

tema kakskümmend neli aastat on hommikul leotamine,

laulend(gāyatrī) on kakskümmend neli silpi(4×6).

Hommikul leotamine on laulendlik,

nii on temaga põimitud küllused.

On ikka ju hinged küllused,

sest küllastavad nii kõike.

|| 3.16.1 ||

 

Kui keegi sel puhul ülekuumeneb,

las ta siis seletab, et “hinged, küllused,

jätkake mu hommikul leotamist keskpäeval leotamiseni!

Et ma, urjamine, ei rikneks hingede, külluste keskel!”

Eks seepeale juba tõuseb ega jää põduraks.

|| 3.16.2 ||

 

Veel, nelikümmend neli aastat on keskpäeval leotamine,

kolmikhõise on nelikümmend neli silpi(4×11).

Keskpäeval leotamine on kolmikhõiskelik,

nii on temaga põimitud kisad.

On ikka ju hinged kisad,

sest ajavad nii kõike kisama.

|| 3.16.3 ||

 

Kui keegi sel puhul ülekuumeneb,

las ta siis seletab, et “hinged, kisad,

jätkake mu keskpäeval leotamist kolmanda leotamiseni!”

Et ma, urjamine, ei rikneks hingede, kisade keskel!”

Eks seepeale juba tõuseb ega jää põduraks.

|| 3.16.4 ||

 

Veel, nelikümmend kaheksa aastat on kolmas leotamine,

naisloodus(jagatī) on nelikümmend kaheksa silpi(4×12).

Kolmas leotamine on naislooduslik,

nii on temaga põimitud päevakerad.

On ikka ju hinged päevakera,

sest võtavad nii kõike.

|| 3.16.5 ||

 

Kui keegi sel puhul ülekuumeneb,

las ta siis seletab, et “hinged, päevakerad,

jätkake mu kolmandat leotamist, kuni kestan!”

Et ma, urjamine, ei rikneks hingede, päevakerade keskel!”

Eks seepeale juba tõuseb ega jää põduraks.

|| 3.16.6 ||

 

Eks on ju ikka sedasi tundes lausunud Mahidāsa Aitareya:

“Miks nõnda mul ülekuumened,

kuigi ma ei käiks edasi sellega?”

Eks ta elas sada kuusteist aastat.

Edasi, eks elab sada kuusteist aastat,

kes nii tunneb.

|| 3.16.7 ||

 

17.

 

Kui on einestamata, kui on joomata, kui ei lõõgastu,

siis need on tema pühendused.

|| 3.17.1 ||

 

Veel, kui einestab, kui joob, kui lõõgastub,

siis tollele käivad juurdeseadmised.

|| 3.17.2 ||

 

Veel, kui naerab, kui naljatab, kui sõbrutsemist toimetab,

siis tollele käivad hõisked ja kiidusõnad.

|| 3.17.3 ||

 

Veel, kui on “kuumus, andmine, otsekohesus, mittekahjustus, olemuse ütlemine”,

siis need on tema lunatasud.

|| 3.17.4 ||

 

Sestap lausutakse, et “sigib” ja “sigis”,

see on tema taasilmumine,

ja suremine on mahakandmine.

|| 3.17.5 ||

 

Eks Ghora Āṅgirasa, kui ütles selle Kṛṣṇa Devakīputrale, öelnud nii,

olles juba joogijanuta jäänud:

“Las küünitab otsa viivul neisse kolme –

ole kadumatu, ole põrmustumatu, ole kiidetud hing!”

Sealjuures tuleb kaks palvet.

|| 3.17.6 ||

 

“Siis nüüd iidse niisa

tähevoogu näevad varahommikul,

ülemat kui süüdatakse taeva poolt.

Pimedusest ülalpool me

näeme kõrgemat tähevoogu,

näeme kõrgemat jumalat.

Läksime taevalikult päevajumala taevaliseni,

kõrgeima tähevooni, kõrgeima tähevooni.”

|| 3.17.7 ||

 

18.

 

Istuks, et “vaim on aru”.

Nii on loomuse kohta.

Veel, taevasuste kohta,

et “vaim on selgus”.

Tuleb näidata kumbki suund –

loomuse kohta ja taevasuste kohta.

|| 3.18.1 ||

 

Sedasi on vaim neljarealine –

“kõne on rida, hing on rida, silmapaar on rida, kõrvapaar on rida.”

Nii on loomuse kohta.

Veel, taevasuste kohta.

“Tuli on rida, õhk on rida, päevakera on rida, ilmakaared on rida.”

Tuleb näidata kumbki suund –

loomuse kohta ja taevasuste kohta.

|| 3.18.2 ||

 

Kõne on vaimu neljas rida,

ta hiilgab ja kuumab tule tähevoo abil.

Hiilgab ja kuumab kuulsuse, toreduse, vaimusädeluse abil,

kes nii tunneb.

|| 3.18.3 ||

 

Hing on vaimu neljas rida,

ta hiilgab ja kuumab õhu tähevoo abil.

Hiilgab ja kuumab kuulsuse, toreduse, vaimusädeluse abil,

kes nii tunneb.

|| 3.18.4 ||

 

Silmapaar on vaimu neljas rida,

ta hiilgab ja kuumab päevakera tähevoo abil.

Hiilgab ja kuumab kuulsuse, toreduse, vaimusädeluse abil,

kes nii tunneb.

|| 3.18.5 ||

 

Kõrvapaar on vaimu neljas rida,

ta hiilgab ja kuumab ilmakaarte tähevoo abil.

Hiilgab ja kuumab kuulsuse, toreduse, vaimusädeluse abil,

kes nii tunneb, kes nii tunneb.

|| 3.18.6 ||

 

19.

 

On suunanäit, et “vaim on päevakera”.

Loetlegem lähemalt.

Nii oli esmalt vaid olematu,

siis oli olemas,

siis tuli kohale,

siis pani käima muna,

siis aasta mõõtu magas,

siis lahti lõhkes

ning tulid kaks munakoort: hõbesäbru ja kullatoon.

|| 3.19.1 ||

 

Kui on hõbesäbru, siis on maa,

kui kullatoon, siis taevalagi,

kui emakook, siis mäed,

kui lootekest, siis pilverünk ja udu,

kui lõõtsumised, siis jõed,

kui põievesi, siis meri.

|| 3.19.2 ||

 

Veel, kui sündis, siis oli see päevakera.

Tema sünni kannul tõusid mürinad ja ulumised,

kõik tulnud ja kõik tungid.

Sestap tema tõusu paiku või tagasikeeramise paiku

tõusevad kannul mürinad ja ulumised,

kõik tulnud ja kõik tungid.

|| 3.19.3 ||

 

Kellele nii tundes istub see, et “vaim on päevakera”,

ja sellele lootusegi paneb,

las tollele lähenegu tõsised mürinad

ja hurma pakkugu, hurma pakkugu.

|| 3.19.4 ||