Māṇḍūkya

Silp “aum” on nii kõik.
Lähemalt loetletakse seda
kui “tulnud, tulekul, tulevane”,
kõik just aabe “aum”,
ja mis on teisiti
kui mööduv kolmaeg,
seegi on just aabe “aum”.
|| 1 ||

Sest kõik on vaim,
loomus on vaim,
sel loomusel on neli veerandikku.
|| 2 ||

Virgunu paik, mil teadvustab välist
ning seitsme liikme ja üheksateist suuga naudib rämedat,
on üldrahvalik esimene veerandik.
|| 3 ||

Unenäo paik, mil teadvustab sisemist
ning seitsme liikme ja üheksateist suuga naudib lahedat,
on särtsakas teine veerandik.
|| 4 ||

Kus uinunu ei tungitse mingit tungi
ega näe mingit unenägu,
on ta hästi uinunud.
Hästiuinunu paik, ühetaoline, vaid teadvustamise tomp,
sest koosneb õndsusest, naudib õndsust ja on meelsuse suu,
on teadlik kolmas veerandik.
|| 5 ||

Ta kõige isand, ta on kõiketeadja,
ta on siseohjaja, ta on kõige üsk,
sest on tulnute vallandus ja suubumus.
|| 6 ||

Ei teadvusta sisemist, ei teadvusta välist ega teadvusta mõlematpidi,
pole teadvustamise tomp, teadvustaja ega mitteteadvustaja,
vaid on nägematu, kogetamatu, haaramatu,
märgita, mõeldamatu, nähavõetamatu, mõjude koeks üksiloomus,
siltide raugemine, rahulik, lemmik,
kahesuseta, nagu arvatakse, neljas,
see on loomus ja vaja teada saada.
|| 7 ||

Silbiliselt on loomus aabe “aum”,
ning mõõduliselt nii, et veerandikud on mõõdud
ja mõõdud on veerandikud, aaped “a”, “u”, “m”.
|| 8 ||

Virgunu paik üldrahvalik on aabe “a”,
esimene mõõt, ammutamisest või algusest.
Eks ammuta ju too kõik tungid
ning alguseks saa,
kes nii tunneb.
|| 9 ||

Unenäo paik särtsakas on aabe “u”,
teine mõõt, upitumisest või ulatumisest.
Eks upitu ju too teadmisi jätkama
ning samasuguseks saa,
ei tule tal olla vaimu mittetundja peres,
kes nii tunneb.
|| 10 ||

Hästiuinunu paik teadlik on aabe “m”,
kolmas mõõt, mõõtmisest või suubumisest.
Eks mõõda ju too nii kõik
ning saavuta ka suubumus,
kes nii tunneb.
|| 11 ||

Neljas on mõõtmatu, kogetamatu,
siltide raugemine, lemmik, kahesuseta.
Nii on aabe “aum” just loomus.
Tolle loomus läheb loomuse sisse,
kes nii tunneb.
|| 12 ||