17. Taganematu tegumoed, tähised, tunnused

1.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Mis tegumoed, mis tähised, mis tunnused, auväärne, on taganematul väga vägeval taibuolendil? Või kuidas, auväärne, meie teaksime, et see on taganematu väga vägev taibuolend?”

Auväärne lausus:

“Mis, Subhūti, on lihtinimesepinnas ja mis on kuulajapinnas ja mis on üksitaibanupinnas ja mis on taibanupinnas, öeldakse, et “see on tõe pinnas”.

Ja kõik need tõe puhul “kaheta ja kahestajata, kujustuseta, kujustusteta” tõe ja hoidla sisse pääsevad. Tõe suhtes paigal olles tõde ei kujutle, ei kujusta – nii sisse pääseb.

Nii sisse pääsenud – ka vastavalt tõele kuuldes –, kui ka sellest mujale astub, ei ihalda, tee väärarvamist, kõhkle ja nii edasi – ega juhmistu. Vaid hoopis nii, just “tõde” pooldab, sisse kaevub. Ja ei tule mida iganes lobaja. Kõneleb selgituseks vaid otstarbeka kokkupanekuga, mitte tarbetu kokkupanekuga ega ringiseira, mida muud teevad või ei tee.

Selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

2.

 

Veel edasi, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend ei jää seirama teiste rassijate või vaimulike palet: “Veed auväärsed rassijad või vaimulikud teatavat teavad, nähtavat näevad”.

Ja teistele taevalistele ei avalda au. Ja ei arva, et annab teiste taevaliste jaoks õit, suitsutist, lõhna, pärjalikku, määret, pulbrit, riiet, päevavarju, silti, kellukest, plagu või valgust. Ja teist taevalist ei pane alustoeks.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

Siis veel, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend ei ilmu välja allakäimistes ega kinni haara naisesust.

 

3.

 

Veel edasi, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend on käigus kümmet edukat teorada appi võttes.

Ta loomu poolest hingevõtmisele lõpu teeb, ja muid hingevõtmise lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest mitteantu võtmisele lõpu teeb, ja muid mitteantu võtmise lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest tungide väärtoimlusele lõpu teeb, ja muid tungide väärtoimluse lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest hästi rahuleidmistega käidava hullutava hälbimuse paigale lõpu teeb, ja muid hästi rahuleidmistega käidava hullutava hälbimuse paiga lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest ebaõige ütlemisele lõpu teeb, ja muid ebaõige ütlemise lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest laimaja ütlemisele lõpu teeb, ja muid laimaja ütlemise lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest sõimaja ütlemisele lõpu teeb, ja muid sõimaja ütlemise lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest loba kokkuajamisele lõpu teeb, ja muid loba kokkuajamise lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest aplusele lõpu teeb, ja muid ablustamine lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest kurjusele lõpu teeb, ja muid kurjuse lõpetamiseks abiks võtab.

Loomu poolest väärnägemisele lõpu teeb, ja muid väärnägemise lõpetamiseks abiks võtab.

Niiviisi, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend on käigus kümmet edukat teorada appi võttes ja ka muid kümne eduka teoraja suhtes nähtavaks teeb, abiks võtab, kokkusäristab, üleserutab, paneb paigale, tõhusaks teeb.

Ta – ka und nägev – kümmet edukat teorada kas ükshaaval või paljukesi või kõikjal kõigel kõigiti kõiges ei ilmuta kohale, ka meele najal ei hõllanda.

Siis veel, Subhūti, taganematule väga vägevale taibuolendile – ka und nägevale – palenduvad kümme edukat teorada.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

4.

 

Veel edasi, Subhūti, millist iganes hoidjat taganematu väga vägev taibuolend klaariks saab ja annab, seda niisugust meelt klaariks saab ja annab: “Säärast hoidjat mina kõigi olendite tarbeks klaariks saan ning tulusa ja kerge jaoks annan.” Ja “see tulgu! Sellise hoidjanäpunäite abiga on kõigi täiustuvate olendite hoidjakohased kavatsused.” Ja teeb hoidjaandmist, kõigi olendite ühtehoidmist.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

5.

 

Veel edasi, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend ei ihalda, tee väärarvamist, kõhkle ega juhmistu selgitatavate sügavate hoidjate suhtes, ja tuleb tulusa ütlemisega, ja tuleb mõõdetud ütlemisega, ja tuleb hellunud ütlemisega, ja tuleb vähe rohmakust ja laiskust, ja tuleb kütketeta.

Kui ta astub edasi või tagasi, ei astu edasi või tagasi eksleva meelega. Paigaldatud mäletamisega edasi astub, paigaldatud mäletamisega tagasi astub. Pinnasest ei viska välja viivitatud kõndi, pinnasest ei maha viska viivitatud kõndi, vaid kerge välja viskab, kerge maha viskab. Ja otsemaid jalga pinnasest ei viska välja, ja otsemaid jalga pinnasest ei maha viska, juba nähes ei astu pinnase kaare poole.

Siis veel, Subhūti, taganematu väga vägeva taibuolendi ihul on ürbi nautlemine, ei tule täisid täis. Ja tuleb valevuse hõllandus. Ja tuleb vähe survestust. Ja tuleb vähe ängistust.

Siis veel, kui teiste olendite kehas on kohal kaheksakümmend tuhat ussikese perekonda, tema kehas kõikjal kõigel kõigiti kõiges ei ole need kohal.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et tal tulevad kõik ilmas ülestõusnud edujuured.

 

6.

 

Ja mida enam tema edujuured üles kasvavad, seda enam väga vägev taibuolend kinni haarab keha läbini puhastust, ja kinni haarab kõne läbini puhastust, ja kinni haarab meele läbini puhastust.”

Subhūti lausus:

“Veel, auväärne, kuidas on vaja tunda väga vägeva taibuolendi meele läbini puhastus?”

Auväärne lausus:

“Mida enam, Subhūti, väga vägeva taibuolendi edujuured üles kasvavad, seda enam väga vägev taibuolend kinni haarab meele vähetegevust, ja kinni haarab meele pahelisusetust, meele lummusetust, meele käänulisusetust, meele kõverusetust. Ja, Subhūti, millise meele läbini puhastusega kuulaja ja üksitaibanu pinnasest jagu saab. On vaja tunda, Subhūti, et selline on väga vägeva taibuolendi meele läbini puhastus.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

7.

 

Veel edasi, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend ei tule leidmise ja imetlemise kuulutuse kõrgelt hindaja, ei tule ürbi, pambu, joogi, magamisaseme, istme, põdura hoomangu ravi ettevalmistuste kõrgelt hindaja, ei tule paljukesi kadedust ja armuhullustust. Ja ei sadestu selgitatavates sügavates hoidjates. Ja paigaspüsiv taipamine tuleb,

ja sügav taipamine tuleb, ja imetledes tänu muule kuuleb hoidjat.

Ja kõike seda hoidjat, mida imetledes tänu muule kuuleb, teadvusületuse suhtes kohale tulvama paneb. Ja neid kõiki, mis on ilmalikud käsitööpaigad-teopaigad, teadvusületusele lähenedes hoidla najal kohale tulvama paneb. Ja ei püüa näha mingit hoidjat, mis ei sobima pane hoidja asendiga, ja just kõike sobituvat püüab näha.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

8.

 

Veel edasi, Subhūti, eriti patune Suretaja võluks valmis kaheksa vägevat manala, seal igaühes vägevas manalas võluks valmis paljud sajad taibuolendid, paljud tuhanded taibuolendid, palju sajad tuhanded taibuolendid, ja sõnaks taganematule väga vägevale taibuolendile nii:

“Taganematud väga vägevad taibuolendid, kes on tõeleidnu poolt käsitletud, on ilmnenud vägevates manalates. Ka nii, sina hakkad ilmuma vägevates manalates, ehkki sa oled käsitletud taganematu. Veelkord, sina taibumeelt vastunäidusta, tagasitõmbu! Mis on sul taibatuse najal? Nii ei hakka sina manalates ilmnema. Nii sina tulla saad tegev jumalariigi külastaja.”

Kui äkki ka nii väga vägeva taibuolendi meelt ei rappu, ei lihku, nii teab, et “see on paikapidamatu, selgustsaamatu, kui taganematu väga vägev taibuolend ilmub välja allakäimistes”, siis ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

9.

 

Veel edasi, Subhūti, eriti patune Suretaja astub taganematu väga vägevale taibuolendi ette rassija kuuega ja hakkab ütlema nii:

“Vastunäidusta seda, mida sa eespool kuulsid, tõmbu tagasi sellest, mida sa eespool kinni haarasid! Kui äkki sina nii hakkad vastunäidustama, kui äkki sina nii hakkad tagasitõmbuma, nii hakkame meie veel ja veel sinu juurde astuma. See, mida sa jällegi kuulsid, pole taibanu ütlemine. Luuletaja tehtud luule on see. Veel nii, mida mina selgitan, see on taibanu selgitus, see on taibanu ütlemine.”

Kui äkki taibuolend seda kuuldes rappub, lihkub, Subhūti, siis on vaja tunda nii: “Seda auväärset pole tõeleidnud käsitlenud. See taibuolend on ohjamata kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Ta pole paigal taganematu asendis.”

Veel, kui äkki, Subhūti, väga vägev taibuolend ei rappu, ei lihku, ja eriti patuse Suretaja kõnet kuuldes just hoidlat sihiks võtab, just mitteilmumise, just mittehävimise, just mittevalmistaja sihiks võtab, siis ei lähe muu usu najal.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu voolused kadunud väärikas jaovend, hoidlas silmnähtava teostaja ei lähe muu usu najal. Tuleb eriti patuse Suretaja poolt vallutamatu.

Just nii, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend on kuulajaliikuvate ja üksitaibanuliikuvate isikute poolt pehastamatu. Eemale pöördumatu hoidja tuleb, kuulajapinnase või üksitaibanupinnase suhtes ohjatud tuleb; kõikteadmise suhtes täpse taibukuse eesmärk. Siis veel, Subhūti, kui väga vägev taibuolend tuleb paigal taganematu asendi suhtes, siis tuleb, et muu ei juhenda.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

10.

 

Veel edasi, Subhūti, keegi hakkab taganematu väga vägeva taibuolendi juurde astudes ütlema:

“See on sihtlemise toimekas, see pole taibuolendi toimekas. Sina tee juba siinsamas raskusele ots! Ei hakka rohkem järjest mõikama sihtlemise toimealade raskusi, raskeid arusid.” – “Ohohhoo, sul saab tulla juba siinsamas sel kombel, et loomuolu ei lähe käima – või kust veel sina arvad, et on vaja kinni haarata teine loomuolu?”

Kui äkki ka nii ei rappu, ei lihku, siis hakkab eriti patune Suretaja ise temale nii ütlema:

“Otsi sina näha neid väga vägevaid taibuolendeid, millise ürbi, pambu, joogi, magamisaseme, istme, põdura hoomangu ravi ettevalmistustega on praegused taibanud auväärsed Gangese jõeluidete hulgal kujutisi Gangese jõeluidete hulgal taibanud auväärsete kõrval vaimuõpet toimetanud, juba Gangese jõeluidete hulgal taibanud auväärsete ümber istunud, küsitlenud ja küsitlemist teinud – kuidas on väga vägevatel taibuolenditel just taibuolendliikuri tarbeks vaja paigal olla?”

Ja nagu väga vägevad taibuolendid on paigal, ja nõnda just tõeleidnute poolt üles loetud. Ka nõnda paigal olles, nõnda toimetades, nõnda just ka sobimist ilmutades jj – sel juhul just nemad ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust. “Nõnda nõustamise ja õpetamise suhtes paigalolnuteni, nõnda harjutavate juurde ei saabu kõikteadmist. Veel, kuidas sina hakkad kõrgemata täpset taibukust saavutama?”

Kui äkki ka nii ei rappu, ei lihku, siis hakkab eriti patune Suretaja just selles maakaares jaovendi valmis võludes temale ütlema nii:

“Jaovennad, need voolused kadunud pöördunud väärikad, kes paiknevad taibu jaoks, saabusid sealsel juhul väärikuse juurde, on väärikuslikud. Veel, kuidas sina hakkad kõrgemata täpset taibukust saavutama?”

Kui äkki siis veel väga vägeva taibuolendi meel ei rappu, ei lihku ka nii selgitatava, nii äranäidatava suhtes, siis on vaja see taganematu väga vägev taibuolend hoida kinni täpsest kõrgemata taibukusest.

Kui äkki tänu muule meelt nii kuuldes väga vägeval taibuolendil hoidla eralduse read ei alla anna, ei pöördu sel puhul eemale arulisest ja ei tule meele teistmooditulek, ja kõik need Suretaja teod nõnda täheldab: “Paikapidamatu, selgustsaamatu on, Subhūti, kui nõnda ületuste suhtes toimetav väga vägev taibuolend ei saavutaks kõikteadmist, et on paikapidamatu, selgustsaamatu, kui nõnda toimetavasse, nõnda harjutavasse väga vägevasse taibuolendisse – nii nagu tõeleidnute poolt üles loetud –, sellest toimlikkusest irrutamata ja nende ületuste külge seotud arupidamistega kulgevasse ei hakka eriti patune Suretaja sissepääsu leidma.”

Kui äkki väga vägev taibuolend Suretaja tegusid taipab, tänu muule eralduse read ei alla anna, ei pöördu sel puhul eemale arulisest ja tal ei tule teistmoodi meelt, ja Suretaja teod nõnda täheldab, siis ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

11.

 

Veel edasi, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend ei valmista laadi täheldust, ei too ilmsiks laadi täheldust. Ei valmista tundmuse täheldust, ei too ilmsiks tundmuse täheldust. Ei valmista tähelduse täheldust, ei too ilmsiks tähelduse täheldust. Ei valmista valmistajate täheldust, ei too ilmsiks valmistajate täheldust. Ei valmista teadasaamise täheldust, ei too ilmsiks teadasaamise täheldust.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et taganematu väga vägev taibuolend astub omamärgist tühjade hoidjate najal taibuolendohjaja poole. Ka seda hoidjat ei leia üles, ei pane kokku, ei ilmsiks too. Selle kohta öeldakse, et on “taganematu väga vägev taibuolend on mitteilmumise teadmise osas kannatlik”.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

12.

 

Veel edasi, Subhūti, eriti patune Suretaja astub jaovenna kuuega juurde ja hakkab väga vägevat taibuolendit nii kehutama:

“Selgusega samane on see, mis on kõikteadmine. Olemasolev hoidja on see, mis on kõikteadmine. Tundmatu hoidja on see, mis on kõikteadmine. Kes siin hakkab teadma? Kes siin hakkab taibuga leidma? Nende najal ei hakka keegi ära liikuma: kes leiaks taibu ja mille taibuga leitakse, kes teadlik oleks ja millest teadlik ollakse. Kõikjal on selgusega samased hoidjad. Tarbetust lööd sa lahku. Suretaja teod ju valgustavad selle läbi, mis on “taibuga leitav kõrgemata täpne taibukus”. See pole taibanu selgitus.”

Sel perepojal või peretütrel on vaja nii teada, nii mõlgutada, nii tunda: “Just Suretaja tegu on selline, mis on eraldamisus.”

Nii mõeldes on seal vaja tulla tõhusal meelel, vaja tulla edasivappumatul meelel, vallutamatul meelel.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

13.

 

Veel edasi, Subhūti, kuulaja ja üksitaibanu pinnase käimapandud taganematu väga vägev taibuolend tuleb käimaläinud kõikteadmise suhtes. Ihkajana ilmsiks saab ta esimese mõistmise. Nõnda ilmsiks saab teise, nõnda kolmanda, nõnda neljanda mõistmise. Nende nelja mõistmisega ta kulgeb, ja mõistmiste suhtes läbini alistab, ja mõistmised ilmsiks saab, ja mõistmise käsul ei ilmu välja. Ta veelkord tungi toimealade hoidjaid üle aistib.

Ka nii, Subhūti, on vaja tunda taganematu väga vägeva taibuolendi taganematumärk.

 

14.

 

Veel edasi, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend ei tule nimetuse kõrgelt hindaja, ei tule kuulsuse hääle kuulutuse kõrgelt hindaja, ei kinnitu nimetusele. Ta tuleb rabelemata meelega ja tuleb kõigi olendite suhtes tulusa meelega.

Edasi astudes astub ta edasi ekslemata meelega, tagasi astudes astub tagasi ekslemata meelega. Mäletajana edasi astub, mäletajana tagasi astub.

Kui äkki ta taret asustab, siis ei tule tema tungi embus või kavatsus tungide suhtes ülemõõduline. Vaid võõrdumuse täheldaja tunge nautleb. Vaid värelenu täheldaja tunge nautleb.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu toitu teeb varaste rägastiku keskele läinud mees – just värelenu täheldaja teeks einet,

just minemise täheldaja teeks einet: “millal küll nüüd nimelt mina siit vargarägastikust jagu saama hakata saan”; niimoodi täheldaja toitub ebausaldusväärsest toidust.

Just nii, Subhūti, mis iganes tunge nautlevad taret asustavad taganematud väga vägevad taibuolendid, nautlevad kõiki neid tunge just mittetarvitajatena, just mitteahmijatena, just kinnistumata kujutle. Ja nad tulevad just viie meeldivat laadi tungi väärtustega mittetarvitajad. Tarekohas asuvad ei kujutle samase ja mittesamase najal elusolekut – kujutlevad elusviibimist vaid hoidja, mitte ka mittehoidja najal. Suremist ei külasta, aga teeb vaid muude pehastamist.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et olemismehed – vägevad mehed, ülimehed, palju paremad mehed, kenaolemise mehed, mehesõnnid, õilsad mehed, upsakad mehed, mehepullid, koormakandjamehed, punalootosmehed, valgelootosmehed, sünniandjad mehed, lohemehed, lõvimehed, alluvate meeste tõllajuhid – panevad kõik olendid rakkesse ülikerge suhtes.

Sest on nii, Subhūti, et taret asustavad väga vägevad taibuolendid. Samal kombel, nagu tänu teadvusületuse jõu lisamise kättesaadavusele.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

15.

 

Veel edasi, Subhūti, taganematu väga vägeva taibuolendiga püsivalt köietub vägev haldjas Välgukäsi. Teda on raske räsida, ja aruga inimesed või aruta inimesed ei saa temast jagu, kõigil olenditel on temasse raske süüvida. Ta ei tule lahtivisatud meelega ega puuduliku tajuga, tuleb täiusliku tajuga, mitte mittetäiusliku tajuga. Mehesõnnilise tajuga kohaleläkitatud tuleb, pole olematu mees.

Ta ei asu nende kõigiga kõigega kõigiti sobituma, kes naisi käsundavad, ka kutsungist sündiv, rohutarkus, ravi jj. Ja tuleb puhastunud eluviisiga, mitte väära eluviisiga. Pole lahtiharutuse ja sõnavahetuse kõlblusega. Ja tuleb otsenägija, pole oma loomuse ülestirija ega muude tolmutaja. Ta tuleb nende ja teiste väärtustega kohaleläkitatud.

Ta ei käsitle naist ja meest, et “sul tuleb poeg või sul tuleb tütar”. Tal ei tule selle algupäraga, sedalaadi vastuvõetavuse vead.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

16.

 

Veel edasi, Subhūti, mis on taganematu väga vägeva taibuolendi tegumoed, mis tähised, mis tunnused, milliste tegumoodide, milliste tähiste, milliste tunnustega kohaleläkitatud taganematu väga vägev taibuolend on vaja tunda kõrgemata täpse taibukuse puhul – neid tegumoode, neid tähiseid, neid tunnuseid hakkan näha tooma.

Veel, missugused need on?

Nõndaviisi, nagu:

Nad ei kulge tüve, püüne, asendi hoomates kohaleilmumisega sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge kogu inimhulga rahula jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge valitseja jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge varga jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge sõjaväe jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge sõdija jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge küla, linna, aguli, maakonna, valduse, valitseja asupaiga jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge loomuse jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge ametniku-ministri jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge naise, mehe, kohimehe jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge liikuri, pargi, kulgela, maja, abaja, järve, lombi, lootosetiigi, laane, rahula, kivirahnu jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge haldja, tondi, kodukäija, virvatulukese, hekseldajaraipe, pottmuna jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge söögi, joogi, riide, ehte, lõhna, pärjaliku, määrde jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge tänavateristi, platsi, kühvli, turu, prahi, kodukotuse jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge laulu, tantsu, loriloo, näitleja, tantsija, rändmuusiku jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge ookeani, jõe, mandri jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge hoidjale vastandunud jutuga sobimise sidestuse sidestatult, ei kulge lihtinimest rahuldava jutuga sobimise sidestuse sidestatult.

Vaid hoopis, kulgevad teadvusületuse jutuga sobimise sidestuse sidestatult.

Ja tulevad irrutamata kõikteadmise külge seotud arupidamistest. Ja ei kulge riiu, kauplemise, lahtiharutuse, sõnavahetuse jutuga sobimise sidestuse sidestatult. Ja tulevad just hoidjatungid, mitte mittehoidjatungid. Ja tulevad mittelõhkumise tooni sõnastajad, mitte lõhkumise tooni sõnastajad. Ja tulevad sõbertungid, mitte ebasõbertungid. Ja tulevad hoidja sõnastajad, mitte mittehoidja sõnastajad.

Need – just tõeleidnunägemise ihkajad – ihkavad: täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, kes on paigal, hoiavad, panevad liikuma teiste ilma asendite suhtes, nende kõrval ilmnemise jaoks meelt ilmsiks toovad. Need ihkajad ilmnevad seal. Nii tulevad nad irrutamata tõeleidnu nägemisest, tõeleidnul ümber istumisest ja tõeleidnu ümber teenimisest.

 

17.

 

Veel edasi, Subhūti, tungi toimealade taevalistest põrmustunud, laadi toimealade või laadituse toimeala taevalistest põrmustunud olemasolevad taganematud väga vägevad taibuolendid just siin – keskmises kaares, Jambū mandril – taassünnivad.

Kus olendid on kunstide suhtes tundjad, luulete suhtes tundjad, kutsungite suhtes tundjad, tarkuste suhtes tundjad, õpikute suhtes tundjad, tunnuste suhtes tundjad, hoidja asjatundjad – väheldased taassünnivad otsnevates maakondades, ent suures osas taassünnivad keskmises kaares. Kuid ka need, kes taassünnivad otsnevates maakondades, taassünnivad vägevates linnades.

Ka nende need väärtused on tuttavad.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

18.

 

Veel edasi, Subhūti, taganematu väga vägeval taibuolendil ei tule pähe nii: “Kas mina olen taganematu, või mina pole taganematu.” Nii ei ilmu tal kõhklust, ja tal ei tule kahtlust. Tal ei tule ka omaenese pinnase suhtes sadestumist.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu voolusängi ilmutanu voolusängi ilmutamisvilja suhtes – iseenda pinnase suhtes – ei ihalda ega kõhkle. Ja tal ei tule kahtlust. Tal ei tule ka omaenese pinnase suhtes sadestumist. Ja kohe kiiresti ära taipab ilmunud-ilmunud Suretaja tegusid. Ja ei lähe ilmunud-ilmunud Suretaja tegude käsul.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu tuleb vahetu järgnevuse teostaja, vahetu järgnevuse meelest irrutamata mees. Kuni suremine seisatab, ei ole seda meelt võimalik pagendusse saata või toest ära panna, ta järgib kuni suremise ajani just seda meelt.

Just nii, Subhūti, taganematul väga vägeval taibuolendil tuleb paigal taganematu meel, tuleb mitteäravappuv iseenda taganematu pinnase suhtes. Ka koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilmal pole võimalik panna lihkuma või vappuma panna. Ja kohe taipab ilmunud-ilmunud Suretaja tegusid. Ja ei lähe ilmunud-ilmunud Suretaja tegude käsul.

Tal – omaenese pinnase suhtes ihadeta, kõhklusetu, ka sündimisest eemale pöördunud – ei ilmu kuulajameelt ega üksitaibanumeelt. Sündimisest eemale pöördunul tuleb ka nii pähe: “Pole nii, et ma ei hakka taibuga leidma. Just omaenese pinnase suhtes paigal hakkan ma kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma.”

Tuleb, et muu ei juhenda, ja tuleb omaenese pinnase suhtes pehastamatu.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et ta tuleb paigal vallutamatu meelega, vallutamatu teadmisega kohaleläkitatud.

Siis veel, kui äkki eriti patune Suretaja taibanu kuuega juurde astuks, juurde astudes talle sõnaks: “Sina siin just väärikust silmas pea! Sina pole käsitletud kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Sulle pole need tegumoed, need tähised, need tunnused tuttavad, mis tegumoodide, mis tähiste, mis tunnustega kohaleläkitatud väga vägev taibuolend kõrgemata täpset taibukust taibuga leiab. Või miks sina siin toimetad?”

Veel, kui äkki väga vägeval taibuolendil teistmoodi meel tuleb, Subhūti, siis on vaja tunda nii: “Seda taibuolendit pole eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”

Veel, kui äkki nii mõlgutab: “Ohhoo, taibanu kuube valmis võludes juurde astunud eriti patune Suretaja on “Suretaja hallatud või Suretaja võlutud”, säärane pole tõeleidnu. Nii nagu ütleb täpselt taibukas tõeleidnud väärikas: tõde, mitte teistmoodi.”

Kui äkki nii peale vaatab, nii mõlgutab: “Ohhoo, eriti patusel Suretajal on taibanu haldamist tehes tung mind eritleda täpse kõrgemata taibukuse tõttu.”

Kui äkki Suretaja eemale pöördub, Subhūti, siis on vaja tunda nii: “Eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad on käsitlenud väga vägevat taibuolendit kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Väga vägev taibuolend on paigal taganematu taibuolendipinnase suhtes.”

Kui äkki väga vägeva taibuolendi, Subhūti, need tegumoed, need tähised, need tunnused on tuttavad, siis on, Subhūti, vaja tunda nii: “Nagu on tolle väärtused.”

Sedasi, ohhoo, on eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad käsitlenud väga vägevat taibuolendit. See väga vägev taibuolend on paigal taganematu taibuolendipinnase suhtes.

Mis põhjusel?

Sest nõnda, nende need tegumoed, need tähised, need tunnused on tuttavad, mis on taganematul väga vägeval taibuolendil.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

19.

 

Veel edasi, Subhūti, taganematu väga vägev taibuolend teeb olemashoidja kinnihaaramise hõlbuks ka loomuse loovutamist, teeb ka elusoleku loovutamist.

Sellepärast ilmutab taganematu väga vägev taibuolend möödunud, edaspidiste, praeguste taibanud auväärsete meeliskluse ja kõrgekspidamisega ülemat töölerakendumist, et olemashoidjat kinni haarata. Hoidja suhtes meelisklusest ja kõrgekspidamisest käsile võttes – “taibanud auväärsed on hoidjakehad” – olemashoidja kinnihaaramist teeb. See pole ainult just möödunud taibanud auväärsete olemashoidja kinnihaaramine, vaid see on ka praeguste taibanud auväärsete olemashoidja kinnihaaramine, vaid see on ka edaspidiste taibanud auväärsete olemashoidja kinnihaaramine: “Ka mina olen seal edaspidiste taibanud auväärsete kokkulugemisse, arvutamisse “sisenenud”, ka mina olen seal käsitletud kõrgemata täpse taibukuse suhtes, ka minul on see olemashoidja kinnihaaramine.”

Too ka tarbekohast nägema kalduv teeb olemashoidja kinnihaaramise hõlbuks ka loomuse loovutamist,

teeb ka elusoleku loovutamist. Ei sadestu seal ega ilmuta logelemist.

Ka selliste tegumoodide, selliste tähiste, selliste tunnustega, Subhūti, kohaleläkitatud taganematul väga vägeval taibuolendil on vaja hoiul pidada täpsest kõrgemata taibukusest.

 

20.

 

Veel edasi, Subhūti, kui täpselt taibukas tõeleidnud väärikas hoidjat näha toob – taganematu väga vägev taibuolend

ei ihalda ega kõhkle.”

Subhūti lausus:

“Kas vaid, kui tõeleidnu hoidjat näha toob, auväärne, ei ihalda ega kõhkle, mitte kuulaja?”

Auväärne lausus:

“Kui ka kuulaja hoidjat näha toob, Subhūti, ei ihalda ega kõhkle.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et väga vägev taibuolend võtab leida kannatlikkuse ilmumatute hoidjate suhtes. Seeläbi kuuleb kõigile hoidjatele mittevastandunud hoidlat. Ja kuulja ei ihalda ega kõhkle. Selliste väärtustega kohaleläkitatud, Subhūti, väga vägev taibuolend tuleb taganematu. On vaja tunda, Subhūti, ka need taganematu väga vägeva taibuolendi

kõrgemata täpse taibukuse tegumoed, tähised, tunnused.”