ALEKSANDER VEINGOLD Kui Aristoteles määratles inimest kui animal ridens’it – naerev loom, siis 18 saj. optimistid nimetasid meie tõugu juba Homo sapiens ja Homo faber – mõtlev, loov inimene. Mööduva sajandi 30.-tel aastatel arvas hollandlane Johann Huizinga, et inimkonnale enimsobiv enesemääratlus oleks Homo ludens – mängiv inimene. Nüüd, kolmanda aastatuhande künnisel, kui on selgunud, milliseid […]
“Upanišadide” tõlkega näib olevat alanud arutelu sanskriti keelest eesti keelde tõlkimise võimaluste üle. Selle raamatu üle on väideldud artiklites ja enam veel kuluaarides, mis nüüdses viirusekeskkonnas on kolinud virtuaalkanaleisse.
Täna on sanskriti keelest eesti keelde tõlkimine kahjuks keeruline. Puudu on sõnastikust ja otse originaalist tõlkimise kogemusest. Meie 20. sajandi mõjukaim orientalist Linnart Mäll on seadnud ka nii kõrge lati, et üldjuhul ei püüta seda ületada, ning teadmine selle kauge keelkonna keele sõnade tagamaast ja grammatikavarjundeist pigem hääbub kui täieneb.
