Linna lõng (NS 5)
Nii ma kuulsin. Ükskord kulges auväärne Śrāvastīs Jeta laanes Anāthapiṇḍa lustiaias. Seal ligi kutsub auväärne palujavendi: “Ennist, palujavennad, kui ma polnud taibuga leidnud kõrgemata täpset taibukust, vaid olin üksinda, lahus ja täiesti sulandunud, ilmus meeles niisugune meele aimdus. Ohhoo, ilm on ilmutatud hädaks. Niisiis sünnib ja vananeb ja sureb ja põrmustub ja ilmneb. Ning nüüd […]