1. Kõigi tegumoodide teadmise toimla

1.

 

Nii ma kuulsin. Ükskord kulges auväärne Gṛdhakūṭa mäel Rājagṛhas, kaasas vägev jaovendade kogukond, tuhat kakssada viiskümmend jaovenda. Kõik nad olid väärikad, voolused kadunud, vaevusteta, käsundlikud, hästi vaba meelega, hästi vaba teadvusega, teadlikud, sünniandjad, vägevad lohed, tehtava ära teinud, tegemised ära teinud, viinud kuhjad minema, endale tarviliku saavutanud, tulemisega seostumine kaotsiläinud, täpselt teadliku hästi vaba meelega, kätte saanud kõigi meelsuste käskija ülima ületuse; peale ühe isiku, kes oli kestlik Ānanda.

 

2.

Seal siis kutsus auväärne rühmavanema kestliku Subhūti:

“Heiastugu sulle, Subhūti, väga vägevate taibuolendite teadvusületust alustades, justnagu väga vägevad taibuolendid ära liiguksid teadvusületust!”

 

3.

Nüüd siis tuli kestlikul Śāriputral pähe nii:

“Kas rühmavanem kestlik Subhūti hakkab väga vägevate taibuolendite teadvusületust kätte näitama loomuldasa, vaid omaenda teadvuse heiastumisjõudu lisades, vaid omaenda teadvuse heiastumisjõu haldamisel, või ehk siiski taibanu mõikamisel?”

 

4.

 

Nüüd siis, kestliku Subhūti meelsus oli taibanu mõikamisel kestliku Śāriputra sedalaadi meelsuse aimdusest kohe teadlik. Ta ütles kestlikule Śāriputrale nii:

“On vaja tunda, kestlik Śāriputra, et see kõik, mida iganes auväärse kuulajad selgitavad, näha toovad, kätte näitavad, edasi annavad, selitavad, selgima panevad, on tõeleidnu mehetöö.

Mis põhjusel?

Sest on hoidja, mida on tõeleidnu näidanud, ja sealjuures on hoidjanäpunäidet mööda harjutajad. Nad peavad silmas ja peavad hoiul hoidlat. Ning mida iganes nad hoidlat silmas pidades ja hoiul pidades selgitavad, mida iganes näha toovad, mida iganes kätte näitavad, mida iganes edasi annavad, mida iganes selitavad, mida iganes selgima panevad, kõik see on hoidlale vastandumata. Tõeleidnu hoidjanäpunäitel on selline edasitulv, kestlik Śāriputra, et kättenäitavad perepojad ei vii hoidlat hoidlaga vastuollu.”

 

5.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti taibanu mõikamisel auväärsele nii:

“Kuivõrd auväärne lausus nii, et “heiastugu sulle, Subhūti, väga vägevate taibuolendite teadvusületust alustades, justnagu väga vägevad taibuolendid ära liiguksid teadvusületust!”, siis, auväärne, kui öeldakse, et taibuolend on “taibuolend”, siis, auväärne, missuguse hoidja kohta on see ütlemine, mis on “taibuolend”?

Ma ei püüa näha, auväärne, hoidjat, mis on “taibuolend”. Ka seda hoidjat, auväärne, ma ei püüa näha, millel on nimeks “teadvusületus”. Sedasi ma ei avasta, auväärne, ei leia üles ega püüa näha taibuolendit või taibuolendihoidjat. Ei avasta, ei leia üles ega püüa näha ka teadvusületust. Missugust taibuolendit hakkan nõustama ja õpetama, ning missuguse teadvusületuse suhtes?

Aga siis veel, auväärne, kui äkki nii selgitatava, nähatoodava, kätte näidatava suhtes taibuolendi meel ei külge sula, ei kokku sula, ei seadu lahti, ei ilmuta lahtiseadmist, ei tal tule arulist tagajärjeks, ei tule hääbunut tagajärjeks, ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat, siis on vaja õpetada, et just selline on väga vägev taibuolend teadvusületuse suhtes.

On vaja tunda, et just selline on väga vägeva taibuolendi teadvusületus. Selline on nõustamine teadvusületuse suhtes. Kui äkki on nii paigal, siis just selline on tema nõustamine ja õpetamine.

 

6.

 

Veel edasi, auväärne, teadvusületuse suhtes toimetaval, teadvusületust tuletaval väga vägeval taibuolendil on vaja harjutada nii, nagu harjutaja ka taibumeele najal ei arvaks!

Mis põhjusel?

Sellepärast, et see meel on meeleta. Meelel on helge tõug.”

 

7.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Veel, kestlik Subhūti, kas see meel, mis on meel, on meeleta?”

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti kestlikule Śāriputrale nii:

“Veel, kestlik Śāriputra, kui on meeletus, siis kas on selle meeletuse suhtes tunda või leitakse üles, et on või ei ole olemas?”

Śāriputra lausus:

“Mitte üldsegi, kestlik Subhūti.”

 

8.

 

Subhūti lausus:

“Kui äkki, kestlik Śāriputra, selle meeletuse suhtes ei ole tunda või ei leita üles, et on või ei ole olemas, siis ka nüüd sobib sul järele pärida, kuidas lausus kestlik Śāriputra: “See meel, mis on meel, on meeleta.””

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Veel, kestlik Subhūti, milline on meeletus?”

Subhūti lausus:

“Kestlik Śāriputra, meeletus on töötluseta ja kujustuseta.”

 

9.

 

Nüüd siis avaldas kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile tõsiselt kiitust:

“Tõesti, tõesti, kestlik Subhūti! Samal kombel, nagu tõeleidnu on ära näidanud, et oled metsakulgejate tipus, sina ära näitad.

 

10.

 

Ja siit, on vaja läbivaatust teha, et väga vägev taibuolend on täpsest kõrgemata taibukusest taganematu, ja on vaja tunda, et väga vägev taibuolend on teadvusületusest irrutamata.

Ka harjutamistungiga kuulajapinnase suhtes on vaja just teadvusületust kuulda, kätte haarata, hoiul pidada, ette kõneleda, klaariks saada, käivitada, just siin on vaja harjutada ja sellega sobimist ilmutada teadvusületuse suhtes.

Ka harjutamistungiga üksitaibanupinnase suhtes on vaja just teadvusületust kuulda, kätte haarata, hoiul pidada, ette kõneleda, klaariks saada, käivitada, just siin on vaja harjutada ja sobimist ilmutada teadvusületuse suhtes.

Ka harjutamistungiga taibuolendipinnase suhtes on vaja just teadvusületust kuulda, kätte haarata, hoiul pidada, ette kõneleda, klaariks saada, käivitada, just siin on vaja vahendite edukusega kohaleläkitatuga sobituda teadvusületuse suhtes, et kõik taibuolendihoidjad üles jõuaksid.

Mis põhjusel?

Sest teadvusületuse suhtes on kõik taibuolendihoidjad laialt kätte näidatud just siin, kus on väga vägeval taibuolendil vaja harjutada ja sobimist ilmutada.

Ka harjutamistungiga kõrgemata täpse taibukuse suhtes on vaja just teadvusületust kuulda, kätte haarata, hoiul pidada, ette kõneleda, klaariks saada, käivitada, just siin on vaja vahendite edukusega kohaleläkitatuga sobituda teadvusületuse suhtes, et kõik taibanuhoidjad üles jõuaksid.

Mis põhjusel?

Sest teadvusületuse suhtes on kõik taibanuhoidjad laialt kätte näidatud just siin, kus on väga vägeval taibuolendil vaja harjutada ja sobimist ilmutada.”

 

11.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Ma ju kuidagi, auväärne, ei tunne, ei leia üles ega püüa näha “taibuolendi” nimesilti. Ei tunne, ei leia üles ega püüa näha ka teadvusületust. Sedasi ma ju ei avasta, auväärne, ei leia üles ega püüa näha “taibuolendi” nimesilti. Ei avasta, ei leia üles ega püüa näha ka teadvusületust. Missugust taibuolendit hakkan nõustama ja õpetama, ning missuguse teadvusületuse suhtes?

Oleks ju sõgedus, auväärne, et ma asja kuidagi ei avasta, ei leia üles ega püüa näha ning sisse ja välja käiksin üksnes nimesildiga, mis on “taibuolend”.

Aga siis veel, auväärne, ka nimesilt pole paigal ega mittepaigal, pole paigalt ära ega mitte paigalt ära.

Mis põhjusel?

Kuna nimesilti pole tunda, pole nimesilt paigal ega mittepaigal, pole paigalt ära ega mitte paigalt ära.

Kui äkki nii selgitatava, nähatoodava, kätte näidatava sügava teadvusületuse suhtes väga vägeva taibuolendi meel ei külge sula, ei kokku sula, ei seadu lahti, ei ilmuta lahtiseadmist, ei tal tule arulist tagajärjeks, ei tule hääbunut tagajärjeks, ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat, pürgimusega poolehoidu avaldab, siis on vaja tunda, et väga vägev taibuolend on teadvusületusest irrutamata, on paigal taganematu taibuolendipinnase suhtes, on paigaga sobimiseta hästi paigal.

Veel edasi, auväärne, teadvusületuse suhtes toimetaval, teadvusületust tuletaval väga vägeval taibuolendil ei ole vaja olla paigal laadi ega paigal tundmuse ega paigal tähelduse ega paigal valmistajate ega paigal teadasaamise suhtes.

Mis põhjusel?

Kui äkki laadi suhtes on paigal, siis toimetab laadi valmistaja suhtes, ei toimeta teadvusületuse suhtes.

Kui äkki tundmuse suhtes on paigal, siis toimetab tundmuse valmistaja suhtes, ei toimeta teadvusületuse suhtes.

Kui äkki tähelduse suhtes on paigal, siis toimetab tähelduse valmistaja suhtes, ei toimeta teadvusületuse suhtes.

Kui äkki valmistajate suhtes on paigal, siis toimetab valmistajate valmistaja suhtes, ei toimeta teadvusületuse suhtes.

Kui äkki teadasaamise suhtes on paigal, siis toimetab teadasaamise valmistaja suhtes, ei toimeta teadvusületuse suhtes.

Mis põhjusel?

Sest valmistaja suhtes toimetav ei haara kinni teadvusületust, ka ei saa teadvusületuse suhtes sobimist ilmutada, ka ei täiusta teadvusületust. Täiustamatu – kinni haarab kõikteadmise suhtes kinnihaaramatat – ei hakka ära liikuma teadvusületust.

Mis põhjusel?

Sest laad on teadvusületuse suhtes kinnihaaramata.

Sest tundmus on teadvusületuse suhtes kinnihaaramata.

Sest täheldus on teadvusületuse suhtes kinnihaaramata.

Sest valmistajad on teadvusületuse suhtes kinnihaaramata.

Sest teadasaamine on teadvusületuse suhtes kinnihaaramata.

Ja kui pole laadi kinnihaaramist, siis seda laadi pole.

Ja kui pole tundmuse kinnihaaramist, siis seda tundmust pole.

Ja kui pole tähelduse kinnihaaramist, siis seda täheldust pole.

Ja kui pole valmistajate kinnihaaramist, siis neid valmistajaid pole.

Ja kui pole teadasaamise kinnihaaramist, siis seda teadasaamist pole.

Ka teadvusületus on kinnihaaramata.

Sest on nii, et siin on vaja toimetada väga vägeval taibuolendil teadvusületuse suhtes.

Ja väga vägeva taibuolendi koondumine nimega “kõik hoidjad on kinnihaaramata” on mahukas, esileulatunud, pole mõõdustikuga ohjatud ega hoia ühte kõigi kuulajate ja üksitaibanutega.

Ka kõikteadmine on kinnihaaramata, sest ei ole tunnusest haaratav.

Kui äkki oleks tunnusest haaratav, ei leiaks ringirändaja Śreṇika siin usku. Sest seal on ringirändaja Śreṇika kõikteadjateadmise suhtes pooldades usu sihis mineja, suundumusliku teadmise najal pääseb sisse.

Sisse pääsedes ei haara ta kinni laadi. Ei haara kinni tundmust. Ei haara kinni täheldust. Ei haara kinni valmistajaid. Ei haara kinni teadasaamist.

Seal ka, ei püüa näha meeldimise kergega seda teadmist.

Ei püüa näha laadil seda teadmist loomukohaselt.

Ei püüa näha laadil seda teadmist väliselt.

Ei püüa näha laadil seda teadmist loomukohaselt ja väliselt.

Ei püüa näha seda teadmist ka teisal laadist.

Ei püüa näha tundmusel seda teadmist loomukohaselt.

Ei püüa näha tundmusel seda teadmist väliselt.

Ei püüa näha tundmusel seda teadmist loomukohaselt ja väliselt.

Ei püüa näha seda teadmist ka teisal tundmusest.

Ei püüa näha täheldusel seda teadmist loomukohaselt.

Ei püüa näha täheldusel seda teadmist väliselt.

Ei püüa näha täheldusel seda teadmist loomukohaselt ja väliselt.

Ei püüa näha seda teadmist ka teisal täheldusest.

Ei püüa näha valmistajatel seda teadmist loomukohaselt.

Ei püüa näha valmistajatel seda teadmist väliselt.

Ei püüa näha valmistajatel seda teadmist loomukohaselt ja väliselt.

Ei püüa näha seda teadmist ka teisal valmistajatest.

Ei püüa näha teadasaamisel seda teadmist loomukohaselt.

Ei püüa näha teadasaamisel seda teadmist väliselt.

Ei püüa näha teadasaamisel seda teadmist loomukohaselt ja väliselt.

Ei püüa näha seda teadmist ka teisal teadasaamisest.

Siinses reaesitluses on ringirändaja Śreṇika pooldatud. Sedasi siin kõikjal mõõdab usu sihis mineja hoidlat kõikteadjateadmise suhtes, nii on “pooldatud”. Ta pole mingit hoidjat kinni haaranud. Ta ei leiagi üles mingit hoidjat, mida haaraks või millest vabaneks. Ta ei arva ka, et on vaibumine.

On vaja tunda, auväärne, et väga vägeva taibuolendi teadvusületus on ka nii, et ei haara kinni laadi ega haara kinni tundmust ega haara kinni täheldust ega haara kinni valmistajaid ega haara kinni teadasaamist.

Ning ei vaibu läbini vahepeal, kuna kümme tõeleidnujõudu, neli tõeleidnupädevust ja kaheksateist lõimimatut taibanuhoidjat pole täiuslikud. Sellepärast on vaja tunda, auväärne, et väga vägeva taibuolendi teadvusületus on ka nii.

 

12.

 

Veel edasi, auväärne, teadvusületuse suhtes toimetav, teadvusületust tuletav väga vägev taibuolend

nii vaatama ulatub, nii mõista suudab:

“Missugune on teadvusületus? Ja kellel on teadvusületus? Kas see on teadvusületus, kui mingit hoidjat ei ole tunda ega leita üles?”

Kui äkki nii läbivaatust tegev, nii mõista suutev ei külge sula, ei kokku sula, ei seadu lahti, ei ilmuta lahtiseadmist, ei tal tule arulist tagajärjeks, ei tule hääbunut tagajärjeks, ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat, siis on vaja tunda, et väga vägev taibuolend on teadvusületusest irrutamata.”

 

13.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Mispärast on vaja tunda, kestlik Subhūti, et väga vägev taibuolend on teadvusületusest irrutamata? Kui laad on irrutatud laadi isetulekust, kui tundmus on irrutatud tundmuse isetulekust, kui täheldus on irrutatud tähelduse isetulekust, kui valmistajad on irrutatud valmistajate isetulekust, kui teadasaamine on irrutatud teadasaamise isetulekust, kui teadvusületus on irrutatud teadvusületuse isetulekust, kui kõikteadmine on irrutatud kõikteadmise isetulekust?”

 

14.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti kestlikule Śāriputrale nii:

“Nii see on, kestlik Śāriputra, nii see on! Laad on, kestlik Śāriputra, irrutatud laadi isetulekust. Tundmus on, kestlik Śāriputra, irrutatud tundmuse isetulekust. Täheldus on, kestlik Śāriputra, irrutatud tähelduse isetulekust. Valmistajad on, kestlik Śāriputra, irrutatud valmistajate isetulekust. Teadasaamine on, kestlik Śāriputra, irrutatud teadasaamise isetulekust. Teadvusületus on, kestlik Śāriputra, irrutatud teadvusületuse isetulekust. Kõikteadmine on, kestlik Śāriputra, irrutatud kõikteadmise isetulekust.

Teadvusületus on irrutatud ka teadvusületuse märgist, märk irrutatud ka märgi isetulekust, märgitav irrutatud ka märgitava isetulekust, isetulek irrutatud ka isetuleku märgist.”

 

15.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Veel, kestlik Subhūti, kui väga vägev taibuolend hakkab siin harjutama, kas ta hakkab ära liikuma kõikteadmise suhtes?”

Kestlik Subhūti lausus:

“Nii see on, kestlik Śāriputra, nii see on! Kui väga vägev taibuolend hakkab siin harjutama, siis ta hakkab ära liikuma kõikteadmise suhtes.

Mis põhjusel?

Sest mittesündinud, sest mitteülessündinud, kestlik Śāriputra, on kõik hoidjad.

Nii toimetava väga vägeva taibuolendi, kestlik Śāriputra, läheduses on kõikteadmine.

Mida enam läheduses on kõikteadmine, seda enam keha ja meel läbini puhastub, märk läbini puhastub, taibanupind puhastub, et olenditele küpsust anda.

Ja tuleb taibanutega kokkusaamine.

Ja veel nii, kestlik Śāriputra, et teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend on kõikteadmise läheduses.”

 

16.

 

Veel edasi, kestlik Subhūti lausus väga vägevat taibuolendit alustades nii:

“Kui äkki laadi suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki laadi tunnuse suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “laad on tunnus” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki laadi ilmumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki laadi hävimise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki laadi soikuvajumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “laad on tühi” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina toimetan” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina olen taibuolend” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Sest juba toimetab ta “mina olen taibuolend” ülesleidmise suhtes.

“Kui äkki tundmuse suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki tundmuse tunnuse suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “tundmus on tunnus” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki tundmuse ilmumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki tundmuse hävimise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki tundmuse soikuvajumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “tundmus on tühi” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina toimetan” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina olen taibuolend” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Sest juba toimetab ta “mina olen taibuolend” ülesleidmise suhtes.

“Kui äkki tähelduse suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki tähelduse tunnuse suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “täheldus on tunnus” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki tähelduse ilmumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki tähelduse hävimise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki tähelduse soikuvajumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “täheldus on tühi” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina toimetan” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina olen taibuolend” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Sest juba toimetab ta “mina olen taibuolend” ülesleidmise suhtes.

“Kui äkki valmistajate suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki valmistajate tunnuse suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “ valmistajad on tunnused” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki valmistajate ilmumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki valmistajate hävimise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki valmistajate soikuvajumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “valmistajad on tühjad” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina toimetan” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina olen taibuolend” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Sest juba toimetab ta “mina olen taibuolend” ülesleidmise suhtes.

“Kui äkki teadasaamise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki teadasaamise tunnuse suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “teadasaamine on tunnus” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki teadasaamise ilmumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki teadasaamise hävimise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki teadasaamise soikuvajumise suhtes toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Kui äkki “teadasaamine on tühi” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina toimetan” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

“Mina olen taibuolend” toimetab, siis toimetab tunnuse suhtes.

Sest juba toimetab ta “mina olen taibuolend” ülesleidmise suhtes.

Veel, kui äkki tuleb tal pähe nii: “Kes nii toimetab, see toimetab teadvusületuse suhtes, see teadvusületust tuletab”, siis juba toimetab ta tunnuse suhtes. On vaja tunda, et säärane taibuolend on vahendites ebaedukas.”

 

17.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Veel, kestlik Subhūti, kuidas toimetav väga vägev taibuolend toimetab teadvusületuse suhtes?”

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti kestlikule Śāriputrale nii:

“Kui äkki, kestlik Śāriputra, väga vägev taibuolend laadi suhtes ei toimeta, siis laadi tunnuse suhtes ei toimeta, “laad on tunnus” ei toimeta, laadi ilmumise suhtes ei toimeta, laadi hävimise suhtes ei toimeta, laadi soikuvajumise suhtes ei toimeta, “laad on tühi” ei toimeta, “mina toimetan” ei toimeta, “mina olen taibuolend” ei toimeta.

Kui äkki, kestlik Śāriputra, väga vägev taibuolend tundmuse suhtes ei toimeta, siis tundmuse tunnuse suhtes ei toimeta, “tundmus on tunnus” ei toimeta, tundmuse ilmumise suhtes ei toimeta, tundmuse hävimise suhtes ei toimeta, tundmuse soikuvajumise suhtes ei toimeta, “tundmus on tühi” ei toimeta, “mina toimetan” ei toimeta, “mina olen taibuolend” ei toimeta.

Kui äkki, kestlik Śāriputra, väga vägev taibuolend tähelduse suhtes ei toimeta, siis tähelduse tunnuse suhtes ei toimeta, “täheldus on tunnus” ei toimeta, tähelduse ilmumise suhtes ei toimeta, tähelduse hävimise suhtes ei toimeta, tähelduse soikuvajumise suhtes ei toimeta, “täheldus on tühi” ei toimeta, “mina toimetan” ei toimeta, “mina olen taibuolend” ei toimeta.

Kui äkki, kestlik Śāriputra, väga vägev taibuolend valmistajate suhtes ei toimeta, siis valmistajate tunnuse suhtes ei toimeta, “valmistajad on tunnused” ei toimeta, valmistajate ilmumise suhtes ei toimeta, valmistajate hävimise suhtes ei toimeta, valmistajate soikuvajumise suhtes ei toimeta, “valmistajad on tühjad” ei toimeta, “mina toimetan” ei toimeta, “mina olen taibuolend” ei toimeta.

Kui äkki, kestlik Śāriputra, väga vägev taibuolend teadasaamise suhtes ei toimeta, siis teadasaamise tunnuse suhtes ei toimeta, “ teadasaamine on tunnus” ei toimeta, teadasaamise ilmumise suhtes ei toimeta, teadasaamise hävimise suhtes ei toimeta, teadasaamise soikuvajumise suhtes ei toimeta, “teadasaamine on tühi” ei toimeta, “mina toimetan” ei toimeta, “mina olen taibuolend” ei toimeta.

Veel, kui äkki ei tule tal pähe nii: “Kes nii toimetab, see toimetab teadvusületuse suhtes, see teadvusületust tuletab”, siis nii toimetav väga vägev taibuolend toimetab teadvusületuse suhtes.

Sest ta ei evi toimetades “toimetan”, ei evi “ei toimeta”, ei evi “toimetan ja ei toimeta”, ei evi “ei nii, et toimetan, ega nii, et ei toimeta”, ei evi “hakkan toimetama”, ei evi “ei hakka toimetama”, ei evi “hakkan toimetama ja ei hakka toimetama”, ei evi “ei nii, et hakkan toimetama, ega nii, et ei hakka toimetama”.

Mis põhjusel ei evi?

Sest hoidjad on kõik külastamata ja käsilevõtmata.

Öeldakse, et väga vägeva taibuolendi koondumine nimega “kõigi hoidjate mittekäsilevõtmine” on mahukas, esileulatunud, pole mõõdustikuga ohjatud ega hoia ühte kõigi kuulajate ja üksitaibanutega.

Just seesuguse koondumisega kulgev väga vägev taibuolend leiab taibuga kiiresti kõrgemata täpse taibukuse.”

 

18.

 

Rühmavanem kestlik Subhūti lausus taibanu mõikamisel nii:

“Eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad on, auväärne, käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes väga vägevat taibuolendit, kes kulgeb selle koondumisega. Kuid ta ei püüa näha seda koondumist ega arva selle koondumisega, et “ma olen koondunu, ma hakkan koondumist ilmsiks saama, ma koondumise ilmsiks saan, ma olen koondumise ilmsiks saanud”; nii pole talle kõikjal kõigel kõigiti kõiges tuttav.”

 

19.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Missuguse koondumisega kulgevat, kestlik Subhūti, väga vägevat taibuolendit käsitlevad täpselt taibukad tõeleidnud väärikad kõrgemata täpse taibukuse suhtes? On võimalik seda koondumist näha anda?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, kestlik Śāriputra!

Mis põhjusel?

Sest perepoeg seda koondumist isegi ei tea ega tähelda.”

Kestlik Śāriputra lausus:

“Sõnad, kestlik Subhūti, et “ei tea ega tähelda”.”

Kestlik Subhūti lausus:

“Sõnan, kestlik Śāriputra, et “ei tea ega tähelda”.

Mis põhjusel ei tea ega tähelda?

Seda koondumist ei tea ega tähelda, kuna seda koondumist pole tunda.”

Nüüd siis avaldas auväärne kestlikule Subhūtile tõsiselt kiitust:

“Tõesti, tõesti, Subhūti! Nii see on, Subhūti, nii see on!

Samal kombel, nagu tõeleidnu mõikamisel sulle heiastub, tõeleidnu haldamisel kätte näitad.

Ja nii harjutab siin väga vägev taibuolend.

Mis põhjusel?

Sest on nii, et harjutav väga vägev taibuolend harjutab teadvusületuse suhtes.”

 

20.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Nii harjutav väga vägev taibuolend, auväärne, harjutab teadvusületuse suhtes?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:

“Nii harjutav väga vägev taibuolend, Śāriputra, harjutab teadvusületuse suhtes.”

 

21.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Nii harjutav väga vägev taibuolend, auväärne, harjutab missuguse hoidja suhtes?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:

“Nii harjutav väga vägev taibuolend, Śāriputra, ei harjuta mingisuguse hoidja suhtes.

Mis põhjusel?

Sest hoidjad ei ole tuttavad nõnda, Śāriputra, nagu on sissevõetud mittekuulvad lapsikud lihtinimesed.”

Kestlik Śāriputra lausus:

“Kuidas need sel juhul, auväärne, on tuttavad?”

Auväärne lausus:

“Nii nagu ei ole tuttavad, Śāriputra, nõnda on tuttavad. Et pole tunda, sellepärast öeldakse “ebatarkus”.

Neist on sissevõetud mittekuulvad lapsikud lihtinimesed. Nad kujutlevad kõiki tundmatuid hoidjaid. Nood kahe otsaga kinnistunud ei tea ega näe neid hoidjaid, kui neid kujutlevad. Sellepärast kujutlevad nad kõiki tundmatuid hoidjaid.

Kujutledes on kahest otsast sisse võetud. Olles sisse võetud, tuge saavad sel ajendil ülesleidmisest ja kujutlevad möödunud hoidjaid, kujutlevad edaspidiseid hoidjaid, kujutlevad praegusi hoidjaid. Kujutledes on nad nimilaadist sisse võetud. Nad kujutlevad kõiki tundmatuid hoidjaid.

Kes kõiki neid tundmatuid hoidjaid kujutlevad, ei tea ega näe nii nagu tuleb teed. Nii nagu tuleb teed teadmata ja nägemata ei liigu ära kolmasendist, ei taipa tulnud otspunkti. Seega tähele pannakse, et nad on “lapsikud”. Nad ei ole hoidja olemuse usuga.

Siis veel, Śāriputra, väga vägevad taibuolendid ei ole mingist hoidjast sisse võetud.”

 

22.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Nii harjutav väga vägev taibuolend, auväärne, harjutab kõikteadmise suhtes?”

Auväärne lausus:

“Nii harjutav väga vägev taibuolend, Śāriputra, ei harjuta ka kõikteadmise suhtes.

Nii harjutav väga vägev taibuolend, Śāriputra, harjutab kõigi hoidjate suhtes.

Nii harjutav väga vägev taibuolend, Śāriputra, harjutab kõikteadmise suhtes, on kõikteadmise läheduses, hakkab ära liikuma kõikteadmise suhtes.”

 

23.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Kui nii küsitleks, auväärne: “Kas lummusmees hakkab harjutama kõikteadmise suhtes, olema kõikteadmise läheduses, ära liikuma kõikteadmise suhtes?” Kuidas oleks vaja, auväärne, nii küsitlejale ära näidata?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

“Seega hakkan, Subhūti, sind siin kohe vastu küsitlema. Et käsitleksid nii palju, nagu sul välja kannatab!”

“Tõesti, auväärne,” kuuldus kestliku Subhūti vastus auväärsele.

Auväärne ütles nii:

“Kuidas arvad, Subhūti, lummus on üks ja laad teine?

Lummus on üks ja tundmus teine?

Lummus on üks ja täheldus teine?

Lummus on üks ja valmistajad teised?

Lummus on üks ja teadasaamine teine?”

Subhūti lausus:

“Auväärne, mitte üldsegi.

Sest lummus, auväärne, pole üks ja laad teine. Laad on lummus, auväärne, ja lummus on laad.

Sest lummus, auväärne, pole üks ja tundmus teine. Tundmus on lummus, auväärne, ja lummus on tundmus.

Sest lummus, auväärne, pole üks ja täheldus teine. Täheldus on lummus, auväärne, ja lummus on täheldus.

Sest lummus, auväärne, pole üks ja valmistajad teine. Valmistajad on lummus, auväärne, ja lummus on valmistajad.

Sest lummus, auväärne, pole üks ja teadasaamine teine. Teadasaamine on lummus, auväärne, ja lummus on teadasaamine.”

 

24.

 

Auväärne lausus:

“Kuidas arvad, Subhūti, siin on nende täheldus, teadmus, teadvustus, kogemus viie käsilevõtmistüve suhtes, mis on “taibuolend”?”

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Nii see on, auväärne, nii see on, kergeltläinu! Seega tuleb, auväärne, et teadvusületuse suhtes harjutaval väga vägeval taibuolendil on vaja harjutada justkui lummusmehel kõrgemata täpse taibukuse suhtes.

Mis põhjusel?

Sest on vaja hoiul pidada, auväärne, et on justkui lummusmees, mis on viis käsilevõtmistüve.

Mis põhjusel?

Sellepärast, auväärne, ütleb auväärne, et laad on lummuse moodi. Ja see, mis on laad, on kuus taju, on viis tüve.

Sellepärast, auväärne, ütleb auväärne, et tundmus on lummuse moodi. Ja see, mis on tundmus, on kuus taju, on viis tüve.

Sellepärast, auväärne, ütleb auväärne, et täheldus on lummuse moodi. Ja see, mis on täheldus, on kuus taju, on viis tüve.

Sellepärast, auväärne, ütleb auväärne, et valmistajad on lummuse moodi. Ja see, mis on valmistajad, on kuus taju, on viis tüve.

Sellepärast, auväärne, ütleb auväärne, et teadasaamine on lummuse moodi. Ja see, mis on teadasaamine, on kuus taju, on viis tüve.

Et uues liikuris paiknevad väga vägevad taibuolendid, auväärne, seda äranäitamist kuuldes ei

väreleks, väriseks, hakkaks ilmutama värinat!”

Auväärne lausus:

“Kui uues liikuris paiknevad väga vägevad taibuolendid, Subhūti, tulevad käsikäes patusõbraga, siis hakkavad värelema, värisema, värinat ilmutama.

Nüüd, Subhūti, kui uues liikuris paiknevad väga vägevad taibuolendid tulevad käsikäes hüva sõbraga, siis ei hakka värelema, värisema, ilmutama värinat.”

 

25.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Veel, auväärne, on vaja tunda – kes on väga vägeva taibuolendi hüvad sõbrad?”

Auväärne lausus:

“Kes teda ületuste suhtes nõustavad, õpetavad. Kes talle Suretaja tegusid kätte näitavad:

“Nii on vaja taibata Suretaja vigu, et “need on Suretaja vead”, nii on vaja taibata Suretaja tegusid, et “need on Suretaja teod”. Taibates on sul vaja need välja arvata.”

On vaja tunda, Subhūti, et need on vägeva relvaga relvastatud, vägevas liikuris paikneva, vägeva liikuri peale kerkinud väga vägeva taibuolendi hüvad sõbrad.”

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Kuivõrd auväärne lausus nii, et “on vaja tunda, Subhūti, et need on vägeva relvaga relvastatud, vägevas liikuris paikneva, vägeva liikuri peale kerkinud väga vägeva taibuolendi hüvad sõbrad”, siis, auväärne, kui öeldakse “väga vägev taibuolend”, siis sealjuures “taibuolend”, auväärne, on mille ridastus?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

“Ridastuseta, Subhūti, on taibuolendi ridastus.

Mis põhjusel?

Sest väga vägev taibuolend, Subhūti, harjutab kõigi hoidjate kinnistumatuse suhtes.

Sest väga vägev taibuolend, Subhūti, leiab taibuga – taibatapüüdmise tarvis – kõrgemata täpse taibukuse kõigi hoidjate kinnistumatuse suhtes.

Aga taibu tarvis öeldakse, Subhūti, “väga vägev taibuolend”.”

Subhūti lausus:

“Kuivõrd auväärne lausus veel nii, et on “väga vägev taibuolend”, siis, suväärne, misjaoks öeldakse “väga vägev taibuolend”?”

Auväärne lausus:

“Hakkab tegusid tegema vägeva olendite kihistu, vägeva olendkonna tipus, selle tarvis öeldakse “väga vägev taibuolend”.”

 

26.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Ka mulle heiastub, auväärne, mille tarvis öeldakse “väga vägev taibuolend”.”

Auväärne lausus:

“Heiastugu sulle, Śāriputra, jällegi on aeg arvata!”

Kestlik Śāriputra lausus:

“Et hüljata vägeva loomuse nägemine, olendi nägemine, elu nägemine, isiku nägemine, tulemise nägemine, lahtitulemise nägemine, katkestuse nägemine, pideva nägemine, isikliku keha nägemine jj selletaolised nägemised, hakkab “näha tooma hoidjat”, selle tarvis öeldakse “väga vägev taibuolend”.”

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Ka mulle heiastub, auväärne, mille tarvis öeldakse “väga vägev taibuolend”.”

Auväärne lausus:

“Heiastugu sulle, Subhūti, jällegi on aeg arvata!”

Subhūti lausus:

“Öeldakse, auväärne, “väga vägev taibuolend”. Niipea, auväärne, kui on taibumeel, kõikteadmise meel, vooluseta meel, samaseta meel, samaväärseta meel ega hoia ühte kõigi kuulajate ja üksitaibanutega, on ka selle meele suhtes kinnistumata, läbiilmutamata.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et kõikteadmise meel on vooluseta, läbiilmutamata. Niipea, kui kõikteadmise meel on vooluseta, läbiilmutamata, on ka selle meele suhtes kinnistumata, läbiilmutamata. Selle tarvis kokku loeb kui “väga vägeva taibuolendi”.”

 

27.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Misjaoks, kestlik Subhūti, on ka selle meele suhtes kinnistumata, läbiilmutamata?”

Subhūti lausus:

“Kuna pole meelt, kestlik Śāriputra, siis on ka selle meele suhtes kinnistumata, läbiilmutamata.”

 

28.

 

Śāriputra lausus:

“Veel, kestlik Subhūti, kas see meel, mis on meel, on meeleta?”

Subhūti lausus:

“Veel, kestlik Śāriputra, kas on selle meeletuse suhtes tunda või leitakse üles, et on või ei ole olemas?”

Śāriputra lausus:

“Mitte üldsegi, kestlik Subhūti!”

Subhūti lausus:

“Kui, kestlik Śāriputra, ei ole selle meeletuse suhtes tunda või ei leita üles, et on või ei ole olemas, siis kuidas kestlik Śāriputra sellest nii lausus: “See meel, mis on meel, on meeleta.””

Śāriputra lausus:

“Tõesti, tõesti, kestlik Subhūti! Samal kombel, nagu tõeleidnu on ära näidanud, et oled metsakulgejate tipus, sina ära näitad.”

 

29.

 

Nüüd siis ütles kestlik Pūrṇa Maitrāyaṇīputra auväärsele nii:

“Kui öeldakse nii, auväärne, et vägev olend on “vägev olend”, siis on vägeva relvaga relvastatud olend, vägevas liikuris paiknev ja vägeva liikuri peale kerkinud olend. Sellepärast kokku loeb, et see vägev olend on “vägev olend”.”

 

30.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Kui öeldakse nii, auväärne, et vägeva relvaga relvastatud on “vägeva relvaga relvastatud”, siis mil määral tuleb, auväärne, vägeva relvaga relvastatud väga vägev taibuolend?”

Auväärne lausus:

“Siin tuleb, Subhūti, väga vägeval taibuolendil pähe nii, et “ma panen mittemõõdetavad olendid läbini vaibuma”, “ma panen kokkulugematud olendid läbini vaibuma” ning “pole olemas neid, kes kellegi läbini vaibuma panevad”.

Sedamoodi paneb ta olendeid läbini vaibuma.

Ja ta pole mingi olend, kes on läbini vaigistunud ja kelle kaudu läbini vaibutakse.

Mis põhjusel?

Selline hoidla oleks, Subhūti, hoidjate lummuslikku hoidlat käsile võttes.

Samal kombel, Subhūti, nagu parim lummaja või lummaja käealune neljal vägeval rajal vägeva inimkoosluse valmis võlub. Valmis võludes selle vägeva inimkoosluse haihtuma paneks. Kuidas arvad, Subhūti, nüüd on seal keegi ka kellegi poolt tapetud, surnud, soikunud või haihtunud?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Just nii paneb, Subhūti, väga vägev taibuolend mittemõõdetavaid, kokkulugematuid olendeid läbini vaibuma. Ja ta pole mingi olend, kes on läbini vaigistunud ja kelle kaudu läbini vaibutakse.

On vaja tunda, et kui äkki väga vägev taibuolend nii äranäidatavat äranäitamist kuuldes ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat, siis sel määral on, Subhūti, väga vägev taibuolend vägeva relvaga relvastatud.”

 

31.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Nõnda nagu mul on, auväärne, auväärse selgituse tarvis teadlikkust, on vaja tunda, ohhoo, auväärne, et väga vägev taibuolend on relvaga relvastamata.”

Auväärne lausus:

“Nii see on, Subhūti, nii see on! On vaja tunda, ohhoo, et väga vägev taibuolend on relvaga relvastamata.

Mis põhjusel?

Sest kõikteadmine, Subhūti, on tegemata, töötlemata, valmistamata.

Ka need olendid on tegemata, töötlemata, valmistamata – olendid, kelle tarbeks on nii relvaga relvastatud.”

 

32.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Nii see on, auväärne, nii see on, kergeltläinu!

Mis põhjusel?

Sellepärast, et laad pole, auväärne, köidetud ega vaba.

Sellepärast, et tundmus pole, auväärne, köidetud ega vaba.

Sellepärast, et täheldus pole, auväärne, köidetud ega vaba.

Sellepärast, et valmistajad pole, auväärne, köidetud ega vabad.

Sellepärast, et teadasaamine pole, auväärne, köidetud ega vaba.

Ka laadi tõde pole, auväärne, köidetud ega vaba.

Ka tundmuse tõde pole, auväärne, köidetud ega vaba.

Ka tähelduse tõde pole, auväärne, köidetud ega vaba.

Ka valmistajate tõde pole, auväärne, köidetud ega vaba.

Ka teadasaamise tõde pole, auväärne, köidetud ega vaba.”

 

33.

 

Nüüd siis ütles kestlik Pūrṇa Maitrāyaṇīputra kestlikule Subhūtile nii:

“Sõnad, kestlik Subhūti, et laad “pole köidetud ega vaba”.

Sõnad, kestlik Subhūti, et tundmus “pole köidetud ega vaba”.

Sõnad, kestlik Subhūti, et täheldus “pole köidetud ega vaba”.

Sõnad, kestlik Subhūti, et valmistajad “pole köidetud ega vabad”.

Sõnad, kestlik Subhūti, et teadasaamine “pole köidetud ega vaba”.

Sõnad, kestlik Subhūti, et ka laadi tõde “pole köidetud ega vaba”.

Sõnad, kestlik Subhūti, et ka tundmuse tõde “pole köidetud ega vaba”.

Sõnad, kestlik Subhūti, et ka tähelduse tõde “pole köidetud ega vaba”.

Sõnad, kestlik Subhūti, et ka valmistajate tõde “pole köidetud ega vaba”.

Sõnad, kestlik Subhūti, et ka teadasaamise tõde “pole köidetud ega vaba”.

Nüüd, missugune on laad, kestlik Subhūti, kui sõnad, et laad “pole köidetud ega vaba”?

Missugune on tundmus, kestlik Subhūti, kui sõnad, et tundmus “pole köidetud ega vaba”?

Missugune on täheldus, kestlik Subhūti, kui sõnad, et täheldus “pole köidetud ega vaba”?

Missugused on valmistajad, kestlik Subhūti, kui sõnad, et valmistajad “pole köidetud ega vabad”?

Missugune on teadasaamine, kestlik Subhūti, kui sõnad, et teadasaamine “pole köidetud ega vaba”?

Missugune on laadi tõde, kestlik Subhūti, kui sõnad, et laadi tõde “pole köidetud ega vaba”?

Missugune on tundmuse tõde, kestlik Subhūti, kui sõnad, et tundmuse tõde “pole köidetud ega vaba”?

Missugune on tähelduse tõde, kestlik Subhūti, kui sõnad, et tähelduse tõde “pole köidetud ega vaba”?

Missugune on valmistajate tõde, kestlik Subhūti, kui sõnad, et valmistajate tõde “pole köidetud ega vaba”?

Missugune on teadasaamise tõde, kestlik Subhūti, kui sõnad, et teadasaamise tõde “pole köidetud ega vaba”?”

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti kestlikule Pūrṇa Maitrāyaṇīputrale nii:

“Mis on lummusmehe laad, kestlik Pūrṇa, see pole köidetud ega vaba.

Mis on lummusmehe tundmus, kestlik Pūrṇa, see pole köidetud ega vaba.

Mis on lummusmehe täheldus, kestlik Pūrṇa, see pole köidetud ega vaba.

Mis on lummusmehe valmistajad, kestlik Pūrṇa, need pole köidetud ega vabad.

Mis on lummusmehe teadasaamine, kestlik Pūrṇa, see pole köidetud ega vaba.

Mis on lummusmehe laadi tõde, kestlik Pūrṇa, see pole köidetud ega vaba.

Mis on lummusmehe tundmuse tõde, kestlik Pūrṇa, see pole köidetud ega vaba.

Mis on lummusmehe tähelduse tõde, kestlik Pūrṇa, see pole köidetud ega vaba.

Mis on lummusmehe valmistajate tõde, kestlik Pūrṇa, see pole köidetud ega vaba.

Mis on lummusmehe teadasaamise tõde, kestlik Pūrṇa, see pole köidetud ega vaba.

Mis põhjusel?

Tänu olemasolutusele pole köidetud ega vaba.

Tänu eraldumusele pole köidetud ega vaba.

Tänu ilmumatusele pole köidetud ega vaba.

Nii on vägeva relvaga relvastatud, vägevas liikuris paikneva, vägeva liikuri peale kerkinud vägeva taibuolendi vägev relv relvata.”

Kui see öeldud, oli kestlik Pūrṇa Maitrāyaṇīputra tasa.

 

34.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Niimoodi tuleb, auväärne, et vägeva relvaga relvastatud väga vägev taibuolend paikneb vägevas liikuris, kerkib vägeva liikuri peale. Ent missuguse vägeva liikuri?

Kuidas on vaja tunda, et selles paikneb? Või kust hakkab see vägev liikur ära liikuma? Või kes paikneb selles liikuris? Või kus hakkab see vägev liikur olema paigal? Või kes hakkab selle vägeva liikuriga ära liikuma?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

““Vägev liikur” on, Subhūti, ütlemine mittemõõdetavuse kohta. Subhūti, “mittemõõdetav” on mõõdustiketa.

Kuidas sõnadki, Subhūti: “Kuidas on vaja tunda, et selles paikneb? Või kust hakkab see vägev liikur ära liikuma? Või kes paikneb selles liikuris? Või kus hakkab see vägev liikur olema paigal? Või kes hakkab selle vägeva liikuriga ära liikuma?”

Ületuste najal paikneb.

Kolmasendist hakkab ära liikuma.

Paikneb sedamoodi, nagu aistib.

Kõikteadmise suhtes hakkab olema paigal.

Väga vägev taibuolend hakkab ära liikuma.

Aga siis veel – kusagilt ei hakka ära liikuma.

Ega paikne ka millegi najal.

Kusagil ei hakka olema paigal.

Vaid hoopis – hakkab kõikteadmise suhtes paigal olema paigaga sobimiseta.

Miski pole ka selle vägeva liikuriga ära liikunud, ei hakka ära liikuma ega liigu ära.

Mis põhjusel?

Kumbagi hoidjat – seda, mis ära liiguks ja millega ära liiguks – ei ole tunda ega leita üles. Niimoodi, kui kõiki hoidjaid pole tunda, missugune hoidja hakkab siis missuguse hoidjaga ära liikuma? Sest tuleb nii, Subhūti, et vägeva relvaga relvastatud väga vägev taibuolend paikneb vägevas liikuris, kerkib vägeva liikuri peale.”

 

35.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Öeldakse, auväärne, et vägev liikur on “vägev liikur”. Ikestab koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilma, hakkab ära liikuma. See vägev liikur on selgusega samaselt, ülivägevalt.

Nii nagu selguses on mittemõõdetavatest, kokkulugematutest olenditest selgusesaamine, just nii on, auväärne, selles liikuris mittemõõdetavatest, kokkulugematutest olenditest selgusesaamine. Sellise esitlusega on, auväärne, väga vägevate taibuolendite vägev liikur niisugune. Ei nähta sellele lähenemist, ei nähta selle äraminekut, ei ole tuttav ka selle paik. Nii ei leita üles, auväärne, selle vägeva liikuri esiotsa ega leita üles ka tagaotsa ega leita üles ka keskmist. Nüüd, auväärne, see on samane liikur. Sellepärast öeldakse, et vägev liikur on “vägev liikur”.”

Nüüd siis avaldas auväärne kestlikule Subhūtile tõsiselt kiitust:

“Tõesti, tõesti, Subhūti! Nii see on, Subhūti, nii see on! Väga vägevate taibuolendite vägev liikur on niisugune. Siinkohal harjutades on väga vägevad taibuolendid saavutanud, hakkavad saavutama ja saavutavad kõikteadmise.”

 

36.

 

Nüüd siis ütles kestlik Pūrṇa Maitrāyaṇīputra auväärsele nii:

“Rühmavanem Subhūti arvab, auväärne, et on vaja kätte näidata teadvusületuse hõlbuks otsida tahetud vägevat liikurit.”

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Ma pole, auväärne, vägevat liikurit öelnud teadvusületusest lahti saades.”

Auväärne lausus:

“Mitte üldsegi, Subhūti! Teadvusületusele pärikarva, Subhūti, kätte näitad vägevat liikurit.”

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Tänu taibanu mõigule, auväärne.

Aga nüüd veel, auväärne, taibuolend ei evi eelnevalt, taibuolend ei evi järgnevalt, taibuolend ei evi keskel.

Mis põhjusel ei evi?

On vaja tunda, et kuna laad on lõppematult, on taibuolend lõppematu.

On vaja tunda, et kuna tundmus on lõppematult, on taibuolend lõppematu.

On vaja tunda, et kuna täheldus on lõppematult, on taibuolend lõppematu.

On vaja tunda, et kuna valmistajad on lõppematult, on taibuolend lõppematu.

On vaja tunda, et kuna teadasaamine on lõppematult, on taibuolend lõppematu.

Ei evi, et “taibuolend on laad”. Ka nii ei ole tunda ega leita üles.

Ei evi, et “taibuolend on tundmus”. Ka nii ei ole tunda ega leita üles.

Ei evi, et “taibuolend on täheldus”. Ka nii ei ole tunda ega leita üles.

Ei evi, et “taibuolend on valmistajad”. Ka nii ei ole tunda ega leita üles.

Ei evi, et “taibuolend on teadasaamine”. Ka nii ei ole tunda ega leita üles.

Nii ma, auväärne, ei leia üles ega püüa näha kõikjal kõigel kõigiti kõiges taibuolendihoidjat. Ei püüa näha seda hoidjat, auväärne, millel on nimesilt, mis on “taibuolend”. Ka teadvusületust ei püüa näha ega leia üles. Ka kõikteadmist ei püüa näha ega leia üles. Sedasi ma, auväärne, ei leia üles ega püüa näha kõikjal kõigel kõigiti kõiges hoidjat. Missuguse hoidjaga missugust hoidjat hakkan nõustama ja õpetama, ning missuguse hoidja suhtes?

“Taibanu” on, auväärne, üksnes nimesilt. “Taibuolend” on, auväärne, üksnes nimesilt. “Teadvusületus” on, auväärne, üksnes nimesilt. Ja pole sellest nimesildist käima läinud.

Nagu öeldakse, auväärne, et loomus on “loomus”, ja loomus pole, auväärne, otsast lõpuni käima läinud.

Nii, missugune on kõigi isetulekuta hoidjate see laad, mis on haaramatu, käima mitteläinud?

Missugune on see tundmus, mis on haaramatu, käima mitteläinud?

Missugune on see täheldus, mis on haaramatu, käima mitteläinud?

Missugused on need valmistajad, mis on haaramatud, käima mitteläinud?

Missugune on see teadasaamine, mis on haaramatu, käima mitteläinud?

Nii, mis on kõigil hoidjatel mitteisetulekulisus – see on käima mitteminemine. Ja kui kõigil hoidjatel on käima mitteminemine – need pole hoidjad. Kas hakkan nõustama ja õpetama käima mitteminemist teadvusületuse käima mitteminemise suhtes?

Ja teisal kui käima mitteminemine, auväärne, ei leita üles kõik hoidjad või taibanuhoidjad või taibuolendihoidjad või mis toimetaks taipamise jaoks.

Kui äkki, auväärne, nii selgitatava, nii nähatoodava, nii kätte näidatava suhtes ei väga vägeva taibuolendi meel külge sula, ei kokku sula, ei seadu lahti, ei ilmuta lahtiseadmist, ei tal tule arulist tagajärjeks, ei tule hääbunut tagajärjeks, ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat, siis on vaja tunda nii:

“Väga vägev taibuolend toimetab teadvusületuse suhtes. Väga vägev taibuolend tuletab teadvusületust. Väga vägev taibuolend teeb teadvusületuse läbivaatust. Väga vägev taibuolend suudab teadvusületust mõista.”

Mis põhjusel?

Sest siis, auväärne, kui hoidjate läbivaatuse ära teeb teadvusületuse suhtes – tol korral väga vägev taibuolend laadi ei evi, ei külasta laadi, ei püüa näha laadi ilmumist, ei püüa näha laadi hävimist.

Sest tol korral tundmust ei evi, ei külasta tundmust, ei püüa näha tundmuse ilmumist, ei püüa näha tundmuse hävimist.

Sest tol korral täheldust ei evi, ei külasta täheldust, ei püüa näha tähelduse ilmumist, ei püüa näha tähelduse hävimist.

Sest tol korral valmistajaid ei evi, ei külasta valmistajaid, ei püüa näha valmistajate ilmumist, ei püüa näha valmistajate hävimist.

Sest tol korral teadasaamist ei evi, ei külasta teadasaamist, ei püüa näha teadasaamise ilmumist, ei püüa näha teadasaamise hävimist.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et kui laadil pole ilmumist, siis seda laadi pole.

Kui laadil pole mõõna, siis seda laadi pole.

Edasi, mitteilmumine ja laad on kaheta ja kahestajata.

Edasi, mittemõõnamine ja laad on kaheta ja kahestajata.

Veel seda, et kui öelda “laad”, siis tehakse kaheta arvutamist.

Sellepärast, et kui tundmusel pole ilmumist, siis seda tundmust pole.

Kui tundmusel pole mõõna, siis tundmust laadi pole.

Edasi, mitteilmumine ja tundmus on kaheta ja kahestajata.

Edasi, mittemõõnamine ja tundmus on kaheta ja kahestajata.

Veel seda, et kui öelda “tundmus”, siis tehakse kaheta arvutamist.

Sellepärast, et kui täheldusel pole ilmumist, siis seda täheldust pole.

Kui täheldusel pole mõõna, siis seda täheldust pole.

Edasi, mitteilmumine ja täheldus on kaheta ja kahestajata.

Edasi, mittemõõnamine ja täheldus on kaheta ja kahestajata.

Veel seda, et kui öelda “täheldus”, siis tehakse kaheta arvutamist.

Sellepärast, et kui valmistajatel pole ilmumist, siis neid valmistajaid pole.

Kui valmistajatel pole mõõna, siis neid valmistajaid pole.

Edasi, mitteilmumine ja valmistajad on kaheta ja kahestajata.

Edasi, mittemõõnamine ja valmistajad on kaheta ja kahestajata.

Veel seda, et kui öelda “valmistajad”, siis tehakse kaheta arvutamist.

Sellepärast, et kui teadasaamisel pole ilmumist, siis seda teadasaamist pole.

Kui teadasaamisel pole mõõna, siis seda teadasaamist pole.

Edasi, mitteilmumine ja teadasaamine on kaheta ja kahestajata.

Edasi, mittemõõnamine ja teadasaamine on kaheta ja kahestajata.

Veel seda, et kui öelda “teadasaamine”, siis tehakse kaheta arvutamist.”

 

37.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Seega, nõnda nagu mul on kestliku Subhūti selgituse tarvis teadlikkust, on ka taibuolend mitteilmumine.

Ja kui ka taibuolend, kestlik Subhūti, on mitteilmumine, miks siis toimetab taibuolend raske teha toimetusi või ära talub olendite hõlbuks raskusi, et neid järjest mõigata?”

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti kestlikule Śāriputrale nii:

“Ei mina otsi, kestlik Śāriputra, raske teha toimetusi toimetavat väga vägevat taibuolendit. Too polegi väga vägev taibuolend, kes toimetab tähelduselt raske teha kallal.

Mis põhjusel?

Sest tähelduselt rasket teha sünnitades, kestlik Śāriputra, pole võimalik mittemõõdetavatele, kokkulugematutele olenditele tarvilikku teha.

Vaid hoopis kerge täheldust tehes, kõigi olendite kõrval naiste ja meeste seas ema täheldust, isa täheldust, poja täheldust, tütre täheldust tehes. Niimoodi täheldusi tehes toimetab väga vägev taibuolend taibuolendi toimetusi.

Sellepärast on väga vägeval taibuolendil kõigi olendite kõrval vaja ilmsiks tuua ema täheldust, isa täheldust, poja täheldust, tütre täheldust; ka oma loomuse täheldust ilmsiks tuua: “Nii nagu on vaja vabaks lasta oma loomus kõikjal kõigel kõigiti kõiges kõigist raskustest, nii on vaja vabaks lasta kõik olendid kõikjal kõigel kõigiti kõiges kõigist raskustest.”

Ja nii toob ilmsiks tähelduse kõigi olendite suhtes: “Ma ei tohi loovutada ühtki olendit. Mul on vaja kõik olendid läbini mõõtmatust raskuse tüvest vabastada. Ja ma ei tohi ilmsiks tuua nende suhtes meele vigastust, kui mind lõpuks vaid ka sada korda katki lõigatakse.”

Sest on nii, et väga vägev taibuolend toob ilmsiks meele.

Kui äkki hakkab niisuguse meelega kulgema, siis ei hakka toimetama raskete tegude täheldaja ega kulgema raskete tegude täheldaja.

Veel edasi, kestlik Śāriputra, nii toob ilmsiks väga vägev taibuolend meele: “Nii nagu kõikjal kõigel kõigiti kõiges ei ole loomus tunda ega leita üles, nii ka kõikjal kõigel kõigiti kõiges ei ole kõik hoidjad tuttavad ega leita üles.”

Nii toob ilmsiks tähelduse kõigi loomu- ja väljaspoolsete hoidjate suhtes.

Kui äkki hakkab niisuguse meelega toimetama, siis ei hakka toimetama raskete tegude täheldaja ega kulgema raskete tegude täheldaja.

Kuid kestlik Śāriputra lausus ka nii, et “taibuolend on mitteilmumine”. Nii see on, kestlik Śāriputra, nii see on! Taibuolend on mitteilmumine.”

 

38.

 

Śāriputra lausus:

“Veel, kestlik Subhūti, kas vaid taibuolend on mitteilmumine või ehk siiski on mitteilmumine ka taibuolendihoidjad?”

Subhūti lausus:

“Ka taibuolendihoidjad, kestlik Śāriputra, on mitteilmumine.”

Śāriputra lausus:

“Veel, kestlik Subhūti, kas vaid taibuolendihoidjad on mitteilmumine või ehk siiski on mitteilmumine ka kõikteadmine?”

Subhūti lausus:

“Ka kõikteadmine, kestlik Śāriputra, on mitteilmumine.”

Lausus:

“Veel, kestlik Subhūti, kas vaid kõikteadmine on mitteilmumine või ehk siiski on mitteilmumine ka kõikteadmise hoidjad?”

Lausus:

“Ka kõikteadmise hoidjad, kestlik Śāriputra, on mitteilmumine.”

Lausus:

“Veel, kestlik Subhūti, kas vaid kõikteadmise hoidjad on mitteilmumine või ehk siiski on mitteilmumine ka lihtinimene?”

Lausus:

“Ka lihtinimene, kestlik Śāriputra, on mitteilmumine.”

Lausus:

“Veel, kestlik Subhūti, kas vaid lihtinimene on mitteilmumine või ehk siiski on mitteilmumine ka lihtinimesehoidjad?”

Lausus:

“Ka lihtinimesehoidjad, kestlik Śāriputra, on mitteilmumine.”

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Kui taibuolend on mitteilmumine, kestlik Subhūti, ka taibuolendihoidjad on mitteilmumine, ka kõikteadmine on mitteilmumine, ka kõikteadmise hoidjad on mitteilmumine, ka lihtinimene on mitteilmumine, ka lihtinimesehoidjad on mitteilmumine – ega ju siis tule, kestlik Subhūti, et kõikteadmise saavutab püüdluseta väga vägev taibuolend?”

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti kestlikule Śāriputrale nii:

“Ei mina otsi, kestlik Śāriputra, mitteilmunud hoidja kättesaamist ega ka kohalejõudmist. Ka ei saa mitteilmunud hoidja kätte mitteilmunud kättesaamist.”

“Veel, kestlik Subhūti, kas mitteilmunud kättesaamist saab kätte mitteilmunud hoidjaga või ehk siiski saab mitteilmunud kättesaamist kätte ilmunud hoidjaga?”

Lausus:

“Veel, kestlik Śāriputra, kas mitteilmunud hoidja on ilmunud või ehk siiski on mitteilmunud hoidja just mitteilmunud?”

Lausus:

“Veel, kestlik Subhūti, kas on vaid ilmumise hoidja mitteilmumine või ehk siiski on mitteilmumise hoidja ilmumine?”

Lausus:

“Ei heiastu lobaks, kestlik Śāriputra, et hoidja ilmumine on “hoidja mitteilmumine”.”

Lausus:

“Ka, mitteilmumine heiastub sulle, kestlik Subhūti, et lobada.”

Lausus:

“Just mitteilmumine, kestlik Śāriputra, on loba. Just mitteilmumine, kestlik Śāriputra, heiastub. Just mitteilmumine, kestlik Śāriputra, on heiastus. Just nii, kestlik Śāriputra, otsast otsani heiastub.”

 

39.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“On vaja paika panna, et kestlik Subhūti on hoidjast jutustajate tipus.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et kuidas ka rühmavanema kestliku Subhūtit küsitlemist teha, ikka sihib sellest kõigest välja, ei lihku hoidlast, ei vii hoidlat vastuollu.”

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti kestlikule Śāriputrale nii:

“See on, kestlik Śāriputra, hoidjatelt tuge saamata auväärse kuulajate hoidla. Kuidas ka nende küsitlemist teha, ikka sihivad sellest kõigest välja, ei vii hoidlat vastuollu ega hoidlast eemale pöördu.

Mis põhjusel?

Samal kombel, nagu on kõigilt hoidjatelt tugesaamatus.”

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Tõesti, tõesti, kestlik Subhūti!

Missugune on väga vägevatel taibuolenditel kõigilt hoidjatelt tuge saamata?”

Subhūti lausus:

“Vaid teadvusületus, kestlik Śāriputra, liigub kõikjal. Ja on kõigilt hoidjatelt tuge saamata ületus, kuna on kõigilt hoidjatelt tugesaamatus.

Edasi, väga vägev taibuolend, kellel ei tule nii selgitatava, nii nähatoodava, nii kätte näidatava sügava teadvusületuse suhtes meele külge sulatatust, ei tule ihaldatust, ei tule juhmistatust, ei tule meele teisemoelisust, siis on vaja tunda, et väga vägev taibuolend kulgeb selle teadvusületuse kulgelaga ja on sellest arupidamisest irrutamata.”

 

40.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:

“Kuidas tuleb, kestlik Subhūti, et irrutamata väga vägev taibuolend, kes kulgeb teadvusületuse kulgelaga, on arupidamisest irrutamata?

Sest kui tuleb, kestlik Subhūti, et väga vägev taibuolend on arupidamisest irrutamata, siis tuleb niimoodi, et ta on teadvusületuse kulgelast irrutatud. Ja kui tuleb, kestlik Subhūti, et väga vägev taibuolend on teadvusületuse kulgelast irrutamata, siis tuleb niimoodi, et ta on arupidamisest irrutatud.

Ja kui, kestlik Subhūti, väga vägev taibuolend on arupidamisest irrutamata, just siis tuleb, et on teadvusületuse kulgelast irrutamata.

Selles olukorras saab tulla, et ka kõik olendid on teadvusületuse kulgelast irrutamata.

Mis põhjusel?

Sest ka kõik olendid kulgevad arupidamisest irrutamata.”

 

41.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti kestlikule Śāriputrale nii:

“Tõesti, tõesti, kestlik Śāriputra! Aga hakkan sind ka laitma. Kestlik Śāriputra on vaid ridaliseks osutamiseks tarviliku kinni haaranud.

Mis põhjusel?

On vaja tunda, kestlik Śāriputra, et kuna olendil pole isetulekut, siis pole arupidamisel isetulekut.

On vaja tunda, kestlik Śāriputra, et kuna olendil pole olemasolekut, siis pole arupidamisel olemasolekut.

On vaja tunda, kestlik Śāriputra, et kuna olendil on eraldumus, siis on arupidamisel eraldumus.

On vaja tunda, kestlik Śāriputra, et kuna olendil on mõeldamatus, siis on arupidamisel mõeldamatus.

On vaja tunda, kestlik Śāriputra, et kuna olendil pole taibukuse leidmist, siis pole arupidamisel taibukuse leidmist.

On vaja tunda, kestlik Śāriputra, et kuna olendil pole nii nagu tuleb tarvis taibukuse leidmist, siis pole arupidamisel nii nagu tuleb tarvis taibukuse leidmist.

Sedalaadi arupidamisega otsin, kestlik Śāriputra, et väga vägev taibuolend kulgeb selle kulgelaga.”