10. Kinnihoidmisväärtuste väljakuulutamine
1.
Nüüd siis tuli taevavürstil Võimekal pähe nii:
“Need eespoolset alistust esile toovad perepojad ja peretütred, kelle kõrvade helgiheidule hakkab lähenema ka teadvusületus, tulla saavad paljude taibanute istutatud edujuured ja tulla saavad hüva sõbra kinnihaaratud. Mis veel sõnada, kui hakkavad nii sügavat teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama. Kätte haarates, hoiul pidades, ette kõneldes, klaariks saades, käima minnes, näha tuues, kätte näidates, ette näidates, enesele korrates hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama – nad ei saa tulla üksnes alamaliku edujuurega kohaleläkitatud. Need perepojad ja peretütred saavad tulla paljudel taibanutel ümber istunud. Ja need taibanud auväärsed saavad tulla perepoegade ja peretütarde poolt just teadvusületuse kohta küsitletud ja küsitlemist tehtud.
Ja see on kuuldud ka eespoolsete tõeleidnud väärikate, täpselt taibukate kõrvalt, kes seda teadvusületust ka tol juhul hakkavad kuulma. Ja kuuldes hakkavad kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama.
On vaja tunda, et need perepojad ja peretütred on paljude taibanute istutatud edujuured, kes just selgitatava, nähatoodava, kätte näidatava, ette näidatava, enesele korratava sügava teadvusületuse suhtes ei hakka külge sulama, kokku sulama, hukkuma, ilmuma lahtiseadmiseni, arulist tegema tagajärjeks, hääbunut tegema tagajärjeks, ei hakka värelema, värisema, värinat ilmutama.”
2.
Nüüd siis, kestliku Śāriputra meelsus oli taevavürst Võimeka sedalaadi meelsuse aimdusest teadlik. Ta ütles auväärsele nii:
“Perepoeg või peretütar, auväärne, kes siin selgitatava, nähatoodava, kätte näidatava nii sügava teadvusületuse suhtes uskuda võtab, eeskujuks peab pooldades, kiindunud meelega taipamiseks meele ilmudes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, näitama, ette näitama, enesele kordama,
hakkab tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama – teda tuleb nii hoiul pidada, nagu taganematut väga vägevat taibuolendit.
Mis põhjusel?
Sügav, auväärne, on teadvusületus. Sest, auväärne, eespool mittetoimingulikul – kärbitu edujuurega, küsitlemata sünnipäraga, mittekuuldes – polegi siin – olles taibanud auväärsete palge all – võimalik pooldada nii sügavat teadvusületust.
Veel, taibatasuutmatud, kes mittepooldades hakkavad arvama, et see on vaja tagasi visata – ka eelnevalt on, auväärne, need perepojad ja peretütred selgitatava sügava teadvusületuse tagasi visanud.
Mis põhjusel?
Samal kombel, kuivõrd on edujuurte kärbitus. Sest, auväärne, mittetoimingulikel pole eelnevalt võimalik nii sügavat teadvusületust pooldada.
Ja ka neid, kes hakkavad selgitatavat sügavat teadvusületust tagasiviskama, on vaja nii tunda: “Nad on selgitatava sügava teadvusületuse ka eelnevalt tagasi visanud. Sellepärast, et neil ei ole selle selgitatava sügava teadvusületuse suhtes olemas usku ega ole kannatlikkust ega ole sätendust ega ole kihku ega ole vaprust ega ole mittehälbimust ega ole pooldamist. Ja eespool pole taibanud auväärsed või taibanukuulajad nende poolt küsitletud ega küsitlemist tehtud.”
3.
Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas kestlikule Śāriputrale nii:
“Sügav, õige Śāriputra, on teadvusületus. Kas siin oleks meisterlik, kui eespool mittetoimleja väga vägev taibuolend ei avaldaks poolehoidu selgitatava sügava teadvusületuse suhtes?”
Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:
“Au avaldan, auväärne, teadvusületusele. See teeb auavaldust kõikteadjateadmisele, auväärne, kes teeb auavaldust teadvusületusele.”
Auväärne lausus:
“Just nii, Kauśika, nii see on! See teeb auavaldust kõikteadjateadmisele, Kauśika, kes teeb auavaldust teadvusületusele.
Mis põhjusel?
Sest siitsamast ülessündinud, Kauśika, on taibanud auväärsete kõikteadmine. Ja veel, kõikteadjateadmisest ülessündinud teadvusületus on vaja jõustada. Nii on vaja toimetada teadvusületuse suhtes. Nii on vaja paigal olla teadvusületuse suhtes. Nii on vaja küünitada teadvusületuse suhtes. Nii on vaja ilmutada sobimist teadvusületusega.”
4.
Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:
“Kuidas tuleb, auväärne, et teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend on teadvusületuse suhtes paigal? Kuidas ilmutab teadvusületuse suhtes toimetav sobimist teadvusületuse suhtes?”
Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:
“Tõesti, tõesti, Kauśika, tõesti siis veel sina, Kauśika! Sina, kes arvad, et täpselt taibukat väärikat tõeleidnut on vaja selle tarvis küsitleda, küsitlemist teha. Ka nii on sulle, Kauśika, ilmunud heiastumine taibanu mõikamisel.
Siin, Kauśika, teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend laadi suhtes ei ole paigal, “laad” ei ole paigal. Et, Kauśika, väga vägev taibuolend laadi suhtes ei ole paigal, “laad” ei ole paigal, nii laadis sobimist ilmutab.
Teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend siin tundmuse suhtes ei ole paigal, “tundmus” ei ole paigal. Et, Kauśika, väga vägev taibuolend tundmuse suhtes ei ole paigal, “tundmus” ei ole paigal, nii tundmuse suhtes sobimist ilmutab.
Teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend siin tähelduse suhtes ei ole paigal, “täheldus” ei ole paigal. Et, Kauśika, väga vägev taibuolend tähelduse suhtes ei ole paigal, “täheldus” ei ole paigal, nii tähelduse suhtes sobimist ilmutab.
Teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend siin valmistajate suhtes ei ole paigal, “valmistajad” ei ole paigal. Et, Kauśika, väga vägev taibuolend valmistajate suhtes ei ole paigal, “valmistajad” ei ole paigal, nii valmistajate suhtes sobimist ilmutab.
Teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend siin teadasaamise suhtes ei ole paigal, “laad” ei ole paigal. Et, Kauśika, väga vägev taibuolend teadasaamise suhtes ei ole paigal, “teadasaamine” ei ole paigal, nii teadasaamise suhtes sobimist ilmutab.
“Laad”, Kauśika, ei pane sobima. Et, Kauśika, “laad” ei pane sobima, nii “laad” ei ole paigal.
Kauśika, “tundmus” ei pane sobima. Et, Kauśika, “tundmus” ei pane sobima, nii “tundmus” ei ole paigal.
Kauśika, “täheldus” ei pane sobima. Et, Kauśika, “täheldus” ei pane sobima, nii “täheldus” ei ole paigal.
Kauśika, “valmistajad” ei pane sobima. Et, Kauśika, “valmistajad” ei pane sobima, nii “valmistajad” ei ole paigal.
Kauśika, “teadasaamine” ei pane sobima. Et, Kauśika, “teadasaamine” ei pane sobima, nii “teadasaamine” ei ole paigal.
Nii tuleb, et on teadvusületuse suhtes paigal, nii sobimist ilmutab.”
5.
Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“Sügav, auväärne, on teadvusületus. Raske sisse kaevuda, auväärne, on teadvusületus. Raske kätte haarata, auväärne, on teadvusületus. Mõõdustikuta, auväärne, on teadvusületus.”
Auväärne lausus:
“Nii see on, Śāriputra, nii see on! “Sügav” laad, Śāriputra, ei ole paigal. Et, Śāriputra, “sügav” laad ei ole paigal,
nii laadis sobimist ilmutab.
“Sügav” tundmus, Śāriputra, ei ole paigal. Et, Śāriputra, “sügav” tundmus ei ole paigal, nii tundmuses sobimist ilmutab.
“Sügav” täheldus, Śāriputra, ei ole paigal. Et, Śāriputra, “sügav” täheldus ei ole paigal, nii tähelduses sobimist ilmutab.
“Sügavad” valmistajad, Śāriputra, ei ole paigal. Et, Śāriputra, “sügavad” valmistajad ei ole paigal, nii valmistajates sobimist ilmutab.
“Sügav” teadasaamine, Śāriputra, ei ole paigal. Et, Śāriputra, “sügav” teadasaamine ei ole paigal, nii teadasaamises sobimist ilmutab.
“Sügav” laad, Śāriputra, ei ilmuta sobimist. Et, Śāriputra, “sügav” laad ei ilmuta sobimist, nii “sügav” laad ei ole paigal.
“Sügav” tundmus, Śāriputra, ei ilmuta sobimist. Et, Śāriputra, “sügav” tundmus ei ilmuta sobimist, nii “sügav” tundmus ei ole paigal.
“Sügav” täheldus, Śāriputra, ei ilmuta sobimist. Et, Śāriputra, “sügav” ei ilmuta sobimist, nii “sügav” täheldus ei ole paigal.
“Sügavad” valmistajad, Śāriputra, ei ilmuta sobimist. Et, Śāriputra, “sügavad” valmistajad ei ilmuta sobimist, nii “sügavad” valmistajad ei ole paigal.
“Sügav” teadasaamine, Śāriputra, ei ilmuta sobimist. Et, Śāriputra, “sügav” teadasaamine ei ilmuta sobimist, nii “sügav” teadasaamine ei ole paigal.”
6.
Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“Sügavat, auväärne, teadvusületust on vaja selgitada käsitletud taganematu väga vägeva taibuolendi ees.
Mis põhjusel?
Sest, auväärne, ta ei hakka ihaldama, kõhklema, juhmistuma ega sõnavahetust pidama.”
7.
Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas kestlikule Śāriputrale nii:
“Veel, kui äkki, õige Śāriputra, käsitlemata väga vägeva taibuolendi ees teadvusületust selgitataks, mis viga siis tuleks?”
Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra taevavürstile Võimekale nii:
“On vaja tunda, Kauśika, et see väga vägev taibuolend on kaugelt lähenenud. On vaja tunda, Kauśika, et kauases liikuris paiknev, küpse edujuurega on see käsitlemata väga vägev taibuolend, kes teadvusületust hakkab leidma, et näha, kummardada, ümber istuda, kuulda. Ja kuuldes ei hakka värelema, värisema, värinat ilmutama.
Ja jällegi, säärane ei hakka kõrgemata täpse taibukuse käsitlemist kauaks leida võtma. On vaja tunda, et selle käsitlemine on lähedane.
Väga vägev taibuolend ei hakka ühest, kahest või kolmest täpselt taibukast tõeleidnud väärikast jagu saama, seejärel hakkab käsitlemist leida võtma kõrgemata täpse taibukuse suhtes – vaid hoopis, hakkab neid innustama, innustades neid täpselt taibukaid tõeleidnud väärikaid mitte jätma innuta. Ja käsitlemise najal hakkab ohtralt tegema tõeleidnunägemist; ja sellest tõeleidnunägemisest – hakkab käsitlemist leida võtma kõrgemata täpse taibukuse suhtes.
Ja kuni hakkab käsitlemist leida võtma kõrgemata täpse taibukuse suhtes – seni hakkab ohtralt tegema tõeleidnu nägemist, kummardamist, ümber istumist, teenimist, kuni pole leidnud taibuga kõrgemata täpset taibukust.”
8.
Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“On vaja tunda, auväärne, et see väga vägev taibuolend kaugelt lähenenud tulla saab. Sest on vaja tunda, auväärne, et kauases liikuris paiknev, küpse edujuurega on see väga vägev taibuolend, kes sügavat teadvusületust hakkab leidma, et näha, kummardada, ümber istuda, kuulda. Mis veel sõnada, kui siin kuuldes hakkab kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, näitama, ette näitama, enesele kordama.”
9.
Nüüd siis ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:
“Nii see on, Śāriputra, nii see on! On vaja tunda, Śāriputra, et kauases liikuris paiknev, küpse edujuurega tulla saab see väga vägev taibuolend, kes sügavat teadvusületust hakkab leidma, et näha, kummardada, ümber istuda, kuulda. Mis veel sõnada, kui siin kuuldes hakkab kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, näitama, ette näitama, enesele kordama.”
10.
Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“Mulle heiastub, auväärne, mulle heiastub, kergeltläinu, võrdpildi äratoomine. Selsamal kombel, auväärne, nagu on taibuolendliikuv perepoeg või peretütar, kes – ka und nägev – seaks sisse taiburingis, on vaja tunda nii, auväärne, et “väga vägev taibuolend on kõrgemata täpse taibukuse lähedane, et leida taibukust”.
Just nii, auväärne, on perepoeg või peretütar, kes hakkab sügavat teadvusületust leidma, et näha, kummardada, ümber istuda, kuulda. Mis veel sõnada, kui kuuldes kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, et enesele korrata lasta.
On vaja tunda seda, auväärne, et see kauases liikuris paiknev taibuolendliikuv isik on kaugelt lähenenud. Säärane taibuolendliikuv isik on käsitlemise lähedane. Taibanud auväärsed hakkavad käsitlema seda väga vägevat taibuolendit, et “leida kõrgemata täpse taibukuse taibukus”.
Sest on vaja tunda, et kauases liikuris paiknev, küpse edujuurega on see väga vägev taibuolend, kellel sügav teadvusületus hakkab ilmnema; lõpuks ka, et kuulda. Mis veel sõnada, auväärne, kui siin perepoeg või peretütar sügavat teadvusületust hakkab kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, näitama, ette näitama, enesele kordama.
Mis põhjusel?
Sest suures osas, auväärne, on olendid valeviisi hoidjavõõrastuseks pöörduvate tegude kokkukogumistega. Suures osas tulla saavad neil sügava teadvusületuse suhtes vastuhakkavad meeled, meeled hakkavad vaaruma. Sest edujuuri kokkukogumata olendid ei ole suures osas tulnud otspunkti suhtes hüpitavad ja kiinduvad.
Siis veel, auväärne, on vaja tunda, et kokkukogutud edujuured, hästi kokkukogutud edujuured on perepojad ja peretütred, kelle meel on tulnud otspunkti suhtes hüpitavad ja kiinduvad.
Selsamal kombel, auväärne, nagu mees astuks välja saja yojanalisest salurägastikust, kahesaja yojanalisest, kolmesaja yojanalisest, neljasaja yojanalisest, viiesaja yojanalisest, tuhande yojanalisest salurägastikust. Välja astudes näeks ta eeltunnuseid – lehmavahte, karjavahte, ääri, rahulate avaldusi, laante avaldusi või ka teistsuguseid tunnuseid; tunnuseid, mis rõhutaksid küla, linna või agulit.
Eeltunnuseid nähes tuleb tal pähe nii: “Kuivõrd nähtuvad eeltunnused, siis on küla, linn või agul minu lähedane.” Ta saab kätte hingitsemise. Ega ka varas temast rohkem aru pea.
Just nii pöördub, auväärne, selle väga vägeva taibuolendi ligi sügav teadvusületus. Tal on vaja tunda, auväärne, et “olen kõrgemata täpselt taibukuse lähikondlik, varsti hakkan kõrgemata täpse taibukuse käsitlemist leida võtma”.
Ka kuulajapinnase või üksitaibanupinnase puhul ta ei värele, ei värise ega hirmu.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et tal nähtavaks saavad eeltunnused, et nii sügava teadvusületuse leiab, et näha, kummardada, ümber istuda, kuulda.”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:
“Nii see on, Śāriputra, nii see on! Heiastugu sulle, Śāriputra, ka veel, et see peab paika samal kombel, nagu – et seda vestad ja hakkad vestma taibanu mõikamisel!”
11.
Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“Selsamal kombel, auväärne, nagu siin tuleks mingil mehel tung näha vägevat merd. Ta läheks, et vägevat merd näha. Ja seda enam, mida enam ta läheks, et vägevat merd näha, kui äkki näeks põõsast või põõsa tunnust, mäge või mäe tunnust, siis on tal vaja tunda, et “sel kombel on vägev meri siit kaugel”.
Kui äkki enam ei näeks põõsast või põõsa tunnust, mäge või mäe tunnust, siis on tal vaja tunda nii: “Vägev meri on siit lähikondlik.”
Mis põhjusel?
Sest järjest allpool on vägev meri: “Vägeva mere sees pole põõsast või põõsa tunnust, mäge või mäe tunnust”, ning olgugi et ta ei näe vägevat merd silmitsi silmitseda, siis nüüd veel, ta sedastab: “Olen vägeva mere lähikondlik, pole enam kaugel siit vägev meri.”
Just nii on, auväärne, sügavat teadvusületust kuulval väga vägeval taibuolendil vaja tunda: “Olgugi et täpselt taibukad tõeleidnud väärikad pole palgest palgesse käsitlenud ka mind. Ja nüüd veel, olen kõrgemata täpse taibukuse käsitlemise lähikondlik.”
Mis põhjusel?
Sellepärast, et sügava teadvusületuse leiab, “et näha, kummardada, ümber istuda, kuulda”.
Selsamal kombel, auväärne, nagu praegu kevadel, kui mitmete puude lehed-kõrred on pudenenud, siis paistavad mitmed võrsed. Kui võrsed paistavad, siis tulevad Jambū mandri aruga inimesed laantes neid eeltunnuseid nähes arusaajad, et varsti hakkavad paistma laante õied ja viljad.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et need eeltunnused “nähtuvad põõsastel”.
Just nii on, auväärne, et kui väga vägev taibuolend sügava teadvusületuse leiab, et näha, kummardada, ümber istuda, kuulda, siis pöördub sügav teadvusületus tema ligi.
Siis on vaja tunda, et see väga vägev taibuolend on küps edukas: “Just eespoolse edujuure poolt on talle ulatatud sügav teadvusületus.”
Seal, need taevasused, kes on eelnevate taibanute nägijad, tulevad rõõmsad, sünnilt meeldimised ja kerge aruga: “Ka eespoolsetel väga vägevatel taibuolenditel tulid kõrgemata täpse taibukuse käsitlemise jaoks just need eeltunnused. Varsti hakkab, ohhoo, väga vägev taibuolend kõrgemata täpse taibukuse käsitlemist leida võtma.”
Selsamal kombel, auväärne, nagu on raskejalgne naine, kõrge loode. Kui ta keha mürgistub või sünnib ülemõõduline kehaväsitamine ja ei tule ringiastumise kõlblus, tuleb vähe toitu, vähe rohmakust ja laiskust, vähe selgitav, vähetugev, paljukesi tundmust, paljukesi kaeblev kulgeb, asukoha kõlblus ei tule, “eespoolse paljukordse mittetuumhaaval arupidamisega – hoolespeetud, hoolitsetud, tuletunud – järjest mõikan kehaga sedalaadi tundmust”, siis on vaja tunda nii, auväärne: “Nii nagu tal eeltunnused nähtavaks saavad, nõnda hakkab naine varsti, ohhoo, juurde siginema.”
Just nii on, auväärne, kui sügav teadvusületus väga vägeva taibuolendi ligi pöördub, et näha, kummardada, ümber istuda, kuulda, ja kuulval rahu leiab teadvusületuse suhtes meel, ja ilmub tarvitajasuse najal, siis on vaja tunda nii, auväärne: “Varsti hakkab, ohhoo, väga vägev taibuolend kõrgemata täpse taibukuse käsitlemist leida võtma.”
12.
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:
“Tõesti, tõesti, Śāriputra. Nii ka sulle, Śāriputra, taibanu mõikamisel heiastub.”
Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Meisterlik, auväärne, kuidas on täpselt taibukas tõeleidnud väärikas väga vägevad taibuolendid hästi kinni haaranud, hästi hillitsenud ja hästi läbitöötanud.”
Auväärne lausus:
“Sellepärast, Subhūti, et inimhulgale tulusa, inimhulga kerge, ilmale kaasaelamisse küünitanud – taevaliste ja aruga inimeste vägevale inimkooslusele tulusa ja kerge tarbeks kaasaelamislikud – väga vägevad taibuolendid võtavad kinni kaasaelamisest ja on kõrgemata täpset taibukust taibuga leidmise tungid. Leiavad taibuga kõrgemata täpse taibukuse ja on kõrgemata hoidjat näha toomise tungid.”
13.
Subhūti lausus:
“Siin, auväärne, kuidas täiustub teadvusületuse suhtes toimetaval väga vägeval taibuolendil teadvusületuse tuletus?”
Auväärne lausus:
“Kui, Subhūti, teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend ei püüa näha laadi kasvamist, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ei püüa näha tundmuse kasvamist, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ei püüa näha tähelduse kasvamist, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ei püüa näha valmistajate kasvamist, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ei püüa näha teadasaamise kasvamist, siis toimetab teadvusületuse suhtes.
Ei püüa näha laadi allaandmist, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ei püüa näha tundmuse allaandmist, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ei püüa näha tähelduse allaandmist, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ei püüa näha valmistajate allaandmist, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ei püüa näha teadasaamise allaandmist, siis toimetab teadvusületuse suhtes.
Ei püüa näha hoidjat, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ei püüa näha ka mittehoidjat, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Nii täiustub tal teadvusületuse tuletus.”
14.
Subhūti lausus:
“Mõeldamatut, auväärne, näha tuuakse.”
Auväärne lausus:
“Sest laad, Subhūti, on mõeldamatu. Sest tundmus, Subhūti, on mõeldamatu. Sest täheldus, Subhūti, on mõeldamatu. Sest valmistajad, Subhūti, on mõeldamatud. Sest teadasaamine, Subhūti, on mõeldamatu.
Ka ei tähelda, et laad on “mõeldamatu”, Subhūti, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ka ei tähelda, et tundmus on “mõeldamatu”, Subhūti,siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ka ei tähelda, et täheldus on “mõeldamatu”, Subhūti,siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ka ei tähelda, et valmistajad on “mõeldamatud”, Subhūti, siis toimetab teadvusületuse suhtes. Ka ei tähelda, et teadasaamine on “mõeldamatu”, Subhūti, siis toimetab teadvusületuse suhtes.”
15.
Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“Kes hakkab siin, auväärne, nii sügava teadvusületuse suhtes poolehoidu tekitama?”
Auväärne lausus:
“Kes tulla saab, Śāriputra, toimleja väga vägev taibuolend teadvusületuse suhtes, tema hakkab siin teadvusületuse suhtes poolehoidu tekitama.”
Kestlik Śāriputra lausus:
“Kuidas, auväärne, tulla saab toimleja väga vägev taibuolend, kuidas leiab “toimleja” nimesildi?”
Auväärne lausus:
“Siin, Śāriputra, väga vägev taibuolend ei kujutle jõude, ei kujutle pädevusi, ei kujutle ka taibanuhoidjaid, ei kujutle ka kõikteadmist.
Mis põhjusel?
Sest jõud, Śāriputra, on mõeldamatud, ka pädevused on mõeldamatud, ka taibanuhoidjad on mõeldamatud, ka kõikteadmine on mõeldamatu, ka kõik hoidjad on mõeldamatud.
Nii toimleja, Śāriputra, väga vägev taibuolend ei toimeta kusagil, toimetab teadvusületuse suhtes. Öeldakse, et nii on ta “toimleja”, leiab “toimleja” nimesildi.”
16.
Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Sügav, auväärne, on teadvusületus. Kalliskivi kihistu, auväärne, on teadvusületus. Puhastunud kihistu, auväärne, on teadvusületus selguse puhtusest käsile võttes.
Meisterlik oleks, auväärne, kui palju takistusi ilmuks teadvusületust kättehaaravate, hoiul pidavate, ette kõnelevate, klaariks saavate, käivitavate, nähatoovate, kätte näitavate, ette näitavate, enesele kordavate ja üleskirjutavate perepoegade ja peretütarde ette.”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Nii see on, Subhūti, nii see on! Palju takistusi, Subhūti, tulla saab teadvusületust kättehaaravate, hoiul pidavate, ette kõnelevate, klaariks saavate, käivitavate, nähatoovate, kätte näitavate, ette näitavate, enesele kordavate ja üleskirjutavate perepoegade ja peretütarde ette.
Mis põhjusel?
Sellepärast, Subhūti, et eriti patune Suretaja hakkab ilmutama kibelust, et teadvusületust kättehaaravatele, hoiul pidavatele, ette kõnelevatele, klaariks saavatele, käivitavatele, nähatoovatele, kätte näitavatele, ette näitavatele, enesele kordavatele ja üleskirjutavatele perepoegadele ja peretütardele takistust teha.
Seal, kähku üleskirjuvate puhul – kui äkki kuu, kahe kuu või kolme kuuga üleskirjutataks, siis saaks olla just vaja üles kirjutada. Kui äkki aastaga või sellest tagapoolsega saaks üleskirjutatud, siis ka nõnda veel, Subhūti, saab olla just vaja üles kirjutada sel perepojal või peretütrel teadvusületus.
Mis põhjusel?
Sest tal tuleb pähe nii, Subhūti, kui vägevate kalliskivide ette paljud takistused ilmuvad.”
17.
Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Siin, auväärne, eriti patune Suretaja hakkab kättehaaratava, hoiul peetava, ettekõneldava, klaariks saadava, käivituva, nähatoodava, kätte näidatava, ette näidatava, enesele korratava ja üleskirjutatava teadvusületuse suhtes paljut tõugu kibelust ilmutama ja ka takistuseteo töölerakendumist tegema.”
Auväärne lausus:
“Olgugi et, Subhūti, eriti patune Suretaja hakkab kättehaaratava, hoiul peetava, ettekõneldava, klaariks saadava, käivituva, nähatoodava, kätte näidatava, ette näidatava, enesele korratava ja üleskirjutatava teadvusületuse suhtes takistuseteo töölerakendumist ilmutama, siiski nüüd veel – ei hakka painama, et katkekohata appivõtvale väga vägevale taibuolendile takistust teha.”
18.
Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“Kui, auväärne, eriti patune Suretaja hakkab ilmutama kibelust, et teadvusületust kättehaaravatele, hoiul pidavatele, ette kõnelevatele, klaariks saavatele, käivitavatele, nähatoovatele, kätte näitavatele, ette näitavatele, enesele kordavatele ja üleskirjutavatele perepoegadele ja peretütardele takistust teha, kuidas siis tol juhul hakkavad, auväärne, perepojad ja peretütred teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama ja üleskirjutama?
Ja, auväärne, kelle mõikamisel hakkavad perepojad ja peretütred teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama ja üleskirjutama?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:
“Täpselt taibukate tõeleidnud väärikate auväärsete taibanute, Śāriputra, mõikamisel hakkavad perepojad ja peretütred teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama ja üleskirjutama, hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama.
Mis põhjusel?
Sest selline, Śāriputra, on hoidjate hoidla. Taibanud auväärsed, kes mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites on paigal, hoiavad, panevad liikuma – nad hakkavad selgitatava, kättehaaratava, hoiul peetava, ettekõneldava, klaariks saadava, käivituva, nähatoodava, kätte näidatava, ette näidatava, enesele korratava ja üleskirjutatava puhul teadvusületust mõlgutama, kinni haarama.
Ja perepojad ja peretütred, kes hakkavad teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama ja enesele kordama – hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama. Ja need taibanud auväärsed hakkavad seda mõlgutama ja kinni haarama. Sest, Śāriputra, taibanu mõlgutatud ja taibanu kinnihaaratud perepoegadele ja peretütardele pole võimalik takistust teha.”
19.
Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“Ka need väga vägevad taibuolendid, auväärne, kes hakkavad sügavat teadvusületust kuulma, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama ja üleskirjutama – hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama. Kõik nad hakkavad, auväärne, taibanu mõikamisel, taibanu haldamisel ja taibanu kinnihaaramisel teadvusületust kuulma, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama ja üleskirjutama. Ja hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama, ja nii avaldama.”
20.
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:
“Nii see on, Śāriputra, nii see on! Kõik need väga vägevad taibuolendid, Śāriputra, hakkavad taibanu mõikamisel, taibanu haldamisel ja taibanu kinnihaaramisel sügavat teadvusületust kuulma, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama ja üleskirjutama. Hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama.
Tõeleidnu, Śāriputra, teab neid. Tõeleidnu, Śāriputra, haldab neid. Tõeleidnu, Śāriputra, näeb neid. Tõeleidnu, Śāriputra, ringiseirab neid taibanusilmadega.
Need väga vägevad taibuolendid, kes hakkavad teadvusületust kuulma, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama ja üleskirjutama,
ja hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama, ning kuuldes, kätte haarates, hoiul pidades, ette kõneldes, klaariks saades, käima minnes, näha tuues, kätte näidates, ette näidates, enesele korrates, üleskirjutades tõe jaoks harjutavad, tõesse küünitavad, tõega sobimist ilmutavad – hakkavad olema kõrgemata täpsele taibukuse läheduses, hakkavad tõe jaoks olema paigal, kõrgemata täpse taibukuse jaoks.
Ka, Śāriputra, kes hakkavad teadvusületust üleskirjutades hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, üleskirjutama, ega hakka tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama ega tõega sobimist ilmutama – need ei harjuta tõe jaoks, ei küünita tõesse, ei ilmuta tõega sobimist ega hakka tões olema paigal kõrgemata täpse taibukuse suhtes.
Tõeleidnu, Śāriputra, teab ka neid. Tõeleidnu haldab ka neid. Tõeleidnu näeb ka neid. Tõeleidnu ringiseirab ka neid taibanusilmadega.
Ka neil, Śāriputra, saab tulla ringirassimine ja võbistumus – vägevaks tarbeks, vägev kiiduväärsus, vägev vili ja vägev valmisküpsemine.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et tegeliku ligipanekuga teadvusületus on praegune kõigi olendite kõigi hoidjate nii nagu tuleb lahtirebimise jaoks.
Siis veel, Śāriputra, kui tõeleidnu on möödanik, hakkavad need kuue ületuse külge seotud lõngaotsad lõunarajal edasi toimetama. Veelkord, hakkavad käigus olles edasi toimetama pärast lõunarada. Veel, hakkavad tänu käigusolemisele tõttu edasi toimetama põhjarajal.
Kui hoidjajuhistu saab kätte uue ringi, Śāriputra, siis mõlgutab tõeleidnu olemashoidja haihtumise ajal perepoegi ja peretütreid, kes hakkavad sellel ajal teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, lõpuks vaid üleskirjutades, ka raamatulikku tehes hakkavad hoiul pidama.
Tõeleidnu, Śāriputra, teab neid. Tõeleidnu, Śāriputra, haldab neid. Tõeleidnu, Śāriputra, näeb neid. Tõeleidnu, Śāriputra, ringi seirab neid taibanusilmadega.”
21.
Śāriputra lausus:
“Ka, auväärne, nii sügav teadvusületus tulla saab tagumisel ajal, tagumisel korral laialdane põhja kaares, põhja kaare liigis?”
Auväärne lausus:
“Need, kes seal, Śāriputra, põhja kaares, põhja kaare liigis sügavat teadvusületust kuuldes siin sobimist hakkavad ilmutama teadvusületuse suhtes – hakkavad laialdaseks tegema.
On vaja tunda, et kauases liikuris paiknevad, Śāriputra, need väga vägevad taibuolendid, kes hakkavad teadvusületust kuulma, üleskirjutama, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama.”
22.
Śāriputra lausus:
“Mil määral neid väga vägevaid taibuolendeid, auväärne, kes hakkavad sügavat teadvusületust kuulma, üleskirjutama, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama, tulla saab põhja kaares, põhja kaare liigis – palju või ehk siiski vähe?”
Auväärne lausus:
“Palju, hästi palju, Śāriputra, tulla saab põhjarajas, põhja kaares, põhja kaare liigis väga vägevaid taibuolendeid.
Olgugi et palju on neid, Śāriputra, ka nendest paljudest vähesed väga vägevad taibuolendid tulla saavad, kes hakkavad sügavat teadvusületust kuulma, üleskirjutama, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, hakkavad tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama, ja ei hakka selgitatava teadvusületuse suhtes külge sulama, kokku sulama, hukkuma, ilmuma lahtiseadmiseni, arulist tegema tagajärjeks, hääbunut tegema tagajärjeks, ei hakka värelema, värisema, värinat ilmutama. On vaja tunda, et nad on kauases liikuris paiknevad väga vägevad taibuolendid.
Eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad on nende poolt köietutud, küsitletud, küsitleda olnud, küsitlemist tehtud.
Ja need perepojad ja peretütred – taibuolendliikuvad isikud – ülistavad eespoolseid täpselt taibukaid tõeleidnud väärikaid.
Ja nad saavad tulla kõlbluste suhtes täis panijad ja nad hakkavad inimhulgale tarvilikku tegema, mis on just kõrgemata täpset taibukust alustades.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et nende perepoegade ja peretütarde just kõikteadmise külge seotud jutt on minu poolt tehtud.
Ka sündimisest eemale pöördunuil saavad tulla just kõikteadmise külge seotud, teadvusületuse külge seostunud hõllandused.
Nad hakkavad just säärast juttu ajama ja just säärast juttu õnnistama, mis on kõrgemata täpset taibukust alustades.
Ja nendes hästi paigal ja koondunud tulla saavad teadvusületuse suhtes. Ka Suretajal pole võimalik neid lõhestada – mis on kihu või kutsungi tõttu –, kuidas veel teistel olenditel?
Mis põhjusel?
Selsamal kombel, nagu – kuivõrd on tõhus tugevus kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Ja perepojad ja peretütred hakkavad teadvusületust kuuldes leida võtma õilsat meeldimist, rõõmutujulisust, kiindumust. Ja nad hakkavad istutama inimhulga edujuuri, mis on kõrgemata täpse taibukuse suhtes.
Mis põhjusel?
Sest on nii, et perepojad ja peretütred minu kõrval palgest palgesse kõnelevad selgituseks: “Palju sadu taibuolendi toimlat toimetavaid hingelisi, palju tuhandeid hingelisi, palju sadu tuhandeid hingelisi, palju miljardeid hingelisi, palju mustmiljardeid hingelisi, palju triljoneid hingelisi, palju miljoneid triljoneid hingelisi hakkame me kõrgemata täpse taibukuse suhtes seiskama, nähtavaks tegema, abiks võtma, kokkusäristama, hakkame üleserutama, täiesti jõustama, taibu jaoks paigale panema, tegema taganematuid.”
Mis põhjusel?
Sest, Śāriputra, minu meel tunneb rõõmu taibuolendliikuvate perepoegade ja peretütarde meelt ringiseirates, kes nii kõnelevad selgituseks: “Me toimetame taipamise jaoks – palju sadu hingelisi, palju tuhandeid hingelisi, palju sadu tuhandeid hingelisi, palju miljardeid hingelisi, palju mustmiljardeid hingelisi, palju triljoneid hingelisi, palju miljoneid triljoneid hingelisi hakkame kõrgemata täpse taibukuse suhtes
seiskama, nähtavaks tegema, abiks võtma, kokkusäristama, hakkame üleserutama, täiesti jõustama, taibu jaoks paigale panema, tegema taganematuid.”
Ja nii, need perepojad ja peretütred tulla saavad õilsa pooldajad, kes hakkavad arvama, et on vaja üle aistida ka teisi taibanupindu.
Kus hakkavad täpselt taibukad tõeleidnud väärikad palge all olles hoidjat näha tooma, seal hakkavad palge all olevate täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kõrvalt veelkord sügavat teadvusületust laialt kuulma.
Ka taibanupindades hakkavad need palju sadu hingelisi, palju tuhandeid hingelisi, palju sadu tuhandeid hingelisi, palju miljardeid hingelisi, palju mustmiljardeid hingelisi, palju triljoneid hingelisi, palju miljoneid triljoneid hingelisi kõrgemata täpse taibukuse suhtes seiskama, nähtavaks tegema, abiks võtma, kokkusäristama, üleserutama, täiesti jõustama, taibu jaoks paigale panema, tegema taganematuid.”
23.
Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“Meisterlik, auväärne, kuidas nii ei ole täpselt taibukas tõeleidnud väärikas möödunud, edaspidiste, praeguste hoidjate suhtes midagi mitte näinud või mitte kuulnud või mitte tundnud või mitte teadasaanud. See pole mingi hoidja, mida pole teatud, ega mingi toimekus, mida pole olenditel teadasaadud. Sest kuidagi just on ka edaspidiste väga vägevate – taibu kihklike, avaldunud pürgimustega, alustatud vapruste – taibuolendite toimekust teatud.
Kes hakkavad sellel ajal sügavat teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama ja üleskirjutama, ja kes hakkavad sellel ajal kuue ületuse hõlbuks kõigi olendite tarbeks töölerakendumist ilmutades otsida püüdma, ringi otsima, väljaotsima, ja neist otsida püüdvaist, ringiotsivaist perepoegadest ja peretütardest hakkavad mõned väljaotsivad taibuolendid leidma, mõned ei hakka leidma, kuigi ka mõned mitteväljaotsivad hakkavad leidma sügavat teadvusületust. Mispärast nii, auväärne?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:
“Nii see on, Śāriputra, nii see on! Tõeleidnu ei ole möödunud, edaspidiste, praeguste hoidjate suhtes midagi mitte näinud või mitte kuulnud või mitte tundnud või mitte teadasaanud.
Siis veel, Śāriputra, tol korral, sellel ajal hakkavad mõned teedminevad, ringiotsivad, ka väljaotsivad taibuolendid leidma teadvusületust. Mõned mitteteedminevad, mitteringiotsivad, ka mitteväljaotsivad taibuolendid hakkavad leidma.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et ka eelnevalt on teadvusületus väga vägevatel taibuolenditel Mahaviskamata-koormatel teele pandud ja ringi otsida püütud. Mitteteedminevad, mitteringiotsivad, ka mitteväljaotsivad hakkavad just eespoolse edujuure kihu najal teadvusületust leidma.
Ja ka teisi lõngu kui see, mis just teadvusületuse kohta sõnavad, hakkavad neid just ise külastama, ilmutama ja ulatama.
Mis põhjusel?
Nii, Śāriputra, tuleb pähe: “Väga vägev taibuolend Mahaviskamata-koorem – ka sündimisest eemale pöördunud, ka sünnisisesest eemale pöördunud –, kes teadvusületuse teed läheb ja ringi otsib, hakkab teadvusületust leidma. Ja teistsuguseid teadvusületuse külge seostunud lõngad hakkavad teda just ise külastama, ilmutama ja ulatama.”
24.
Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:
“Ainult vaid need, auväärne, kuue ületuse külge seotud lõngaotsad hakkavad perepoegadele ja peretütardele
ilmnema, ulatama, mitte teised?”
Auväärne lausus:
“Ja ka teised, Śāriputra, sügavad sügavad lõngaotsad tulla saavad, ka need hakkavad just ise perepoegadele ja peretütardele ilmnema ja just ise ulatama.
Mis põhjusel?
Sest nii, Śāriputra, tuleb pähe: “Väga vägevad taibuolendid, kes kõrgemata täpse taibukuse suhtes hakkavad seiskama, nähtavaks tegema, abiks võtma, kokkusäristama, üleserutama, taibu jaoks paigale panema, taganematuid hakkavad tegema, ja ise seal harjutama, nendele – ka sündimisest eemale pöördunud –, Śāriputra, hakkavad sügavad sügavad üles mitteleidmise külge seotud, tühjuse külge seotud ja kuue ületuse külge seotud lõngaotsad just ise külastama, just ise ilmutama ja just ise ulatama.”