11. Suretaja tegu

1.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Need väärtused, auväärne, on auväärne välja kuulutanud perepoegadel ja peretütardel. Veel, auväärne, mis takistusi neil hakkab ilmuma?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

“Palju, Subhūti, hakkab neil ilmuma takistusetegijaid Suretaja tegusid.”

Subhūti lausus:

“Mislaadi, auväärne, palju takistusetegijaid Suretaja tegusid neil hakkab ilmuma?”

Auväärne lausus:

“Neile, Subhūti, teadvusületust selgitavatele väga vägevatele taibuolenditele heiastumise ilmumine võtab kaua. Nii on, Subhūti, vaja tunda esimene Suretaja tegu.

Ja ka just sündiv sellele heiastumine hakkab visklema. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

Tormlevad, naervad, kolkivad hakkavad üleskirjutama. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

Lahtivisatud meeled hakkavad klaariks saama. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

Teineteise teadasaamise täisliikmelised hakkavad üleskirjutama. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

Mäletamist ei hakka leida võtma. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

Teineteisega naljatavad hakkavad üleskirjutama. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

Teineteist kolkivad hakkavad üleskirjutama. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

Lahtivisatud silmad hakkavad üleskirjutama. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

Üleskirjutavad saavad tulla lahus kobarast teineteisega. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

“Ei me siin koolet ega magusat maiku leia” istmelt üles tõustes hakkavad edasiastuma. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

“Me pole siin teadvusületuse suhtes käsitletud” istmelt üles tõustes mittekiindunud meelega hakkavad edasiastuma. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda Suretaja tegu.

“Siin pole kinnihaaratud meie küla, linna või aguli, kus on meie sünd, nimesilti, siin pole haaratud meie hõimu nimetust või haaratud ema-isa hõimu nimetust ega ka perekonna, kus meie sünd” – need ei hakka arvama, et on vaja kuulda teadvusületust, hakkavad arvama, et on vaja sellest mujale astuda. Ja mida enam hakkavad mujale astuma kuidagi nende meeleilmingutega, seda enam sihtlemise sedamoodi kujutisi veel ja veel hakkavad kinni haarama, kus nad tulevikus veelkord sobimist ilmutavad.

Mispärast nii?

Sest nii, Subhūti, teadvusületust mittekuulvad väga vägevad taibuolendid ilmalikest ja ilmast kõrgematest hoidjatest ei sünni üles. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende puhul Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, taibuolendliikuvad isikud, kes kõikteadjateadmisest toituva teadvusületuse välja arvavad, sellest vallbavad, hakkavad arvama, et on vaja ringiotsida neid lõngaotsi, mis ei toitu kõikteadjateadmisest. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende puhul Suretaja tegu.

Nagu siis veel, Subhūti, pole ilmalike ja ilmast kõrgemate hoidjate suhtes harjutamistungid ega ilmalike ja ilmast kõrgemate suhtes äraliikumistungid – ei harjuta siin teadvusületuse suhtes.

Teadvusületuse suhtes harjutamatud ei liigu ära ilmalike ja ilmast kõrgemate hoidjate suhtes. Nii need ilmalike ja ilmast kõrgemate kärbitud taipamised nii nagu tuleb läbini teabe juure – teadvusületuse – välja arvavad, sellest lahti tõmbavad, hakkavad arvama, et on vaja üle aistida harunemist.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu krants põrbiks pampusid peremehe kõrvalt ja arvaks, et on vaja ringi otsida ampsu teomehe kõrvalt. Just nii, Subhūti, edaspidises lõigus tulla saavad mõned taibuolendliikuvad isikud, kes teadvusületust – kõikteadjateadmise juurt – põrbivad, hakkavad arvama, et on vaja ringi otsida sihi eakust kuulaja-üksitaibanuliikuri – haru-, lehe- ja kõrrepärase – suhtes. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende puhul Suretaja tegu.

Mis põhjusel?

Sest need vähetaipamised ei hakka teadma, et “teadvusületus toitub kõikteadjateadmisest”. Nad välja arvavad, lahti tõmbavad, põrbivad teadvusületust ja hakkavad arvama, et on vaja rohkem lisaks klaariks saada teistsuguseid lõngaotsi, mis kuulajapinnase kohta sõnavad, mis üksitaibanupinnase kohta sõnavad. On vaja tunda, et niisugust laadi taibuolendid küünitavad haru, lehe ja kõrre moodi.

Mis põhjusel?

Sest, Subhūti, väga vägeval taibuolendil pole vaja harjutada nii, nagu harjutavad kuulajaliikuvad või üksitaibanuliikuvad isikud.

Ja kuidas, Subhūti, harjutavad kuulajaliikuvad või üksitaibanuliikuvad isikud? Subhūti, neil tuleb pähe nii: “Üht loomust hakkame allutama, üht loomust rahunema panema, üht loomust läbini vaibuma panema.” Oma loomuse allumuse, meelerahu, läbini vaibumise jaoks alustavad sobitumisi kõigi edujuurte valmistajaga.

Siis veel, Subhūti, väga vägeval taibuolendil pole vaja harjutada nii.

Aga siis veel, Subhūti, väga vägeval taibuolendil on vaja harjutada nii: “Ja oma loomust hakkan tõe suhtes paigal pidama, et kogu ilma kaasa haarata, ka kõiki olendeid hakkan tõe suhtes paigal pidama, mittemõõdetavat olendi asendit läbini vaibuma panema.”

Nii on vaja alustada väga vägeval taibuolendil sobitumisi kõigi edujuurte valmistajaga, ja neil pole vaja arutada.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu mõnigi elevanti nägev mees elevandi tooni ja paigutust ringi otsiks. Ta pimedas elevanti leides mõista suudaks sinna, kus on selgimus. Sinna mõista suutev arvaks, et on vaja elevandijalga ringi otsida. Elevandijalast arvaks, et haarab elevandi tooni ja paigutuse. Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka tuleks, et ta on oskaja sünnipäraga mees?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Just nii, Subhūti, on vaja tunda, et niisugust laadi on taibuolendliikuvad isikud, kes on teadvusületust teadmatud, mitteküsitlevad, seda põrbivad ja olles kõrgemata täpset taibukust taibuga leidmise tungid, hakkavad arvama, et on vaja ringi otsida neid lõngaotsi, mis kuulajapinnase kohta sõnavad, üksitaibanupinnase kohta sõnavad. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende puhul Suretaja tegu.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu kalliskivi tarvitaja mees vägevat merd nähes ei kaevuks sisse, ei mõista püüaks, ei üle aistiks kalliskive, vaid kalliskivi põhjal arvaks, et on vaja lehmajalga ringi otsida, arvaks, et vägeva mere lehmajala veega samastab. Kuidas arvad, Subhūti, on ka nüüd vaja tunda, et “ta on oskaja sünnipäraga mees”?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Just nii, Subhūti, on vaja tunda, et niisugust laadi on taibuolendliikuvad isikud, kes – sissekaevumatud, mitteteadasaavad – sügavat teadvusületust ka leides laasivad. Ja hakkavad arvama, et vähe kibelevalt kulgedes on vaja ringi otsida lõngaotsi, mis kuulajapinnase kohta sõnavad, üksitaibanupinnase kohta sõnavad. Kus ei kenaks toonita taibuolendliikurit, vaid ainult “oma loomuse allumust, meelerahu, läbini vaibumist”, ka “täielikku sulandumist”.

“Voolusängi ilmutamisvilja kätte saaksin”, korraksnaasjavilja kätte saaksin”, mittenaasjavilja kätte saaksin”, väärikuse kätte saaksin”, “üksitaibu kätte saaksin”, “juba nähtud hoidja suhtes käsile mitte võttes voolustest meelt vabaks saades paneme läbini vaibuma” – öeldakse nii, et on “kuulaja-üksitaibanupinnase külge seotud”.

Väga vägevad taibuolendid siin nii meelt ei ilmsiks too.

Mis põhjusel?

Sest, Subhūti, vägevas liikuris paiknevad väga vägevad taibuolendid tulevad vägeva relvaga relvastatud. Nad ei too millalgi ilmsiks vähekibelevuse suhtes meelt.

Mis põhjusel?

Sest tulevad olemismehed – ilma juhatajad, ilma tarbeks olijad.

Sellepärast on neil vaja harjutada püsivat aega jätkuvalt aina kuue ületuse suhtes.

Ja siis veel, Subhūti, taibuolendliikuvad isikud, kes on ebaküpsed edujuured, kärbitud kehvtaipamislikud, pehmekese pürgimusega, need kuue ületuse külge seotud lõngaotsi teadmatud, taibatasuutmatud põrbivad teadvusületust ja hakkavad arvama, et on vaja ringi otsida neid lõngaotsi, mis kuulajapinnase ette kummardavad, üksitaibanupinnase ette kummardavad.

Ka nii on, Subhūti, vaja tunda niisugust laadi taibuolendliikuvate isikute puhul Suretaja tegu.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu müürsepal või müürsepal käealusel oleks tung teha, tung võluda Taltsutuslossi maja mõõdus maja. Ta ringi otsiks ringi – päevajumala ja kuuketta väljamõõtmise mõõdustikku. Ringi otsides näeks päevajumala ja kuuketta väljamõõtmist. Ta seejärel arvab, et on vaja haarata mõõdustikku. Kuidas arvad, Subhūti, kui on tung teha, tung võluda Taltsutuslossi maja mõõdus tuba, on vaja haarata mõõdustik päikese ja kuuketta väljamõõtmisest?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Just nii, Subhūti, edaspidises lõigus saavad tulla mõned taibuolendliikuvad isikud, kes teadvusületust kuuldes, teadvusületust leides, teadvusületusest eemaldudes, teadvusületusest lahti tõmmates hakkavad arvama, et kuulaja- ja üksitaibanupinnase külge seotud lõngaotsade najal on vaja ringi otsida kõikteadmist. Tolle kohta sõnavad lõngaotsad nii: “Üht loomust hakkame allutama, üht loomust rahunema panema, üht loomust läbini vaibuma panema.”

Ainult loomuse allumusse, meelerahusse, läbini vaibumisse vaid juhatavad, niisugust laadi lõngaotsi hakkavad ringi otsima, ja hakkavad arvama, et on vaja nõnda harjutada.

Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka on vaja tunda, et need on oskaja sünnipäraga taibuolendid?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende puhul Suretaja tegu.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu mõnelgi mehel tuleks tung põlata valitseja Rattapöörajat. Ta näeks valitseja Rattapöörajat. Ja nähes, et “valitseja Rattapööraja on sedanägu tooni, paigutuse, särtsu ja nõidusega”, tunnust haarates Kantsi valitsejat näeks. Ta haaraks Kantsi valitseja tooni, paigutust, särtsu ja nõidust ja tunnust, kuid eristuse haaramiseks vastava jõuta nii vastu sõnaks: “Just sedanägu on “Rattapööraja tooni, paigutuse, särtsu ja nõidusega” valitseja.”

Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka on vaja tunda, et see on oskaja sünnipäraga mees, kes arvaks, et Rattapööraja on vaja samastada Kantsi valitsejaga?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Just nii, Subhūti, edaspidises lõigus saavad tulla mõned taibuolendliikuvad isikud, kes teadvusületust kuuldes, teadvusületust leides, teadvusületusest eemaldudes, teadvusületusest lahti tõmmates hakkavad arvama, et kuulaja-üksitaibanupinnase külge seotud lõngaotsade najal on vaja kõikteadmist ringi otsida. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende puhul Suretaja tegu.

Siis veel, Subhūti, mina ei sõna, et sedalaadi kuulaja-üksitaibanupinnase külge seotud lõngaotsade najal on vaja ringi otsida väga vägeva taibuolendi kõikteadmist.

Aga siis veel, Subhūti, harjutamata seal, mida tõeleidnu on üles lugenud kui väga vägevate taibuolendite vahendite edukust teadvusületuse suhtes, ei hakka väga vägev taibuolend ära liikuma kõrgemata täpse taibukuse suhtes.

Mis põhjusel?

Sest teistes lõngaotsades on taibuolendi ülesjõudmine juhmilt.

Seesugusel juhul, Subhūti, teadvusületuse suhtes kiiduväärsust nägev tõeleidnu väga vägevaid taibuolendeid mitteühe esitlusega teadvusületuse suhtes nähtavaks teeb, abiks võtab, kokkusäristab, üleserutab, paneb sissetulema, paigale: “Nii tuleksid väga vägevad taibuolendid kõrgemata täpsest taibukusest taganematud.”

Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka heiastub, et nad on oskaja sünnipäraga taibuolendid, kes väga vägeva taganematu liikuri külge saavad ja hangivad, ning veelkord selle välja arvavad, sellest lahti pööravad

ja hakkavad arvama, et on vaja ringi otsida hüljatud liikurit?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Selsamal kombel, Subhūti, nagu roogasoovinud mees leiab saja maitsega roa ning tulusa valmisküpsemise, kerge valmisküpsemise kuni kestvuse lõpuni, taandumata näljast-joogijanust, ka arvaks sel puhul, et on vaja ringi otsida kuuenda päeva putru. Kuuenda päeva pudru leiab, saja maitsega roast lahti tõmbab ja välja arvab – arvaks, et on vaja naudelda kuuenda päeva putru. Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka tuleks, et ta on oskaja sünnipäraga mees?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Just nii, Subhūti, edaspidises lõigus saavad tulla mõned taibuolendid, kes teadvusületust kuuldes, teadvusületust leides hakkavad teadvusületusest eemalduma, teadvusületusest lahti tõmbama, teadvusületust põrpima, teadvusületusest kaugenema, teadvusületusest eemaldudes, teadvusületusest lahti tõmmates, teadvusületust põrpides, teadvusületusest kaugenedes seejärel hakkavad arvama, et on vaja ringi otsida kuulaja-üksitaibanu liikurite külge seotud lõngaotsi.

Lõngaotsad, mis kuulaja- ja üksitaibanupinnase kohta sõnavad – hakkavad arvama, et nende najal on vaja ringi otsida kõikteadmist. Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka on vaja tunda, et need taibuolendid on oskaja sünnipäraga?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende puhul Suretaja tegu. Selsamal kombel, Subhūti, nagu mõnigi mees leiab mittepooliku vääriskivi – arvaks, et on vaja samastada vähepooliku, vähesihi vääriskiviga. Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka on vaja tunda, et ta on oskaja sünnipäraga mees?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Just nii, Subhūti, edaspidises lõigus saavad tulla mõned taibuolendliikuvad isikud, kes nii sügavat helget teadvusületuse kalliskivi leides ja kuuldes hakkavad arvama, et on vaja samastada kuulaja-üksitaibanu liikuriga, ja hakkavad arvama, et on vaja ringi otsida kõikteadmine ja vahendite edukus kuulaja-üksitaibanupinnase suhtes. Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka on vaja tunda, et need taibuolendid on oskaja sünnipäraga?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende väga vägevate taibuolendite puhul Suretaja tegu. Veel edasi, Subhūti, selgitatava, nähatoodava, kätte näidatava, ette näidatava, kättehaaratava, ettekõneldava, enesele korratava, lõpuks vaid ka üleskirjutatava sügava teadvusületuse suhtes hakkavad ilmuma paljud heiastumised, et teha meele visklemist. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende väga vägevate taibuolendite puhul Suretaja tegu.”

 

2.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Veel, auväärne, teadvusületust on võimalik üleskirjutada?”

Auväärne lausus:

“Mitte üldsegi, Subhūti! Mõned, Subhūti, kes hakkavad teadvusületust koolisilpidega üleskirjutades arvama, et teadvusületus on “üles kirjutatud”, või siis, kui “ei ole”, hakkavad silpide suhtes olema sissevõetud teadvusületusest, või et on “silpideta”. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende puhul Suretaja tegu.

 

3.

 

Veel edasi, Subhūti, üleskirjutatava teadvusületuse suhtes hakkavad ilmuma koha arupidamised, ilmuma küla, linna, aguli, maakonna, valduse, valitseja asupaiga arupidamised, ilmuma pargi arupidamised, ilmuma kõrge arupidamised, ilmuma lugemise arupidamised, ilmuma varga arupidamised, ilmuma puhmastiku arupidamised, ilmuma kühvli arupidamised, ilmuma prahi arupidamised, ilmuma kerguse arupidamised, ilmuma raskuse arupidamised, ilmuma hirmu arupidamised, ilmuma naise arupidamised, ilmuma mehe arupidamised, ilmuma kohimehe arupidamised, ilmuma meeldiva, mittemeeldiva, tagasiheidetu arupidamised, ilmuma ema-isa külge seotud arupidamised, ilmuma venna-õe külge seotud arupidamised, ilmuma sõprade, sama verd kaimude, ametnike külge seotud arupidamised, ilmuma sünnijärjeisanda-poja-tütre külge seotud arupidamised, ilmuma kodu-roa-joogi külge seotud arupidamised, ilmuma rüü arupidamised, magamisaseme, istme arupidamised, elusoleku arupidamised, teoksilolu arupidamised, innu arupidamised, vaenu arupidamised, rumaluse arupidamised, aastaaja arupidamised, hea aja arupidamised, halva aja arupidamised, laulu arupidamised, pillimängu arupidamised, tantsu arupidamised, luule, näidendi, pärandi arupidamised, õpiku arupidamised, kogemuse arupidamised, naljandi arupidamised, tralli arupidamised, valu arupidamised, mure arupidamised, loomuse arupidamised.

Neid ja teisi arupidamisi hakkab, Subhūti, eriti patune Suretaja kohale tooma selgitatava, nähatoodava, kätte näidatava, kättehaaratava, ettekõneldava, ette näidatava, enesele korratava, lõpuks vaid üleskirjutatava sügava teadvusületuse suhtes, hakkab takistust tegema, väga vägevate taibuolendite meele visklemist tegema.

Seal, väga vägev taibuolend taipab Suretaja tegusid, ja taibates arvab välja.

Veel edasi, Subhūti, hakkavad ilmuma valitseja arupidamised, surmakauge arupidamised, elevandi arupidamised, hobuse arupidamised, tõlla arupidamised, puhmanägemise arupidamised. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda nende puhul Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, hakkavad ilmuma tulest arupidamised, otsingust arupidamised, saagirikkuse kosutamisest arupidamised. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda väga vägevate taibuolendite puhul Suretaja tegu.

 

4.

 

Veel edasi, Subhūti, väga vägevatel taibuolenditel hakkavad ilmuma ürbi, pambu, joogi, magamisaseme, istme, põdura hoomangu ravi ettevalmistuste puhul leidmise ja imetlemise takistused, teadvusületust selgitavate, näha toovate, kätte näitavate, ette näitavate, enesele kordavate, lõpuks vaid üleskirjutavate leidmise ja imetlemise kuulutuse head maigud või meele kokkurõhumised. Ka nii on, Subhūti, väga vägevatel taibuolenditel vaja tunda Suretaja tegu.

Nad taipavad kõiki Suretaja tegusid, ja taibates arvavad välja.

 

5.

 

Veel edasi, Subhūti, teadvusületust selgitavatel, näha toovatel, kätte näitavatel, ette näitavatel, enesele kordavatel, lõpuks vaid üleskirjutavatel väga vägevatel taibuolenditel tulla saavad sügavad sügavad lõngaotsad, mis on kuulaja-üksitaibanupinnase külge seotud. Neid hakkab jaovenna kuuega eriti patune Suretaja juurde astudes kohale tooma: “Siin harjuta! Nii üleskirjuta! Nii ette näita! Nii enesele korda! Siit hakkab vormuma kõikteadmine!”

Siis veel, Subhūti, vahendiedukal väga vägeval taibuolendil ei ole nende jaoks vaja mõnu ilmsiks tuua.

Mis põhjusel?

Olgugi et, Subhūti, nendes lõngades on tühjuse, tunnusetu, tõotamatu selgitused. Siis veel, seal pole üles loetud väga vägevate taibuolendite vahendite edukust. Seal need taibuolendid, kes tulla saavad vahendite edukuse teadmise eristuse ärateadmiseta, hakkavad arvama, et on vaja sügavast teadvusületusest eemalduda. Sügavast teadvusületusest eemaldudes hakkavad arvama, et on vaja ringi otsida kuulaja-üksitaibanupinnase külge seotud lõngaotsade suhtes vahendite edukust. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda Suretaja tegu.

 

6.

 

Veel edasi, Subhūti, tulla saab teadvusületuse kättehaaramise tungiga hoidjalikule kuuletuv ja seda ülistav, ent hoidjaselgitaja tulla saab pidalitõbine, hoidjat mitte näha toomise tungiga. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda kobarast lahus Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, ja tulla saab mittepidalitõbine hoidjaselgitaja, teadvusületuse andmise tungiga, ent hoidvakuulja tulla saab pidalitõbine või tegevusrohke. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda kobarast lahus Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, tulla saab ülistav hoidvakuulja, tulla saab teadvusületuse kättehaaramise tungiga, hoiul pidamise tungiga, ette kõnelemise tungiga, klaariks saamise tungiga, käivitamise tungiga, lõpuks vaid ka üleskirjutamise tungiga, tulla saab mineja, arutaja ja mäletaja, ent hoidjaselgitaja teise koha sisse hakkab viskama, pole hoiuletõstetud teadja või sildistusest lahti teadja, või tulla saab mitteärateadja. Ka nii, Subhūti, seal tulla saab lahus kobarast selgitatava, nähatoodava, kätte näidatava, ette näidatava, enesele korratava, harjutatava, lõpuks vaid ka üleskirjutatava teadvusületuse suhtes. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda kobarast lahus Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, ja tulla saab mittepidalitõbine hoidjaselgitaja, teadvusületuse ärateadja, andmise tung, ette kõnelemise tung, ent tulla saab võõrkoha ees seisja hoidvakuulja, pole hoiuletõstetud teadja ega sildistusest lahti teadja, või tulla saab mitteärateadja. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda kobarast lahus Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, ja tulla saab külakosti kõrgelt hindaja, leidmise ja imetlemise ürbi kõrgelt hindaja hoidjaselgitaja, ent tulla ei saa vähese otsinguga, tasandunud, eriline, või tarviliku andmise tungiga hoidvakuulja. Ka nii, Subhūti, seal tulla saab kobarast lahus harjutatava, üleskirjutatava teadvusületuse suhtes. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, ja tulla saab usklik hoidvakuulja, teadvusületuse kuulmise tung, tarviliku taibatasuutmise tung, tarviliku andmise tung, tarviliku loovutamise tung, ent tulla saab mitteusklik hoidjaselgitaja, vähese otsinguga või pole selgitamise tung. Ka siit on, Subhūti, vaja tunda kobarast lahus Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, ja tulla saab usklik hoidvakuulja, kuulmise tungiga, tarviliku taibatasuutmise tung, ent hoidjaselgitajal ei hakka hoidja takistuslikkuse najal lõngu kohale tulema ega sissepääsema. Siit ka, Subhūti, tulla saab, et hoidvakuuljale on hoidjaselgitusliku vastukostmine kättesaamatu. Ka nii, Subhūti, seal tulla saab teadvusületust kättehaaravate, hoiul pidavate, ette kõnelevate, klaariks saavate, käivitavate, lõpuks vaid üleskirjutavate puhul kobarast lahus. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, ja tulla saab selgitamise tungiga hoidjaselgitaja, ent tulla saab kuulmise jaoks mittekihklik hoidvakuulja. Ka nii, Subhūti, seal tulla saab, et teadvusületust kätte haarata, hoiul pidada, kõnelda, klaariks saada, käivitada, lõpuks vaid üleskirjutada kobarast lahus. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, tulla saab laiskuse kõrgelt hindaja, tulla saab keha kõrgelt hindaja hoidvakuulja, too laiskuse kõrgelt hindajasusega kohaleläkitatu, keha väsitamisega kohaleläkitatu ei saa tulla kuulmise tungiga, ent tulla saab selgitamise tungiga hoidjaselgitaja. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda kobarast lahus Suretaja tegu.

Veel edasi, Subhūti, tulla saab laiskuse kõrgelt hindaja, tulla saab keha kõrgelt hindaja hoidjaselgitaja, too laiskuse kõrgelt hindajasusega kohaleläkitatu, keha väsitamisega kohaleläkitatu ei saa tulla selgitamise tungiga, ent tulla saab kuulmise tungiga hoidvakuulja. Ka nii, Subhūti, seal tulla saab üleskirjutamise, kõnelemisele või klaariks saamise jaoks kobarast lahus. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda Suretaja tegu.

 

7.

 

Veel edasi, Subhūti, üleskirjutatava, selgitatava, harjutatava teadvusületuse suhtes hakkab mõnigi sinna lähenedes manalate puhul paha tooniga selgitama, loomaüsa puhul paha tooniga selgitama, kodukäija valdkonna puhul paha tooniga selgitama, ebajumalakehade puhul paha tooniga selgitama: “Nii rasked on manalad, nii raske on loomaüsk, nii raske on kodukäija valdkond, nii rasked on ebajumaluste kehad, nii rasked on valmistajad. Just siin on vaja teha raskusele ots.” Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda kobarast lahus Suretaja tegu.

 

8.

 

Veel edasi, Subhūti, üleskirjutatava, selgitatava, harjutatava teadvusületuse suhtes hakkab mõnigi sinna lähenedes taevaliste tooni selgitama: “Nii kergendatud on taevalised, nii kerged on jumalariigid, nii on vaja hoolida tungi asendis tungidest, nii ilmsiks saadakse laadi asendis mõistmised, nii ilmsiks saadakse laadituse asendis selle ilmutamised.” Ja ka seda kõike teadvuslikult hindama, et “kõik on vaid raskuse ilmnemine”. Sest auväärne on öelnud: “Mina ei toonita, jaovennad, ka üksnes nipsulöögi jagu tulemisest käimaminemist. Sest kõik valmistatu on ebapüsiv, kõik hirmutabatu on raskus, kogu kolmasend on tühi, kõik hoidjad on loomuseta. Nii saavad oskajad kõike seda ebapidevat, ebapüsivat, raskust, taandarenemist hoidvat tundes juba siinsamas kätte voolusängi ilmutamisvilja, korraksnaasjavilja, mittenaasjavilja, saavad juba siinsamas kätte väärikuse. Ärgu tulgu meil enam kokkusaamist enim raskuste avaldumiste ja hukkumistega!”

Seal, mõned taibuolendid hakkavad ilmutama kirglikkust. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda kobarast lahus Suretaja tegu.

 

9.

 

Veel edasi, Subhūti, ka need jaovennad, kes on hoidjaselgitajad, tulla saavad üksilduses lõbutsenud. Need, kes on hoidvakuuljad, tulla saavad seltskonna kõrgelt hindajad.

Need hoidjaselgitajad hakkavad ütlema nii: “Kes hakkavad mind järgima, nendele hakkan mina teadvusületust andma. Kes ei hakka mind järgima, nendele ei hakka andma.” Nii, need perepojad ja peretütred hakkavad tarvitajasuse, kihklikkuse ja hoidja kõrgekspidamise najal seda hoidjaselgitajat järgima, ega hakka andma selgust.

Ja hoidjaselgitaja on mingisugune külakosti noolija. Ja neil pole andmise tungi.

Ja ta hakkab aina sinna minema, kuhu tulevad jaosekehvus, pole sobimise sulnis ja on elu takistus. Ja need hoidvakuuljad hakkavad kuulma muude poolt: “See suund on jaosekehvusega ja pole sobimise sulnis. Ja selles suunas tuleks elu takistus.”

Ja hoidjaselgitaja hakkab nende perepoegadega nii vestlema: “Perepojad, selles suunas on hirmus jaosekehvus. Mingid perepojad, teie hakkate sellele lähenema, ärge pärast ehmuge, hirmus jaosekehvuse sekka minejad!” Nii hakkab hoidjaselgitaja neid õhukese vahendiga tagasi viskama.

Ja nood hakkavad võõrdunud laadiga nii teadma: “Need on tagasilükkamise tunnused, need ei ole tunnused, et on tung andmise järele.” Tundes, et “see pole andmise tung”, ei hakka järgima.

Ka nii, Subhūti, seal tulla saab kobarast lahus üleskirjutatava, harjutatava, nähatoodava, kätte näidatava, ette näidatava, enesele korratava teadvusületuse suhtes. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda Suretaja tegu.

 

10.

 

Veel edasi, Subhūti, hoidjaselgitaja tulla saab paiknev selle najal, mille najal on sünnilise hirm, mille najal uluki hirm, mille najal aruta inimese hirm. Ta toimetab ja kulgeb selle najal, hakkab edasiastuma uluki rägastiku, siulooga rägastiku, varga rägastiku, joodava rägastiku, jaosekehvuse rägastiku juurde.

Ta hakkab hoidjalikele kuuletujatele ütlema nii: “Misjärel, perepojad, teadke – me paikneme selles suunas, kus on sünnilise hirm, uluki hirm, kiskja hirm, siulooga rägastik, varga rägastik, joodava rägastik, jaosekehvuse rägastik! Teadke, perepojad! Teil saab olla võimalik neid raskusi järjest mõigata.” Nii hakkab neid õhukese vahendi najal tagasi lükkama.

Seekärel hakkavad nad võõrduma. Võõrdunud olles ei hakka järgima. Nad hakkavad veelkord eemale pöörduma.

Ka nii, Subhūti, hakkab ilmuma takistus kätte näidatava, ette näidatava, enesele korratava, harjutatava, lõpuks vaid ka üleskirjutatava teadvusületuse suhtes. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda kobarast lahus Suretaja tegu.

 

11.

 

Veel edasi, Subhūti, tänu sõbra perekonna jaosele hoidjaselgitaja jaovend tulla saab viletsa perekonna kõrgelt hindaja. Ta hakkab tänu sõbra perekonna jaosele ja kõrgelt hinnates viletsat perekonda otsekohe arvama, et tänu sõbra perekonna jaosele on vaja viletsaid perekondi seirata, juurde astuda. Otsekohe seiravuse, tegevusrohkuse najal hakkab ta hoidvakuuljaid tagasi lükkama: “Sedasi, mul on vaja midagi seirata, sedasi, mul on vaja juurde astuda.”

Ka nii, Subhūti, seal tulla saab kobarast lahus üleskirjutatava, klaariks saadava teadvusületuse suhtes. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda Suretaja tegu.

 

12.

 

Sest edasi, Subhūti, eriti patune Suretaja hakkab kõigi nende tõugude najal nõnda ja nõnda tõukama, nagu keegi ei hakka teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, kirjeldama ega üleskirjutama. Seesugusel juhul, Subhūti, nii nagu takistused lahus kobarast olevaks pöörduvad, taipab väga vägev taibuolend, et “need kõik on Suretaja teod”, ja taibates arvab välja.”

 

13.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Mispärast nüüd, auväärne, eriti patune Suretaja siin nii vägevat töölerakendumist hakkab ilmutama? Ja hakkab vahendi najal nõnda ja nõnda tõukama, nii nagu keegi ei hakka teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, kirjeldama ega üleskirjutama?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

“Sest teadvusületusest ülessündinud, Subhūti, on taibanud auväärsete kõikteadmine. Ja kõikteadmisest ülessündinud on tõeleidnuõpetus. Ja tõeleidnuõpetusest ülessündinud on mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite vaevuse hülgamine. Ja hüljatud vaevustesse ei leia eriti patune Suretaja sissepääsu üles. Tuleb leidmatu, raskemoeline, raske aruga, valuora läbitud.

Siit, ta ilmutab üleskirjutatava, klaariks saadava teadvusületuse suhtes väga kirglikult vägevat töölerakendumist. Vägeva töölerakendumisega ta nõnda ja nõnda vahendi najal tõukab, nii nagu mingit teadvusületust ei üleskirjutaks või klaariks saaks.

 

14.

 

Veel edasi, Subhūti, eriti patune Suretaja läheneb rassija kuuega ja hakkab lõhkumist sisse viskama. Ja nii hakkavad uues liikuris paiknevad perepojad eritlema, see pole teadvusületus, mida kestlikud kuulevad; nii nagu veel mul on lõngale lähenetud, lõnga läbiilmutatud – säärane on teadvusületus.

Edasi nii, Subhūti, eriti patune Suretaja hakkab kahtlust sisse viskama. Ja veel nii, Subhūti, eriti patune Suretaja läheneb rassija kuuega, viskab lõhkumise sisse ja hakkab uues liikuris paiknevaid vähetaipamislikke, nõrgalt taipamislikke, kärbituid taipamislikke, pimendunud, käsitlemata taibuolendeid kõrgemata täpse taibukuse suhtes kahtlusse langema panema. Kahtluse kättesaanud ei hakka teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, kirjeldama, üleskirjutama. Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda Suretaja tegu.

 

15.

 

Veel edasi, Subhūti, eriti patune Suretaja võlub jaovendi, läheneb taibanu kuuega ja hakkab nii kohale tooma Suretaja tegu: “See taibuolend, kes toimetab sügavate hoidjate suhtes, peab silmas tulnud otspunkti. Temast tuleb kuulaja, mitte taibuolend, nii nagu on taibuolend.” Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda Suretaja tegu.

 

16.

 

Nii hakkab, Subhūti, eriti patune Suretaja ka hästi palju teisi selle algupäraga Suretaja tegusid ilmsiks tooma

üleskirjutatava, klaariks saadava teadvusületuse suhtes.

Väga vägeval taibuolendil on vaja neid taibata. Ja taibates välja arvata, mitte palveldada. On vaja tulla alustatud vaprusel, mäletajal ja üleni teadvustaval.”

 

17.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Nii see on, auväärne, nii see on, kergeltläinu! Neile, kes on vägevad kalliskivid, auväärne, tuleb palju vastalisi.

Mis põhjusel?

Mis on, kuna on rasked leida ja väga väärilised. Sest nad, auväärne, tulevad tipud. Ja sellepärast tuleb palju vastalisi. Just nii hakkab, auväärne, teadvusületuse puhul enamasti palju takistusi ilmuma.

Seal, kes takistuse käsul tulla saavad logardid – on vaja tunda nii, auväärne, et need taibuolendid tulla saavad Suretaja hallatud, ja uues liikuris paiknevad, auväärne, nad tulla saavad, ja vähese taipamisega, auväärne, nad tulla saavad, ja nõrga taipamisega, auväärne, nad tulla saavad, ja kärbitu taipamisega, auväärne, nad tulla saavad, ja eksitatud taipamisega, auväärne, nad tulla saavad.

Nende meel ei hakka ka õilsate ja õilsate hoidjate suhtes edasiastuma, kes ei hakka arvama, et teadvusületus on vaja kätte haarata, ei hakka arvama, et on vaja hoiul pidada, ette kõnelda, klaariks saada, käivitada, näha tuua, kätte näidata, ette näidata, enesele korrata, kirjeldada, lõpuks vaid ka üles kirjutada.”

 

18.

 

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

“Nii see on, Subhūti, nii see on! On vaja tunda, Subhūti, et need taibuolendid on Suretaja hallatud. Ja need taibuolendid tulla saavad, Subhūti uues liikuris paiknevad, ja vähese taipamisega, Subhūti, nad tulla saavad, ja nõrga taipamisega, Subhūti, nad tulla saavad, ja kärbitu taipamisega, Subhūti, nad tulla saavad, ja eksitatud taipamisega, Subhūti, nad tulla saavad.

Nende meel ei hakka ka õilsate ja õilsate hoidjate suhtes edasiastuma, kes ei hakka arvama, et teadvusületus on vaja kätte haarata, ei hakka arvama, et on vaja hoiul pidada, ette kõnelda, klaariks saada, käivitada, näha tuua, kätte näidata, ette näidata, enesele korrata, kirjeldada, lõpuks vaid ka üles kirjutada.

 

19.

 

Olgugi et, Subhūti, hakkavad ilmuma Suretaja teod, hakkavad siin ilmuma ka hästi paljud Suretaja takistusetegijad vead.

Ja nüüd, Subhūti, on vaja tunda nii, Subhūti, et need, kes hakkavad arvama, et teadvusületus on vaja kätte haarata, hakkavad arvama, et on vaja hoiul pidada, ette kõnelda, klaariks saada, käivitada, näha tuua, kätte näidata, ette näidata, enesele korrata, kirjeldada, lõpuks vaid ka üles kirjutada – hakkavad arvama taibanu mõikamisel, taibanu haldamisel. Ja taibanu kinnihaaramisel “hakkavad kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, kirjeldama, lõpuks vaid üleskirjutama”.

Mis põhjusel?

Sest siin ka eriti patune Suretaja hakkab vägevat töölerakendumist ilmutama, et teha takistusi. Ka täpselt taibukas tõeleidnud väärikas hakkab töölerakendumist ilmutama, et ümbert kinni haarata.”