12. Ilma näitlikustamine
1.
Nüüd siis kutsus auväärne veel ka kestliku Subhūti:
“Selsamal kombel, Subhūti, nagu naisel palju poegi tuleks, viis, kümme, kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend, viiskümmend, sada või tuhat, kõik nad põdura ema puhul töölerakendumist ilmutaksid: “Kuidas meie ema elusolekul takistus ei tuleks? Kuidas meie ema kaua elaks, kuidas meie ema keha ei soikuvajuks, kuidas meie ema kaua paigal oleks, kuidas meie emal soikuvajumata nimi tuleks, kuidas meie emal raskuse tundmust ei ilmuks? Ja et tema kehas ei ilmuks mittemeelepärane kulupuude.
Mis põhjusel?
Sest tema sünnitas meid. See rasket teha teostus annab meile elusoleku ja teeb ilma nähtavaks.”
Edasi, need pojad kõigi kerge lisandustega – hästihoitud ema hoiul peaksid, hästi varju pakutule varju pakuksid, hästi mängitatut mängitaksid: “Ärgu enam sel puhul ilmugu mingi raskuse tundmus või raskuse puude, laskugu mitteotsitud laskumine ihusse kas silmadest, kõrvadest, ninast, keelest, kehast, arust, tuuleõhust, sapist, limast, kohalelaskumisest, hambast, kihulasest, siuloogast, aruga inimesest, aruta inimesest, allalangemisest või üleslendamisest!”
Nii need pojad ema kõigi kerge lisandustega mõlgutades mängitaksid, poputaksid, varju pakuksid: “Ema on meie sünnitaja. See rasket teha teostus annab meile elusoleku ja teeb ilma nähtavaks.”
Just nii, Subhūti, mõlgutavad täpselt taibukad tõeleidnud väärikad teadvusületust. Ka need, kes üleskirjutavad, kätte haaravad, hoiul peavad, ette kõnelevad, klaariks saavad, käivitavad, näha toovad, kätte näitavad, ette näitavad, enesele kordavad – kõik nad on täpselt taibuka tõeleidnud väärika mõikamisel, haldamisel, mõlgutamisel.
Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, kes tol juhul on paigal, hoiavad, panevad liikuma inimhulgale tulusa jaoks, inimkoosluse kerge jaoks, ilmale kaasaelamise jaoks teistes ilma asendites, on taevaliste ja aruga inimeste vägevale inimkehale tulusa ja kerge tarbeks, ja on kõigile olenditele kaasaelamislikud kaasaelamisest käsile võttes – ka kõik nad teadvusületust mõlgutavad, kibelust ilmutavad: “Miks tuleks teadvusületus kaua paigaline? Miks tuleks teadvusületuse nimetus soikuvajumata? Miks ei teeks eriti patune Suretaja või Suretajasse kehastunud taevasused selgitatavale, üleskirjutatavale, harjutatavale teadvusületusele takistust?”
Sest on nii, Subhūti, et täpselt taibukad tõeleidnud väärikad mängitavad, poputavad, varju pakuvad teadvusületust.
Mis põhjusel?
Sest see on ema – sünnitab täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, annab näha kõikteadmist ja teeb ilma nähtavaks.
Sest siitsamast ülessündinud, Subhūti, on täpselt taibukad tõeleidnud väärikad.
Sest teadvusületus, Subhūti, sünnitab ja annab näha täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kõikteadjateadmise ja teeb ka ilma nähtavaks.
Sest siitsamast ülessündinud, Subhūti, on täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kõikteadmine.
Ka mõned täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Subhūti, kes olid möödunud lõigus taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud – ka need kõik olid just teadvusületusele lähenedes taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud.
Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Subhūti, kes edaspidises lõigus saavad tulla, hakkavad kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma – ka need kõik hakkavad just teadvusületusele lähenedes kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma.
Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Subhūti, kes tol juhul on paigal, hoiavad, panevad liikuma inimhulgale tulusa jaoks, inimhulga kerge jaoks, ilmale kaasaelamise jaoks kümne kaarega ilma mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites, on taevaliste ja aruga inimeste vägevale inimkooslusele tulusa ja kerge tarbeks, ja on kõigile olenditele kaasaelamislikud kaasaelamisest käsile võttes ja on taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud – ka need kõik on just teadvusületusele lähenedes taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud.
Ka mina, Kauśika, tol juhul täpselt taibukas tõeleidnud väärikas, olen taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud just teadvusületusele lähenedes.”
Nii sünnitab, Subhūti, teadvusületus täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, nii teeb selle ilma nähtavaks.”
2.
Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Kuivõrd auväärne lausus nii, et “teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks”, siis, auväärne, kuidas teeb teadvusületus täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks? Ja mille, auväärne, täpselt taibukad tõeleidnud väärikad üles loevad kui ilma?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Viis tüve on “ilm”, Subhūti, loeb üles tõeleidnu.
Missugused viis?
Mis on laad, tundmus, täheldus, valmistajad, teadasaamine.
Viis tüve on “ilm”, Subhūti, loeb üles tõeleidnu.”
3.
Subhūti lausus:
“Kuidas toob, auväärne, tõeleidnute teadvusületus viis tüve nähtavale? Või mida, auväärne, toob teadvusületus nähtavale?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
““Ei vangu, ei vaagu,” Subhūti, “viis tüve on ilm”, toob tõeleidnute teadvusületus nähtavale.
Mis põhjusel toob nähtavale, et “ei vangu, ei vaagu”?
Sest tühjuse isetulek, Subhūti, on viis tüve, kuna on isetulekulisuseta. Ja, Subhūti, tühjus ei vangu ega vaagu. Niimoodi on, Subhūti, et teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks.
Ja, Subhūti, tunnusetu, tõotamatu, mittevalmistaja, mitteilmumise või mittetulek hoidja asend ei vangu ega vaagu. Niimoodi on, Subhūti, et teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks.
4.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et on “mittemõõdetavad olendid, kokkulugematud olendid”.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et on “mittemõõdetavad olendid, kokkulugematud olendid”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et on “mittemõõdetavad olendid, kokkulugematud olendid”?
Olendi mitteisetulekulisuse najal, Subhūti, teadvustab nii nagu tuleb, et on “mittemõõdetavad olendid, kokkulugematud olendid”.
Ka need, Subhūti, mis on mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite meele toimingud – ka neid, Subhūti, tõeleidnu just olendi olemasolekutuse najal teadvustab.
Ja niiviisi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite mittemõõdetavaid, kokkulugematuid meele toiminguid.
Sest on nii, Subhūti, et teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks.
5.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite kokkuvisatud meeled on “kokkuvisatud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite kokkuvisatud meeled on “kokkuvisatud meeled”?
Ta teadvustab nii nagu tuleb, et kokkuvõtmine on tänu kaotamisele ja kaotamine on tänu mittekaotamisele.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite kokkuvisatud meeled on “kokkuvisatud meeled”.
6.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite lahtivisatud meeled on “lahtivisatud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite lahtivisatud meeled on “lahtivisatud meeled”?
Hoidla tõttu, Subhūti, on need meeled, lahtivisatud. Sest teadvustab nii nagu tuleb, et märgita on need meeled, kadumata, lahtikadumata, lahtiviskamata on need meeled.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite lahtivisatud meeled on “lahtivisatud meeled”.
7.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite mittemõõdetava mittekaotamise meeled on “mittemõõdetava mittekaotamise meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite mittemõõdetava mittekaotamise meeled on “mittemõõdetava mittekaotamise meeled”?
Tuleb, et tõeleidnu hallatud, Subhūti, on see meel – mittehävimine, mitteilmumine, pole paigal, on toeta, samaseta, mittemõõdetav, kokkulugematu –, millega just nii nagu tuleb teadvustab, et “selguse mittemõõdetava mittekaotuse najal on meele mittemõõdetav mittekaotus”.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite mittemõõdetava mittekaotamise meeled on “mittemõõdetava mittekaotamise meeled”.
8.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vaevatud meeled on “vaevatud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vaevatud meeled on “vaevatud meeled”?
Vaevamisest vaevamata, Subhūti, on need mittemeelestunud meeled.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vaevatud meeled on “vaevatud meeled”.
9.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mittevaevatud meeled on “mittevaevatud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mittevaevatud meeled on “mittevaevatud meeled”?
Helget tõugu, Subhūti, on need meeled.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mittevaevatud meeled on “mittevaevatud meeled”.
10.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite sulanud meeled on “sulanud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite sulanud meeled on “sulanud meeled”?
Ümbersulatamisest sulamata, Subhūti, on need meeled.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite sulanud meeled on “sulanud meeled”.
11.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite haardessevõetud meeled on “haardessevõetud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite haardessevõetud meeled on “haardessevõetud meeled”?
On vaja haardesse võtta, et haaramatud, Subhūti, on need meeled.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite haardessevõetud meeled on “haardessevõetud meeled”.
12.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite voolusega meeled on “voolusega meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite voolusega meeled on “voolusega meeled”?
Isetulekuta, Subhūti, on need meeled, kujuvõttu pole.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite voolusega meeled on “voolusega meeled”.
13.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vooluseta meeled on “vooluseta meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vooluseta meeled on “vooluseta meeled”?
Tulekuta äraminejad, Subhūti, on need meeled, mitteponnistamised.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vooluseta meeled on “vooluseta meeled”.
14.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koos innuga meeled on “koos innuga meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koos innuga meeled on “koos innuga meeled”?
Mis on meelel innukalt, Subhūti, see pole meelel nii nagu tuleb. Mis on meelel nii nagu tuleb, see pole meelel innukalt.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koos innuga meeled on “koos innuga meeled”.
15.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite innutuid meeled on “innutud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite innutuid meeled on “innutud meeled”?
Mis meelest lahkuminek, Subhūti, see pole meelel innukalt. Mis on innutul meelel nii nagu tuleb, see pole meelel innukalt.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite innutuid meeled on “innutud meeled”.
16.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koos vigadega meeled on “koos vigadega meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koos vigadega meeled on “koos vigadega meeled”?
Mis on meelel vigaselt, Subhūti, see pole meelel nii nagu tuleb. Mis on meelel nii nagu tuleb, see pole meelel vigaselt.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koos vigadega meeled on “koos vigadega meeled”.
17.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite ilma vigadeta meeled on “ilma vigadeta meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite ilma vigadeta meeled on “ilma vigadeta meeled”?
Mis meelest lahkuminek, Subhūti, see pole meelel vigaselt. Mis on innutul meelel nii nagu tuleb, see pole meelel vigaselt.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite ilma vigadeta meeled on “ilma vigadeta meeled”.
18.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koos rumalusega meeled on “koos rumalusega meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koos rumalusega meeled on “koos rumalusega meeled”?
Mis on meelel rumalalt, Subhūti, see pole meelel nii nagu tuleb. Mis on meelel nii nagu tuleb, see pole meelel rumalalt.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koos rumalusega meeled on “koos rumalusega meeled”.
19.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite ilma rumaluseta meeled on “ilma rumaluseta meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite ilma rumaluseta meeled on “ilma rumaluseta meeled”?
Mis meelest lahkuminek, Subhūti, see pole meelel rumalalt. Mis on innutul meelel nii nagu tuleb, see pole meelel rumalalt.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite ilma rumaluseta meeled on “ilma rumaluseta meeled”.
20.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mahuta meeled on “mahuta meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mahuta meeled on “mahuta meeled”?
Väljatõusmisega sobimiseta, Subhūti, on need meeled, väljatõusmise läbiilmutamata.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mahuta meeled on “mahuta meeled”.
21.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mahukad meeled on “mahukad meeled”.
Ja kuidas, Subhūti tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mahukad meeled on “mahukad meeled”?
Ei allu, Subhūti, need meeled, ei kasva üles need meeled, ei lähe lahku need meeled, kuivõrd polegi meeltest lahkuminekut.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mahukaid meeled on “mahukad meeled”.
22.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite ebaväekaid meeled on “ebaväekad meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite ebaväekaid meeled on “ebaväekad meeled”?
Ei lähene, Subhūti, need meeled, ei lähe ära, pole läbiilmutatud.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite ebaväekaid meeled on “ebaväekad meeled”.
23.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite väekaid meeled on “väekad meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite väekaid meeled on “väekad meeled”?
Samasusega samased, Subhūti, on need meeled, isetulekuga samased.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite väekaid meeled on “väekad meeled”.
24.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mõõdustikuta meeled on “mõõdustikuta meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mõõdustikuta meeled on “mõõdustikuta meeled”?
Kuna on tugesaamiseta, Subhūti, on need meeled mõõdustikuta.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mõõdustikuta meeled on “mõõdustikuta meeled”.
25.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite nähtumisega meeled on “nähtumisega meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite nähtumisega meeled on “nähtumisega meeled”?
Samase nägemised, Subhūti, on need meeled, meele isetulekud.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite nähtumisega meeled on “nähtumisega meeled”.
26.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mittenähtumise meeled on “mittenähtumise meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mittenähtumise meeled on “mittenähtumise meeled”?
Tänu märgitusele, tarvilikust eraldumusele, Subhūti, on see nähtamatu meel, kolmede silmade või ka kõikide puhul mittehelenduslik.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mittenähtumise meeled on “mittenähtumise meeled”.
27.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite tagasilöögiga meeled on “tagasilöögiga meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite tagasilöögiga meeled on “tagasilöögiga meeled”?
Olematu kuju võtnud, Subhūti, on need meeled, tühjad, aisting puudub.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite tagasilöögiga meeled on “tagasilöögiga meeled”.
28.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite tagasilöögita meeled on “tagasilöögita meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite tagasilöögita meeled on “tagasilöögita meeled”?
Kahetult, Subhūti, on need meeled, mittekohaletulnult.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite tagasilöögita meeled on “tagasilöögita meeled”.
29.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite kõrgemaga meeled on “kõrgemaga meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite kõrgemaga meeled on “kõrgemaga meeled”?
Mis on kõrgemaga meelel nii nagu tuleb, Subhūti, seal ei ole olemas arvavust.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite kõrgemaga meeled on “kõrgemaga meeled”.
30.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite kõrgemata meeled on “kõrgemata meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite kõrgemata meeled on “kõrgemata meeled”?
Sest ka väikest, Subhūti, meelt pole üles leitud. Sellepärast on need meeled silditud.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite kõrgemata meeled on “kõrgemata meeled”.
31.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mittekoondunud meeled on “mittekoondunud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mittekoondunud meeled on “mittekoondunud meeled”?
Sest samaväärseta, Subhūti, on need meeled, kokkukoondamata, nii, mittekoondunud on need meeled.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite mittekoondunud meeled on “mittekoondunud meeled”.
32.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koondunud meeled on “koondunud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koondunud meeled on “koondunud meeled”?
Sest samaväärsed, Subhūti, on need meeled, kokkukoondatud, nii, koondunud on need meeled.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite koondunud meeled on “koondunud meeled”.
33.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vabaks mittesaanud meeled on “vabaks mittesaanud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vabaks mittesaanud meeled on “vabaks mittesaanud meeled”?
Isetulekust vabaks saanud, Subhūti, on need meeled, tuleku isetulekuta.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vabaks mittesaanud meeled on “vabaks mittesaanud meeled”.
34.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vabaks saanud meeled on “vabaks saanud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vabaks saanud meeled on “vabaks saanud meeled”?
Sest meelt, Subhūti, tõeleidnu ei leia üles – möödunut, ei mittelähedast ega leia üles praegust, kuivõrd meelt pole olemas.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite vabaks saanud meeled on “vabaks saanud meeled”.
35.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite nähtamatuid meeled on “nähtamatud meeled”.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite nähtamatuid meeled on “nähtamatud meeled”?
Tänu olematusele, Subhūti, on nähtamatu see meel. Tänu tulematusele on teadasaamatu, tänu väljavormatusele on haaramatu teadvusesilmadega, taevalike silmadega. Kuidas veel lihaste silmadega? Tänu kõige mittehelenduslikkusele.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, et mittemõõdetavate olendite nähtamatuid meeled on “nähtamatud meeled”.
Sest on nii, Subhūti, et teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks.
36.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, mis on mittemõõdetavatel, kokkulugematutel muudel olenditel, muudel isikutel poolt ja vastu kaalutud.
Ja kuidas, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, mis on mittemõõdetavatel, kokkulugematutel muudel olenditel, muudel isikutel poolt ja vastu kaalutud?
Kõiki neid ilmuvaid, Subhūti, mis on tuge saanud laadist, teadvustab nii nagu tuleb, et “ilmuvad”. Kõiki ilmuvaid, mis on tuge saanud tundmusest, teadvustab nii nagu tuleb, et “ilmuvad”. Kõiki ilmuvaid, mis on tuge saanud täheldusest, teadvustab nii nagu tuleb, et “ilmuvad”. Kõiki ilmuvaid, mis on tuge saanud valmistajatest, teadvustab nii nagu tuleb, et “ilmuvad”. Kõiki ilmuvaid, mis on tuge saanud teadasaamisest, teadvustab nii nagu tuleb, et “ilmuvad”.
Seal, Subhūti, kuidas tõeleidnu teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud laadist?
Kuidas tõeleidnu teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud tundmusest?
Kuidas tõeleidnu teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud täheldusest?
Kuidas tõeleidnu teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud valmistajatest?
Kuidas tõeleidnu teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud teadasaamisest?
Tuleb, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on laadilik.
Ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on laadilik.
Tuleb ja ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on laadilik.
Pole nii, et tuleb või ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on laadilik.
Tuleb, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on tundmuslik.
Ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on tundmuslik.
Tuleb ja ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on tundmuslik.
Pole nii, et tuleb või ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on tundmuslik.
Tuleb, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on tähelduselik.
Ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on tähelduselik.
Tuleb ja ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on tähelduselik.
Pole nii, et tuleb või ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on tähelduselik.
Tuleb, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on valmistajalik.
Ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on valmistajalik.
Tuleb ja ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on valmistajalik.
Pole nii, et tuleb või ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on valmistajalik.
Tuleb, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on teadasaamislik.
Ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on teadasaamislik.
Tuleb ja ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on teadasaamislik.
Pole nii, et tuleb või ei tule, et “pärast suremist on tõeleidnu” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on ebapidev, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev ja ebapidev, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on pidev või ebapidev, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on ebapidev, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev ja ebapidev, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on pidev või ebapidev, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on ebapidev, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev ja ebapidev, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on pidev või ebapidev, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on ebapidev, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev ja ebapidev, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on pidev või ebapidev, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on ebapidev, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on pidev ja ebapidev, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on pidev või ebapidev, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav ja otsasaamatu, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on otsasaav, ega nii, et on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav ja otsasaamatu, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on otsasaav, ega nii, et on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav ja otsasaamatu, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on otsasaav, ega nii, et on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav ja otsasaamatu, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on otsasaav, ega nii, et on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine on otsasaav ja otsasaamatu, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et loomus ja seiramine pole nii, et on otsasaav, ega nii, et on otsasaamatu, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et elu ja ihu on seesama, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et elu on üks ja ihu teine, rumalus on teine” – see on laadilik.
“Just nii on olemus, et elu ja ihu on seesama, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et elu on üks ja ihu teine, rumalus on teine” – see on tundmuslik.
“Just nii on olemus, et elu ja ihu on seesama, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et elu on üks ja ihu teine, rumalus on teine” – see on tähelduselik.
“Just nii on olemus, et elu ja ihu on seesama, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et elu on üks ja ihu teine, rumalus on teine” – see on valmistajalik.
“Just nii on olemus, et elu ja ihu on seesama, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
“Just nii on olemus, et elu on üks ja ihu teine, rumalus on teine” – see on teadasaamislik.
Sest on nii, Subhūti, et teadvusületusele lähenedes tõeleidnu mittemõõdetavatel, kokkulugematutel muudel olenditel, muudel isikutel teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud laadist. Teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud tundmusest. Teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud täheldusest. Teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud valmistajatest. Teada saab need poolt ja vastu kaalutud, mis on tuge saanud teadasaamisest.
37.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, mis on mittemõõdetavatel, kokkulugematutel muudel olenditel, muudel isikutel need poolt ja vastu kaalutud.
Siin, Subhūti, teab tõeleidnu laadi.
Ja kuidas, Subhūti, teab tõeleidnu laadi?
Nõnda, Subhūti, teab tõeleidnu laadi – nii nagu tõde.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teab laadi.
Siin, Subhūti, teab tõeleidnu tundmust.
Ja kuidas, Subhūti, teab tõeleidnu tundmust?
Nõnda, Subhūti, teab tõeleidnu tundmust – nii nagu tõde.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teab tundmust.
Siin, Subhūti, teab tõeleidnu täheldust.
Ja kuidas, Subhūti, teab tõeleidnu täheldust?
Nõnda, Subhūti, teab tõeleidnu täheldust – nii nagu tõde.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teab täheldust.
Siin, Subhūti, teab tõeleidnu valmistajaid.
Ja kuidas, Subhūti, teab tõeleidnu valmistajaid?
Nõnda, Subhūti, teab tõeleidnu valmistajaid – nii nagu tõde.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teab valmistajaid.
Siin, Subhūti, teab tõeleidnu teadasaamist.
Ja kuidas, Subhūti, teab tõeleidnu teadasaamist?
Nõnda, Subhūti, teab tõeleidnu teadasaamist – nii nagu tõde.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teab teadasaamist.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teadvustab teadvusületusele lähenedes nii nagu tuleb, mis on mittemõõdetavatel, kokkulugematutel muudel olenditel, muudel isikutel need poolt ja vastu kaalutud.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teeb tõde teatavaks tõeleidnu tõe, tüve tõe, poolt ja vastu kaalutud tõe najal. Ja mis on tüve tõde, Subhūti, just see on ka ilma tõde.
Mis põhjusel?
Sest tõeleidnu ütles, Subhūti: “On täheldatud, et “ilm” on viis tüve.”
Seesugusel juhul, Subhūti, mis on tüve tõde, see on ilma tõde.
Mis on ilma tõde, see on kõigi hoidjate tõde.
Mis on kõigi hoidjate tõde, see on voolusängi ilmutamisvilja tõde.
Mis on voolusängi ilmutamisvilja tõde, see on korraksnaasjavilja tõde.
Mis on korraksnaasjavilja tõde, see on mittenaasjavilja tõde.
Mis on mittenaasjavilja tõde, see on väärikusvilja tõde.
Mis on väärikusvilja tõde, see on üksitaibatuse tõde.
Mis on üksitaibatuse tõde, see on tõeleidnu tõde.
Edasi, tõeleidnu tõde, tüve tõde, kõigi hoidjate tõde ning kõigi õigete kuulajate ja üksitaibanute tõde on vaid
üks tõde, minetanud ühetatuleku ja mittetuleku – tänu ühetusele, tänu mitmetusele, tänu kaotamatusele, tänu töötlusetusele, tänu kahetusele, tänu kahestajatusele.
Nii on, Subhūti, tõeleidnu teadvusületusele lähenedes tõe taibuga leidnud. Sest on nii, Subhūti, et teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks. Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu teeb ilmal ilma nähtavaks. Ja nii tuleb ilma nägemine: “Sest on nii, Subhūti, et teadvusületus on täpselt taibukate tõeleidnud väärikate ema, sünniandja, sünnitaja. Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu tõde taibuga leides ilma tõde teab, ebatõetut teab, teiseta tõde teab. Ja nii öeldakse, Subhūti, et tõe taibuga leidnud tõeleidnu on “täiesti tõeleidnu”.”
38.
Rühmavanem Subhūti lausus:
“Sügav, auväärne, on tõde. Siit, auväärne, taibanud auväärsete taip jõustatakse, selitatakse tõest. Siin, auväärne, kes teine taganematu väga vägev taibuolend hakkab pooldama – täiusliku kujuvõtuga väärikas või avaldunud nägemisega isik? Sellepärast, auväärne, et need tõeleidnu poolt taibuga leides üles loetud paigad on ülisügavad.”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Nii see on, Subhūti, nii see on! Need tõeleidnu poolt taibuga leides üles loetud paigad on ülisügavad. Sellepärast, Subhūti, et see tõde, mille tõeleidnu on taibuga leidnud, taibuga leides üles lugenud kui mittekaotamise mittekaotamise, on mittekaotamine.”
39.
Nüüd siis astusid taevavürsti Võimeka õukonna tungi toimealade ja laadi toimealade taevapojad ja kakskümmend tuhat Vaimu kehastunud taevapoega auväärse juurde. Juurde astudes kummardasid peaga auväärse jalgade ette ja olid otsa peal paigal. Ja need otsa peal paigalolnud tungi toimealade ja laadi toimealade taevapojad ütlesid auväärsele:
“Sügavad, auväärne, hoidjad selitatakse. Kuidas, auväärne, siin märgid paigal peetakse?”
Auväärne lausus:
““Tühi”, taevapojad, siin märgid paigal peetakse. “Tunnusetu”, “tõotamatu”, taevapojad, siin märgid paigal peetakse. “Mittevalmistaja”, “mitteilmumine”, “mittehävimine”, “mittevaevamine”, “mittevärskendamine”, “mittetulek”, “vaibumine”, “hoidja asend”, “tõde”, taevapojad, siin märgid paigal peetakse.
Mis põhjusel?
Sest, taevapojad, tuge saamata on need märgid. Sest, taevapojad, selguse nägu on need märgid. Neid märke pole paika pannud täpselt taibukas tõeleidnud väärikas.
Need märgid pole kokku loetud kui laad. Need märgid pole kokku loetud kui tundmus. Need märgid pole kokku loetud kui täheldus. Need märgid pole kokku loetud kui valmistajad. Need märgid pole kokku loetud kui teadasaamine.
Need märgid ei toeta laadi. Need märgid ei toeta tundmust. Need märgid ei toeta täheldust. Need märgid ei toeta valmistajaid. Need märgid ei toeta teadasaamist.
Neid märke pole paika pannud taevalised, lohed, aruga inimesed või aruta inimesed. Neid märke pole koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilmal võimalik panna lihkuma.
Mis põhjusel?
Sest ka koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilm on vaid märk. Ka, neid märke pole kellegi käsi paika pannud.
Kes sõnaks nii, taevapojad, et “niisuguse selguse on keegi paika pannud”, ka ta siis, taevapojad, sõnaks täpselt sõnades?”
Kui see öeldud, ütlesid tungi toimealade ja laadi toimealade taevapojad auväärsele nii:
“Ei ole, auväärne, keegi selgust paika pannud.
Mis põhjusel?
Tänu valmistamatusele, auväärne, pole keegi selgusel selgust paika pannud.”
40.
Nüüd siis kutsus auväärne tungi toimealade ja laadi toimealade taevapojad:
“Nii see on, taevapojad! Kas tõeleidnud ilmuvad või ei ilmu – nõnda just on need märgid paigal.
Mis põhjusel?
Sest nii nagu on paigal, nõnda tuleb tõeleidnul üles lugeda taibuga leides. Sellepärast öeldakse, taevapojad, et tõeleidnu on “tõeleidnu”.”
41.
Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Sügavad on, auväärne, need tõeleidnu poolt taibuga leitud märgid. Ja tõeleidnutel on kinnistuseta teadmine, mis on teadvusületus. Kinnistuseta teadmise jaoks on teadvusületus tõeleidnute tööpõld.”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Nii see on, Subhūti, nii see on! Sest on nii, Subhūti, et teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks.
Nii nagu, Subhūti, täpselt taibukad tõeleidnud väärikad säärases hoidjas – teadvusületuses – maha toetudes kulgevad, just nõnda on hoidjad alati paigal, tõeleidnud tänu paigatule taibuga leidnud. Siit, nad just hoidjas maha toetudes kulgevad, hoidjat imetlevad, kõrgelt hindavad, arvesse võtavad, ülistavad, paleustavad, kehutavad.
Just teadvusületus, Subhūti, on hoidjate “hoidla”. Täpselt taibukad tõeleidnud väärikad teadvusületust imetlevad, kõrgelt hindavad, arvesse võtavad, ülistavad, paleustavad, kehutavad.
Mis põhjusel?
Sest siit, Subhūti, teadvusületusest jõustub täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kõikteadmine. Täpselt taibukad tõeleidnud väärikad on teadaandjad ja tundaandjad. Misjärel, Subhūti, täpselt sõnajad sõnaksid: “Teadaandja, tundaandja.” Sest tõeleidnu kohta sõnavad täpselt sõnajad: “Teadaandja, tundaandja.”
Misjärel, Subhūti, millise iganes liikuriga täpselt taibukas tõeleidnud väärikas läheneb, millist iganes küünitust mööda taibuga leiab kõrgemata täpse taibukuse, just selle liikuri, just selle küünituse tõeleidnu kaasa haarab, just teadaandvusega, tundaandvusega vahti pidama paneb. Nii, Subhūti, on vaja näha tõeleidnu teadaandvust, tundaandvust.
Veel edasi, Subhūti, tõeleidnu on kõik hoidjad taibuga leidnud, et tegemata on “tegemata”, taibuga leidnud, et töötlemata on “töötlemata”, taibuga leidnud, et valmistamata on “valmistamata”. Ka nii, Subhūti, on vaja näha tõeleidnu teadaandvust, tundaandvust.
Sest teadvusületusele lähenedes, Subhūti, on täpselt taibukal tõeleidnud väärikal nii käimaläinud teadmine kõigi hoidjate suhtes. Ka sellise, Subhūti, esitlusega – teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks.”
42.
Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Kui, auväärne, kõik hoidjad on teadmatud, nägematud, siis kuidas, auväärne, teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Tõesti, tõesti, Subhūti, sina, kes arvad, et on vaja täpselt taibuka väärika tõeleidnu selle tarvis küsitlemist teha.”
Subhūti lausus:
“Kõik hoidjad on teadmatud, nägematud.”
“Nii see on, Subhūti, nii see on! Kõik hoidjad on teadmatud, nägematud.
Kuidas on Subhūti, kõik hoidjad teadmatud, nägematud? Sest, Subhūti, kõik hoidjad on tühjad. Sest, Subhūti, kõik hoidjad on tuge saamata. Sest on nii, Subhūti, et kõik hoidjad on teadmatud, nägematud. Nii on, Subhūti, tõeleidnud teadvusületusele lähenedes taibuga leidnud kõik hoidjad.
Nii ka, Subhūti, teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks – tänu laadi nähtamatusele.
Teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks – tänu tundmuse nähtamatusele.
Teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks – tänu tähelduse nähtamatusele.
Teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks – tänu valmistajate nähtamatusele.
Teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks – tänu teadasaamise nähtamatusele.
Sest tuleb nii, Subhūti, et teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks.”
43.
Subhūti lausus:
“Kuidas tuleb, auväärne, et laad on nähtamatu? Kuidas tuleb, auväärne, et tundmus on nähtamatu? Kuidas tuleb, auväärne, et täheldus on nähtamatu? Kuidas tuleb, auväärne, et valmistajad on nähtamatud? Kuidas tuleb, auväärne, et teadasaamine on nähtamatu?”
Auväärne lausus:
“Kui ei ilmu, Subhūti, laadi aistinguga teadasaamist, siis tuleb, et laad on nähtamatu. Kui ei ilmu, Subhūti, tundmuse aistinguga teadasaamist, siis tuleb, et tundmus on nähtamatu. Kui ei ilmu, Subhūti, tähelduse aistinguga teadasaamist, siis tuleb, et täheldus on nähtamatu. Kui ei ilmu, Subhūti, valmistajate aistinguga teadasaamist, siis tuleb, et valmistajad on nähtamatud. Kui ei ilmu, Subhūti, teadasaamise aistinguga teadasaamist, siis tuleb, et teadasaamine on nähtamatu.
Ja mis, Subhūti, on laadi nähtamatus, ja mis, Subhūti, on tundmuse nähtamatus, ja mis, Subhūti, on tähelduse nähtamatus, ja mis, Subhūti, on valmistajate nähtamatus, ja mis, Subhūti, on teadasaamise nähtamatus – tuleb, et see ongi ilma nähtavus.
Sest on nii, Subhūti, et tõeleidnu näeb ilma. Sest on nii, Subhūti, et teadvusületus teeb täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel selle ilma nähtavaks.
Ja kuidas, Subhūti, teeb teadvusületus ilma nähtavaks?
Rõhutab ilma, et “ilm on tühi” – nii teatavaks teeb, nii teeb ilma nähtavaks.
Rõhutab ilma puhtakssaamise najal, et “ilm on mõeldamatu”, “ilm on rahus”, “ilm on eraldunud” – nii teatavaks teeb, nii teeb ilma nähtavaks.”