19. Taevaõde Gaṅga
1.
Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Veel, auväärne, kas esimese meeleilminguga väga vägev taibuolend kõrgemata täpse taibukuse taibuga leiab, või ehk siiski tagumise meeleilminguga väga vägev taibuolend kõrgemata täpse taibukuse taibuga leiab?
Eespoolne meeleilming, auväärne, on tagapoolse meeleilminguga kokkukoondamata, tagapoolne meeleilming on eespoolse meeleilminguga kokkukoondamata. Kuidas, auväärne, väga vägeval taibuolendil edujuurte kokkukogumine tuleb?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Kuidas arvad, Subhūti, seesamiseemneõlist lõõmava lõkke puhul on küünal põletatud leegi esimese laskumisega, või ehk siiski on küünal põletatud leegi tagumise laskumisega?”
Subhūti lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne! Sest, auväärne, küünal ei ole põletatud leegi esimese laskumisega, ja küünal ei ole leegiga põletatud esimesele laskumisele lähenemata. Ja, auväärne, küünal ei ole põletatud leegi tagumise laskumisega, ja küünal ei ole leegiga põletatud tagumisele laskumisele lähenemata.”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka on küünal põletatud?”
Subhūti lausus:
“Põletatud, auväärne, põletatud, kergeltläinu!”
Auväärne lausus:
“Just nii, Subhūti, ja väga vägev taibuolend ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust esimese meeleilminguga, ja esimesele meeleilmingule lähenemata ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust.
Ja ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust tagumise meeleilminguga, ja ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust tagumisele meeleilmingule lähenemata.
Ja ei leia taibuga meeleilmingutega ega teisal meeleilmingutest. Ja väga vägev taibuolend leiab taibuga kõrgemata täpse taibukuse.”
2.
Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Sügav on, auväärne, hoomates kohaleilmumine. Ja nimelt, auväärne, väga vägev taibuolend just esimese meeleilminguga ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust, ja nimelt, esimesele meeleilmingule lähenemata ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust.
Ja nimelt, väga vägev taibuolend just tagumise meeleilminguga ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust, ja nimelt, tagumisele meeleilmingule lähenemata ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust.
Ja nimelt, ei leia taibuga meeleilmingutega ega teisal meeleilmingutest. Ja väga vägev taibuolend leiab taibuga kõrgemata täpse taibukuse.”
3.
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Kuidas arvad, Subhūti, see meel, mis hävib, nüüd ka veelkord hakkab ilmuma?”
Subhūti lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, see meel, mis on mitteilmunud, on nüüd ka hävimise hoidik?”
Lausus:
“On hävimise hoidik, auväärne.”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, see, mis on hävimise hoidik, nüüd ka hakkab hävima?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, see meel, mis on mitteilmunud, on nüüd ka hävimise hoidik?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, see, mis on hävimise hoidik, nüüd ka hakkab hävima?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, see meel, mis on mitteilmumise ja mittehävimise hoidik, nüüd ka hakkab hävima?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, see hoidja, mis on tõult just hävinud isetulekuga, hakkab hävima?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, see, mis on hoidjate hoidla, hakkab hävima?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, nõnda just hakkab olema paigal, nagu on tõde?”
Lausus:
“Nõnda just, auväärne, hakkab olema paigal, nagu on tõde.”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, on, et kui nõnda just hakkab olema paigal, nagu on tõde,
et siis ei tuleks tardunud?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, sügav on tõde?”
Lausus:
“Sügav, auväärne.”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, meeles on tõde?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, meel on tõde?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, teistsugune tõest on meel?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Püüad näha sa, Subhūti, tõde?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, see, kes nii toimetab, toimetab sügaval?”
Lausus:
“See, kes nii toimetab, auväärne, ei toimeta kusagil.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et tema hõllandused ei käima lähe ega hõllanda.”
Auväärne lausus:
“Kui, Subhūti, väga vägev taibuolend teadvusületust toimetab – kus ta toimetab?”
Lausus:
“Toimetab, auväärne, tegelikus.”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, see väga vägev taibuolend, kes toimetab tegelikus, toimetab tunnuse suhtes?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, pole nüüd ka tema puhul lahtituletunud tunnusest?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, tuleb ka nüüd teadvusületuse suhtes toimetava väga vägeva taibuolendi puhul lahtituletunud tunnusest?”
Subhūti lausus:
“Väga vägeva taibuolendiga, auväärne, ei sobitu nii: “Kuidas mina – taibuolendi toimla toimetaja – siinsamas tunnuse hülgamise saavutaksin?” Veel, kui äkki saavutaks, siis kõigi pilgeni täitmata taibanuhoidjate najal tuleks kuulaja.
Sedasi on, auväärne, väga vägeva taibuolendi vahendite edukus – see teab tunnust, mis on märk, mis on tunnus, ja läbini alistab tunnusetu suhtes.”
4.
Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:
“Kui und nägev väga vägev taibuolend, kestlik Subhūti, tuletab kolm vabakssaamise palet, “tühjuse, tunnusetu ja tõotamatu” – nüüd ka temal teadvusületus üles kasvab?”
Subhūti lausus:
“Kui äkki, kestlik Śāriputra, päevase tuletuse najal üles kasvab, siis nii ka und nägev üles kasvab.
Mis põhjusel?
Sest kujustuseta, kestlik Śāriputra, on unenägu ja päev, ütleb auväärne. Kui äkki, kestlik Śāriputra, teadvusületuse leidja väga vägev taibuolend päevpäevalt teadvusületuse suhtes toimetab, siis seetõttu on tänu teadvusületusele lootusepanekule vaja tulla ka und nägeva väga vägeva taibuolendi teadvusületuse mahukusel.”
Śāriputra lausus:
“Veel, kestlik Subhūti, kui und nägev naine või mees teeb kena või ka ebakena teo, kas tuleb sellise teo puhul juurdekogumist või kokkukogumist?”
Subhūti lausus:
“Nagu unenäo moodi on kõik hoidjad, ütleb auväärne, nõnda ei tule sellise teo puhul juurdekogumist või kokkukogumist.
Siis veel, kestlik Śāriputra, üles ärganud olles kujustav mees ilmsiks toob tapetu tähelduse – tuleb sellise teo puhul juurdekogumist või kokkukogumist. Ja, kestlik Śāriputra, kuidas kujustav ilmsiks toob tapetu tähelduse? Kui äkki und nägev hingevõtmist teeb ja üles ärganud olles nii kujustab: “Ehk on tapetud, tõesti tapetud, hästi tapetud, minu poolt tapetud” – siis nii kujustav ilmsiks toob tapetu tähelduse.”
Śāriputra lausus:
“Kui äkki, kestlik Subhūti, üles ärganud olles kujustav mees ilmsiks toob tapetu tähelduse: “Ehk on tapetud, tõesti tapetud, hästi tapetud, minu poolt tapetud”, siis tuleb sellise teo puhul juurdekogumist või kokkukogumist?
Ka kujustav taibanud auväärne ilmsiks toob kaotamise tähelduse – ka sellise teo puhul juurdekogumist või kokkukogumist tuleks?”
Subhūti lausus:
“Mitte üldsegi, kestlik Śāriputra!
Mis põhjusel?
Sest tõeleidnu on kõigi kujutiste kujustuse hüljanud. Selsamal kombel, nagu on just selgus, kestlik Śāriputra – aistinguta tegu ei ilmu, aistinguta meel ei ilmu. Seesugusel juhul, kestlik Śāriputra, just koos aistinguga ilmub tegu, mitte aistinguta, just koos aistinguga ilmub meelevald, mitte aistinguta.
Nähtud, kuuldud, arutatud, teada saadud, kestlik Śāriputra, hoidjate suhtes läheb käima taipamine. Seal, mingi taipamine haarab kinni vaevamist, mingi taipamine haarab kinni värskendamist. Seesugusel juhul, kestlik Śāriputra, just koos aistinguga ilmub meelevald, mitte aistinguta, just koos aistinguga ilmub tegu, mitte aistinguta.”
Śāriputra lausus:
“Kui on, kestlik Subhūti, auväärse poolt üles loetud, et kõik aistingud on eraldunud, siis mispärast, kestlik Subhūti, ilmub meelevald just koos aistinguga, mitte aistinguta?’”
Subhūti lausus:
“Tunnuses kohates, kestlik Śāriputra, juba tundaolevat aistingut aistitavaks tehes ilmub meelevald just koos aistinguga, mitte aistinguta.
Ka meelevald on eraldunud, kestlik Śāriputra, ka tunnus on eraldunud.
Nii, ebatarkuse mõjul on eraldunud ka valmistajad.
Valmistajate mõjul on eraldunud ka teadasaamine.
Teadasaamise mõjul on eraldunud ka nimilaad.
Nimilaadi mõjul on eraldunud ka kuuepüüneline.
Kuue püüne mõjul on eraldunud ka puude.
Puute mõjul on eraldunud ka tundmus.
Tundmuse mõjul on eraldunud ka iha.
Iha mõjul on eraldunud ka käsilevõtmine.
Käsilevõtmise mõjul on eraldunud ka tulemine.
Tulemise mõjul on eraldunud ka sündimine.
Sündimise mõjul on eraldunud ka vananemine-suremine.
Just nii, kestlik Śāriputra, kõik aistingud on eraldunud.
Tunnusest eraldunud meelevald ilmub ilma kogemust käsile võttes.”
5.
Śāriputra lausus:
“Kui und nägev väga vägev taibuolend andi annaks, kestlik Subhūti, ja seda andmist arendab kõrgemata täpse taibukuse suhtes, kas on vaja öelda, et andmist on arenetud?”
Subhūti lausus:
“Väga vägev taibuolend Sõbramees, kestlik Śāriputra, on palge all. Tõeleidnu käsitleb teda kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Ta on siinse tarviliku suhtes kehagasilmitseja. Temalt saab küsida. Ta hakkab selle tarvis välja laskma.”
Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra väga vägevale taibuolendile Sõbramehele nii:
“Kestlik rühmavanem Subhūti lausus nii: “Väga vägev taibuolend Sõbramees – tema hakkab selle tarvis välja laskma.” Kestlik Ajita, selle tarvis välja lase!”
Nüüd siis ütles väga vägev taibuolend Sõbramees kestlikule Subhūtile nii:
“Mida kestlik Subhūti lausus nii: “Väga vägev taibuolend Sõbramees – tema hakkab selle tarvis välja laskma.”
Veel, kestlik Subhūti, mis on nimesilt “Sõbramees”?
Too hakkab selle tarvis välja laskma – siiski laad hakkab välja laskma, siiski tundmus hakkab välja laskma, siiski täheldus hakkab välja laskma, siiski valmistajad hakkavad välja laskma, nüüd teadasaamine hakkab välja laskma? Või ehk siiski toon hakkab välja laskma, nüüd paigutus hakkab välja laskma? Või ehk siiski, mis on laadi tühjus, see hakkab välja laskma, see, mis on tundmuse tühjus, hakkab välja laskma, mis on tähelduse tühjus, see hakkab välja laskma, mis on valmistajate tühjus, see hakkab välja laskma, mis on teadasaamise tühjus, see hakkab välja laskma?
Siis veel, kestlik Subhūti, mis on laadi tühjus, see pole vastava jõuga, et välja lasta. Mis on tundmuse tühjus, see pole vastava jõuga, et välja lasta. Mis on tähelduse tühjus, see pole vastava jõuga, et välja lasta. Mis on valmistajate tühjus, see pole vastava jõuga, et välja lasta. Mis on teadasaamise tühjus, see pole vastava jõuga, et välja lasta.
Ma ei püüa näha ka seda hoidjat, kestlik Subhūti, mis välja laseks. Ma ei püüa näha ka seda hoidjat, mis on vaja välja lasta. Ma ei püüa näha ka seda hoidjat, millega välja laseks. Ma ei püüa näha ka seda hoidjat, mis on käsitletud kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”
6.
Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra väga vägevale taibuolendile Sõbramehele nii:
“Veel miski, Sõbramees, sa pead hoidjaid silmas nii, nagu neid kõnega selgitad?”
“Ma ei pea hoidjaid silmas nii, kestlik Śāriputra, nagu neid kõnega selgitan. Ka nii, kestlik Śāriputra, ma selliseid hoidjaid tunne, ei leia üles, ei püüa näha nii, nagu kõnega selgitan või meelega mõtlen.
Aga siis veel, kestlik Śāriputra – et kehaga ei puudutataks, kõnega ei selgitataks, aruga ei mõlgutataks. Niisuguse isetulekuga on kõik hoidjad, kuivõrd on isetulekuta.”
Nüüd siis, kestlikul Śāriputral tuli pähe nii:
“Sügav teadvustaja, ohhoo, on väga vägev taibuolend Sõbramees. Samal kombel, nagu ära näitab pikka aega teadvusületuse suhtes toimleja.”
7.
Nüüd siis kutsus auväärne kestliku Śāriputra:
“Kust sulle, Śāriputra, tuli pähe: “Sügav teadvustaja, ohhoo, on väga vägev taibuolend Sõbramees”? Sa püüad näha Śāriputra, seda hoidjat – hoidjat, millega kohaleläkitatult jõustatakse “väärikas”?”
Śāriputra lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne.”
Auväärne lausus:
“Just nii, Śāriputra, teadvusületuse suhtes toimetaval väga vägeval taibuolendil ei tule pähe nii: “See hoidja on käsitletud kõrgemata täpse taibukuse suhtes, seda hoidjat hakkab käsitlema kõrgemata täpse taibukuse suhtes, seda hoidjat käsitletakse kõrgemata täpse taibukuse suhtes, see hoidja hakkab kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma.”
Nii toimetav väga vägev taibuolend toimetab teadvusületuse suhtes. Toimetades ta ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat. Sobimist ilmutab nii: “Leitud jõu lisamisele tõttu ei hakka mina taibuga leidma.” Kui äkki nii toimetab, siis toimetab teadvusületuse suhtes.
8.
Veel edasi, Śāriputra, ulukite rägastiku keskele läinud väga vägev taibuolend ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et väga vägev taibuolend loovutab kõigi olendite tarbeks kõik.
Tal on vaja nii ilmsiks tuua meelt: “Kui on nii, et lõvid mind mekiksid, siis neile just see and antagu! Ja minul tulla saab andmisületuse täiustus. Ja kõrgemata täpne taibukus hakkab minu läheduses olema.
Ja nõnda hakkan tegema, nii nagu on minul, olles taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud – kõikjal kõigel kõigiti kõiges kõikjal minu taibanupinnal ei saa tulla loomaüska läinud olendid, ei teatata, ja tulla saavad taevaliku naudisklemise nautlemised.”
9.
Veel edasi, Śāriputra, varaste rägastiku keskele läinud väga vägev taibuolend ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat.
Mis põhjusel?
Sest tulevad kõige ja enese loovutamise edukas lõbutsenud väga vägevad taibuolendid. Ja väga vägeval taibuolendil – kõik heategemise ettevalmistused loovutanul – on vaja tulla ka lahti tõmmatud kehaga.
Tal on vaja nii ilmsiks tuua meelt: “Kui äkki olendid ära viiksid minu kõik heategemise ettevalmistused, siis neile just see and antagu! Kui on nii, et mõned mind elusolekust välja kisuksid, siis seal ei ole mul vaja tuua ilmsiks kurjust, viha, raevu. Ja mul pole keha, kõne ega aruga vaja ka nendega tigetseda. Ja nii hakkab tol korral mul andmisületus ja kõlblusületus ja kannatlikkusületus täiustuma. Ja kõrgemata täpne taibukus hakkab minu lähikonnas olema.
Ja nõnda hakkan tegema ja nõnda küünitama, nii nagu on minul, olles taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud – kõikjal kõigel kõigiti kõiges sellel taibanupinnal ei saa tulla ka varga rägastikud, ei teatata.
Ja nõnda hakkan taibanupinna läbini puhastuse jaoks kurjustama, nii nagu on minul, olles taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud – kõikjal kõigel kõigiti kõiges sellel taibanupinnal ei saa tulla need ja teised vead, ei teatata.”
10.
Veel edasi, Śāriputra, joodava rägastiku keskele läinud väga vägev taibuolend ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat.
Mis põhjusel?
Sest tulevad mittevärisenuna, mittevärelenuna hoidvad väga vägevad taibuolendid.
Ja tollel on vaja nii ilmsiks tuua meelt: “Ma harjutan, et kõigi olendite kõik janud katki lõigata.”
Ja väga vägev taibuolend ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat: “Kui äkki mina hakkan janusse lõppu leidma, siis tulla saab minu ilmnemine kodukäijailmas.”
Aga siis veel, kõigi olendite kõrval vägeva haletsuse meelt ilmsiks toob: “Ohohhoo, teadvustatakse, et vähesoodsad on need olendid, kui nende ilmas on sedalaadi joodava rägastikud.
Veel nõnda hakkan ma tegema, nõnda küünitama, nii nagu on minul, olles taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud – kõikjal kõigel kõigiti kõiges sellel taibanupinnal ei saa tulla joodava rägastikud, ei teatata.
Ja nõnda hakkan kõiki olendeid soodsate najal täiesti rakkesse panema, nii nagu tulla saavad kaheksat liiget eviva joodava leidjad.
Ja nõnda hakkan kõigi olendite hõlbuks tõhusat vaprust alustama, ja nii nagu hakkab tol korral mul vaprusületus täiustuma.”
11.
Veel edasi, Śāriputra, roasoovi rägastiku keskele läinud väga vägev taibuolend ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat.
Ja nii on tal vaja relvaga relvastuda: “Nõnda tõhusat vaprust hakkan alustama, ja nõnda ise taibanupinda läbini puhastama, nii nagu on minul, olles taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud – kõikjal kõigel kõigiti kõiges sellel taibanupinnal ei saa tulla sedalaadi roasoovi rägastikud, ei teatata. Just kergendatud olendid tulla saavad, kerge täisliikmelised, kogu kergega kokku ühendatud. Ja hakkan tegema nõnda, et nii nagu mis iganes kavatsus tulla saab olenditele, mida iganes hakkavad aruga ihkama – just see hakkabki paistma.
Samal kombel, nagu kolmekümne kolmel taevalisel just aruga kõik ilmub, nii nagu neile olenditele just aruga kõik hakkab paistma, aruga kõik hakkab ilmuma, nõnda tõhusat vaprust hakkan alustama.
Nagu nende olendite hoidjakohased kavatsused täiustuma hakkavad, ja kõigiti kõigest kõik korrad tulla saab mittepuudulikkus kõigi olendite elusoleku ettevalmistustest – ja nõnda hakkan kõigi olendite hõlbuks pingutama, et oma meel läbini puhastada, ja nii nagu hakkab tol korral mul mõistmisületus täiustuma.”
12.
Veel edasi, Śāriputra, põdemiste rägastiku keskele läinud väga vägev taibuolend ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat.
Ja nii ta läbivaatust teeb, mõtleb, vaeb: “Siin pole mingit hoidjat, mida surub põdemine, ega ka mingit hoidjat, millel nimeks põdemine.”
Nii on vaja vaadata tal tühjuse peale. Pole vaja väreleda ega väriseda ega ilmutada värinat. Ja, Śāriputra, väga vägeval taibuolendil pole vaja tuua ilmsiks säärast meelt: “Kauaks hakkan kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma”. Pole vaja väreleda ega väriseda ega ilmutada värinat.
Mis põhjusel?
Sest mis on meele hetk – mil määral, sedasi on eespoolseta otspunkt, mis on otspunktita.
Nii ei ole väga vägeval taibuolendil vaja tuua ilmsiks raskete tegude täheldust: “Palju ja pikalt on see eespoolseta otspunkt.” Sest üksiku meele hetkega on kokkusobitatud see eespoolseta otspunkt, mis on otspunktita.
Nii, Śāriputra, väga vägeval taibuolendil pole vaja väreleda ega väriseda ega ilmutada värinat, et “kauaks hakkan kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma”.
Siis veel, Śāriputra, väga vägev taibuolend, kes nende ja teiste nähtud, kuuldud, arutatud, teada saadud hirmus hirmsate tõttu ei värele, ei värise, ei värinat ilmuta – on vaja teada nii, Śāriputra, et “see perepoeg või peretütar on kohane kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma”.
Ja nii, Śāriputra, on väga vägeval taibuolendil vaja vägeva relvaga relvastuda: “Nõnda hakkan tegema, nõnda tõhusat vaprust alustama, nii nagu on minul, olles taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud – kõikjal kõigel kõigiti kõiges sellel taibanupinnal ei saa tulla kõigi olendite kõik põdemised, ei teatata.
Nõnda hakkan tegema, nii nagu tõeleidnute öeldu sõnastaja, ja tulla saan nagu peab ütleja. Ja nõnda hakkan kõigi olendite hõlbuks teadvusületuse suhtes läbini alistama, nii nagu hakkab tol korral mul ka teadvusületus täiustuma.”
13.
Nüüd siis üks teine naine selles seltskonnas laskus kohale ja seadis sisse. Ta tõusis istmelt üles, heitis üleriide ühele õlale, pani parema põlve maha, andis auväärse juures palvemärgiga au ja ütles auväärsele nii:
“Mina, auväärne, ei hakka siin paigas värelema, värisema, värinat ilmutama. Värelemata ja värisemata hakkan kõigi olendite jaoks hoidjat näha tooma.”
Nüüd siis, auväärne pani sel viivul paistma kullatoonimuige. See habises heiega otsata lõppematuid ilma asendeid, tõusis üles kuni vaimuilmani, pöördus veelkord eemale, tegi kolm korda parempidi ümber auväärse ja auväärse pealaes haihtus.
Nüüd siis vahetult järgnev, auväärse poolt paistmapandud muige sees haaras see naine kullatoonõisi, auväärset kullatoonõitega kõrvale puistas, peale puistas.
Nüüd siis, need kinnistumata kullatoonõied paigale said õhuruumi õhuvoolus.
14.
Nüüd siis, kestlik Ānanda tõusis istmelt üles, heitis üleriide ühele õlale, pani parema põlve maha paigale, andis auväärse juures palvemärgiga au ja ütles auväärsele nii:
“Mis on põhjus, mis hoomang, auväärne, et muie paistma panna? Täpselt taibukad tõeleidnud väärikad ei pane muiet paistma ilma põhjuseta ega mõjuta.”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Ānandale nii:
“Edaspidises lõigus tulla saab, Ānanda, täpselt taibukas tõeleidnud väärikas taevaõde Ganges, nimeks Kullatoonõis, taevaliste ja aruga inimeste õpetaja – tarkus ja toimetamine avaldunud, kergeltläinud, ilmatundja, alluvate meeste kõrgemata tõllajuht. Taibanud auväärne hakkab ilmuma kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma ilma taevakivilikus kujutises. See taevaõde Ganges pöörab naisesusest lahti, Ānanda, võtab leida mehesuse ja siit põrmustudes hakkab ilmnema lõbutsemise ilma asendis täpselt taibuka tõeleidnud väärika Rappumatu taibanupinnal.
Ja seal ilmnenud, hakkab täpselt taibuka tõeleidnud väärika Rappumatu kõrval vaimuõpet toimetama. Sellest põrmustunud olles hakkab taibanupinnast taibanupinda ringiastuma, olles tõeleidnunägemisest irrutamata. Ka seejärel taibanupinnast hakkab taibanupindadesse ringiastuma.
Kui tulla saavad, et on taibanud auväärsetest irrutamata, seal ja seal hakkab ringiastuma.
Selsamal kombel, Ānanda, nagu valitseja Rattapööraja majast majja ringiastuks, elu lõpuni ei astuks ta jalalabadega maakamarale, kuni suremine seisatab, lõpu leiaks ta jalgadega maapinnale astumata. Just nii hakkab, Ānanda, taevaõde Ganges taibanupinnale ringiastuma. Ja seal tulla saab, et on taibanud auväärsetest irrutamata, kuni ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust.”
15.
Nüüd siis, kestlikul Ānandal tuli pähe nii:
“Seal on vaja tunda, et väga vägevad taibuolendid, kes tulla saavad täpselt taibuka tõeleidnud väärika Rappumatu kõrval, ongi tõeleidnu kohalelaskumine.”
Nüüd siis, auväärse meelsus oli kestliku Ānanda sedalaadi meelsuse aimdusest kohe teadlik. Ta ütles kestlikule Śāriputrale nii:
“Nii see on, Ānanda, nii see on! Mudast üles pääsenud on väga vägevad taibuolendid, kes toimetavad täpselt taibuka tõeleidnud väärika Rappumatu taibanupinnal vaimuõpet. On vaja tunda, Ānanda, et need väga vägevad taibuolendid külastavad taibu väljavormumist.
Siis veel, Ānanda, ei saa tulla, et täpselt taibuka tõeleidnud väärika Kullatoonõie kuulajakogukond on mõõdustikuga köidetud.
Mis põhjusel?
Sest, Ānanda, sel kombel tulla saab seal kuulajaid – kellel ei ole mõõdustikku. Vaid hoopis nii saab lugeda kokku: “mittemõõdetavad, kokkulugematud”.
Siis veel nii, Ānanda, et sellesama korra ajal sellel taibanupinnal ei saa tulla ulukite rägastikud, ei saa tulla varaste rägastikud, joodava rägastikud, põdemiste rägastikud ega jaosekehvuse rägastikud – kõikjal kõigel kõigiti kõiges sellel taibanupinnal, Ānanda, ei saa tulla need ja teised jätkuta rägastikud, ei teatata.
Siis veel, Ānanda, taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud täpselt taibuka tõeleidnud väärika Kullatoonõie puhul – kõikjal kõigel kõigiti kõiges sellal ei saa tulla sedalaadi hirmus hirmsad rägastikud, ei teatata.”
16.
Kui see öeldud, ütles kestlik Ānanda auväärsele nii:
“Missuguse tõeleidnu kõrval pani taevaõde Ganges, auväärne, esimese meeleilmingu edujuure maha kõrgemata täpse taibukuse suhtes?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Ānandale nii:
“Taevaõde Ganges pani, Ānanda, esimese meeleilmingu edujuure maha täpselt taibuka tõeleidnud väärika Valgustaja kõrval, ja arenes kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Ja kõrgemata täpse taibukuse taotleja puistas täpselt taibuka tõeleidnud väärika Valgustaja üle just kullatoonõitega.
Kui mina puistasin täpselt taibuka tõeleidnud väärika Valgustaja üle viie sinilootosega ja mina võtsin kannatlikkuse leida ilmumatute hoidjate suhtes, siis sellepärast käsitles täpselt taibukas tõeleidnud väärikas Valgustaja mind kõrgemata täpse taibukuse suhtes: “Kunagi tulevikus saab sinust, aruga inimene, täpselt taibukas tõeleidnud väärikas nimega Śākya-vaga – tarkus ja toimetamine avaldunud, kergeltläinu, ilmatundja, alluvate meeste kõrgemata tõllajuht, taevaliste ja aruga inimeste õpetaja, taibanud auväärne.”
Siis, sellel õel minu käsitlemist kuuldes nii meel ilmus: “Ohohhoo, et ka mind nii käsitletaks kõrgemata täpse taibukuse suhtes, nagu on inimarukas käsitletud kõrgemata täpse taibukuse suhtes!”
Ja nii, Ānanda, see õde pani esimese meeleilmingu edujuure maha täpselt taibuka tõeleidnud väärika Valgustaja kõrval kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”
Kui see öeldud, ütles kestlik Ānanda auväärsele nii:
“Nii on ettevalmistamine tehtud, ohhoo, auväärne, lõppemine tehtud kõrgemata täpse taibukuse suhtes käsitletud taevaõel Gangesel.”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Ānandale nii:
“Nii see on, Ānanda, nii see on nagu sõnad: “Nii on ettevalmistamine tehtud, ohhoo, lõppemine tehtud kõrgemata täpse taibukuse suhtes käsitletud taevaõel Gangesel.””