2. Võimekas
1.
Tol korral oli veel nii, et selles seltskonnas laskus kohale ja seadis sisse taevavürst Võimekas, kaasas nelikümmend tuhat Kolmekümne kolmesse kehastunud taevapoega. Ja neli ilmavahti, kaasas kakskümmend tuhat Nelja vägevasse valitsejasse kehastunud taevapoega. Ka kaaskonnaisand Vaim, kaasas kümme tuhat Vaimu kehastunud taevapoega. Ja selles seltskonnas laskus kohale ja seadis sisse viis tuhat puhaste asukohtade taevapoega.
Ja isegi seda helgiheitu, mis taevaliste oma tegude valmisküpsemisest sünnib, ikestas taibanu mõik, taibanu särts, taibanu haldamine.
2.
Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas rühmavanemale kestlikule Subhūtile nii:
“Need paljud-paljud tuhanded taevapojad, õige Subhūti, on selles seltskonnas laskunud kohale ja seadnud sisse tungist kuulda õige Subhūti kõrvalt väga vägevate taibuolendite teadvusületuse kättenäitamist, nõustamist ja õpetamist. Kuidas on väga vägeval taibuolendil vaja olla paigal, kuidas harjutada, kuidas sobimist ilmutada teadvusületuse suhtes?”
Rühmavanem Subhūti lausus:
“Seega hakkan sulle, Kauśika, taibanu mõikamisel, taibanu särtsuga, taibanu haldamisel kätte näitama.
Neil taevapoegadel, kes pole ilmale toonud meelt kõrgemata täpse taibukuse suhtes, on vaja ilmsiks tuua. Aga need, kes on astunud täpsuse ohjaja poole, pole kohased kõrgemata täpse taibukuse suhtes meelt ilmsiks tooma.
Mis põhjusel?
Sest neil on sihtlemise voolusängid köidetud äärtega. Sest nad on ebakohased, et veel ja veel sihelda ning ilmsiks tuua meelt kõrgemata täpse taibukuse suhtes.
Aga nüüd veel – tunnen ka neist rõõmu. Et kui äkki ka nemad ilmsiks tooksid meeli kõrgemata täpse taibukuse suhtes, ei siis mina tee edujuurele takistust! Sest on vaja üle aistida eristatud hoidjatest eriti eristatud hoidjaid.”
3.
Nüüd siis kutsus auväärne kestliku Subhūti:
“Tõesti, tõesti, Subhūti, tõesti siis veel sina, Subhūti! Sina, kes annad väga vägevatele taibuolenditele ärataluvust.”
Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Auväärse puhul, auväärne, on vaja tulla meil, teadaandjatel, mitte mitteteadaandjatel.
Mis põhjusel?
Sest nii nagu auväärne toimetas meie tarbeks, auväärne, eespoolsete täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kõrval taipamise jaoks vaimuõpet, olles juba enne taibuolendlane, toimetab seal, kus kuulajad nõustavad ja õpetavad ületuste suhtes, auväärne ja toob ilmale kõrgemata teadmist.
Nii on vaja ka meil, auväärne, väga vägevaid taibuolendeid ümbert kinni haarata ja ümbritsusse võtta, täiesti kinni haarata ja täiesti ümbritseda.
Mis põhjusel?
Sest ka meie poolt, auväärne, ümbert kinni haaratud ja ümbritsusse võetud, täiesti kinni haaratud ja täiesti ümbritsetud väga vägevad taibuolendid leiavad taibuga kiiresti kõrgemata täpse taibukuse.”
4.
Nüüd siis kutsus kestlik Subhūti taevavürsti Võimeka:
“Seega kuula, Kauśika, ja pea tõesti hästi aru! Ma hakkan sulle selgitama, kuidas on väga vägeval taibuolendil vaja olla paigal teadvusületuse suhtes.
Tühjuse suhtes paigaloleval väga vägeval taibuolendil, Kauśika, on vaja olla paigal teadvusületuse suhtes.
Seega on vaja tulla, Kauśika, vägeva relvaga relvastatud väga vägeval taibuolendil.
Ei ole vaja olla paigal laadi ega olla paigal tundmuse ega olla paigal tähelduse ega olla paigal valmistajate ega olla paigal teadasaamise suhtes.
Ei ole vaja olla paigal silmade ega olla paigal laadi ega olla paigal silmadeteadasaamise ega olla paigal silmaga kokkupuute ega olla paigal silmaga kokkupuutest sündiva tundmuse suhtes.
Ei ole vaja olla paigal kõrvade ega olla paigal hääle ega olla paigal kõrvadeteadasaamise ega olla paigal kõrvaga kokkupuute ega olla paigal kõrvaga kokkupuutest sündiva tundmuse suhtes.
Ei ole vaja olla paigal nina ega olla paigal ega olla paigal ninateadasaamise ega olla paigal ninaga kokkupuute ega olla paigal ninaga kokkupuutest sündiva tundmuse suhtes.
Ei ole vaja olla paigal keele ega olla paigal maitse ega olla paigal keeleteadasaamise ega olla paigal keelega kokkupuute ega olla paigal keelega kokkupuutest sündiva tundmuse suhtes.
Ei ole vaja olla paigal keha ega olla paigal puudutatava ega olla paigal kehateadasaamise ega olla paigal kehaga kokkupuute ega olla paigal kehaga kokkupuutest sündiva tundmuse suhtes.
Ei ole vaja olla paigal aru ega olla paigal hoidja ega olla paigal aruteadasaamise ega olla paigal aruga kokkupuute ega olla paigal aruga kokkupuutest sündiva tundmuse suhtes.
Ei ole vaja olla paigal maa asendi ega olla paigal vee asendi ega olla paigal särtsu asendi ega olla paigal õhu asendi ega olla paigal selguse asendi ega olla paigal teadasaamise asendi suhtes.
Ei ole vaja olla paigal mäletamise teenimiste ega olla paigal hülgamise liikmete ega olla paigal nõiaväe liikmete ega olla paigal taju liikmete ega olla paigal jõu liikmete ega olla paigal taibu liikmete ega olla paigal tee liikmete suhtes.
Ei ole vaja olla paigal voolusängi ilmutamisvilja ega olla paigal korraksnaasjavilja ega olla paigal mittenaasjavilja ega olla paigal väärikuse ega olla paigal üksitaibatuse ega olla paigal taibatuse suhtes.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “laad”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “tundmus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “täheldus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “valmistajad”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “teadasaamine”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “silmad”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “laad”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “silmadeteadasaamine”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “silmaga kokkupuude”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “silmaga kokkupuutest sündiv tundmus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “kõrv”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “hääl”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “kõrvadeteadasaamine”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “kõrvaga kokkupuude”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “kõrvaga kokkupuutest sündiv tundmus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “nina”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “lõhn”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “ninateadasaamine”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “ninaga kokkupuude”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “ninaga kokkupuutest sündiv tundmus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “keel”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “maitse”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “keeleteadasaamine”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “keelega kokkupuude”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “keelega kokkupuutest sündiv tundmus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “keha”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “puudutatav”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “kehateadasaamine”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “kehaga kokkupuude”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “kehaga kokkupuutest sündiv tundmus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “aru”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “hoidja”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “aruteadasaamine”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “aruga kokkupuude”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “aruga kokkupuutest sündiv tundmus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “maa asend”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “vee asend”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “särtsu asend”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “õhu asend”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “selguse asend”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “teadasaamise asend”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “mäletamise teenimised”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “hülgamise liikmed”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “nõiaväe liikmed”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “taju liikmed”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “jõu liikmed”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “taibu liikmed”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “tee liikmed”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “voolusängi ilmutamisvili”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “korraksnaasjavili”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “mittenaasjavili”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “väärikus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “üksitaibatus”.
Edasi, ei ole vaja olla paigal, et on “taibatus”.
Ei ole vaja olla paigal, et laad on “püsivalt” ja pole “püsivalt”, ega olla paigal, et tundmus on “püsivalt” ja pole “püsivalt”, ega olla paigal, et täheldus on “püsivalt” ja pole “püsivalt”, ega olla paigal, et valmistajad on “püsivalt” ja pole “püsivalt”, ega olla paigal, et teadasaamine on “püsivalt” ja pole “püsivalt”.
Ei ole vaja olla paigal, et laad on “kergus” ja “raskus”, ega olla paigal, et tundmus on “kergus” ja “raskus”, ega olla paigal, et täheldus on “kergus” ja “raskus”, ega olla paigal, et valmistajad on “kergused” ja “raskused”, ega olla paigal, et teadasaamine on “kergus” ja “raskus”.
Ei ole vaja olla paigal, et laad on “tühi” ja pole “tühi”, ega olla paigal, et tundmus on “tühi” ja pole “tühi”, ega olla paigal, et täheldus on “tühi” ja pole “tühi””, ega olla paigal, et valmistajad on “tühjad” ja pole “tühjad”, ega olla paigal, et teadasaamine on “tühi” ja pole “tühi”.
Ei ole vaja olla paigal, et laad on “loomus” ja pole “loomus”, ega olla paigal, et tundmus on “loomus” ja pole “loomus”, ega olla paigal, et täheldus on “loomus” ja pole “loomus”, ega olla paigal, et valmistajad on “loomused” ja pole “loomused”, ega olla paigal, et teadasaamine on “loomus” ja pole “loomus”.
Ei ole vaja olla paigal, et laad on “kena” ja pole “kena”, ega olla paigal, et tundmus on “kena” ja pole “kena”, ega olla paigal, et täheldus on “kena” ja pole “kena”, ega olla paigal, et valmistajad on “kenad” ja pole “kenad”, ega olla paigal, et teadasaamine on “kena” ja pole “kena”.
Ei ole vaja olla paigal, et laad on “tühi” või “üles leitakse”, ega olla paigal, et tundmus on “tühi” või “üles leitakse”, ega olla paigal, et täheldus on “tühi” või “üles leitakse”, ega olla paigal, et valmistajad “tühi” või “üles leitakse”, ega olla paigal, et teadasaamine on “tühi” või “üles leitakse”.
Ei ole vaja olla paigal, et “on valmistajata jõustatud voolusängi ilmutamisvili”, ega olla paigal, et “on valmistajata jõustatud korraksnaasjavili”, ega olla paigal, et “on valmistajata jõustatud mittenaasjavili”, ega olla paigal, et “on valmistajata jõustatud väärikus”, ega olla paigal, et “on valmistajata jõustatud üksitaibatus”.
Ei ole vaja olla paigal, et “on vaja voolusängi ilmutanut paremaks pidada”, ega olla paigal, et “voolusängi ilmutanul on seitsmekordne ülim tulemine”.
Ei ole vaja olla paigal, et “on vaja korraksnaasjat paremaks pidada”, ega olla paigal, et “kuna korraksnaasvus pole lõpuni seismapandud, läheneb korraks ilmale ja hakkab tegema raskusele otsa”.
Ei ole vaja olla paigal, et “on vaja mittenaasjat paremaks pidada”, ega olla paigal, et “mittenaasja hakkab ilmale lähenemata juba seal läbini vaibuma”.
Ei ole vaja olla paigal, et “on vaja väärikat paremaks pidada”, ega olla paigal, et “väärikas hakkab juba siinsamas läbini vaibuma lisajäägita vaibumise asendis”.
Ei ole vaja olla paigal, et “on vaja üksitaibanut paremaks pidada”, ega olla paigal, et “üksitaibanu hakkab kuulajapinnasest jagu saades ja taibanupinnast kätte saamata läbini vaibuma”.
Ei ole vaja olla paigal, et “on vaja taibanut paremaks pidada”, ega olla paigal, et “taibanu hakkab lihtinimesepinnasest jagu saades, kuulajapinnasest jagu saades, üksitaibanupinnasest jagu saades, mittemõõdetavatele, kokkulugematutele olenditele tarvilikku tehes, mittemõõdetavaid, kokkulugematuid, miljoneid triljoneid olendeid läbini vaibuma pannes, mittemõõdetavaid, kokkulugematuid kuulajasuse, üksitaibatuse, täpse taibukalikkuse olendeid ohjades, taibanu asendi suhtes paigal olles, taibanu tehtavat tehes taibanu läbini vaibumisega läbini vaibuma lisajäägita vaibumise asendis”.”
5.
Nüüd siis tuli kestlikul Śāriputral pähe nii:
“Kui ei ole vaja olla paigal, et “on vaja taibanut paremaks pidada”, ega olla paigal, et “taibanu hakkab lihtinimesepinnasest jagu saades, kuulajapinnasest jagu saades, üksitaibanupinnasest jagu saades, mittemõõdetavatele, kokkulugematutele olenditele tarvilikku tehes, mittemõõdetavaid, kokkulugematuid, miljoneid triljoneid olendeid läbini vaibuma pannes, mittemõõdetavaid, kokkulugematuid kuulajasuse, üksitaibatuse, täpse taibukalikkuse olendeid ohjades, taibanu asendi suhtes paigal olles, taibanu tehtavat tehes taibanu läbini vaibumisega läbini vaibuma lisajäägita vaibumise asendis”, siis kuidas veel olla tollel paigal, kuidas harjutada?”
Nüüd siis, kestliku Subhūti meelsuse oli taibanu mõikamisel kestliku Śāriputra meelsuse aimdusest kohe teadlik. Ta ütles kestlikule Śāriputrale nii:
“Kuidas arvad, kestlik Śāriputra, et täpselt taibukas tõeleidnud väärikas on kusagil paigal?”
Kestlik Śāriputra lausus:
“Kestlik Subhūti, täpselt taibukas tõeleidnud väärikas ei ole kusagil paigal.
Mis põhjusel?
Sest täpselt taibukas tõeleidnud väärikas ei püsi aruliselt paigas. Ei ole ta paigal valmistatud asendis ega paigal ka valmistamata asendis ega sellest lahti tõusnud.”
6.
Nüüd siis ütles kestlik Subhūti kestlikule Śāriputrale nii:
“Just nii on, kestlik Śāriputra, väga vägeval taibuolendil vaja olla paigal, nii harjutada: “Nõnda nagu täpselt taibukas tõeleidnud väärikas pole kusagil paigal ega mittepaigal, pole paigalt ära ega mitte paigalt ära, hakkan olema paigal.” Nii on tal vaja harjutada: “Nõnda nagu on tõeleidnu paik, hakkan “olema paigal” ja “harjutama”.” Nii on vaja harjutada: “Nõnda nagu on tõeleidnu paik, hakkan “olema paigal” ja “harjutama”. Nõnda nagu on tõeleidnu paik, hakkan “olema paigal” ja olen hästi paigal “paigaga sobimiseta”.” Nii on siinkohal vaja väga vägeval taibuolendil olla paigal, nii harjutada. Sest on nii, et harjutav väga vägev taibuolend kulgeb selle teadvusületuse kulgelaga ja on sellest arupidamisest irrutamata.”
7.
Nüüd siis tuli selles seltskonnas mingitel taevapoegadel pähe nii:
“Kui haldjad selgitavad, haldjad hüüavad, haldjad ridavad, haldjad kutsuvad, haldjad ette vestavad, siis sellisest haldjate lobamisest saab teada. Veel, kui rühmavanem Subhūti selgitab, ette vestab, näha toob, kätte näitab, siis ei saa teada.”
Nüüd siis, kestliku Subhūti meelsus oli taibanu mõikamisel nende taevapoegade sedalaadi meelsuse aimdusest kohe teadlik. Ta kutsus need taevapojad:
“Ei saa teada, ei saa teada, nii on, taevapojad. Sellepärast, et siin ei rõhutata midagi, siin ei kuulda midagi.”
8.
Nüüd siis tuli taevapoegadel pähe veelkord nii:
“Hakkab edasi jätkama, ohhoo, õige Subhūti. Hakkab edasi jätkama, ohhoo, õige Subhūti. Kaugemast kaugemasse ja õhemast õhemasse siseneb õige Subhūti. Sügavamast sügavamasse siseneb õige Subhūti, näha toob, selgitab.”
Nüüd siis, kestliku Subhūti meelsus oli taibanu mõikamisel veelkord nende taevapoegade meelsuse aimdusest kohe teadlik. Ta kutsus need taevapojad:
“Seega, taevapojad, too, kellel on voolusängi ilmutamisvilja kättesaamise tung, voolusängi ilmutamisvilja suhtes paigalolemise tung, pole lähenemata kannatlikkusele.
Too, kellel on korraksnaasjavilja kättesaamise tung, korraksnaasjavilja suhtes paigalolemise tung, pole lähenemata kannatlikkusele.
Too, kellel on mittenaasjavilja kättesaamise tung, mittenaasjavilja suhtes paigalolemise tung, pole lähenemata kannatlikkusele.
Too, kellel on väärikuse kättesaamise tung, väärikuse suhtes paigalolemise tung, pole lähenemata kannatlikkusele.
Too, kellel on üksitaibu kättesaamise tung, üksitaibu suhtes paigalolemise tung, pole lähenemata kannatlikkusele.
Too, kellel on kõrgemata täpse taibukuse kättesaamise tung, kõrgemata täpse taibukuse suhte suhtes paigalolemise tung, pole lähenemata kannatlikkusele.”
9.
Nüüd siis veel, taevapoegadel tuli pähe ka nii:
“Mislaadseid Subhūti hoidvakuuljaid on vaja otsida?”
Nüüd siis, kestliku Subhūti meelsus oli taibanu mõikamisel nende taevapoegade meelsuse aimdusest kohe teadlik. Ta kutsus need taevapojad:
“Sest mul on vaja otsida, taevapojad, lummusvõlutu nägu hoidvakuuljaid.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et nad ei hakkagi kuulma ega silmas pidama.”
10.
Nüüd siis ütlesid taevapojad kestlikule Subhūtile nii:
“Veel, õige Subhūti, kas olendid, kes on lummuse moodi, pole lummus?”
Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti taevapoegadele nii:
“Olendid on, taevapojad, lummuse moodi. Olendid on, taevapojad, unenäo moodi.
Edasi, lummus ja olendid on kaheta ja kahestajata.
Edasi, unenägu ja olendid on kaheta ja kahestajata.
Ka kõik hoidjad on, taevapojad, lummuse ja unenäo moodi.
Ka voolusängi ilmutanu on lummuse ja unenäo moodi ning voolusängi ilmutamisvili on lummuse ja unenäo moodi.
Ka korraksnaasja on lummuse ja unenäo moodi ning korraksnaasjavili on lummuse ja unenäo moodi.
Ka mittenaasja on lummuse ja unenäo moodi ning mittenaasjavili on lummuse ja unenäo moodi.
Ka väärikas on lummuse ja unenäo moodi ning väärikus on lummuse ja unenäo moodi.
Ka üksitaibanu on lummuse ja unenäo moodi ning üksitaibatus on lummuse ja unenäo moodi.
Ka täpselt taibukas on lummuse ja unenäo moodi ning täpne taibukalikkus on lummuse ja unenäo moodi.”
Nüüd siis ütlesid taevapojad kestlikule Subhūtile nii:
“Sõnad, õige Subhūti, et “ka täpselt taibukas on lummuse ja unenäo moodi”? Sõnad, et “ka täpne taibukalikkus on lummuse ja unenäo moodi”?”
Subhūti lausus:
“Sõnan, taevapojad, et “ka vaibumine on lummuse ja unenäo moodi”. Kas on veel teistsugust hoidjat?”
Taevapojad laususid:
“Sõnad, õige Subhūti, et “ka vaibumine on lummuse ja unenäo moodi”?”
Kestlik Subhūti lausus:
“Kui ka oleks, taevapojad, mingi vaibumisest teine üpris eristatud hoidja, siis ma sõnaksin, et “ka see on lummuse ja unenäo moodi”.
Edasi, taevapojad, lummus ja vaibumine on kaheta ja kahestajata.
Edasi, unenägu ja vaibumine on kaheta ja kahestajata.”
11.
Nüüd siis, kestlik Śāriputra, kestlik Pūrṇa Maitrāyaṇīputra, kestlik Mahākoṣṭhila, kestlik Mahākātyāyana, kestlik Mahākāśapa ja teised vägevad kuulajad, kaasas tuhanded teised taibuolendid, kutsusid rühmavanema kestliku Subhūti:
“Kellest tulevad, kestlik Subhūti, nii äranäidatava teadvusületuse tagaotsijad?”
Nüüd siis ütles kestlik Ānanda neile rühmavanematele nii:
“Siis on vaja tunda, kestlikud, taganematud väga vägevad taibuolendid, avaldunud nägemisega isikud või voolused kadunud väärikad, kellest tulevad nii äranäidatava teadvusületuse tagaotsijad.”
12.
Nüüd siis ütles rühmavanem kestlik Subhūti neile rühmavanematele nii:
“Ei saa tulla, kestlikud, mingeid nii äranäidatava teadvusületuse tagaotsijaid.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et siin ei rõhutata mingit hoidjat, ei läbivalgustata mingit hoidjat, ei tehta teatavaks mingit hoidjat.
Ikka nõnda just, et siin ei rõhutata mingit hoidjat, ei läbivalgustata mingit hoidjat, ei tehta teatavaks mingit hoidjat, just nõnda ei saa tulla mingit nii äranäidatava teadvusületuse tagaotsijat.”
13.
Nüüd siis tuli taevavürstil Võimekal pähe nii:
“Kui nüüd mina õige Subhūti poolt selgitatava hoidjaesitluse ülistuse tarvis õisi valmis võluksin ja õige Subhūti kõrvale puistaksin.”
Nüüd siis, sel viivul võlus taevavürst Võimekas õied valmis ja puistas kestliku Subhūti kõrvale.
Nüüd siis tuli rühmavanemal kestlikul Subhūtil, jälgides taevavürsti Võimeka vestmist, pähe nii:
“Siis veel, neid õisi, mis kolmekümne kolme taeva seas edasi toimetavad, pole ma enne näinud – neid, mida taevavürst Võimekas kõrvale puistas. Need on võluõied. Need pole puust, puhmast, väänkasvust ülessündinud õied. Need, mis taevavürst Võimekas kõrvale puistas, on arust koosnevad õied.”
Nüüd siis, taevavürst Võimeka meelsus oli kestliku Subhūti meelsuse aimdusest kohe teadlik. Ta ütles kestlikule Subhūtile nii:
“Need õied, õige Subhūti, pole ülessündinud.
Mis põhjusel?
Sest mingid õied pole ülessündinud arust ega ka ülessündinud puust, puhmast, väänkasvust.”
Nüüd siis ütles kestlik Subhūti taevavürstile Võimekale nii:
“Kauśika, kui sa sõnad nii, et “need õied pole ülessündinud; need pole ülessündinud arust ega ülessündinud ka puust, puhmast, väänkasvust”, siis see, Kauśika, mis pole ülessündinud, pole õis.”
Nüüd siis tuli taevavürstil Võimekal pähe nii:
“Sügav teadvustaja, ohhoo, on õige Subhūti. Ja nimelt, rea teadvustuse ära näitab ega vii seda vastuollu, vaid seda edasi jätkab, ja just seda kätte näitab.”
Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas kestlikule Subhūtile nii:
“Nii see on, õige Subhūti, nii see on! Ja nii on siinkohal vaja harjutada väga vägeval taibuolendil, nagu õige Subhūti kätte näitab.”
Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti taevavürstile Võimekale nii:
“Nii see on, Kauśika, nii see on! Nii on siinkohal vaja harjutada väga vägeval taibuolendil.
Kauśika, nii harjutav väga vägev taibuolend ei harjuta voolusängi ilmutamisvilja, ei harjuta korraksnaasjavilja, ei harjuta mittenaasjavilja, ei harjuta väärikuse, ei harjuta üksitaibatuse, ei harjuta taibatuse suhtes.
Kes ei harjuta nende pinnasete suhtes, see harjutab taibatuse või kõikteadmise suhtes.
Kes harjutab taibatuse või kõikteadmise suhtes, see harjutab mittemõõdetavate, kokkulugematute taibanuhoidjate suhtes.
Kes harjutab mittemõõdetavate, kokkulugematute taibanuhoidjate suhtes, see ei harjuta laadi üleskasvamise ega allaandmise, ei harjuta tundmuse üleskasvamise ega allaandmise, ei harjuta tähelduse üleskasvamise ega allaandmise, ei harjuta valmistajate üleskasvamise ega allaandmise, ei harjuta teadasaamise üleskasvamise ega allaandmise jaoks.
Kes ei harjuta laadi üleskasvamise ega allaandmise jaoks, see ei harjuta laadi kinnihaaramise ega sellest lahtitõmbamise jaoks.
Kes ei harjuta tundmuse üleskasvamise ega allaandmise jaoks, see ei harjuta tundmuse kinnihaaramise ega sellest lahtitõmbamise jaoks.
Kes ei harjuta tähelduse üleskasvamise ega allaandmise jaoks, see ei harjuta tähelduse kinnihaaramise ega sellest lahtitõmbamise jaoks.
Kes ei harjuta valmistajate üleskasvamise ega allaandmise jaoks, see ei harjuta valmistajate kinnihaaramise ega sellest lahtitõmbamise jaoks.
Kes ei harjuta teadasaamise üleskasvamise ega allaandmise jaoks, see ei harjuta teadasaamise kinnihaaramise ega sellest lahtitõmbamise jaoks.
Ei harjuta ka mingi hoidja kinnihaaramise jaoks, ei harjuta ilmumise ega haihtumise jaoks.
Kes ei harjuta mingi hoidja kinnihaaramise jaoks, ei harjuta ilmumise ega haihtumise jaoks, see ei harjuta ka kõikteadmise kinnihaaramise jaoks, ei harjuta ilmumise ega haihtumise jaoks. Nii harjutav väga vägev taibuolend harjutab kõikteadmise suhtes, hakkab ära liikuma kõikteadmise suhtes.”
14.
Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra kestlikule Subhūtile nii:
“Väga vägev taibuolend, kestlik Subhūti, kes ei harjuta mingi hoidja kinnihaaramise jaoks, ei harjuta ilmumise ega haihtumise jaoks, see ei harjuta ka kõikteadmise kinnihaaramise jaoks, ei harjuta ilmumise ega haihtumise jaoks. Nii harjutav väga vägev taibuolend, kestlik Subhūti, harjutab kõikteadmise suhtes, hakkab ära liikuma kõikteadmise suhtes.”
15.
Kestlik Subhūti lausus:
“Nii see on, kestlik Śāriputra, nii see on! See väga vägev taibuolend, kestlik Śāriputra, kes ei harjuta mingi hoidja kinnihaaramise jaoks, ei harjuta ilmumise ega haihtumise jaoks, ei harjuta ka kõikteadmise kinnihaaramise jaoks, ei harjuta ilmumise ega haihtumise jaoks.
Ei harjuta ka kõigi taibanuhoidjate kinnihaaramise jaoks, ei harjuta ilmumise ega haihtumise jaoks.
Ja nii harjutav väga vägev taibuolend, kestlik Śāriputra, harjutab kõikteadmise suhtes, hakkab ära liikuma kõikteadmise suhtes.”
16.
Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas kestlikule Śāriputrale nii:
“Kustkohast on väga vägeval taibuolendil, õige Śāriputra, vaja teadvusületus välja otsida?”
Śāriputra lausus:
“Väga vägeval taibuolendil on, Kauśika, vaja teadvusületus välja otsida kestliku Subhūti ringkäigust.”
Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas kestlikule Śāriputrale nii:
“Kelle mõik, õige Śāriputra, on vaja tunda, kelle haldamine on vaja tunda teadvusületuse puhul, mida õige Subhūti selgitab?”
Kestlik Śāriputra lausus:
“Tõeleidnu mõik, õige Śāriputra, on vaja tunda, tõeleidnu haldamine on vaja tunda teadvusületuse puhul, mida õige Subhūti selgitab.”
Nüüd siis ütles kestlik Subhūti taevavürstile Võimekale nii:
“Kauśika, kui sõnad nii, et “kelle mõik, õige Śāriputra, on vaja tunda, kelle haldamine on vaja tunda teadvusületuse puhul, mida õige Subhūti selgitab?”, siis tõeleidnu mõik, Kauśika, on vaja tunda, tõeleidnu haldamine on vaja tunda teadvusületuse puhul, mida ma selgitan.
Kauśika, kui sõnad ka nii, et “kustkohast on väga vägeval taibuolendil vaja teadvusületus välja otsida?”, siis väga vägeval taibuolendil, Kauśika, pole vaja teadvusületust välja otsida laadist ega välja otsida teadvusületust ka teisal kui laad, pole vaja välja otsida tundmusest ega ka teisal kui tundmus, pole vaja välja otsida täheldusest ega ka teisal kui täheldus, pole vaja välja otsida valmistajatest ega ka teisal kui valmistajad, pole vaja välja otsida teadasaamisest ega ka teisal kui teadasaamine.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et teadvusületus pole laad, teadvusületus pole ka teisal kui laad.
Teadvusületus pole tundmus, teadvusületus pole ka teisal kui tundmus.
Teadvusületus pole täheldus, teadvusületus pole ka teisal kui täheldus.
Teadvusületus pole valmistajad, teadvusületus pole ka teisal kui valmistajad.
Teadvusületus pole teadasaamine, teadvusületus pole ka teisal kui teadasaamine.”
17.
Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas kestlikule Subhūtile nii:
“See on vägev ületus, õige Subhūti, mis on teadvusületus.
See on mõõdustikuta ületus, õige Subhūti, mis on teadvusületus.
See on läbini mõõtmatu ületus, õige Subhūti, mis on teadvusületus.
See on otsata ületus, õige Subhūti, mis on teadvusületus.”
Rühmavanem Subhūti lausus:
“Nii see on, Kauśika, nii see on! See on vägev ületus, Kauśika, mis on teadvusületus.
See on mõõdustikuta ületus, Kauśika, mis on teadvusületus.
See on läbini mõõtmatu ületus, Kauśika, mis on teadvusületus.
See on otsata ületus, Kauśika, mis on teadvusületus.
Mis põhjusel?
Sest et laad on vägevalt, Kauśika, on see vägev ületus, mis on teadvusületus.
Sest et tundmus on vägevalt, Kauśika, on see vägev ületus, mis on teadvusületus.
Sest et täheldus on vägevalt, Kauśika, on see vägev ületus, mis on teadvusületus.
Sest et valmistajad on vägevalt, Kauśika, on see vägev ületus, mis on teadvusületus.
Sest et teadasaamine on vägevalt, Kauśika, on see vägev ületus, mis on teadvusületus.
Kuna laad on mõõdustiketa, Kauśika, on see mõõdustikuta ületus, mis on teadvusületus.
Kuna tundmus on mõõdustiketa, Kauśika, on see mõõdustikuta ületus, mis on teadvusületus.
Kuna täheldus on mõõdustiketa, Kauśika, on see mõõdustikuta ületus, mis on teadvusületus.
Kuna valmistajad on mõõdustiketa, Kauśika, on see mõõdustikuta ületus, mis on teadvusületus.
Kuna teadasaamine on mõõdustiketa, Kauśika, on see mõõdustikuta ületus, mis on teadvusületus.
Kuna laad on läbini mõõtmatult, Kauśika, on see läbini mõõtmatu ületus, mis on teadvusületus.
Kuna tundmus on läbini mõõtmatult, Kauśika, on see läbini mõõtmatu ületus, mis on teadvusületus.
Kuna täheldus on läbini mõõtmatult, Kauśika, on see läbini mõõtmatu ületus, mis on teadvusületus.
Kuna valmistajad on läbini mõõtmatult, Kauśika, on see läbini mõõtmatu ületus, mis on teadvusületus.
Kuna teadasaamine on läbini mõõtmatult, Kauśika, on see läbini mõõtmatu ületus, mis on teadvusületus.
Kuna laad on otsatult, Kauśika, on see otsata ületus, mis on teadvusületus.
Kuna tundmus on otsatult, Kauśika, on see otsata ületus, mis on teadvusületus.
Kuna täheldus on otsatult, Kauśika, on see otsata ületus, mis on teadvusületus.
Kuna valmistajad on otsatult, Kauśika, on see otsata ületus, mis on teadvusületus.
Kuna teadasaamine on otsatult, Kauśika, on see otsata ületus, mis on teadvusületus.
Nii ei ole sisse võetud, Kauśika, et on “vägev ületus”.
Nii ei ole sisse võetud, Kauśika, et on “mõõdustikuta ületus”.
Nii ei ole sisse võetud, Kauśika, et on “läbini mõõtmatuületus”.
Nii ei ole sisse võetud, Kauśika, et on “otsata ületus”.
Sellepärast, Kauśika, on see vägev ületus, mõõdustikuta ületus, läbini mõõtmatu ületus, otsata ületus, mis on teadvusületus.
18.
Kuna aisting on otsatult, Kauśika, on see otsata ületus, mis on teadvusületus.
Kuna olemasolu on otsatult, Kauśika, on see otsata ületus, mis on teadvusületus.
Veel, kuna aisting on otsatult, Kauśika, kuidas on otsata ületus, mis on teadvusületus? Sest kus ei leita üles, Kauśika, kõigi hoidjate otsa, keskmist ega sumbumist, seal on, Kauśika, otsata ületus, mis on teadvusületus. Sellise esitlusega, Kauśika, kuna aisting on otsatult, on otsata ületus, mis on teadvusületus.
Veel edasi, Kauśika, et kõik hoidjad on otsata, lõppematud, nende otsa, keskmist ega sumbumist ei leita üles, sellepärast, Kauśika, on otsata ületus, mis on teadvusületus.
Mis põhjusel?
Sest ei leita üles, Kauśika, laadi otsa, keskmist ega sumbumist.
Sest ei leita üles, Kauśika, tundmuse otsa, keskmist ega sumbumist.
Sest ei leita üles, Kauśika, tähelduse otsa, keskmist ega sumbumist.
Sest ei leita üles, Kauśika, valmistajate otsa, keskmist ega sumbumist.
Sest ei leita üles, Kauśika, teadasaamise otsa, keskmist ega sumbumist.
Ka sellise esitlusega, Kauśika, kuna aisting on otsatult, on otsata ületus, mis on teadvusületus.
19.
Veel edasi, Kauśika, olemasolu on otsata, lõppematu.
Mis põhjusel?
Sest ei leita üles olemasolu otsa, keskmist ega sumbumist.
Sellepärast, Kauśika, kuna olemasolu on otsatult, on otsata ületus, mis on teadvusületus.”
Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas kestlikule Subhūtile nii:
“Kuidas on, kestlik Subhūti, kuna olemasolu on otsatult, otsata ületus, mis on teadvusületus?”
Rühmavanem Subhūti lausus:
“Sest, Kauśika, kuna arvutamisega seotult või palju arvutades ei ole olemasolu otsatult, on otsata ületus, mis on teadvusületus.”
20.
Võimekas lausus:
“Kuidas sel juhul jällegi on, õige Subhūti, kuna olemasolu on otsatult, otsata ületus, mis on teadvusületus?”
Rühmavanem Subhūti lausus:
“Kuidas arvad, Kauśika, et mingisuguse hoidja kohta on ütlemine, mis on, et olemasolu on “olemasolu”?”
Võimekas lausus:
“Pole ei hoidja kohta ütlemist, õige Subhūti, ega mittehoidja kohta ütlemist, mis on, et olemasolu on “olemasolu”. “Lähenemistung” on sissevisatud nimesilt, “asjata” on sissevisatud nimesilt, “loomupäraseta” on sissevisatud nimesilt, “aistinguta” on sissevisatud nimesilt, mis on, et olemasolu on “olemasolu”.”
Rühmavanem Subhūti lausus:
“Kuidas arvad, Kauśika, et siinkohal on mingit olemasolu läbi valgustatud?”
Võimekas lausus:
“Mitte üldsegi, õige Subhūti!”
Subhūti lausus:
“Kus pole, Kauśika, mingit olemasolu läbi valgustatud, kas seal on olemasolu otsatus? Kui äkki ka Gangese jõeluidete hulgal kujutisi koliv täpselt taibukas tõeleidnud väärikas, Kauśika, otsasaamatu teadasaadava mürinaga, sügava mürtsu jõminaga kõneleks selgituseks, et olemasolu on “olemasolu”, on nüüd seal mingi olemasolu ilmunud või hakkab ilmuma või ilmub või on hävinud või hakkab hävima või hävib?”
Võimekas lausus:
“Mitte üldsegi, õige Subhūti!
Mis põhjusel?
Tänu olemasolu alguse puhtusele, tänu alguse läbini puhtusele.”
Subhūti lausus:
“Ka sellise esitlusega on nii, Kauśika, et kuna olemasolu on otsatult, on otsata ületus, mis on teadvusületus.
Ja veel nii, Kauśika, on vaja tunda, et kuna olemasolu on otsatult, on teadvusületuse otsatus.”
21.
Nüüd siis Vürst, Vaim ja Sünnijärjeisand koos taevalistega ning ärksad koos rahvahulkadega kolm korda ülahõngu ülahõngutasid:
“Oh hoidjat! Oh hoidjat! Oh hoidja hoidlat! Siinkohal rõhutab, näha toob, selitab, jõustab rühmavanema õige Subhūti hea selgitus seda, kuidas paistab tõeleidnu. Meie hakkame, auväärne, algusest lõpuni hoiul pidama tõeleidnut, seda väga vägevat taibuolendit, kes tuleb sellest teadvusületusest irrutamata. Ja on ka väga vägev taibuolend, kes kulgeb selle teadvusületuse kulgelaga.”
22.
Nüüd siis kutsus auväärne Vürsti, Vaimu ja Sünnijärjeisanda koos taevalistega ning ärksad koos rahvahulkadega:
“Nii see on, taevapojad, nii see on! Kui ma, taevapojad, täpselt taibuka tõeleidnud väärika Valgustaja kõrval läksin valitseja valguse moodi asupaiga sees keskele ja olin teadvusületusest irrutamata, siis käsitles täpselt taibukas tõeleidnud väärikas Valgustaja mind kõrgemata täpse taibukuse suhtes: “Kunagi tulevikus saab sinust kokkulugematute kujutiste kaudu, aruga inimene, täpselt taibukas tõeleidnud väärikas nimega Śākya-vaga – tarkus ja toimetamine avaldunud, kergeltläinu, ilmatundja, alluvate meeste kõrgemata tõllajuht, taevaliste ja aruga inimeste õpetaja, taibanud auväärne.””
Nüüd siis ütlesid need taevapojad auväärsele nii:
“Meisterlik, auväärne, ülimalt meisterlik, kergeltläinu, kuidas toitub väga vägevate taibuolendite teadvusületus kõikteadmisest ja haarab ümbert kinni!”