20. Vahendite edukuse arutelu
1.
Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Kuidas on, auväärne, teadvusületuse suhtes toimetaval väga vägeval taibuolendil vaja läbini alistada tühjuse suhtes
või kuidas vaja ilmsiks saada tühjusele koondumine?”
“Siinkohal on, Subhūti, teadvusületuse suhtes toimetaval väga vägeval taibuolendil vaja peale vaadata, et “laad on tühi”. On vaja peale vaadata, et “tundmus on tühi”. On vaja peale vaadata, et “täheldus on tühi”. On vaja peale vaadata, et “valmistajad on tühjad”. On vaja peale vaadata, et “teadasaamine on tühi”.
Ja on vaja peale vaadata lahtiviskamata meelejätkumisega – nõnda, nagu “laadile” pealevaatav ei püüaks näha hoidla abiga seda hoidlat. Ja et seda hoidlat mittenähapüüdev ei peaks silmas tulnud otspunkti.”
Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Kuivõrd auväärne lausus nii, et “väga vägeval taibuolendil pole vaja pidada silmas tühjust”, siis kuidas, auväärne, pole koondumise suhtes paigal väga vägeval taibuolendil vaja pidada silmas tühjust?”
Auväärne lausus:
“Et, Subhūti, väga vägev taibuolend kõigist tegumoodidest paremat eviva – tühjuse – peale vaatab, ja ei vaata peale, et “hakkan silmas pidama”, ja ei vaata peale, et “pean silmas”, vaatab peale, et “hakkan läbini alistama”, vaatab peale, et “on läbini alistamise aeg, mitte silmaspidamise aeg”, meelt külge köietab just mittekoondunud aistingu suhtes: “Mul tulla saab kinni haaratud teadvusületus, ja mitte silmaspeetud.”
Siin järgneb, et väga vägev taibuolend ei alla anna taibu tiiva hoidjate najal ega tee vooluse kaotamist, ja siin läbini alistab.
Sellal kui väga vägev taibuolend tühjusele koondumisega vabakssaamise palet kulgeb, siis kulgeb väga vägev taibuolend tunnusetu koondumisega ega pea tunnusetut silmas.
Mis põhjusel?
Sest väga vägev taibuolend on kohaleläkitatud nii kerkinud edujuure hoidjaga, vaatab peale, et “on küpsekssaamise aeg, mitte silmaspidamise aeg”. Ja ei pea silmas teadvusületusega kinnihaaratud tulnud otspunkti.
Selsamal kombel, Subhūti, nagu mõnigi mees tuleks ülimalt südi, tuleks ülima vaprusega kohaleläkitatud, tuleks tõhus paigaspüsimine, tuleks laadikohane, tuleks kiindumist väärt, tuleks ülimalt nägus, tuleks paljude väärtustega kohaleläkitatud, tuleks ülimate väärtustega kohaleläkitatud, tuleks ülima pealikluse, kõlbluse, kuuldu, loobumise jj väärtustega kohaleläkitatud, tuleks tubli, tuleks ütlemise otstarbega, tuleks avaldunud heiastumisega, tuleks avaldunud küünitamisega, tuleks ajateadja, tuleks suunateadja, tuleks paigateadja, tuleks ülima minekuga nooles-ammus, tuleks paljude sõjariistade piiristamine, tuleks kõigis kunstides ülimalt edukas, tuleks ülihea väljavormuvusega kõigi käsitööpaikade suhtes, tuleks mäletaja, tuleks arutaja, tuleks mineja, tuleks hoidleja, tuleks juhtija, tuleks pädev kõigis õpikutes, tuleks sõbralik, tuleks tarbekas, tuleks jõuline, tuleks mittehüljatud liikmetega, tuleks täiusliku tajuga, tuleks avaldunud kõigile heategemisega, tuleks inimhulgale meeldiv ja meelepärane.
Mida iganes vaid ta mingit tekkelist alustaks, kõikjal seal ja seal tuleks möödapääsematu otstarbega, kogeks juhtnööri abiga, kõikjal tuleks selle vägev leidmine. Olles kohaleläkitatud vägeva leidmisega, jagaks inimhulgaga, imetleks imetletavat, tõstaks kõrgele kõrgelt hinnatavat, arvesse võtaks arvesse võetavat ja ülistaks ülistatavat.
Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka sellest ajendatuna tuleks, et see mees on rohkema moega arusaaja ja rõõmus ning sünnivad meeldimine ja arunõtkus?”
Subhūti lausus:
“Nii see on, auväärne, nii see on, kergeltläinu!”
Auväärne lausus:
“Siis veel, Subhūti, sellise vägeva avaldumisega kohaleläkitatud mees haarab ema, isa, poja, naise. Just mingi tegurite kobaraga sobides tuleks küünitada vägevasse salurägastikku. Lapsikutel on selle vastu vägev hirm, hirmus karvaerutus.
Seal ta koos sisenenud ema, isa, poja ja naise hirmutult juurde kutsuks: “Ärge olge hirmul! Ärge olge hirmul! Ma hakkan teid siit vägevast hirmus hirmsast salurägastikust hästi sulnilt kähku mujale astuma panema, kähku vabastama.”
Siis veel, Subhūti, seal salurägastikus tuleksid praegu mehel paljud vastalised, paljud sõbravastandid. Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka vastaliste, sõbravastandite, ülestõusnute poolt taganemata, tõhusa vapruse jõuga kohaleläkitatud, teadvuslik, ülihellunud, koos järgihõikega, mõistja, vägeva kuhjumiga kohaleläkitatud südi mees arvaks, et loovutab ema, isa, poja, naise ja paneb sellest vägevast hirmus hirmsast salurägastikust ühe loomuse mujale astuma?”
Subhūti lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!
Mis põhjusel?
Sellepärast, auväärne, et see mees ei loovuta ema, isa, poega, naist – olles loomult ja väljastpoolt jõuline kuhjum.
Seal salurägastikus on paigal ja valvavad tal eriti paljud, eriti südid ja eriti tõhusate sõjariistadega tegutsejad – nende vastaliste, sõbravastandite teised, eriti õilsad vastalised, sõbravastandid. Need vastalised, sõbravastandid sissepääsuvaatlejad ja sissepääsuväljaotsijad tema sissepääsu ei hakka leidma.
Sedasi, auväärne, see vastava jõuga mees on hädata ja purukslöömata võimeline ema, isa, poega, naist ja oma loomust sellest väga hirmus hirmsast salurägastikust hästi sulnilt kähku mujale astuma panema, kuni saabutaks küla, linna või aguli juurde.”
2.
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Just nii, Subhūti, kõigile olenditele tulus kaasaelaja, sõbralikkuskulgeja, haletsuskulgeja, rõõmkulgeja, selge vaatega kulgeja – vahendite edukusega ja teadvusületusega kinnihaaratud väga vägev taibuolend – edujuuri
täpselt taibanu tunnistatud arenemisega arendab ning tühjusele, tunnusetule ja tõotamatule koondumisega kuidagi vabakssaamise palgete sisse pääseb. Aga just tulnud otspunkti ei silmas pea, mis on kuulajapinnase või üksitaibanupinnase suhtes.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et tal on eriti jõulised ja tõhusad kinnihaarajad, mis on teadvusületus ja vahendite edukus. Sedasi ta ei loovuta kõiki olendeid. Seeläbi on vastava jõuga, et hästi sulnilt kõrgemata täpset taibukust taibuga leida.
Sellal kui väga vägev taibuolend, Subhūti, teeb kõigi olendite kõrval sõbralikkuse meelt aistitavaks ning neid ülima sõbralikkusega ümber köidab, järgneb siin, et väga vägev taibuolend jagu saab vaevuse tiivast ja Suretaja tiivast, jagu saab kuulajapinnasest ja üksitaibanupinnasest, seal seisatub – koondumises. Ja ta pole vooluste kaotamist kättesaanud, Subhūti, läbini alistab ülima ületuse – tühjuse – suhtes.
Sellal kui väga vägev taibuolend, Subhūti, tühjusele koondumisega vabakssaamise palet kulgeb, järgneb siin, et väga vägev taibuolend jällegi ei kulge tunnusetule koondumise najal. Ja ta ei pea silmas tunnusetule koondumist.
Selsamal kombel, Subhūti, nagu suur lind toimetab õhuruumi selguses. Ei lange pinnale ega mingilt toelt tuge saades ole paigal, vaid kulgeb õhuruumi selguses, olemata ka seal tuge saanud ega paigaspüsinud.
Just nii, Subhūti, väga vägev taibuolend kulgeb tühjuse kulgelaga ja tühjuse suhtes läbini alistab. Kulgeb tunnusetu kulgelaga ja tunnusetu suhtes läbini alistab. Kulgeb tõotamatu kulgelaga ja tõotamatu suhtes läbini alistab. Ja mittetäiuslike taibanuhoidjatega ei lange tühjusse, tunnusetusse või tõotamatusse.
Selsamal kombel, Subhūti, nagu on hästi harjutanud, hästi läbini paigal noole-ammu harjutuse suhtes jõuline ammumeister. Ta viskaks varre ülespoole. Viskaks varre ülespoole ja pinnasele langevat vart teistsuguste vartega tagasi tõkendaks, piiraks, ei annaks üksteise järel vartega eespoolse varre pinnasele langemist. Seni see vars pinnasele ei langeks, kuni ei ihkaks: “Ohohhoo, et see oks pinnasele langeks!”
Just nii, Subhūti, teadvusületuse suhtes toimetav, vahendite edukuse kinnihaaratud väga vägev taibuolend seni ei pea silmas ülimat tulnud otspunkti, kuni edujuured pole kõrgemata täpse taibukuse suhtes küpsed, hästi küpsed. Kui edujuured tulevad kõrgemata täpse taibukuse suhtes küpsed, hästi küpsed, siis peab silmas ülimat tulnud otspunkti.
Sel juhul, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil, kes toimetab teadvusületuse suhtes ja teadvusületust tuletab, nii selliste hoidjate sügava hoidla peale vaadata, mõista suuta – ja mitte silmas pidada.”
3.
Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:
“Rasket teha tegija, auväärne, on väga vägev taibuolend, ülirasket teha tegija, auväärne, on väga vägev taibuolend, kes toimetab tühjuses ja kulgeb tühjuse najal, ja tühjusele koondumise ilmsiks saab, ja ei pea silmas tulnud otspunkti. Ülimeisterlik on nii, auväärne, ülimalt meisterlik on nii, kergeltläinu!”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Nii see on, Subhūti, nii see on! Rasket teha tegija on väga vägev taibuolend, ülirasket teha tegija on väga vägev taibuolend, kes toimetab tühjuses ja kulgeb tühjuse najal, ja tühjusele koondumise ilmsiks saab, ja ei pea silmas tulnud otspunkti.
Mis põhjusel?
Sellepärast, Subhūti, et väga vägev taibuolend ei loovuta kõiki olendeid. Tal tulevad sedalaadi tõotamise eristused: “Mul on vaja kõik olendid vabastada.”
Kui väga vägev taibuolend nii meele täide viib, et “Ma ei loovuta kõiki olendeid, mul on vaja kõik olendid vabastada”, ja tühjusele koondumisega vabakssaamise palge täide viib, ja tunnusetule koondumisega vabakssaamise palge täide viib, ja tõotamatule koondumisega vabakssaamise palge täide viib, siis on vaja tunda vahendite edukusega kohaleläkitatud väga vägev taibuolend: “Nii ei hakka mittetäiuslike taibanuhoidjate najal vahepealset tulnud otspunkti silmas pidama.”
Mis põhjusel?
Sellepärast, et säärast valvab vahendite edukus. Ja just säärasel meel ilmub, et ta ei loovuta kõiki olendeid.
Nii sellise meeleilminguga ja vahendite edukusega kohaleläkitatud, ei pea ta vahepealset tulnud otspunkti silmas.
4.
Veel edasi, Subhūti, kui väga vägev taibuolend nende sügavate paikade peale vaatab, või tuleb tung peale vaadata “ikka nõnda – tühjusele koondumisega vabakssaamise palet, tunnusetule koondumisega vabakssaamise palet, tõotamatule koondumisega vabakssaamise palet”, siis nii on vaja tal meel täide viia: “Pikka aega toimetavad säärased olendid ülesleidmise suhtes olendi täheldusega. Neile ülesleidmist nägevatele olenditele hakkan kõrgemata täpset taibukust taibuga leides hoidjat näha tooma, et ülesleidmise nägemist hüljata.”
Selle üle mõeldes tühjusele koondumisega vabakssaamise palet ilmsiks saab, ja ei pea silmas tulnud otspunkti. Tunnusetule koondumisega vabakssaamise palet ilmsiks saab, ja ei pea silmas tulnud otspunkti. Tõotamatule koondumisega vabakssaamise palet ilmsiks saab, ja ei pea silmas tulnud otspunkti.
Nii, meeleilminguga ja vahendite edukusega kohaleläkitatud väga vägev taibuolend ei pea silmas vahepealset tulnud otspunkti
ega alla anna sõbralikkusele koondumisest ega haletsusele, rõõmule, selgele vaatele koondumisest.
Mis põhjusel?
Sest vahendite edukuse kinnihaaratud väga vägev taibuolend kasvab üles rohkema moega heledate hoidjatega. Ja särtsakamad tulevad usk jj tema tajud. Jõudusid, taibu liikmeid ja teed võtab leida.
5.
Veel edasi, Subhūti, väga vägeval taibuolendil tuleb pähe nii: “Pikka aega toimetavad need olendid hoidja täheldusega ülesleidmise suhtes. Et ülesleidmise nägijad ülesleidmise nägemise hülgaksid, hakkan kõrgemata täpset taibukust taibuga leides hoidjat näha tooma.”
Meeleilminguga ja eespoolse vahendite edukusega kohaleläkitatud, ei saa ta ilmsiks tühjusele koondumisega vabakssaamise palet, ei pea silmas tulnud otspunkti ega alla anna sõbralikkusele, haletsusele, rõõmule, selgele vaatele koondumisest.
Mis põhjusel?
Vahendite edukuse kinnihaaratud väga vägev taibuolend kasvab üles rohkema moega heledate hoidjatega. Ja särtsakamad tulevad usk jj tema tajud. Jõudusid, taibu liikmeid ja teed võtab leida.
6.
Veel edasi, Subhūti, väga vägeval taibuolendil tuleb pähe nii: “Pikka aega toimetavad tunnuses tunnuse täheldusega olendid. Et nad tunnuse tähelduse hülgaksid, hakkan kõrgemata täpset taibukust taibuga leides hoidjat näha tooma.”
Ta saab tunnusetule koondumisega vabakssaamise palet olendite hõlbuks ilmsiks.
Meeleilminguga ja eespoolse vahendite edukusega kohaleläkitatud, saab ilmsiks tunnusetule koondumisega vabakssaamise palet, ei pea silmas tulnud otspunkti ega alla anna kõigele sõbralikkusele, haletsusele, rõõmule, selgele vaatele koondumisest.
Mis põhjusel?
Sest vahendite edukuse kinnihaaratud väga vägev taibuolend kasvab üles rohkema moega heledate hoidjatega. Ja särtsakamad tulevad usk jj tema tajud. Jõudusid, taibu liikmeid ja teed võtab leida.
7.
Veel edasi, Subhūti, väga vägeval taibuolendil tuleb pähe nii: “Pikka aega on need olendid püsiva täheldusest, kerge täheldusest, loomuse täheldusest ja kena täheldusest eksitatud.
Nõnda hakkan tegema – nii nagu kõrgemata täpset taibukust taibuga leides hakkan püsiva tähelduse, kerge tähelduse, loomuse tähelduse, kena tähelduse eksitaja hülgamise jaoks hoidjat näha tooma: “Kõik on ebapüsivalt, mitte püsivalt.” “Kõik on raskus, mitte kergus.” “Kõik on loomuseta, mitte loomusega.” “Kõik on ebakena, mitte kena.”
Meeleilminguga ja eespoolse vahendite edukusega kohaleläkitatud, ja teadvusületusega kinnihaaratud, ei pea silmas vahepealset tulnud otspunkti mittetäiuslike taibanuhoidjate suhtes. Nii kulgeb tõotamatut koondumisega vabakssaamise palet väisates, ei pea silmas tulnud otspunkti ega alla anna sõbralikkusest, haletsusest, rõõmust või selgest vaatest.
Mis põhjusel?
Vahendite edukuse kinnihaaratud väga vägev taibuolend kasvab üles rohkema moega heledate hoidjatega. /Ja särtsakamad tulevad usk jj tema tajud./ Jõudusid, taibu liikmeid ja teed võtab leida.
Sest, Subhūti, keegi väga vägev taibuolend, kes selle meeleilmingu ilmsiks toob: “Ka need olendid – pikka aega ülesleidmise suhtes toimlejad toimetavad tol juhul ülesleidmise suhtes. Tunnuse tähelduse suhtes toimlejad toimetavad ka tol juhul tunnuse tähelduse suhtes. Eksitaja suhtes toimlejad toimetavad ka tol juhul eksitaja suhtes. Pambu tähelduse suhtes toimlejad toimetavad ka tol juhul pambu tähelduse suhtes. Mittetulnu tähelduse suhtes toimlejad toimetavad ka tol juhul mittetulnu tähelduse suhtes. Väärnägemise suhtes toimlejad toimetavad ka tol juhul väärnägemise suhtes. Nõnda hakkan tegema – nii nagu nende vead kõikjal kõigel kõigiti kõiges ei tulla saa ega hakka teatama.”
Nii kõiki olendeid mõlgutab.
Ja nii mäletamise mõlgutamisega, meeleilminguga kohaleläkitatud, vahendite edukusega ja kohaleläkitatud, ja teadvusületusega kinnihaaratud väga vägev taibuolend, nii sügavate hoidjate hoidlale pealevaatav – kas tühjusest, tunnusetust, tõotamatust, mittevalmistajast, mitteilmumisest, mittesündimisest või mittetulekust. See on paikapidamatu, selgustsaamatu, Subhūti, et nii teadmisega kohaleläkitatud väga vägev taibuolend langeks mittevalmistaja suhtes või koos kolmasendiga kohal asuks – pole tunda selle paikapidavust.
8.
Sest on nii, Subhūti, et kõrgemata täpset taibukust taibuga leidmise tungiga väga vägev taibuolend küsib läbi väga vägeva taibuolendi: “Missugused hoidjad on vaja läbini alistada? Ja mislaadi meeli täide viib?”
Milliseid meeli täideviiv väga vägev taibuolend ei pea silmas tühjust, ei pea silmas tunnusetut, ei pea silmas tõotamatut, ei pea silmas mittevalmistajat, ei pea silmas mitteilmumist, ei pea silmas mittesündimist, ei pea silmas mittetulekut – ja tuletab teadvusületust.
Kui äkki, Subhūti, väga vägeva taibuolendi poolt nii küsitud väga vägev taibuolend nii käsitleb: “Vaid tühjusest aru peab väga vägev taibuolend. Vaid tunnusetust, vaid tõotamatust, vaid mittevalmistajast, vaid mitteilmumisest, vaid mittesündimisest, vaid mittetulekust aru peab väga vägev taibuolend.”
Kui äkki ei annaks näha kõigi olendite loovutamise meeleilmingut või ei käsitleks vahendite edukust, siis on vaja tunda nii, Subhūti: “Seda väga vägevat taibuolendit pole eespoolsed täpsed taibukad tõeleidnud väärikad käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse taganematuse suhtes.”
Mis põhjusel?
Sest seda hoidjat, mis on taganematu väga vägeva taibuolendi lõimimatu hoidja, ei rõhuta, ei jõusta, ei anna näha, ei teadvusta, küsitletut ei käsitle, ei välja lase. Ei pane astuma selle pinnaseni, mis on taganematu väga vägeva taibuolendi pinnas.”
9.
Subhūti lausus:
“Veel, oleks esitlus, auväärne, mis esitlusega tuleks taganematu väga vägev taibuolend?”
Auväärne lausus:
“Oleks see esitlus Subhūti, mis esitlusega tuleks taganematu väga vägev taibuolend. Kui äkki väga vägev taibuolend teadvusületust kuuldes või kuulmata nii küünitaks, nii välja laseks: “On vaja tunda, et on taganematu väga vägev taibuolend.””
Subhūti lausus:
“Seega, auväärne, paljud toimetavad, et taibata. Veel, väheldased on, kes nii välja lasevad.”
Auväärne lausus:
“Sellepärast, Subhūti, et väheldased on väga vägevad taibuolendid, kes on käsitletud taganematu teadmisepinnase suhtes.
Veel, need, kes tulla saavad käsitletud, hakkavad nii välja laskma. On vaja tunda, et need ja need väga vägevad taibuolendid on üleskuumutatud istutatud edujuurtega. Need ja need väga vägevad taibuolendid on koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilma poolt vallutamatud.
Veel, kui äkki, Subhūti, ka und nägev väga vägev taibuolend ringi seirab, et “unenäo moodi on kõik hoidjad”, ja ei pea silmas, siis on vaja tunda, Subhūti, et ka nii on taganematu väga vägeva taibuolendi taganematumärk.
10.
Veel edasi, Subhūti, ka und nägev väga vägev taibuolend ei too ilmsiks mõnu, kiiduväärsuse meelt kuulajapinnase või üksitaibanupinnase suhtes ja kolmasendi jaoks. On vaja tunda, Subhūti, et ka nii on taganematu väga vägeva taibuolendi taganematumärk.
11.
Veel edasi, Subhūti, ka und nägev väga vägev taibuolend mitme saja seltskonna, mitme tuhande, mitme sajatuhande, mitme mustmiljoni, mitme miljardi, mitme mustmiljardi, mitme triljoni, mitme miljon triljoni seltskonna keskeleläinud, ringpärjas sisseseadnud, jaovendade kogukonnaga ümbritsetud, taibuolendi kogukonnas esileulatunud, hoidjat nähatoova täpselt taibuka väärika tõeleidnu loomust näeb. On vaja tunda, Subhūti, et ka nii on taganematu väga vägeva taibuolendi taganematumärk.
12.
Veel edasi, Subhūti, ka und nägev väga vägev taibuolend õhuvoolus üles tõustes olenditele hoidjat näha toob. Täheldab laialdast hiilgeaega ja võlub valmis jaovendi, kes teistes kaartes minnes teevad teistes ilma asendites taibanu tehtavat ja toovad hoidjat näha. Ka nii, Subhūti, täheldab und nägev taganematu väga vägev taibuolend. On vaja tunda, Subhūti, et ka nii on taganematu väga vägeva taibuolendi taganematumärk.
13.
Veel edasi, Subhūti, und nägev väga vägev taibuolend ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat.
Siis, kui küla on löögi all või linn löögi all või agul löögi all või maakond löögi all või valdus löögi all või on käes tulekahju, või näha ulukhirvi või ka teistsuguseid, sünnilt pisikesi hirvi, praeguse pea mahalõikes või ka teistsuguseid väga hirmsaid hirme või raskusi, raskeid arusid kätte saades, või ka teiste olendite väga hirmsaid hirme ja raskusi nähes ei ilmu tal hirmus hirmsat, ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat.
Ja seejärel, ülesärganul tuleb vahetult pärast und nägevast lahtitõusmist pähe nii: “Unenäo moodi on nii kõik kolmasend. Ja nii toon ma – kõrgemata täpset taibukust taibuga leides täpne nähatooja – hoidja näha.” On vaja tunda, Subhūti, et ka nii on taganematu väga vägeva taibuolendi taganematumärk.
14.
Veel edasi, Subhūti, und nägev taganematul väga vägeval taibuolendil tuleb manalalikke olendeid nähes pähe nii: “Nõnda hakkan tegema, nagu minu – taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnu – taibanupinnal kõikjal kõigel kõigiti kõiges ka kõik allakäimised ei tulla saa.” On vaja tunda, Subhūti, et ka nii on taganematu väga vägeva taibuolendi taganematumärk.
15.
Seal, Subhūti, kuidas teada saadaks – taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud taganematu väga vägeva taibuolendi taibanupinnal kõikjal kõigel kõigiti kõiges ka kõik allakäimised ei tulla saa?
Kui äkki, Subhūti, ka und nägev väga vägev taibuolend manalase läinud või loomalikke-kodukäijalikke olendeid nähes mäletamist leida võtab. Ta mõtleb mäletamist leida võttes nii: “Nõnda hakkan tegema, nagu minu – taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnu – taibanupinnal kõikjal kõigel kõigiti kõiges ka kõik allakäimised ei tulla saa.” Nii on vaja tunda, Subhūti, väga vägeva taibuolendi allakäimise läbini puhastuse märk. On vaja tunda, Subhūti, et ka nii on taganematu väga vägeva taibuolendi taganematumärk.
16.
Veel edasi, Subhūti, und nägev väga vägev taibuolend, kui on käes linna põleng või küla põleng, siis ülesärganult koos sellest unenäost nii mõlgutab, nagu: “Mis tegumoode, mis tähiseid, mis tunnuseid ma – und nägev – näen, mis tegumoodide, mis tähiste, mis tunnustega taganematu väga vägev taibuolend hoiul peetakse, need tegumoed, need tähised, need tunnused on mulle tuttavad. Sellise olemusega olemusütlemise najal käesolev linna põleng või küla põleng raugegu, jahtugu, loojagu!”
Kui äkki, Subhūti, küla põleng või linna põleng raugeb, jahtub, loojub, siis on vaja tunda nii, Subhūti: “Seda väga vägevat taibuolendit on eespoolsed täpsed taibukad tõeleidnud väärikad käsitlenud kui taganematut täpsest kõrgemata taibukusest.”
Kui äkki ei rauge, jahtu, looju, siis on vaja tunda nii, Subhūti: “Seda väga vägevat taibuolendit pole käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”
Veel, kui äkki, Subhūti, tule põleng kodust kodusse, tõllateest tõllateesse jagu saades üht või teist tõllateed või kodu
läheb, põletab, ei rauge, jahtu, looju, siis on vaja tunda nii, Subhūti: “See väga vägev taibuolend kogub tegudega ligi kokkukogutud hoidja tagasilükkamist, halvaks teadvuseks pöörduvat.”
Sellepärast küpseb tal valmis just nähtud hoidjaks pöörduv tegu. Hoidja tagasilükkamisest küpseb valmis just järelejäägiga tegu.
Edasi, Subhūti, see põhjustab, see mõjutab “väga vägeva taibuolendi taganematumärgilikkusel”.
Ka nii on, Subhūti, vaja hoiul pidada kõrgemata täpse taibukuse puhul taganematu väga vägev taibuolend.
17.
Veel edasi, Subhūti, mis tegumoodide, mis tähiste, mis tunnustega hoitakse kinni taganematu väga vägev taibuolend, neid tegumoode, neid tähiseid, neid tunnuseid hakkan näha tooma. Kuula ja pea tõesti hästi aru, mida ma hakkan sulle selgitama!”
“Tõesti, auväärne,” kuuldus kestliku Subhūti vastus auväärsele.
Auväärne ütles:
“Kui äkki, Subhūti, aruta inimene haaraks just mõne mehe, naise, poisi või tüdruku ning sisse läheks, siis seal on vaja väga vägeval taibuolendil juurde astudes nii mõlgutada haldamist:
“Kui äkki täpselt taibukad eespoolsed tõeleidnud väärikad on käsitlenud mind kõrgemata täpse taibukuse suhtes, siis on minu pürgimus kõrgemata täpset taibukust taibuga leida läbini puhas. Kuivõrd mul on tung taibuga leida kõrgemata täpset taibukust, on minu arupidamine kõrgemata täpse taibukuse suhtes läbini puhas. Kuulajameel ja üksitaibanumeel on mul minetatud, ma leian taibuga kõrgemata täpse taibukuse. Pole, et ma ei hakka taibuga leidma kõrgemata täpset taibukust. Ma hakkan taibuga leidma just kõrgemata täpset taibukust. Ka need taibanud auväärsed, kes mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites on paigal, hoiavad, panevad liikuma – neil täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel pole midagi teadmata või nägemata või tundmata või silmas pidamata või taibuga leidmata. Nagu need taibanud auväärsed teavad minu pürgimust: “Ka mina hakkan kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma.” Sellise olemusega olemusütlemise najal see aruta inimese haaramine, mis on haaranud mehe, naise, poisi või tüdruku või sisse läinud, mujale astugu!”
Kui äkki aruta inimene ei astu eemale, ehkki väga vägev taibuolend nii selgitab, siis on vaja tunda nii, Subhūti: “Seda väga vägevat taibuolendit pole eespoolsed täpsed taibukad tõeleidnud väärikad käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”
Veel, kui äkki, Subhūti, aruta inimene mujale astub, mil väga vägev taibuolend nii selgitab, siis on vaja tunda nii, Subhūti: “Seda väga vägevat taibuolendit on eespoolsed täpsed taibukad tõeleidnud väärikad käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”