21. Suretaja tegu
1.
“Seal siis veel, Subhūti, väga vägev taibuolend hakkab selgitama nii: “Millise olemusega olemusütlemise najal on eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad käsitlenud mind kõrgemata täpse taibukuse suhtes, sellise olemusega olemusütlemise najal aruta inimene mujale astugu!”
Seal, Subhūti, eriti patune Suretaja hakkab ilmutama kibelust, et aruta inimene mujale astuks.
Mis põhjusel?
Sest siin hakkab eriti patune Suretaja selle kauases liikuris paikneva väga vägeva taibuolendi kõrval ilmutama üpris jõulist ja särtsuvat töölerakendumist: “Kuidas see aruta inimene mujale astuks?”
Nii hakkab aruta inimene mujale astuma Suretaja haldamisel.
Ja nii saab tulla sellel väga vägeval taibuolendil pähe: “Aruta inimene mujale astus minu mõikamisel.”
Veel, ta ei hakka teadma nii: “Aruta inimene mujale astus Suretaja mõikamisel.”
Seeläbi hakkab ta üksnes sel moel oleva najal kibelust ilmutama. Ta hakkab selle kibeluse najal teistsuguseid väga vägevaid taibuolendeid arvustama, kolkima, loba üles ajama, tögama, tolmutama: “Eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad on käsitlenud mind kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”
Seeläbi hakkab ta üksnes sel moel oleva najal rohkem uhkeldamist sünnitama, uhkeldamist kohale sünnitama, uhkeldamist kasvatama, uhkeldamist täiskasvatama, uhkeldamist toeks panema, uhkeldamist toeks tõstma, uhkeldamisele lopsakust andma, uhkeldamist lopsakaks tegema, uhkeldamist ilmsiks tooma. Ta hakkab selle uhkeldamise, ülemaks uhkeldamise, ülemast ülemaks uhkeldamise, vääraga uhkeldamise, uhkustamise najal kaugenema kõikteadmisest, kaugenema kõrgemata taibanuteadmisest, kaugenema iselase teadmisest, kaugenema kõikteadjateadmisest, kaugenema täpsest kõrgemata taibukusest.
Niisugust laadi hüvasid sõpru – hüva poole hoidjaid, õilsa pooldajaid, avaldunud pürgimustega, vahendiedukaid ja taganematu hoidjaga kohaleläkitatud väga vägevaid taibuolendeid – nähes ta uhkustamise ilmudes arvustab, hakkamata niisugust laadi hüvasid sõpru kummardama, paluma, ümber istuma ega küsitlema. Just Suretaja köidikut hakkab kaevandama. Tema ihale on vaja vastu anda kaks pinnast – kuulajapinnas või üksitaibanupinnas.
Nii hakkab, Subhūti, eriti patune Suretaja olemuse haldamisel veidi-liikuris paiknenud väheusklikule, vähekuulnud, hüvast sõbrast lahus, teadvusületusega kinnihaaramata, vahendite edukusest irrutatud väga vägevale taibuolendile täpsest kõrgemata taibukuse puhul takistust tegema. Ka nii on, Subhūti, vaja tunda väga vägeva taibuolendi puhul Suretaja tegu.
2.
Veel edasi, Subhūti, ka väga vägeva taibuolendi nime nähtavale võtmise najal tulla saab Suretaja tegu. Ja kuidas, Subhūti, ka väga vägeva taibuolendi nime nähtavale võtmise najal tulla saab Suretaja tegu?
Siin hakkab, Subhūti, eriti patune Suretaja ka nime nähtavale võtmise najal, nimega haldamise najal väga vägeva taibuolendi juurde astuma. Ühe või teise kuuega juurde astudes nii hakkab ütlema: “Sind on eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”
Mis põhjusel?
Sest nii on sinu nimesilt, nii on sinu ema nimesilt, nii on sinu isa nimesilt, nii on sinu venna nimesilt, nii on sinu õe nimesilt, nii on sinu sõprade, ametnike, sama verd langude nimesilt.” Hakkab kuni seitsmenda põlve esiema ja esiisani nimesilti edasi andma. “Sa oled sündinud selles kohas, sündinud selles maakonnas, selles külas, linnas või agulis.”
Kui äkki tulla saab pehmekest tõugu, siis säärasele hakkab nii ütlema: “Ka eespool tulid sa just pehmeke.”
Kui äkki tulla saab särtsakat tõugu tajuga, sellepärast hakkab talle nii ütlema: “Ka eespool tulid sa särtsaka tajuga.”
Kui äkki metsalik tulla saab, kui äkki pambulik-joogilik tulla saab, kui äkki tolmuriides tulla saab, kui äkki nüüd pärastpalvuslik tulla saab, kui äkki ükskordistuv tulla saab, kui äkki nagu koht, nii laiali tulla saab, kui äkki kolmeürbilik tulla saab, kui äkki kalmistulik tulla saab, kui äkki puujuureline tulla saab, kui äkki sisseseadmislik tulla saab, kui äkki selge taeva alune tulla saab, kui äkki vildipalakaga tulla saab, kui äkki vähese otsinguga, tasandunud, eriline tulla saab, kui äkki jala kraapimine minetatud tulla saab, kui äkki pehme selgituslik ja vähe kõnelev tulla saab,
siis hakkab eriti patune Suretaja säärasele kogu selle nähtuvalt hoidjaliku väärtusega suunda näitama: “Ka eespool tulid sa selle ja selle väärtusega kohaleläkitatud. Eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad on käsitlenud sind kui ohjatut kõrgemata täpse taibukuse suhtes, taganematu taibuolendipinnase suhtes.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et sulle on need sedalaadi maha pühitud väärtused tuttavad. Veenvalt tulid sa ka eespool just nende maha pühitud väärtustega kohaleläkitatud.”
Nii hakkab ta eespoolse nimetuse nähtavale võtmise, nimega haldamise ja praeguse maha pühitud väärtuse kokkukirjutise najal arvustust ilmsiks tooma.
Tal saab tulla pähe nii: “Mind on eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes, nii nagu mulle on need väärtused tuttavad.”
Ja eriti patune Suretaja hakkab talle ütlema nii: “Täpselt taibukas tõeleidnud väärikas on käsitlenud sind kui taganematut kõrgemata täpse taibukuse suhtes.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et sulle on need sedalaadi maha pühitud väärtused tuttavad.”
Nüüd veel, Subhūti, eriti patune Suretaja hakkab millalgi jaovenna kuuega tema juurde astuma, millalgi hakkab jaoõe kuuega, millalgi istumisvenna kuuega, millalgi istumisõe kuuega, millalgi vaimuliku kuuega, millalgi kojaisanda kuuega, millalgi ema kuuega, millalgi isa kuuega, millalgi venna kuuega, millalgi õe kuuega, millalgi sõprade, ametnike, sama verd langude kuuega juurde astuma.
Juurde astudes hakkab ütlema nii:
“Eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad on käsitlenud sind kõrgemata täpse taibukuse – taganematu taibuolendipinnase – suhtes.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et sulle on need sedalaadi maha pühitud väärtused tuttavad, mis on taganematute väga vägevate taibuolendite väärtused.”
Siis veel, Subhūti, mis on minu poolt üles loetud taganematute väga vägevate taibuolendite väärtused, üles loetud tegumoed, tähised, tunnused – neid tal tulla ei saa.
Teistsugustel väga vägevatel taibuolenditel, Subhūti, on vaja tunda nii: “Suretaja hallatud on, ohhoo, see väga vägev taibuolend.”
Mis põhjusel?
Mis on taganematute väga vägevate taibuolendite tegumoed, mis tähised, mis tunnused – neid tal tulla ei saa.
Siis veel, Subhūti, sellise nime haldamise najal hakkab väga vägev taibuolend uhkustamist ilmsiks tooma. Uhkustamise ilmudes – uhkeldamise ikestatud, tugitala ikestatud, Suretaja haldamise poolt ikestatud – hakkab teistsuguseid väga vägevaid taibuolendeid arvustama, kolkima, loba üles ajama, tögama, tolmutama.
Ka nii on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda nime haldamise najal Suretaja tegu.
3.
Veel edasi, Subhūti, väga vägeval taibuolendil on vaja tunda nime nähtavale võtmise, nime käsitlemise najal Suretaja tegu. Ja kuidas on, Subhūti, väga vägeval taibuolendil vaja tunda nime nähtavale võtmise, nime käsitlemise najal Suretaja tegu?
Siin, Subhūti, eriti patune Suretaja juurde astub väga vägeva taibuolendini jaovenna kuuega ja hakkab teda käsitlema nii: “Niisugune saab tulla sinu nimesilt, olles taibuga leidnud kõrgemata täpse taibukuse.” Milline just, sellise meelega järgib, järele aimab, osundust järgib: “Ohohhoo, niisugune sedalaadi nimesilt tuleks minul, olles taibuga leidnud kõrgemata täpse taibukuse.” Just sellist nimesilti hakkab käsitlema.
Seal, just halva teadvuse sünnipäraga, vahendibaedukal taibuolendil tulla saab nii: “Nagu ma nimeks annan, järgin, järele aiman, järgin osundust, ohohhoo, niisugune nimesilt tuleks minul, olles leidnud taibuga kõrgemata täpse taibukuse.” Nõnda näitab ära see jaovend.”
Nii nimesilti, mida ise järele mõtles, kui ka eriti patuse Suretaja poolt – kas Suretajasse kehastunud taevasuste poolt valmis võlutud või Suretaja hallatud jaovenna poolt – edasi antud nimesilti kumbagi vaeb: “Nagu ilmus mul meeleilming ja nagu jaovend ära näitas minu nimesilti – nimetuse poolest sama.” Hakkab arvama: “Mind on eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad nimeliselt käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”
Ja, Subhūti, mis on minu poolt üles loetud taganematute väga vägevate taibuolendite tegumoed, tähised, tunnused – neid tal ei tulla saa. Nendest irrutatud, hakkab ta nime nähtavale võtmise, nime käsitlemise najal arvustust ilmsiks tooma. Arvustuse ilmudes hakkab ta teistsuguseid väga vägevaid taibuolendeid arvustama: “Mind on käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes, neid pole käsitlenud kõrgemata täpse taibukuse suhtes.”
Nii hakkab ta selle uhkeldamise, ülemaks uhkeldamise, ülemast ülemaks uhkeldamise, uhkustamise, vääraga uhkeldamise najal teistsuguseid väga vägevaid taibuolendeid arvustades kaugenema kõikteadmisest, kaugenema taibanuteadmisest. Tolle – teadvusületusega kinnihaaramata, vahendite edukusest irrutatu, hüvast sõbrast irrutatu, patusõbra kinnihaaratu – ihale on vaja vastu anda üks pinnas kahest pinnasest – kas kuulajapinnas või üksitaibanupinnas.
Veel, kui äkki kauaks, hästi kauaks kokkujoostes ja siheldes tuleks just teadvusületusele lähenedes tung taibuga leida kõrgemata täpset taibukust, ja kui ta hüvade sõprade juurde siugleks, ja otsekohe nende juurde astuma hakkab, ja just selle loomuolu leidavõtmisega hakkab sel kombel eespoolseid meeleilminguid ärataunima, okseks tegema, varju jääma, neist tagasitõmbuma, vastunäidustama – ka nõnda tulla saab tal raske leida taibanupinnas.
Mis põhjusel?
Sest sedavõrd kõrgem on, Subhūti, väga vägeva taibuolendi puhul arutlemise ilmutamise paik.
Selsamal kombel, Subhūti, nagu kuulajaliikuval jaovennal tuleb kuulajapinnase suhtes neli kõrget juure ilmutamist, millest üht või teist ilmutamist kohale ilmutades tuleb mittejaovend, mitterassija, mitte-śākya-pojalikkus. Neist neljast ilmutamisest on kõrgem ilmutamine just selline, mis on uhkeldamise meeleilming, mis on nimetuse nähtavale võtmisega, väga vägeva taibuolendi arvustusega ilmunud väga ebaedukas meeleilming. On vaja tunda, et meeleilming on neist neljast ilmumisest kõrgem.
4.
Olgu paigal, Subhūti, neli kõrget juure ilmutamist! Ka viiest vahetu järgnevuse teost, Subhūti, kõrgem on säärane meeleilming, mis on väga vägeva taibuolendi nime nähtavale võtmise najal ilmunud uhkeldamisega kaasaskäiv meeleilming. On vaja tunda, et meeleilming on neist viiest vahetu järgnevuse teost kõrgem.
Edasi, Subhūti, ka nime nähtavale võtmise najal hakkavad ilmuma õhemast õhemad Suretaja teod. Väga vägev taibuolend taipab neid, paneb teisigi taibata suutma, ja taibates arvab välja.
5.
Veel edasi, Subhūti, eriti patune Suretaja hakkab väga vägeva taibuolendini eralduse väärtuse najal astudes ärgitama, mälestusi andma. Ja kuidas hakkab, Subhūti, eriti patune Suretaja eralduse väärtuse najal väga vägeva taibuolendi juurde astudes ärgitama, mälestusi andma?
Siin, Subhūti, eriti patune Suretaja hakkab väga vägeva taibuolendi juurde astuma, astudes ütlema nii: “Tooni sõnastaja tõeleidnu: eralduse puhul on vaja kulgeda metsade laanepaikades, mägede varjualustes, kalmistutel, kõrrevirnades jj.”
Ja mina, Subhūti, ei sõna väga vägeva taibuolendi puhul sedaviisi eraldust, mis on magamisistmed metsade lõpus, maakonnatud, eraldunud, mitmesugused laanepaigad, mäed, varjualused, kalmistud, kõrrevirnad jj.”
6.
Subhūti lausus:
“Veel, auväärne, milline on väga vägeva taibuolendi teine eraldus, kui mitte magamisistmed metsade lõpus, maakonnatud, eraldunud, mitmesugused laanepaigad, mäed, varjualused, kalmistud, kõrrevirnad jj? Kui neid ei asusta, siis mislaadi veel on, auväärne, väga vägeva taibuolendi teine eraldus?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Kui äkki, Subhūti, väga vägev taibuolend tuleb eraldunud kuulaja külge seotud arupidamistest, tuleb eraldunud üksitaibanu külge seotud arupidamistest, siis nii kulgeb eraldunud väga vägev taibuolend. Sest teadvusületuse vahendite edukuse kinnihaaratu kulgeks – ka külalõppu kulgev – kõigi olendite sõbralikkuse vägeva haletsuse kulgelaga. Selle kulgelaga kulgev – ta kulgeb just eraldunud.
Siis veel, Subhūti, ma tunnistan väga vägeva taibuolendi kuulaja-üksitaibanu külge seotud arupidamise eraldust. Selle eralduse najal kulgev väga vägev taibuolend veedab ööd ja päevad – kulgeb eraldunud. Kui äkki väga vägev taibuolend kulgeb kulgelaga metsade laanepaikades, mägede varjualustes, kalmistute lõpus magamisistmetes, siis kulgeb eraldunud väga vägev taibuolend.
Veel, Subhūti, kui eriti patune Suretaja eraldust hakkab kätte näitama – metsade laanepaikade, mägede varjualuste, kalmistute lõpus magamisistmete kulgelaid –, selle eraldusega vaid kuulaja-üksitaibanu külge seotutest arupidamistega kokkupõimitud olles, mittekülgesobituv teadvusületuse suhtes ta kõikteadjateadmist ei täiusta.
Nii, see kokkupõimitud kulgelaga kulgev, see mitteläbini puhtast arupidamisega kulgev tulla saab just mitteläbini puhta keha, kõne, aru tegudevallaga. Olles koos mitteläbini puhta keha, kõne, aru tegudevallaga, hakkab ka teisi külalõpukulgejaid väga vägevaid taibuolendeid – kuulaja-üksitaibanu külge seotud arupidamistega kokkupõimimata, teadvuse vahendi vägeva haletsuse kulgemise kulgejaid – arvustama. Ka metsas kulgedes tuleb ta – olles mitteläbini puhta keha, kõne, aru tegudevallaga – just kokkupõimitud kulgeja, mitte eraldunud kulgeja.
Ta arvustab teadvuse vahendi vägeva haletsuse kulgemise kulgejaid – külalõpus kulgevaid, läbini puhtaid keha, kõne, aru teo hõllandustega, kuulaja-üksitaibanu külge seotud arupidamisest eraldunud, kuulaja-üksitaibanu külge seotud arupidamistega kokkupõimimata – sel kombel, et ta ei saa tulla mõistmisele koondumise, ilmsikssaamise, vabakssaamise, ärateadjate leidja. Ja need ei hakka tal täiustuma.
Mis põhjusel?
Sellepärast, et ta tuleb vahendites ebaedukas.
7.
Ka, Subhūti, keegi väga vägev taibuolend kulgeks saja-yojanastes laanerägastikes. Oleks samas paigas minetatud ulukhirvede ja tiivuliste kogukondades, ringimatkavate minetatud pisikeste hirveulukite, haldjate ja tontidega, minetatud varga rägastiku hirmus hirmsa sisselippamistega. Kas aastake või sada aastakest, tuhat aastakest, sada tuhat aastakest, mustmiljon aastakest, miljard aastakest, mustmiljard aastakest, triljon aastakest või miljon triljonit aastakest või sellest enam. Ja minu poolt kätte näidatud eraldust ei teaks, millise eraldusega kulgeb pürgimuses paiknev, avaldunud pürgimusega väga vägev taibuolend.
Seda kulgeb metsa ülim teadmata vahendites ebaedukas väga vägev taibuolend. Ja on sealjuures eralduse suhtes tuge saanud, ümbersulatanud, summutanud, summutamist ilmutanud. Just see, Subhūti, taibuolend seeläbi ei turguta minu meelt.
Mis põhjusel?
Mis on, Subhūti, minu poolt üles loetud väga vägevate taibuolendite eraldus, selle eralduse suhtes ei tooda nähtavale sellise eraldusega kulgevat.
Eriti patune Suretaja hakkab – ülespoole õhuruumi õhuvoolus paigal olles – tema juurde astudes nii ütlema: “Tõesti, tõesti, perepoeg, see on tõeleidnu poolt üles loetud väga vägevate taibuolendite eraldus. Sina, perepoeg, kulge just selle eraldusega! Nii hakkad sina kiiresti kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma.”
Seejärel metsa eraldusest veelkord külalõppu sissepääsedes hakkab ta teistsuguseid väga vägevaid taibuolendeid – vilunud jaovendi, vaimuõppuritega koosolijaid, hüva poole hoidjaid, kokkupõimimata kuulaja-üksitaibanu külge seotud arupidamistega, läbini puhas keha, kõne, aru tegudevallaga elusid – arvustama.
Ta hakkab ütlema nii: “Kokkupõimitud kulgelaga, ohhoo, kulgevad need kestlikud, mitte eraldunud kulgelaga. Läbipõimitud kulgelaga, ohhoo, kulgevad need kestlikud, ei kulge eraldunud kulgelaga.”
Neid väga vägevaid taibuolendeid, kes eraldunud kulgelaga kulgevad, hakkab ärgitama kokkupõimitud kulgelaga, hakkab ärgitama läbipõimitud kulgelaga. Ja kes kokkupõimitud kulgelaga kulgevad, neid hakkab ta eraldunud kulgelaga hõllandama, seal hakkab kõrgekspidamist ilmsiks tooma. Ja kus ilmsiks toob kõrgekspidamise, seal hakkab ilmsiks tooma uhkeldamist.
Mis põhjusel?
“Ma saan ärgitust aruta inimestelt, ma saan mälestusi aruta inimestelt. See on kulgela, Subhūti, millise kulgelaga mina kulgen. Millist külalõpukulgejat hakkavad ärgitama aruta inimesed? Millisele küla sees kulgejale hakkavad mälestusi andma aruta inimesed?” Sest nii hakkab arvustama taibuolendliikuvaid isikuid.
On vaja tunda, et säärane, Subhūti, on matslik taibuolend, on vaja tunda, et on vigastuslik taibuolend, on vaja tunda, et on taibuolendi libalaadiline, on vaja tunda, et on taibuolendi libatooniline, on vaja tunda, et on korvpardilik taibuolend, rassija kuuega varas, taibuolendliikuvate isikute varas, koos taevalistega ilma varas.
Siis veel, Subhūti, selle sünnipäraga isikust pole vaja hoolida, teda palveldada, tal ümber istuda.
Mis põhjusel?
Sest on vaja tunda, et niisugust laadi isikud on uhkustamisse langenud. Ka teistele niisugust laadi vähetugevatele kauases liikuris paiknenuvatele täiesti rasket viga teeksid. Sest on vaja tunda, et niisugust laadi isikud on ebapuhtana hoidvad. Sest on vaja tunda, et niisugust laadi isikud on mitteõiged. Sest on vaja tunda, et niisugust laadi isikud on mitteõigena hoidvad.
Siis veel, Subhūti, kui väga vägev taibuolend pole loovutanud kõiki olendeid, pole loovutanud kõikteadmist, pole loovutanud kõrgemata täpset taibukust, siis sellise pürgimusega kõrgemata täpset taibukust taibuga leidmise tungiga, kõigile olenditele tarvilikku tegemise tungiga väga vägeval taibuolendil pole vaja selle sünnipäraga isikutest hoolida, neid palveldada, neil ümber istuda.
Aga siis veel, Subhūti, kõigi olendite tarbeks ülestõusnul on vaja tulla just püsivalt tõusnud kire meelega, et suuta taibata neid ja teisi Suretaja tegusid, kõigile teed leida võtmatutele olenditele kätte näitama, olemata kokkutõmmatud väreleva arulisega, kolmasendiga.
Seal ka, sel kombel sõbrustamapaneval, haletsemapaneval on vaja vägeva haletsuse ilmudes, kaasaelamisest käsile võttes täpselt küünitavate olendite suhtes rõõmumeele najal, üles mitteleidmise hoidla najal, hoidjate kohta selge vaatega olles nii meelt ilmsiks tuua: “Nõnda hakkan tegema, nagu kõik Suretaja teo vead kõikjal kõigel kõigiti kõiges kõikjal ja kõik korrad ei saa tulla ega hakka ilmuma. Kui äkki hakkavad ilmuma, siis hakkavad juba kiiresti tagasi minema, nii hakkan harjutama.”
Ka nii on vaja tunda ülespoole astmed, et väga vägevad taibuolendid ise ära teaksid.
Ka nii, Subhūti, väga vägeval taibuolendil on vaja tunda eralduse väärtuse najal Suretaja tegu.”