22. Hüva sõber
1.
Nüüd siis auväärne kutsus veel ka kestliku Subhūti:
“Siin, Subhūti, pürgimuses paikneval kõrgemata täpset taibukust taibuga leidmise tungiga väga vägeval taibuolendil on vaja nii algusest peale hüvadest sõpradest hoolida, neid palveldada, neil ümber istuda.”
Subhūti lausus:
“Veel, auväärne, missugused vägeva taibuolendi puhul hüvad sõbrad on vaja tunda – hüvad sõbrad, kellest pürgimuses paikneval, kõrgemata täpset taibukust taibuga leidmise tungiga väga vägeval taibuolendil kohe algusest peale on vaja hoolida, keda palveldada, kellel ümber istuda?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Just taibanud auväärsed, Subhūti, ja sellised, kes on taibuolendi toimla edukad taganematud väga vägevad taibuolendid, kes toda ületuste suhtes nõustavad, õpetavad, kes tollele teadvusületust näha toovad, kätte näitavad – on vaja tunda, Subhūti, et sellised on väga vägeva taibuolendi hüvad sõbrad. On vaja tunda, Subhūti, et just teadvusületus on väga vägeva taibuolendi hüva sõber. Ja on vaja tunda, Subhūti, et just kõik kuus ületust on väga vägeva taibuolendi hüvad sõbrad.
Just kuus ületust on õpetaja, kuus ületust on tee, kuus ületust on lahusvalgus, kuus ületust on langevtäht, kuus ületust on helgiheit, kuus ületust on kaitse, kuus ületust on toetuspind, kuus ületust on kamber, kuus ületust on eesmärk, kuus ületust on manner, kuus ületust on ema, kuus ületust on isa, kuus ületust pöörduvad teadmiseks, taipamiseks, kõrgemata täpseks taibukuseks.
Mis põhjusel?
Sest siin, Subhūti, teadvusületus läbini paigal tuleb, mis on kuue ületuse suhtes.
Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Subhūti, kes on möödunud lõigus kõrgemata täpset taibukust taibuga leides läbini vaigistunud – ka nende taibanud auväärsete kõikteadmine on ülessündinud just siitsamast, mis on kuuest ületusest.
Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Subhūti, kes saavad tulla edaspidises lõigus, et hakata kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma – ka nende taibanud auväärsete kõikteadmine on ülessündinud just siitsamast, mis on kuuest ületusest.
Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Subhūti, tol juhul taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud, kes mittemõõdetavates, kokkulugematutes, läbini mõõtmatutes, mõeldamatutes ilma asendites on paigal, hoiavad, panevad liikuma, ja hoidjat näha toovad – ka nende taibanud auväärsete kõikteadmine on ülessündinud just siitsamast, mis on kuuest ületusest.
Ka mina, Subhūti, olen täpselt taibukas tõeleidnud väärikas, tol juhul taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud. Sest, Subhūti, ka minu kõikteadmine on ülessündinud just siitsamast, mis on kuuest ületusest.
Mis põhjusel?
Sest, Subhūti, nende kuue ületuse sees on kolmkümmend seitse taibu tiiva hoidjat, neli vaimu kulgelat, neli hulka haaramise asja. Ja kuidas mingi taibanuhoidja taibanuteadmist, iselase teadmist, mõeldamatut teadmist, võrreldamatut teadmist, mittemõõdetavat teadmist, kokkulugematut teadmist, samaseta teadmist, samaväärseta teadmist, kõikteadja teadmist – kõik see on kuue ületuse sees.
Seesugusel juhul, Subhūti, on vaja tunda, et just kuus ületust on väga vägeva taibuolendi hüvad sõbrad. Just kuus ületust on õpetaja, kuus ületust on tee, kuus ületust on lahusvalgus, kuus ületust on langevtäht, kuus ületust on helgiheit, kuus ületust on kaitse, kuus ületust on toetuspind, kuus ületust on kamber, kuus ületust on eesmärk, kuus ületust on manner, kuus ületust on ema, kuus ületust on isa, kuus ületust pöörduvad teadmiseks, taipamiseks, kõikteadmiseks, kõrgemata täpse taibukuse kättesaamiseks.
Kus väga vägev taibuolend harjutab kuue ületuse suhtes, tuleb ka kõigil head mittetegijatel olenditel heategevuslik.
2.
Siis veel, Subhūti, nende kuue ületuse suhtes harjutamistungiga väga vägeval taibuolendil on vaja just teadvusületust kuulda, kätte haarata, hoiul pidada, ette kõnelda, klaariks saada, käivitada, näha tuua, kätte näidata, ette näidata, enesele korrata ja tarvilikust ja hoidjast ja juhtnöörist läbivaatust teha, mõista suuta, küsitleda, küsimusi esitada.
Mis põhjusel?
Sest teadvusületus on kuue ületuse eesmineja juhilik, juhatajalik, näitlikustaja, allanägija, sünnitaja, asetaja.
Mis põhjusel?
Sest teadvusületusest irrutatud viit ületust ei teadvustata, ka “ületuse” nimesilti ei leia. Seesugusel juhul, Subhūti, muu mittejuhendatavust minemise tungiga, muu mittejuhendatavuse suhtes paigalolemise tungiga väga vägeval taibuolendol on vaja just siin harjutada teadvusületuse suhtes.”
3.
Subhūti lausus:
“Mis märgiga, auväärne, on teadvusületus?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Kinnistuseta märgiga, Subhūti, on teadvusületus.”
Subhūti lausus:
“Oleks esitlus, auväärne, et millise esitlusega, just millise kinnistuseta märgiga on tuttav teadvusületus, just selle kinnistuseta märgiga oleksid tuttavad kõik hoidjad?”
Auväärne lausus:
“Nii see on, Subhūti, nii see on! Oleks esitlus, Subhūti, et millise esitlusega, just millise kinnistuseta märgiga on tuttav teadvusületus, just selle kinnistuseta märgiga on tuttavad kõik hoidjad.
Mis põhjusel?
Sest, Subhūti, kõik hoidjad on eraldunud. Sest, Subhūti, kõik hoidjad on tühjad. Seesugusel juhul, Subhūti, just millise kinnistuseta märgiga on eraldunud, tühi teadvusületus, just selle kinnistuseta märgiga on eraldunud, tühjad kõik hoidjad.”
Subhūti lausus:
“Kui, auväärne, kõik hoidjad on eraldunud, kõik hoidjad on tühjad, siis kuidas, auväärne, teadvustatakse olendite vaevamist, kuidas, auväärne, teadvustatakse olendite värskendamist?
Ja, auväärne, eraldunut ei vaeva, auväärne, eraldunut ei värskenda. Ja, auväärne, tühja ei vaeva, ja, auväärne, tühja ei värskenda. Ja, auväärne, eraldunud või tühja kõrgemata täpse taibukuse taipu ei leia.
Ka teisal tühjusest, auväärne, kõike hoidjat ei leita üles, mis on taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud või hakkab taibuga leidma või taibuga leiab.
Või kuidas me, auväärne, selgitatu tarvis teadlikud oleme? Näha toogu, auväärne, näha toogu kergeltläinu!”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Kas arvad, et olendid toimetavad pikka aega mina-tajas, minu-tajas?”
Subhūti lausus:
“Nii see on, auväärne, nii see on, kergeltläinu! Olendid toimetavad pikka aega mina-tajas, minu-tajas.”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, nüüd ka tühjas mina-tajas ja minu-tajas?”
Subhūti lausus:
“Tühjas, auväärne, tühjas, kergeltläinu.”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, olendid sihtlevad sihtlemises mina-tajaga ja minu-tajaga?”
Subhūti lausus:
“Nii see on, auväärne, nii see on, kergeltläinu! Olendid sihtlevad sihtlemises mina-tajaga ja minu-tajaga.”
Auväärne lausus:
“Niiviisi, Subhūti, teadvustatakse olendite vaevamist. Nagu on sissevõetud olendite kättehaaramisest, nõnda on vaevamine. Ja siin ei vaeva keegi.
Ja nagu, Subhūti, pole sissevõetud mittekättehaaramisest, nõnda ei teadvustata mina-tajas ja minu-tajas.
Niiviisi, Subhūti, teadvustatakse kõigi olendite värskendamist. Nagu pole sissevõetud olendite mittekättehaaramisest,nõnda on värskendamine. Ja siin ei värskenda keegi.
Niiviisi, Subhūti, toimetav väga vägev taibuolend toimetab teadvusületuse suhtes.
Niiviisi, Subhūti, teadvustatakse kõigi eraldunud hoidjate suhtes ja kõigi tühjade hoidjate suhtes olendite vaevamist ja värskendamist.”
Subhūti lausus:
“Meisterlik, auväärne, kuivõrd niimoodi teadvustatakse kõigi eraldunud hoidjate suhtes ja kõigi tühjade hoidjate suhtes olendite vaevamist ja värskendamist.
Ja niiviisi toimetav väga vägev taibuolend, auväärne, toimetab teadvusületuse suhtes.
Sest niiviisi toimetav väga vägev taibuolend ei toimeta laadi suhtes, ei toimeta tundmuse suhtes, ei toimeta tähelduse suhtes, ei toimeta valmistajate suhtes, ei toimeta teadasaamise suhtes.
Niiviisi toimetav väga vägev taibuolend, auväärne, tuleb koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilma poolt pehastamatu.
Niiviisi toimetav väga vägev taibuolend, auväärne, ikestab kõigi kuulajaliikuvate ja üksitaibanuliikuvate isikute toimlikkust ja võtab leida ikestamata paiga.
Mis põhjusel?
Sest, auväärne, taibatus, tõeleidjus, iselasus, kõikteadmine on ikestamata.
Et ka selle arupidamisega, auväärne, veedaks ööd ja päevad teadvusületuse külge seostunud kulgelaga kulgev väga vägev taibuolend, oleks kõrgemata täpse taibukuse lähedane, ja leiaks taibuga kiiresti kõrgemata täpse taibukuse.”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Nii see on, Subhūti, nii see on! Niiviisi toimetav väga vägev taibuolend, Subhūti, toimetab teadvusületuse suhtes.
Sest on nii, Subhūti, et toimetav väga vägev taibuolend ei toimeta laadi suhtes, ei toimeta tundmuse suhtes, ei toimeta tähelduse suhtes, ei toimeta valmistajate suhtes, ei toimeta teadasaamise suhtes.
Niiviisi toimetav väga vägev taibuolend, Subhūti, tuleb koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilma poolt pehastamatu.
Niiviisi toimetav väga vägev taibuolend, Subhūti, ikestab kõigi kuulajaliikuvate ja üksitaibanuliikuvate isikute toimlikkust ja võtab leida ikestamata paiga.
Mis põhjusel?
Sest, Subhūti, taibatus, tõeleidjus, iselasus, kõikteadmine on ikestamata.
Et ka selle arupidamisega, Subhūti, veedaks ööd ja päevad teadvusületuse külge seostunud kulgelaga kulgev väga vägev taibuolend, oleks kõrgemata täpse taibukuse lähedane, ja leiaks taibuga kiiresti kõrgemata täpse taibukuse.”
4.
Siis veel, Subhūti, kui äkki kõik olendid, kes on Jambū mandril, võtaksid ühel ja samal ajal leida inimaruka loomuolu. Inimaruka loomuolu leida võttes meele ilmsiks tooksid kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Meele ilmudes elu lõpuni oleksid paigal kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Elu lõpuni paigalolevad elu lõpuni kõiki tõeleidnuid imetleksid, kõrgelt hindaksid, arvesse võtaksid, ülistaksid, paleustaksid, kehutaksid, nii ka kõigile olenditele andi annaksid. Ja andmist kõrgemata täpse taibukuse suhtes arendaksid – kuidas arvad, Subhūti, nüüd need väga vägevad taibuolendid sellest ajendatuna ka palju soodsat juurde sigitaksid?”
Subhūti lausus:
“Palju, auväärne, palju kergeltläinu.”
Auväärne lausus:
“Siit siis veel see perepoeg või peretütar rohkem soodsat juurde sigitab, Subhūti, kes lõpuks ka ühe päeva kulgeb väga vägeva taibuolendina teadvusületuse külge seostunud arupidamistega.
Mis põhjusel?
Sest, Subhūti, mida enam väga vägev taibuolend teadvusületuse külge seostunud arupidamistega ööd ja päevad kulgeb, seda enam kõigi olendite paremakspeetavust läheb.
Mis põhjusel?
Sellepärast, Subhūti, et teistsugustel olenditel ei ole olemas seda nägu sõbralikkusega kaasaskäiv meelt, nagu väga vägeval taibuolendil; peale auväärsete taibanute.
Mis põhjusel?
Sest vastuisikuta, Subhūti, on tõeleidnud. Sest võrdlusetud, Subhūti, on tõeleidnud. Sest mõeldamatu hoidjaga kohaleläkitatud, Subhūti, on täpselt taibukad tõeleidnud väärikad.
5.
Ja kuidas, Subhūti, perepoeg või peretütar sel kombel soodsa täide viib? Seda nägu teadvusega kohaleläkitatud, Subhūti, tuleb väga vägev taibuolend – mis nägu teadvusega kohaleläkitatud näeb, et just kõik on mahasurutud olendid. Ta haarab sellel viivul kinni vägeva haletsuse. Ta seirab ringi taevalike silmadega, näeb mittemõõdetavaid, kokkulugematuid, läbimõõtjata, läbini mõõtmatuid vahetu järgnevuse teoga kohaleläkitatud olendeid – pole hetke kättesaanud ja lahku löövad ja nägemisvõrgu alla varju viidud ja teed leida võtmatud. Ja tagapoolseid hetke kättesaanuid näeb ja innuta jätvaid hetki näeb.
Tal ilmub sellel viivul vägev kirglikkus. Ja tal tuleb vägeva sõbralikkusega ja vägeva haletsusega habisedes kõigist olenditest aru pidada: “Minust saab tulla kõigi olendite aitaja, ma hakkan kõiki olendeid kõigist raskustest vabaks laskma.” Ja ei asu koos selle või teise tunnusega kohal.
Ka nii, Subhūti, on väga vägeva taibuolendi vägev teadvuse ilmutus, et taibuga leida kõrgemata täpset taibukust.
Sest sellise kulgelaga, Subhūti, kulgevad väga vägevad taibuolendid kinni haaravad kogu ilma paremakspeetavust
ega pöördu lahti täpsest kõrgemata taibukusest.
Ja milliste annetajate ja andmisisandate ürbi, pambu, joogi, magamisaseme, istme, põdura hoomangu ravi ettevalmistusi nautlevad,
nende annetajate ja andmisisandate – kui meeled on teadvusületuse suhtes hästi paigaldatud – andmise lunatasu puhtaks teevad. Ja nende läheduses on kõikteadmine.
Seesugusel juhul, Subhūti, laitmatu valduse pambu nautlemise tungiga, kõigi olendite tee kättenäitamise tungiga, mahukale helgiheitmise tungiga, sihtlejaid olendeid sihtlemisest vabastamise tungiga, kõigi olendite silmade puhtakstegemise tungiga väga vägeval taibuolendil on vaja kulgeda teadvusületuse külge seostunud arupidamisega. Kui äkki sellise arupidamisega otsib kulgeda, siis on vaja mõlgutada teadvusületuse külge seostunud arupidamisi.
Mis põhjusel?
Sest just tollel, kes hakkab arvama, et neid on vaja mõlgutada, tulla saab see arupidamine. Teistsugustele, teadvusületusest irrutatud arupidamistele ei ole vaja selgust anda, vaid on vaja teha nõnda, et teadvusületuse külge seostunud arupidamiste najal ööd ja päevad nõrgestaks.
Selsamal kombel, Subhūti, nagu just mingi käesoleva vääriskivi teadmisega, vääriskivide sündi teadev mees leida võtaks enne leidmata vägeva vääriskivi. Ta tuleks seda vägevat vääriskivi leida võttes kohaleläkitatud väga õilsa meeldimise rõõmutujulisusega. Tema vägev vääriskivi veelkord soiku jääks – sellest ajendatuna seostuks ta vägeva raskusega, raske aruga.
Tal läheksid käima jätkuvalt aina just vägeva vääriskivi külge seotud arupidamised: “Ohohhoo, ma olen vägevast vääriskivist lahtiseotud.” Sest selle mehe mälust ei kaoks vägev vääriskivi, kuni tal tuleks leida võtta see või teine selle väärtuse, selle sünnipäraga vägev vääriskivi.”
Just nii, Subhūti, vägeva vääriskivi, kalliskivi täheldaja, teadvusületuse arupidamisest lahtisidumata, teadvusületuse arupidamisest irrutamata kõikteadmise meelega väga vägeval taibuolendil – ent teadvusületuse vägeva vääriskivi läbini põlanud, just vägeva vääriskivi läbini põlanud – on sel kombel vaja otsida püüda, kuidas üks või teine leida võtta. Sel kombel on tal vaja tulla irrutamata teadvusületuse vägeva vääriskivi leidavõtmise külge seotud arupidamistest, kõikteadmise vägeva vääriskivi leidavõtmise külge seotud arupidamistest.”
6.
Subhūti lausus:
“Veel, auväärne, kui auväärne ütleb, et kõik hoidjad, kõik arupidamised on isetulekust irrutatud, tühjad – kuidas tuleb, auväärne, et väga vägev taibuolend on irrutamata teadvusületuse külge seotud arupidamistest, kõikteadmise külge seotud arupidamistest?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Kui äkki, Subhūti, väga vägev taibuolend nii arutab läbi, et “kõik hoidjad on isetulekust eraldunud, kõik hoidjad on isetulekust tühjad”, siis nii tuleb, et sellisest arupidav on irrutamata teadvusületuse külge seotud arupidamistest, kõikteadmise külge seotud arupidamistest.
Mis põhjusel?
Sest, Subhūti, teadvusületus on tühi. See ei kasva üles ega ka alla anna.”
Subhūti lausus:
“Kui äkki, auväärne, teadvusületus on tühi, see ei kasva üles ega ka alla anna, kuidas siis, auväärne, jõuab üles üleskasvamatu teadvusületusega väga vägev taibuolend, et taibata, ja kuidas leiab taibuga kõrgemata täpse taibukuse?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Siis veel, Subhūti, teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend ei kasva üles või alla anna. Nii nagu, Subhūti, teadvusületus on tühi, ei kasva üles ega alla anna, nii just, Subhūti, on väga vägev taibuolend tühi, ei kasva üles ega alla anna.
Et nii nagu, Subhūti, teadvusületus on tühi, ei kasva üles ega alla anna, nii just, Subhūti, on väga vägev taibuolend tühi, ei kasva üles ega alla anna – sellepärast jõuab üles väga vägev taibuolend, et taibata, ja nii leiab taibuga kõrgemata täpse taibukuse.
Kui äkki, Subhūti, väga vägev taibuolend nii selgitatava suhtes ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat, ei sadestu, siis on vaja tunda, Subhūti, et see väga vägev taibuolend toimetab teadvusületuse suhtes.”
7.
Subhūti lausus:
“Veel, auväärne, kas teadvusületus toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas see, mis on teadvusületuse tühjus, toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas teisal teadvusületustühjusest üles leitakse mingi hoidja, mis toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas tühjus toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas tühjuses üles leitakse mingi hoidja, mis toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas tühjus toimetab tühjuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas laad toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas tundmus toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas täheldus toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas valmistajad toimetavad teadvusületuses?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas teadasaamine toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas teisal laadist üles leitakse mingi hoidja, mis toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas teisal tundmusest üles leitakse mingi hoidja, mis toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas teisal täheldusest üles leitakse mingi hoidja, mis toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas teisal valmistajatest üles leitakse mingi hoidja, mis toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kas teisal teadasaamisest üles leitakse mingi hoidja, mis toimetab teadvusületuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Lausus:
“Veel, auväärne, kuidas toimetab väga vägev taibuolend teadvusületuse suhtes?”
Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:
“Veel, Subhūti, kas sa püüad näha hoidjat, mis toimetab teadvusületuse suhtes?”
Subhūti lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Sa püüad näha teadvusületust, Subhūti, kus väga vägev taibuolend toimetab teadvusületuse suhtes?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Kuidas arvad, Subhūti, hoidja, mis on üles mitteleidmine – püüad näha seda hoidjat? Nüüd ka, just see hoidja on ilmunud või hakkab ilmuma või ilmub, on hävinud või hakkab hävima või hävib?”
Lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne!”
Auväärne lausus:
“Nii tuleb, Subhūti, väga vägeval taibuolendil sedalaadi kannatlikkus ilmumatute hoidjate suhtes. Ja sedalaadi kannatlikkusega, Subhūti, kohaleläkitatud väga vägev taibuolend käsitletakse kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Selline on, Subhūti, tõeleidnu pädevusse küünitus. Millesse küünitades “ei hakka nii toimetav, nii kannustuv, nii pingutav väga vägev taibuolend saavutama kõrgemata taibanuteadmist, kõikteadjateadmist, vägeva karavanijuhi teadmist” – pole tunda selle paikapidavust.”
8.
Subhūti lausus:
“Mis on, auväärne, kõigi hoidjate ilmumatu hoidla, see käsitletakse kõrgemata täpse taibukuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Mitte üldsegi, Subhūti!”
Subhūti lausus:
“Kuidas jällegi tuleb, auväärne, selle hoidja käsitlemine kõrgemata täpse taibukuse suhtes?”
Auväärne lausus:
“Veel, Subhūti, kas sina püüad näha seda hoidjat – hoidjat, mille käsitlemine tuleb kõrgemata täpse taibukuse suhtes?”
Subhūti lausus:
“Mitte üldsegi, auväärne! Ma ei püüa, auväärne, näha seda hoidjat – hoidjat, mis on käsitletud, hakkab käsitlema või käsitletakse kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Ma ei püüa, auväärne, näha ka seda hoidjat – mis hoidja taibuga leiab, mis hoidja leitakse taibuga, või millise hoidja najal leiab taibuga.
Mis põhjusel?
Kui kõik hoidjad on ülesleitamatud, auväärne, ei tule mul pähe nii: “See hoidja taibuga leiab, see hoidja leitakse taibuga, või selle hoidja najal leiab taibuga”.”