26. Lummuse moodi

1.

 

Nüüd siis tuli taevavürstil Võimekal pähe nii:

“Juba sel kombel toimetav väga vägev taibuolend ikestab kõiki olendeid, mis veel sõnada, kui tulevikus taibuga kõrgemata täpse taibukuse leiab.

Neil olendeil on kerge leida leidmisi, ja need olendid elavad kerget elu, kelle meel astub esile kõikteadmise suhtes. Mis veel sõnada – kes meele ilmale toovad kõrgemata täpse taibukuse suhtes.

Mõnusad olendid on need olendisihiga, kes hakkavad kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma.”

 

2.

 

Nüüd siis, taevavürst Võimekas võlus valmis roosakad õied, puistas õite palvemärki tehes täpselt taibuka väärika tõeleidnu kõrvale ja kõneles selgituseks nii:

“Taibuolendliikuvad isikud, kes kõrgemata täpse taibukuse suhtes meele ilmale toovad: “Hakkame leidma taibuga kõrgemata täpset taibukust, taibuga leides hakkame kõiki vägeva sihtlemiselainetusega kantavaid olendeid samase ületusliku kalda suhtes paigale panema” – neil kosutajail tulgu saadasoovitud, läbimõeldud, kinnihaaratud meeleilmingud, et just taibanuhoidjad täiustuksid! Tulgu, et just kõikteadmise külge seotud hoidjad täiustuksid! Tulgu, et just iselasehoidjad täiustuksid! Tulgu, et just vallutamatu hoidjad täiustuksid!

Mul, auväärne, ei ilmu ka ühtki meeleilmingut, et “vägeva haletsusega kohaleläkitatud väga vägevad taibuolendid täpsest kõrgemata taibukusest lahti pöörduksid”.

Mul, auväärne, ei ilmu ka ühtki meeleilmingut, et “kõrgemata täpset taibukust taibuga leidma paiknevad taibuolendliikuvad isikud sellest lahti pöörduksid”.

Vaid et olendite raskustega sihtlemise toimealasid nägema kalduvad hakkavad sünnitama rohkema moega tõotust kõrgemata täpse taibukuse suhtes.

Mis põhjusel?

Sest need, kes on koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilmale kaasaelamislikud tarviliku tungid, tulusa tungid, on vägeva haletsuse najal sedalaadi meeleilmingutega kohaleläkitatud: “Et meie, üle pääsenud olendid – üle pääseda laseksime, vabad – vabaks laseksime, hingitsenud – hingitsema paneksime, läbini vaigistunud – läbini vaibuma paneksime!” Nende meeleilmingutega kulgevad.

Kes nende, auväärne, esimeses liikuris paiknevate väga vägevate taibuolendite meeleilmingust rõõmu tunneb, ka taganematute taganematust hoidlast rõõmu tunneb, ka ühe sündimise järele köidetud väga vägevate taibuolendite ühe sündimise järele köidetud hoidlast rõõmu tunneb – mil määral see perepoeg või peretütar, auväärne, rohkem soodsat juurde sigitab?”

Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Siis veel oleks, Kauśika, et kõrrepea najal saaks olla võimalik haarata mõõdustikku võrreldava mäevalitseja Sumeru puhul – aga, Kauśika, perepoja või peretütre ja väga vägeva taibuolendi rõõmutundega kaasaskäiva meeleilmingu soodsa mõõdustikku haarata juba mitte.

Siis veel oleks, Kauśika, et kõrrepea najal saaks olla võimalik haarata mõõdustikku võrreldava nelja vägeva mandriga ilma asendi suhtes – aga, Kauśika, rõõmutundega kaasaskäiva meeleilmingu soodsa mõõdustikku haarata juba mitte.

Siis veel oleks, Kauśika, et kõrrepea najal saaks olla võimalik haarata mõõdustikku võrreldava tuhandesalga ilma asendi suhtes – aga, Kauśika, rõõmutundega kaasaskäiva meeleilmingu soodsa mõõdustikku haarata juba mitte.

Siis veel oleks, Kauśika, et kõrrepea najal saaks olla võimalik haarata mõõdustikku võrreldava tuhat ruudus keskmise ilma asendi suhtes – aga, Kauśika, rõõmutundega kaasaskäiva meeleilmingu soodsa mõõdustikku haarata juba mitte.

Siis veel oleks, Kauśika, et kõrrepea najal saaks olla võimalik haarata mõõdustikku võrreldava tuhat kuubis vägeva ilma asendi suhtes – aga, Kauśika, perepoja või peretütre ja väga vägeva taibuolendi rõõmutundega kaasaskäiva meeleilmingu soodsa mõõdustikku haarata juba mitte.”

 

3.

 

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“On vaja tunda, auväärne, et Suretaja hallatud on need olendid, kes väga vägevate taibuolendite esimest meeleilmingut käsile võttes kuni taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnuteni ei kuule, tea ega näe nii “rõõmutundega kaasaskäiva meeleilmingu mittemõõdetavat soodsat” ega mõlguta rõõmutunnet.

Suretaja tiival, auväärne, tulla saavad olendid, kes ei hakka rõõmu tundma väga vägevate taibuolendite meeleilmingutest. Ja, auväärne, Suretaja häärberite jaoks põrmustunud tulla saavad olendid, kes ei hakka rõõmu tundma väga vägevate taibuolendite meeleilmingutest.

Mis põhjusel?

Sest need, auväärne, kellel on meeleilmingud kõrgemata täpse taibukuse suhtes arenetud, või meeleilmingutest rõõmu tunnevad, viivad täide Suretaja häärberi purustajaid meeleilminguid. On vaja rõõmu tunda, auväärne, nende väga vägevate taibuolendite meeleilmingutest – väga vägevate taibuolendite, kes ilmale toovad meelt kõrgemata täpse taibukuse suhtes.

Kellel, auväärne, pole tõeleidnu loovutatud, pole hoidja loovutatud, pole kogukond loovutatud – nendel perepoegadel ja peretütardel on vaja rõõmu tunda nendest meeleilmingutest.”

 

4.

 

Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Nii see on, Kauśika, nii see on! Kellel, Kauśika, pole tõeleidnu loovutatud, pole hoidja loovutatud, pole kogukond loovutatud – nendel perepoegadel ja peretütardel on vaja rõõmu tunda nendest meeleilmingutest.

Millised, Kauśika perepojad ja peretütred – taibuolendliikuvad või üksitaibanuliikuvad või kuulajaliikuvad – meeleilmingutest rõõmu tunnevad, nad hakkavad kiiresti täpselt taibukaid tõeleidnud väärikaid innustama, ei hakka jätma innuta.”

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Nii see on, auväärne, nii see on, kergeltläinu!

Millised perepojad ja peretütred – taibuolendliikuvad või üksitaibanuliikuvad või kuulajaliikuvad – meeleilmingutest rõõmu tunnevad, nad hakkavad kiiresti täpselt taibukaid tõeleidnud väärikaid innustama, ei hakka jätma innuta.

Nii, kus iganes hakkavad nende rõõmutundega kaasaskäiva meeleilmingu edujuurtega ilmnema, seal iganes tulla saavad imetletud, tulla saavad kõrgelt hinnatud, tulla saavad uhkeldatud, tulla saavad ülistatud, tulla saavad paleustatud ja tulla saavad kehutatud.

Ei hakka nad nägema mittemeelepäraseid laade ega hakka nad haistma mittemeelepäraseid lõhnu ega hakka nad nautlema mittemeelepäraseid maitseid ega hakka nad puudutama mittemeelepäraseid puudutatavaid. Ja nende ihale ei ole vaja vastu anda ka allakäimistes ilmnemist. Nende ihale on vaja vastu anda jumalariigi ilmnemine.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et perepojad või peretütred tunnevad rõõmu kõigi olendite kerge juurdekannetest, mittemõõdetavate, kokkulugematute olendite edujuurtest – ka need, auväärne, kes taibu jaoks kihu ilmudes tunnevad rõõmu taibuolendliikuvate isikute meeleilmingutest, neil tulla saavad täpsest kõrgemata taibukusest toitudes üleskasvavad meeleilmingud. Kõrgemata täpset taibukust taibuga leides hakkavad nad ka mittemõõdetavaid, kokkulugematuid olendeid läbini vaibuma panema.”

Auväärne lausus:

“Nii see on, Kauśika, nii see on, kuna sa selgitad kõnet just tõeleidnu järgi. Perepoeg või peretütar, Kauśika, kes tunneb rõõmu taibuolendliikuvate isikute meeleilmingutest, sellise esitlusega, Kauśika, sellel perepojal või peretütrel – taibuolendliikuvate isikute meeleilmingutest rõõmu tundes – tulevad mittemõõdetavate olendite, kokkulugematute olendite edujuured rõõmutuntud, tulevad istutatud ja täideviidud.”

 

5.

 

Subhūti lausus:

“Ja kuidas, auväärne, leiab lummuse moodi meel kõrgemata täpse taibukuse taibu?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

“Kuidas arvad, Subhūti, püüad näha lummuse moodi meelt?”

Subhūti lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Kuidas arvad, Subhūti, püüad näha lummust?”

Lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne! Ma ei püüa, auväärne, näha lummuse moodi meelt ega ka lummust.”

Auväärne lausus:

“Kas arvad, Subhūti, kes ei püüa näha lummust ega ka lummuse moodi meelt – kas sa teisal lummusest või lummuse moodi meelest seda hoidjat püüad näha – hoidjat, mis leiab taibuga kõrgemata täpse taibukuse?”

Lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne! Ma ei püüa, auväärne, näha teisal lummusest või lummuse moodi meelest seda hoidjat – hoidjat, mis leiab taibuga kõrgemata täpse taibukuse.

Sedasi ma, auväärne, seda hoidjat näha püüan teisal lummusest või lummuse moodi meelest – missugust hoidjat hakkan kätte näitama, et “on olemas” või “pole olemas”? Ja hoidja, mis on otsast otsani eraldunud, ei evi sedasi “on olemas” või “pole olemas”. Ka selline hoidja, mis on otsast lõpunist eraldunud, ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust.

Mis põhjusel?

Sest, auväärne, tundmatu hoidja ei leia taibuga kõrgemata täpset taibukust. Seesugusel juhul, auväärne, otsast otsani eraldunud on teadvusületus. Ja hoidja, mis on otsast otsani eraldunud – sellist hoidjat pole vaja tuletada. See pole ka mingi hoidja puhul juurdekandja või edasikandja.

Kuidas, auväärne, väga vägev taibuolend otsast otsani eraldunud teadvusületusele lähenedes kõrgemata täpset taibukust taibuga leiab?

Nimelt ka, auväärne, kõrgemata täpne taibukus on otsast otsani eraldunud.

Kui, auväärne, teadvusületus on otsast otsani eraldunud ja ka kõrgemata täpne-taibukus on otsast otsani eraldunud, kuidas siis, auväärne, taibuga leitut tuleb eraldunust eraldunut?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

“Tõesti, tõesti, Subhūti! Nii see on, Subhūti, nii see on! Otsast otsani eraldunud, Subhūti, on teadvusületus, otsast otsani eraldunud on ka kõrgemata täpne taibukus. Et just, Subhūti, otsast otsani eraldunud on teadvusületus, just siit leiab taibuga otsast otsani eraldunud kõrgemata täpse taibukuse.

Kui äkki, Subhūti, väga vägev taibuolend täheldab, et “teadvusületus on otsast otsani eraldunud”, siis see ei oleks teadvusületus.

Niiviisi, Subhūti, väga vägev taibuolend teadvusületusele lähenedes leiab taibuga kõrgemata täpse taibukuse, ka, Subhūti, ei leia taibuga teadvusületusele lähenedes kõrgemata täpset taibukust.

Ja ei leia taibuga eralduse najal eraldust, ja väga vägev taibuolend leiab taibuga kõrgemata täpse taibukuse.

Ja ei leia taibuga teadvusületusele lähenemata.”

 

6.

 

Subhūti lausus:

“Nii nagu ma, auväärne, auväärse selgitatu tarvis teadlik olen, nõnda toimetab, auväärne, väga vägev taibuolend sügava tarviliku suhtes.”

Auväärne lausus:

“Nii see on, Subhūti, nii see on! Sügava tarviliku suhtes toimetab, Subhūti, väga vägev taibuolend. Rasket teha tegija, Subhūti, on väga vägev taibuolend, kes toimetab sügava tarviliku suhtes, ja ei pea silmas seda tarvilikut, mis on kuulajapinnase või üksitaibanupinnase suhtes.”

 

7.

 

Subhūti lausus:

“Nii nagu ma, auväärne, auväärse selgitatu tarvis teadlik olen, nõnda pole väga vägev taibuolend mingi rasket teha tegija.

Mis põhjusel?

Sellepärast, auväärne, et just seda hoidjat ei leita üles, mis silmas peaks. Ka seda hoidjat ei leita üles, mida silmas peetakse. Ka seda hoidjat ei leita üles, millega silmas peetaks.

Kui äkki, auväärne, väga vägev taibuolend nii selgitades ei sadestu, ei külge sula, ei kokku sula, ei tagajärjeks tule, ei värele, ei värise, ei ilmuta värinat – siis toimetab teadvusületuse suhtes.

Kui äkki ei püüa näha “toimetan” – siis toimetab teadvusületuse suhtes.

Kui äkki ka nii üle ei püüa näha, et “kõrgemata täpne taibukus on minu lähedane” – siis toimetab teadvusületuse suhtes.

Kui äkki tal ei tule ka nii pähe, et “kaugenenud minust kuulajapinnas või üksitaibanupinnas” – siis toimetab teadvusületuse suhtes.

Selsamal kombel, auväärne, nagu selgusel ei tule pähe nii: “Ma olen millegi lähedane või millestki kaugel.”

Mis põhjusel?

Kuivõrd selgus, auväärne, on kujustusetu.

Just nii, auväärne, teadvusületuse suhtes toimetaval väga vägeval taibuolendil ei tule pähe nii: “Kõrgemata täpne taibukus on minu lähedane, kuulajapinnas ja üksitaibanupinnas on minust kaugel.”

Mis põhjusel?

Kuivõrd teadvusületus, auväärne, on kujustusteta.

Selsamal kombel, auväärne, nagu lummusmehel ei tule pähe nii: “Lummaja on minu lähedane; veel, see teine – mis on kohalelaskunud inimkooslus – on minust kaugel.”

Mis põhjusel?

Kuivõrd lummusmees, auväärne, on kujustusetu.

Just nii, auväärne, teadvusületuse suhtes toimetaval väga vägeval taibuolendil ei tule pähe nii: “Kõrgemata täpne taibukus on minu lähedane, kuulajapinnas ja üksitaibanupinnas on minust kaugel.”

Mis põhjusel?

Kuivõrd teadvusületus, auväärne, on kujustusetu.

Selsamal kombel, auväärne, nagu vastuhelgil ei tule pähe nii: “Aisting, mille najal ilmub vastuhelk, on minu lähedane. Aga siis veel, need, kes pole juurde astunud siinsamas peeglis või veekausis, on minust kaugel.”

Mis põhjusel?

Kuivõrd vastuhelk, auväärne, on kujustusetu.

Just nii, auväärne, teadvusületuse suhtes toimetaval väga vägeval taibuolendil ei tule pähe nii: “Kõrgemata täpne taibukus on minu lähedane, kuulajapinnas ja üksitaibanupinnas on minust kaugel.”

Mis põhjusel?

Kuivõrd teadvusületus, auväärne, on kujustusetu.

Selsamal kombel, auväärne, nagu tõeleidnule ei ole tuttav mingi meeldiv või mittemeeldiv.

Mis põhjusel?

Kuna tõeleidnul on kõigi kujutiste kujustuse hüljatus.

Just nii, auväärne, teadvusületuse suhtes toimetavale väga vägevale taibuolendile ei ole tuttav mingi meeldiv või mittemeeldiv.

Mis põhjusel?

Kuivõrd teadvusületus, auväärne, on kujustusetu.

Sest just nõnda, auväärne, nagu tõeleidnu on kõigi kujutiste kujustuse hüljanud, on ka teadvusületus, auväärne, kõigi kujutiste kujustuse hüljanud.

Selsamal kombel, auväärne, nagu võlutul, mille võlub täpselt taibukas tõeleidnud väärikas, ei tule pähe nii: “Kuulajapinnas ja üksitaibanupinnas on minust kaugel, kõrgemata täpne taibukus on minu lähedane.”

Mis põhjusel?

Kuivõrd võlutu, auväärne, on kujustusetu.

Just nii, auväärne, teadvusületust toimetaval väga vägeval taibuolendil ei tule pähe nii: “Kuulajapinnas ja üksitaibanupinnas on minust kaugel, kõrgemata täpne taibukus on minu lähedane.”

Mis põhjusel?

Kuivõrd teadvusületus, auväärne, on kujustusetu.

Selsamal kombel, auväärne, nagu võlutu teeb seda tehtavat, millise tehtava hõlbuks võlutud on, ja see võlutu on kujustuseta.

Mis põhjusel?

Kuivõrd võlutu, auväärne, on just kujustusetu.

Just nii, auväärne, väga vägev taibuolend teeb seda tehtavat, millise tehtava hõlbuks tuletab teadvusületust, ja see teadvusületus on kujustuseta.

Mis põhjusel?

Kuivõrd teadvusületus, auväärne, on kujustusetu.

Selsamal kombel, auväärne, nagu parematsorti müürsepal või müürsepa käealusel tuleks puidust teha tööriistaks sobiv naine või mees. Ja ta teeb seda tehtavat, millise tehtava tarbeks ta on tehtud, ja see puidust kokkulöödu on kujustuseta.

Mis põhjusel?

Kuivõrd puidust kokkulöödu, auväärne, on kujustusetu.

Just nii, auväärne, väga vägev taibuolend teeb seda tehtavat, millise tehtava hõlbuks tuletab teadvusületust, ja see teadvusületus on kujustuseta.

Mis põhjusel?

Kuivõrd see teadvusületus, auväärne, on kujustusetu.”