28. Ülepuistatud lilled

1.

 

Nüüd siis tol korral üks teine taevapoeg astus koos kolmekümne kolme taevapojaga roosakaid ja väga roosakaid õisi haarates auväärse juurde. Ja tolsamal korral ja sellessamas seltskonnas laskus kohale ja seadis sisse kuussada jaovenda. Nad tõusid istmelt üles, heitsid üleriide ühele õlale, panid parema põlve maha paigale, andsid auväärse juures palvemärgiga au. Taibanu mõikamisel tulid nende jaovendade palvemärgi haardessevõtmised täispandud roosakate, väga roosakate õitega. Nende roosakate ja väga roosakate õitega nad täpselt taibuka väärika tõeleidnu juures ülepuistasid, kõrvale puistasid, peale puistasid, ja kõnelesid selgituseks nii:

“Me hakkame, auväärne, toimetama teadvusületuse suhtes, me hakkame, auväärne, kulgema kõrgemata teadvusületuse kulgelaga.”

 

2.

 

Nüüd siis, auväärne pani sel viivul paistma muige. Siis veel, taibanud auväärsete hoidla: kui muige paistma panevad, siis nüüd väljuvad auväärse suuväravast mitut tooni – mitte ühte tooni – vihud. Ikka nõnda – sinise, kollase, verekarva, rohelise, hullroosa, kristalli, hõbesäbru, kullatooni toonid. Väljudes helendavad need heiega otsata lõppematuid ilma asendeid, tõusevad kuni vaimuilmani üles, pöörduvad veelkord eemale, teevad kolm korda parempidi ümber auväärse; haihtutakse auväärse pealaes.

 

3.

 

Nüüd siis, kestlik Ānanda tõusis istmelt üles, heitis üleriide ühele õlale, pani parema põlve maha paigale, andis auväärse juures palvemärgiga au ja ütles auväärsele nii:

“Täpselt taibukad tõeleidnud väärikad ei pane muiet paistma ilma põhjuseta ega mõjuta. Mis on põhjus, mis hoomang, auväärne, muiet paistma panema?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Ānandale nii:

“Nii, Ānanda, edaspidises lõigus – taevakivilikus kujutises – hakkavad kuussada jaovenda leidma taibuga kõrgemata täpset taibukust. Ja taibuga leides olenditele hoidjat näha tooma. Ja kõik saavad tulla ühe nimega, mis on Ülepuistatud lille nimega. Täpselt taibukad tõeleidnud väärikad tulla saavad ilmas õpetajad.

Siis veel, Ānanda. Kõigil neil Ülepuistatud lille nimega täpselt taibukatel tõeleidnud väärikatel tulla saab samane kuulajakogukond. Ja just samane tulla saab ka kõigi nende Ülepuistatud lille nimega täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kestvuse mõõdustik – kakskümmend tuhat kujutist. Ja just kõigist igaühel tulla saab mahukas teos, mida edasi öeldakse laialt taevaliste ja aruga inimeste seas. Ja just kõigi olemashoidja on samaselt paigal – igaühel just kakskümmend tuhat kujutist.

Ja mis iganes külast, linnast, agulist, maakonnast, valdusest, valitseja asupaigast nad kõik minema astuma hakkavad, minema astudes kus iganes hoidjaratast käivitama, ja kus iganes kulgema, kui see käima läheb, millest iganes ja kuhu iganes sisenema, millega iganes ja millest iganes minema astuma – neil sealt kõikjalt sinna kõikjale sisenevate, minema astuvate ja kulgevate viie tooniga õite õiesajud käima lähevad.

Seesugusel juhul, Ānanda, kõrgeima kulgelaga kulgemise tungidega väga vägevatel taibuolenditel on vaja kulgeda teadvusületuse kulgelaga. Tõeleidnu kulgelaga kulgemise tungidega, Ānanda, on vaja kulgeda teadvusületuse kulgelaga.

Sest mõned väga vägevad taibuolendid, Ānanda, kes hakkavad toimetama teadvusületuse suhtes – seal on vaja sedastada: “Sellised saavad tulla just aruga inimestest põrmustunud, et nad siin ilmnevad. Või saavad tulla just tasastest taevaskondadest põrmustunud, et just aruga inimeste seas ilmnevad.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et “aruga inimeste seas ja tasaste taevaliste seas hakkab teadvusületus laialt edasi toimetama”.

Siis veel, on vaja tunda, Ānanda, et tõeleidnu seiratud on need väga vägevad taibuolendid, kes siin hakkavad toimetama teadvusületuse suhtes, kes teadvusületust hakkavad kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, lõpuks vaid üleskirjutama, kätte haarates, hoiul pidades, ette kõneldes, klaariks saades, käima minnes, näha tuues, kätte näidates, ette näidates, enesele korrates, lõpuks vaid üleskirjutades hakkavad väga vägevaid taibuolendeid nõustama, õpetama, nähtavaks tegema, abiks võtma, kokkusäristama, üleserutama.

On vaja tunda, Ānanda, et need väga vägevad taibuolendid on täpselt taibukate tõeleidnud väärikate seas istutatud edujuured. Mitte ainult nende väga vägevate taibuolendite poolt, kes siin harjutavad teadvusületuse suhtes ega ilmuta värelemist, kuulajate ja üksitaibanute kõrval istutatud edujuured, et siin teadvusületuse suhtes harjutada, vaid on kaheldamatult veel, Ānanda, nende poolt täpselt taibukate tõeleidnud väärikate seas istutatud edujuured.

Ja, Ānanda, kes hakkavad teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama ja üleskirjutama ning tänu tarvilikule, hoidjale ja juhtnöörile järgnema, Ānanda, seal on vaja sedastada: “Need väga vägevad taibuolendid tulid täpselt taibukate tõeleidnud väärikate palge all olijad.”

Ja kes teadvusületust ei tagasi hõika, ei tagasi kanna, ei tagasi ärrita, ei tagasi vii, ei tagasi tõrju, ei tagasi viska, ei hakka arvama, et on vaja tagasi suruda – on vaja tunda, Ānanda, et ka need on eespoolsete alistuste esiletoojad väga vägevad taibuolendid.

 

4.

 

Olgugi et, Ānanda, väga vägeva taibuolendi poolt on istutatud edujuur täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kõrval, sest nii ei hakka andma valmisküpsemist kuulajasuse ja üksitaibatuse jaoks –­ kui äkki väga vägev taibuolend ei hakka tõotamise sõna murdma kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Aga ka veel, Ānanda, enamasti on vaja tulla teadaandjal väga vägeval taibuolendil, teadvusületuse suhtes toimingulikul.

Seesugusel juhul, Ānanda, tänu silpide kokkulaskumisele sulle rohkema moega läbitöötan, järjest läbitöötan teadvusületust kättehaaramise, kinnihoidmise, kõnelemise, klaariks saamise, käimaminemise, kauase paigaloleku jaoks, et see ei haihtuks. Kui äkki sina, Ānanda, kellele ma hoidjat näitasin, silmitsi paigal pidades teadvusületust,

kõike seda hoidjanäpunäidet kätte haarates veelkord soiku jätaksid, veelkord sellest lahti tõmbaksid, mälust kaotaksid, ei oleks sina, Ānanda, mul seeläbi tige.

Siis veel, kui sina, Ānanda, teadvusületuse külge seostunud rida või rea otsasthakkavat soikuma paneksid, lahti tõmbaksid, mälust kaotaksid, oleksid sina, Ānanda, mul seeläbi tige, ja sa ei turgutaks minu meelt.

Veel, kui äkki sina, Ānanda, teadvusületust kätte haarates veelkord soikuma paneksid, veelkord sellest lahti tõmbaksid, mälust kaotaksid, siis ei oleks mina sinu poolt imetletud, kõrgelt hinnatud, ei oleks uhkeldatud, ülistatud, paleustatud ega kehutatud. Ka need, Ānanda, kes on möödunud, edaspidised, praegused taibanud auväärsed, Ānanda, ka need ei tule sinu poolt imetletud, kõrgelt hinnatud, uhkeldatud, ülistatud, paleustatud ega kehutatud.

Veel, kui äkki sina, Ānanda, teadvusületust kätte haarates veelkord soikuma paneksid, veelkord sellest lahti tõmbaksid, mälust kaotaksid, oleksid sina, Ānanda, mul seeläbi tige, ja sa ei turgutaks minu meelt.

Mis põhjusel?

Tõeleidnu ütles, Ānanda, nii: “Teadvusületus on möödunud, edaspidiste, praeguste täpselt taibukate tõeleidnud väärikate ema, sünniandja, sünnitaja, kõikteadmisest toituv.”

Seesugusel juhul, Ānanda, läbitöötan, järjest läbitöötan sulle teadvusületust, et see ei haihtuks.

On vaja kätte haarata, Ānanda, teadvusületus, on vaja hoiul pidada, Ānanda, teadvusületus, on vaja ette kõnelda, Ānanda, teadvusületus, on vaja klaariks saada, Ānanda, teadvusületus, on vaja käivitada, Ānanda, teadvusületus, on vaja näha tuua, Ānanda, teadvusületus, on vaja kätte näidata, Ānanda, teadvusületus, on vaja ette näidata, Ānanda, teadvusületus, on vaja enesele korrata, Ānanda, teadvusületus, on vaja üles kirjutada, Ānanda, teadvusületus, on vaja tuletada, Ānanda, teadvusületus.

Sul on vaja teha, Ānanda, et teadvusületus on hästi arupeetud, hästi hoitud, hästi klaariks saadud ja hästi käima läinud. Ja vaja kätte haarata, et on hästi väljaöeldud läbini hästi määratletud silbi, rea, määratlusega.

Mis põhjusel?

Sest, Ānanda, seda hoidlat mõõdab “möödunud, edaspidiste, praeguste täpselt taibukate tõeleidnud väärikate hoidjakehalisus”.

Nagu sedasi sa, Ānanda, arvad, et tol juhul mulle – paigalolevale, hoidvale, liikumapanevale tõeleidnule – tuluks otsitu najal on vaja teha, anda või mõlgutada kas tänu meelisklusele, kõrgekspidamisele, hüvale või kulupuutele, just nõnda on sul, Ānanda, vaja selle tuluks otsitu, selle meeliskluse, selle kõrgekspidamise, selle väärtusliku najal kätte haarata, hoiul pidada, ette kõnelda, klaariks saada, käivitada, näha tuua, kätte näidata, ette näidata, enesele korrata, üles kirjutada, tuletada, imetleda, kõrgelt hinnata, arvesse võtta, ülistada, paleustada, kehutada teadvusületust.

Nii tulen sinu poolt, Ānanda, mina ülistatud, ja need väga vägevad taibuolendid. Tuleb möödunud, edaspidiste ja praeguste taibanud auväärsete kõrval ilmale toodud meelisklus, kiindumus ja kõrgekspidamine.

Kui mina olen sulle, Ānanda, meeldiv, meelepärane, mitteloovutatud tõeleidnu, siis tulgu tänu sellele sulle, Ānanda, teadvusületus meeldiv, meelepärane, loovutamatu! Et sul ka ükski rida ei soiku jääks, et ei haihtuks!

Ka, ma selgitaksin sulle, Ānanda, teadvusületuse läbitöötamist alustades palju – kujutist või järelejääk kujutist või sada kujutist või tuhat kujutist või sada tuhat kujutist või mustmiljon kujutist või miljard kujutist või mustmiljard kujutist või triljon kujutist või sellest ülespoole.

Kokkuvõtlikult, Ānanda – mis nägu õpetaja mina sul olen, seda nägu õpetaja on sul teadvusületus. Mis nägu koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilma õpetajad on möödunud, edaspidised, praegused taibanud auväärsed, seda nägu koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilma õpetaja on teadvusületus.

Seesugusel juhul, Ānanda, läbini mõõtmatu on teadvusületus.

Läbini mõõtmatu läbitöötamise najal sulle teadvusületust läbitöötan, järjest läbitöötan koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilmale tulusa kerge jaoks.

Kellel, Ānanda, tõeleidnu pole loovutatud, hoidja pole loovutatud, kogukond pole loovutatud, möödunud, edaspidiste, praeguste taibanud auväärsete puhul taip pole loovutatud – temal tulgu teadvusületus mitteloovutatud!

Säärane on meie õpetamine.

Ka keegi, Ānanda, kes teadvusületust kätte haaraks, hoiul peaks, ette kõneleks, klaariks saaks, käivitaks, näha tooks, kätte näitaks, ette näitaks, enesele kordaks, üleskirjutaks, tuletaks – tema poolt tuleks möödunud, edaspidiste, praeguste taibanud auväärsete taip ümbert kinni haaratud.

Sest keegi, Ānanda, kes ümbert kinni haarab vaakuvat teadvusületust – tema poolt tuleb möödunud, edaspidiste, praeguste taibanud auväärsete taip ümbert kinni haaratud.

Mis põhjusel?

Sest teadvusületusest ülessündinud, Ānanda, on taibanud auväärsete taip.

Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Ānanda, kes olid kunagi möödunud lõigus, ka nende, Ānanda, taibanud auväärse kõrgemata täpne-taibukus sündis välja just teadvusületusest.

Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Ānanda, kes on edaspidises lõigus tulevikus, ka nende, Ānanda, taibanud auväärse kõrgemata täpne-taibukus sünnib tulevikus välja just teadvusületusest.

Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Ānanda, kes mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites tol juhul on paigal, hoiavad, panevad liikuma, ka nende, Ānanda, taibanud auväärse kõrgemata täpne-taibukus sünnib välja just teadvusületusest.

Seesugusel juhul, Ānanda, kõrgemata täpset taibukust taibuga leidmise tungiga, kuue ületuse suhtes harjutamistungiga väga vägev taibuolend just teadvusületust kuuleb, kätte haarab, hoiul peab, ette kõneleb, klaariks saab, käivitab, näha toob, kätte näitab, ette näitab, enesele kordab, üles kirjutab. Siin just teadvusületuse suhtes harjutab, sobimist ilmutab.

Mis põhjusel?

Sest, Ānanda, teadvusületus on väga vägevate taibuolendite ema, sünniandja, sünnitaja.

Ka mõned väga vägevad taibuolendid, Ānanda, kes kuue ületuse suhtes harjutades on ära liikunud, hakkavad ära liikuma ja ära liiguvad kõrgemata täpse taibukuse suhtes, need kõik on, Ānanda, teadvusületusele lähenedes kuue ületuse suhtes harjutanud. Need kõik on ka just teadvusületusele lähenedes kuuest ületusest ülessündinud.

Mis põhjusel?

Sest teadvusületusest ülessündinud, Ānanda, on kõik ületused, tulevad täpsest kõrgemata taibukusest toituvad.

Seesugusel juhul, Ānanda, rohkema moega, ka teist, ka kolmandat korda läbitöötan, järjest läbitöötan teadvusületust sulle, et see ei haihtuks.

Sest, Ānanda, täpselt taibukate tõeleidnud väärikate mittekaotamine on hoidjakihistu, mis on teadvusületus.

Mis põhjusel?

Sest, Ānanda, kogu hoidja, mida taibanud auväärsed on olenditele möödunud lõigu alamata ja tiputa sihtlemises näidanud, on just siit hoidjakihistust, mis on teadvusületusest.

Ka need taibanud auväärsed, Ānanda, kes kõrgemata täpset taibukust taibuga leides hakkavad olenditele edaspidise lõigu läbimõõtmata sihtlemises hoidjat näha tooma – ka need taibanud auväärsed on just siit hoidjakihistust, mis on teadvusületusest.

Ka need taibanud auväärsed, Ānanda, kes tol juhul mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites on paigal, hoiavad, panevad liikuma, ja hoidjat näha toovad – ka nende taibanud auväärsete, Ānanda, jõustamine tuleb just hoidjakihistust, mis on teadvusületusest.

Seesugusel juhul, Ānanda, mittekaotamine on see hoidjakihistu, mis on teadvusületuse kihistu.

Kui äkki sina, kuulajaliikuja Ānanda, kuulajaliikuvatele isikutele kuulajapinnase suhtes hoidjat näha tooksid ja kõik need olendid, kes on tuhat kuubis vägevas ilma asendis, selle hoidjanäpunäite suhtes silmas peaksid väärikust, siis ka, nõnda sul – minu kuulajal, tänu hoidjaratta käimaminemise järgsele käimaminemisele hoidjat näha tooval – ei oleks kuulajatehtavat ära tehtut.

Kui äkki veel sina, Ānanda, väga vägevale taibuolendile ka üht teadvusületuse külge seotud hoidjat näha tooksid, selgima paneksid, siis nii oleksid sa – tänu hoidjaratta käimaminemise järgsele käimaminemisele hoidjat näha toov kuulaja – mul turgutatud.

Aga selle ennistise hoidjanäpunäite najal, millega kõik olendid tuhat kuubis vägevas ilma asendis väärikuse kätte saavad, ja mis on nende väärikate andmisest koosnev soodsa tegevuse asi, kõlblusest koosnev soodsa tegevuse asi, tuletusest koosnev soodsa tegevuse asi – kuidas arvad, Ānanda, nüüd ka palju soodsat tüve?”

Ānanda lausus:

“Palju, auväärne, palju, kergeltläinu!”

Auväärne lausus:

“Sellest too, Ānanda, kuulajaliikuv isik rohkem soodsat juurde sigitab, kes väga vägevatele taibuolenditele teadvusületuse külge seotud hoidjat näha toob.

Lõpuks ka üht päeva olgu paigal, Ānanda, üht päeva! Lõpuks ka ennelõunat olgu paigal, Ānanda, ka ennelõunat olgu paigal, Ānanda, ennelõunat on näidatud! Lõpuks ka ühe puhkepausi või pool puhkepausi olgu paigal, Ānanda, pool puhkepausi! Lõpuks ka tunni olgu paigal, Ānanda, tunni! Lõpuks ka ühe minuti olgu paigal, Ānanda, ühe minuti, lõpuks ka ühe hetke kokkulaskumise! Sest väga vägev taibuolend, Ānanda, kes järgmisele väga vägevale taibuolendile ka ühe hetke-minuti teadvusületuse külge seotud hoidjat näha toob – ta sigitab tollest palju rohkemat soodsat edasi.

Sest on nii, Ānanda, et selle väga vägeva taibuolendi hoidjaandmine ikestab kõigi kuulaja- ja üksitaibanuliikuvate isikute edujuuri.

Nii, Ānanda, edujuurega kohaleläkitatud, nii edujuurt mõlgutav väga vägev taibuolend – see on paikapidamatu, Ānanda, selgustsaamatu, et see väga vägev taibuolend lahtipöörduks kõrgemata täpsest taibukusest. Pole tunda selle paikapidavust.”

 

5.

 

Nüüd siis, auväärne valmistas sellel viivul niisugust laadi nõidusliku valmistaja, missugust laadi nõidusliku valmistaja najal neli seltskonda – jaovennad, jaoõed, istumisvennad, istumisõed –, taevalised, lohed, haldjad, lõhnahaldjad, ebajumalad, tulilinnud, rahvasoerdid, vägilasmaod, aruga inimesed või aruta inimesed, kõik nad nägid taibanu mõikamisel täpselt taibukat tõeleidnut väärikat Rappumatut – jaovendade kogukonnaga ümbritsetud, taibuolendite hulgas esileulatunut, hoidjat nähatoovat täpselt taibukat väärikat tõeleidnut.

Ookeani moodi sügavas Rappumatu seltskonnas ümbritsesid teda – esileulatunut – mõeldamatute väärtustega kohaleläkitatud väga vägevad taibuolendid ja kõik väärikad, voolused kadunud, vaevusteta, käsundlikud, hästi vaba meelega, hästi vaba teadvusega, teadlikud, sünniandjad, vägevad lohed, tehtava ära teinud, tegemised ära teinud, viinud kuhjad minema, endale tarviliku saavutanud, tulemisega seostumine kaotsiläinud, täpselt teadliku hästi vaba meelega, kätte saanud kõigi meelsuste käskija ülima ületuse.

 

6.

 

Nüüd siis, auväärne nõidusliku valmistaja veelkord tagasi viis. Ja kui nõidusliku valmistaja oli auväärse poolt tagasi viidud, polnud täpselt taibukas tõeleidnud väärikas auväärne Rappumatu rohkem nähtavale toodud. Ja kõik need väga vägevad taibuolendid ja vägevad kuulajad ja taibanupind nende nelja, lõhnahaldjate, ebajumalate, tulilindude, rahvasoerdite ja vägilasmadude ning aruga inimeste ja aruta inimeste silmade libahelgile rohkem ei lähenenud.

Mis põhjusel?

Sest täpselt taibukas tõeleidnud väärikas nõidusliku valmistaja tagasi viis. Seeläbi nad kõik nende kõigi silmade libahelgile rohkem ei lähenenud.

 

7.

 

Nüüd siis, kutsus auväärne kestliku Ānanda:

“Nii, Ānanda, kõik hoidjad ei lähene ka silmade libahelgile, ei lähene hoidjate-mittehoidjate libahelgile, ei näe hoidjaid-mittehoidjaid, ei tea hoidjaid-mittehoidjaid.

Mis põhjusel?

Sest, Ānanda, kõik hoidjad on teadmatud, nägematud, ei tee otstarbekat.

Mis põhjusel?

Sest igatsusetud, Ānanda, on kõik hoidjad, selguse igatsusetusega haaramatud.

Sest mõeldamatud, Ānanda, on kõik hoidjad, lummusmehe moodi.

Sest mittetundjad, Ānanda, on kõik hoidjad, olemasolekutust käsile võttes.

Nii toimetavad väga vägevad taibuolendid, Ānanda, toimetavad teadvusületuse suhtes. Ei ole mingist hoidjast sissevõetud.

Nii harjutavad väga vägevad taibuolendid, Ānanda, harjutavad teadvusületuse suhtes. Kõigi harjutuste ülima ületuse – vägeva taibu – kättesaamise tungiga väga vägev taibuolend harjutab teadvusületuse suhtes.

Mis põhjusel?

Sest see harjutus, Ānanda, üles loetakse kõigi harjutuste puhul niimoodi – “tipp”, “tähtsaim”, “vanim”, “parem”, “palju parem”, “juhendatud”, “kõrgeim”, “veel kõrgemata”, “kõrgematu”, “samaseta”, “samaväärseta”. On kogu ilmale tulusa juurdekanne, kogu ilma kerge juurdekanne, aitamatate aitajalik, taibanu tunnistaja, taibanule kiidulaulja.

Teadvusületuse suhtes harjutades, Ānanda, siin harjutuse suhtes paigal olles täpselt taibukad tõeleidnud väärikad tuhat kuubis vägeva ilma asendi ühe jalavarbaga üles visates veelkord maha viskaksid.

Ja neil taibanud auväärsetel nii ei oleks: “Tuhat kuubis ilma asend on üles visatud või mahavisatud.”

Mis põhjusel?

Sest mittemõõdetavate, kokkulugematute väärtustega kohaleläkitatud on teadvusületus. Teadvusületuse harjutuse suhtes harjutades, Ānanda, on taibanud auväärsed saavutanud mittekinnistuslikkuse möödunud, edaspidiste, praeguste hoidjate suhtes.

Kuivõrd, Ānanda, mingid harjutused on möödunud, edaspidises, praeguses lõigus, siis just teadvusületuse harjutus, Ānanda, üles loetakse kõigi harjutuste puhul niimoodi – “tipp”, “tähtsaim”, “vanim”, “parem”, “palju parem”, “juhendatud”, “kõrgeim”, “veel kõrgemata”, “kõrgematu”, “samaseta”, “samaväärseta”.

Sest mõõdustikuta, Ānanda, on teadvusületus.

Sest kaotamatu, Ānanda, on teadvusületus.

Sest lõppematu, Ānanda, on teadvusületus.

Mis põhjusel?

Just tänu teadvusületuse olematusele.

Sest too arvaks, Ānanda, et on vaja haarata selguse mõõdustikku või kaotamist või lõppemist, kes arvaks, et haarab teadvusületuse mõõdustikku või kaotamist või lõppemist.

Mis põhjusel?

Sest mõõdustikuta, Ānanda, on teadvusületus.

Sest kaotamatu, Ānanda, on teadvusületus.

Sest lõppematu, Ānanda, on teadvusületus.

Minu poolt, Ānanda, ei ole üles loetud teadvusületuse mõõdustikku või kaotamist või lõppemist.

Siis veel, nimekehad, reakehad, määratluskehad, Ānanda, on mõõdustikuga köidetud. Ent, Ānanda, teadvusületus pole mõõdustikuga köidetud.

Mis põhjusel?

Sest, Ānanda, nimekehad, reakehad, määratluskehad pole teadvusületus.

Sest, Ānanda, mõõdustiklik pole teadvusületus.

Sest läbini mõõtmatu, Ānanda, on teadvusületus.”

 

8.

 

Ānanda lausus:

“Veel, auväärne, misjaoks pole auväärse poolt üles loetud teadvusületuse mõõdustikku?”

Auväärne lausus:

“Tänu kaotamatusele, Ānanda, ei paku tõeleidnu näha teadvusületuse mõõdustikku.

Tänu eraldumusele, Ānanda, pole tõeleidnu poolt üles loetud teadvusületuse mõõdustikku.

Sest, Ānanda, ka eraldunud hoidja eraldumust ei leita üles, veel, kust selle mõõdustikku tulla saab?

Nii, Ānanda, teadvusületus on tänu mittemõõdetavusele mõõdustikuta, läbini mõõtmatu.

Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Ānanda, kes tulid möödunud lõigus, ka need, Ānanda, on jõustatud just siit teadvusületusest. Ja, Ānanda, teadvusületus pole kadunud või läinud kaotsi.

Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Ānanda, kes edaspidises lõigus saavad tulla, ka need, Ānanda, hakkavad jõustama just siit teadvusületusest. Ja, Ānanda, teadvusületus ei hakka kaduma või minema kaotsi.

Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Ānanda, kes tol juhul mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites on paigal, hoiavad, panevad liikuma, ka need, Ānanda, jõustatakse just siit teadvusületusest. Ja, Ānanda, teadvusületus ei kao või lähe kaotsi.

Ka mina, Ānanda, olen tol juhul täpselt taibukas tõeleidnud väärikas. Ka minul, Ānanda, on just siit teadvusületusest jõustamine. Ja, Ānanda, teadvusületus ei kao või lähe kaotsi.

Mis põhjusel?

Sest too, Ānanda, arvaks, et on vaja kaotada selgus, kes arvaks, et on vaja kaotada teadvusületus. Seesugusel juhul, Ānanda, teadvusületus on mittekaotamine.”

 

9.

 

Nüüd siis, kestlikul Subhūtil tuli pähe nii:

“Tõeleidnu selgitab nii sügavat paika. Kui nüüd mina tõeleidnult küsiksin, kuidas see paika peab.”

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Mittekaotamine, auväärne, on teadvusületus?”

Auväärne lausus:

“Sest mittekaotamine, Subhūti, on teadvusületus, mis on tänu kõigi hoidjate mitteilmumisele, tänu selguse kaotamatusele.”

Subhūti lausus:

“Kuidas, auväärne, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia?”

Auväärne lausus:

“Laadi kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Tundmuse kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Tähelduse kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Valmistajate kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Teadasaamise kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Niiviisi, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Ebatarkuse kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Valmistajate kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Teadasaamise kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Nimilaadi kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Kuuepüünelise kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Puute kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Tundmuse kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Käsilevõtmise kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Tulemise kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Sündimise kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Vananemise-suremise kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

Valu, kurtmise, raskus, raske aru, ahastuse kaotamatuse najal, Subhūti, on väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia.

See on, Subhūti, väga vägeva taibuolendi puhul hoomates kohaleilmumise ringiseiramine – kaks otsa väljaarvatud. Nii, Subhūti, nii ringiseirav väga vägev taibuolend ringiseirab hoomates kohaleilmumist, mis on alguse, lõpu ja keskmiseta. See on, Subhūti, taiburingis sisseseadnud väga vägeva taibuolendi lõimimatu hoidja, kui hoomates kohaleilmumist nii ringiseirab.

Nii ringiseirava väga vägeva taibuolendi puhul, Subhūti, tuleb hoomates kohaleilmumine kõikteadjateadmise leidavõtmine. Sest keegi, Subhūti, teadvusületuse suhtes mittekaotamise täideviimisega toimetav väga vägev taibuolend, kes hoomates kohaleilmumist ringiseirab, ei hakka olema paigal kuulajapinnase või üksitaibanupinnase suhtes. Vaid hoopis hakkab olema paigal kõikteadmise suhtes.

Mõned väga vägevad taibuolendid, Subhūti, kes täpsest kõrgemata taibukusest lahti pöörduvad – kui äkki on nii vahendite edukusele lähenemata ja ei tea selliseid arupidamisi: “Kuidas on vaja teadvusületuse suhtes mittekaotamise täideviimisega toimetaval väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia? Ja kuidas on teadvusületuse suhtes mittekaotamise täideviimisega vaja ringiseirata hoomates kohaleilmumist?”

Mõned väga vägevad taibuolendid, Subhūti, kes täpsest kõrgemata taibukusest lahtipöördusid, lahtipöörduvad ja hakkavad lahtipöörduma, kõik need nii vahendite edukusele lähenemata lahtipöördusid, lahtipöörduvad ja hakkavad lahtipöörduma.

Mõned väga vägevad taibuolendid, Subhūti, kes ei ole lahtipöördunud, ei lahtipöördu ega hakka lahtipöörduma,

kõik need teadvusületusele lähenedes ei ole lahtipöördunud, ei lahtipöördu ega hakka lahtipöörduma täpsest kõrgemata taibukusest.

Nii on vaja teadvusületuse suhtes mittekaotamise täideviimisega toimetaval väga vägeval taibuolendil teadvusületus vaja täide viia. Ja nii on teadvusületuse suhtes mittekaotamise täideviimisega vaja ringiseirata hoomates kohaleilmumist.

Niiviisi veel, Subhūti, hoomates kohaleilmumist ringiseirav väga vägev taibuolend ei püüa näha mingit ilma põhjuseta ilmuvat hoidjat, ei püüa näha mingit püsivalt, kindlasti, pidevalt või mittetaandarenemist hoidvalt hoidjat. Ei püüa näha mingit hoidjat, tekitajat või tundjat.

See on, Subhūti, teadvusületust mittekaotamise täideviimisega täideviiva, teadvusületuse suhtes toimetava väga vägeva taibuolendi puhul hoomates kohaleilmumise ringiseiramine.

Sellal kui väga vägev taibuolend, Subhūti, teadvusületust mittekaotamise täideviimisega täide viib ja hoomates kohaleilmumist ringiseirab, siis väga vägev taibuolend, Subhūti, ei püüa näha laadi, ei püüa näha tundmust, ei püüa näha täheldust, ei püüa näha valmistajaid, ei püüa näha teadasaamist.

Nii, ei püüa näha ei ebatarkust ega valmistajaid ega teadasaamist ega nimilaadi ega kuuepüünelist ega puudet ega tundmust ega janu ega käsilevõtmist ega tulemist ega sündimist ega vananemist-suremist ega valu, kurtmist, raskust, rasket aru, ahastust.

Ei püüa näha seda “taibanupinda” ega püüa näha teist “taibanupinda”. Ei püüa näha ka hoidjat – sellist hoidjat, millega seda või teist taibanupinda püüaks näha.

See on, Subhūti, väga vägevate taibuolendite teadvusületus.

Sellal kui väga vägev taibuolend, Subhūti, toimetab teadvusületuse suhtes, siis kokku ühendatud saab eriti patune Suretaja ülima valuoraga.

Selsamal kombel, Subhūti, nagu siis, kui emad-isad on lõpu leidnud, kokku ühendatud saab mees ülima valuoraga. Just nii, Subhūti, sellal kui väga vägev taibuolend toimetab teadvusületuse suhtes, siis kokku ühendatud saab eriti patune Suretaja ülima valuoraga.”

 

10.

 

Subhūti lausus:

“Kas vaid üks, auväärne, eriti patune Suretaja kokku ühendatud saab ülima valuoraga, või ehk siiski paljud eriti patused Suretajad kokku ühendatud saavad ülima valuoraga, või ehk siiski tol korral ka kõik eriti patused Suretajad, kes on tuhat kuubis vägevas ilma asendis, kokku ühendatud saavad ülima valuoraga?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

“Sellal kui väga vägev taibuolend, Subhūti, kulgeb teadvusületuse kulgelaga, siis kõik eriti patused Suretajad, kes on tuhat kuubis vägevas ilma asendis, kokku ühendatud saavad ülima valuoraga ja nad ei leia rahu igaüks oma istmetes.

Mis põhjusel?

Sest, Subhūti, teadvusületuse kulgelaga kulgevasse väga vägevasse taibuolendisse ei leia koos taevaliste, inimaruliste ja ebajumalatega ilm haaramise jaoks sissepääsu, ei leia koolet, kus haarates temaga tülitseks või täpsest kõrgemata taibukusest lahtipööraks.

Seesugusel juhul, Subhūti, kõrgemata täpset taibukust taibuga leidmise tungiga väga vägev taibuolend toimetab teadvusületuse suhtes.

Mis põhjusel?

Sest, Subhūti, teadvusületuse suhtes toimetava väga vägeva taibuolendi puhul andmisületus tuletusega täiustub.

Teadvusületuse suhtes toimetava väga vägeva taibuolendi puhul kõlblusületus tuletusega täiustub.

Teadvusületuse suhtes toimetava väga vägeva taibuolendi puhul kannatlikkusületus tuletusega täiustub.

Teadvusületuse suhtes toimetava väga vägeva taibuolendi puhul vaprusületus tuletusega täiustub.

Teadvusületuse suhtes toimetava väga vägeva taibuolendi puhul mõistmisületus tuletusega täiustub.

Sest, Subhūti, teadvusületuse suhtes toimetava väga vägeva taibuolendi puhul kõik kuus ületust tuletusega täiustuvad, ja kõik vahendite edukused tuletusega täiustuvad.

Millised mingid Suretaja teod ilmuksid teadvusületuse suhtes toimetava väga vägeva taibuolendi puhul, just neid kõiki ilmuvaid hakkab ta teatama, teadvustav hakkab välja laskma.

Kinnihaaramise tungiga väga vägeval taibuolendil, Subhūti, on vaja toimetada teadvusületuse suhtes kõiki vahendite edukusi, vaja tuletada teadvusületust.

Sellal kui väga vägev taibuolend, Subhūti, teadvusületuse suhtes toimetab, teadvusületust täide viib, siis väga vägeval taibuolendil, Subhūti, ei ole vaja mõlgutada neid taibanud auväärseid, kes mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites on paigal, hoiavad, panevad liikuma. Ka nende kõikteadmine on just siitsamast ülessündinud, mis on teadvusületusest.

Nii mõlgutades on vaja väga vägeval taibuolendil veel nii meelt ilmsiks tuua: “Ka mina hakkan neid hoidjaid saavutama, mille on saavutanud taibanud auväärsed.”

Nii on, Subhūti, teadvusületuse suhtes toimetaval väga vägeval taibuolendil meeleilmingud vaja ilmsiks tuua, vaja viia täide päeva möödumisel, lõpuks ka üksnes nipsulöögi jagu.

Ja, Subhūti, on ülesleidmislik väga vägev taibuolend, kes Gangese jõeluidete hulgal kujutisi andi annaks. Sellest ülesleidmislikust väga vägevast taibuolendist juba säärane väga vägev taibuolend rohkem soodsat juurde sigitab, kes päeva möödumisel teadvusületuse täide viiks, lõpuks ka üksnes nipsulöögi jagu. Säärane väga vägev taibuolend hakkab olema paigal taganematuses.

On vaja tunda, et tõeleidnu mõlgutatud on see teadvusületuse suhtes toimetav väga vägev taibuolend, kes neid meeleilminguid ilmsiks toob päeva möödumisel, lõpuks ka üksnes nipsulöögi jagu. Mis veel sõnada – kelle meeleilmingud päeval järgiksid.

Sest, Subhūti, milline minek on vaja vastu anda tõeleidnu mõlgutatud väga vägeva taibuolendi ihale?

Sest, Subhūti, teist – teisal täpsest kõrgemata taibukusest – minekut pole vaja vastu anda tõeleidnu mõlgutatud väga vägeva taibuolendi ihale. Ja ta on ebakohane ilmnema allakäimistes. Tema ihale on vaja vastu anda just jumalariigi ilmnemine. Ka seal tulla saab tõeleidnutest irrutamata – hakkab tõeleidnust irrutamata taibanupindades ilmnema ja hakkab olendeile küpsust andma.

Ka need on, Subhūti, teadvusületuse suhtes toimetava, teadvusületust täideviiva, meeleilminguid ilmsiks toova – lõpuks ka üksnes nipsulöögi jagu – väga vägeva taibuolendi väärtused, ka need kiiduväärsused. Mis veel sõnada – kelle meeleilmingud päeval järgiksid; selsamal kombel, Subhūti, nagu väga vägeva taibuolendi Lõhnaelevandi omad, kes tol juhul täpselt taibuka tõeleidnud väärika Rappumatu kõrval vaimuõpet toimetab.”