3. Mittemõõdetavate väärtuste kinnihoidmisületuse pühamu imetlemine

Nüüd siis, seal selles seltskonnas laskusid kohale ja seadsid sisse taevapojad, ning selles seltskonnas laskusid kohale ja seadsid sisse jaovennad, jaoõed, istumisvennad ja istumisõed. Auväärne tundis neid kohale laskunud ja sisse seadnud taevapoegi. Tundis kõiki neid tuhandeid kohale laskunud ja sisse seadnud seltskondi. Kutsus tungi toimealade, laadi toimealade taevapojad, Vaimu kehastunud taevapojad, ligihelge, kärbitu kena, vähima taevapojad – peale silmitsejate –, taevavürsti Võimeka õukonna tungi toimealade taevapojad, vägeva Vaimu õukonna Vaimu kehastunud taevapojad ja ligihelge taevapojad:

“Sest, taevapojad, on mõni perepoeg või peretütar, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama. Suretaja või Suretajasse kehastunud sissepääsuvaatlejad ja sissepääsuväljaotsijad taevasused ei leia temasse sissepääsu üles. Sellesse perepoega või peretütresse sissepääsu ei leia ka sissepääsuvaatlejad ja sissepääsuväljaotsijad aruga inimesed või aruta inimesed. See perepoeg või peretütar ei hakka leidma ka ennetähtaegselt lõppu.

Veel edasi, taevapojad, need taevapojad, kes on kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad ja on taevapojad, kellel pole teadvusületus kätte haaratud, kinni hoitud, kõneldud, klaariks saadud ega käima läinud, hakkavad arvama, et on vaja selle perepoja või peretütre juurde astuda, ja kuulma selle teadvusületust kättehaarava, hoiul pidava, ette kõneleva, klaariks saava, käivitava perepoja või peretütre kõrvalt, ja kuuldes kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama.

Ja siis veel, taevapojad, sel teadvusületust kättehaaraval, hoiul pidaval, ette kõneleval, klaariks saaval, käivitaval perepojal või peretütrel, olgu metsa, puujuure alla, tühja tarre, selge taeva alla, rada mööda, eksirada mööda, laande või ulgumerre läinud, olgu siin-seal juurde astuv, ringiastuv, paigalolev, sisseseadev või hukkuv, ei saa tulla hirmu. Ega saa tulla või hakka ilmuma toestatust.”

Nüüd siis ütlesid neli vägevat valitsejat auväärsele nii:

“Meisterlik, auväärne, kui see teadvusületust kätte haarav, hoiul pidav, ette kõnelev, klaariks saav, käivitav perepoeg või peretütar juhistab kolmes liikuris olendeid, ja ei too ilmsiks olendi täheldust. Me kindlustame, auväärne, sel perepojal või peretütrel valve, kinnikatmise, varjamise, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama.”

Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Ka mina kindlustan, auväärne, sel perepojal või peretütrel valve, kinnikatmise, varjamise, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama.”

Ka kaaskonnaisand Vaim koos Vaimu kehastunud taevapoegadega ütles auväärsele nii:

Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Meisterlik, auväärne, kuidas see teadvusületust kätte haarav, hoiul pidav, ette kõnelev, klaariks saav, käivitav perepoeg või peretütar võtab leida, haarab kinni nähtuvalt hoidjalikke väärtusi. Veel, auväärne, kas kätte haaratud teadvusületuse suhtes kõik kuus ületust kätte haarab?”

Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Nii see on, Kauśika, nii see on! Kätte haaratud teadvusületuse suhtes, Kauśika, kõik kuus ületust kätte haarab. Veel edasi, Kauśika, see perepoeg või peretütar haarab kinni nähtuvalt hoidjalikke väärtusi kätte haaratud, kinni hoitud, kõneldud, klaariks saadud, käima läinud teadvusületuse suhtes. Kuula seda kõike, Kauśika, ja pea tõesti hästi aru! Ma hakkan sulle selgitama.”

“Tõesti, auväärne,” kuuldus taevavürsti Võimeka vastus auväärsele.

Auväärne ütles:

“Kes sealjuures, Kauśika, hakkavad arvama, et minu hoidja on vaja lahti harutada, arvama, et on vaja sõnavahetust pidada, arvama, et on vaja vastuollu viia, siis nondel lahtiharutamise tungidel, sõnavahetusepidamise tungidel, vastuollu viimise tungidel ilmunud-ilmunud lahtiharutused, sõnad sõnade vastu, vastuolud veelkord haihtuvad, ei hakka olema paigal. Nonde lahtiharutamise tungide, sõnavahetusepidamise tungide, vastuollu viimise tungide kavatsused ei hakka täiustuma.

Mis põhjusel?

Sest on nii, Kauśika, et – on perepoeg või peretütar, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama – just temal ilmunud-ilmunud esiletoomised veelkord haihtuvad, ei hakka olema paigal. Nonde lahtiharutamise tungide, sõnavahetusepidamise tungide, vastuollu viimise tungide kavatsused ei hakka täiustuma.

Ka nii haarab kinni, Kauśika, see perepoeg või peretütar nähtuvalt hoidjaliku väärtuse, kes teadvusületust kätte haarab, hoiul peab, ette kõneleb, klaariks saab, käivitab, näha toob, kätte näitab, ette näitab, enesele kordab.

Selsamal kombel, Kauśika, nagu Helde-nimeline rohi on kõigi mürkide maharahunemine. Seal, roasooviga mürkmaosünniline näeks toitumise tarvis toitu välja otsides just mõnda hingegasündinu sünnilist. Mürkmadu köietuks hingegasündinuga lõhna abil, toidu põhjusel järgneks mekkimise tungiga.

Nüüd astuks hingegasündinu Helde-nimelise rohu juurde, selle juurde astudes oleks paigal.

Nüüd mürkmadu sellest juba rohu lõhna pärast eemale pöörduks.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et sellel rohul on seda nägu raviväärtus, mis ikestab mürkmao mürki. Sest rohi on nii jõuline.

Just nii, Kauśika, on perepoeg või peretütar, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama. Kui tal saavad tulla, Kauśika, ilmunud-ilmunud esiletoomised, mis on lahtiharutused, sõnad sõnade vastu, vastuolud – need hakkavad teadvusületuse särtsu jõu najal tugevasti, teadvusületuse jõu lisamise abiga kiiresti seetõttu lõpule jõudma, raugema, haihtuma, ei hakka üles kasvama. Millest kõigest hakkavad ilmuma, seal kõikjal hakkavad hävima, haihtuma, ei hakka üles kasvama ega olema paigal.

Mis põhjusel?

Sest teadvusületus on innust kuni vaibumiseni haarde “raugemapanija, mitte üleskasvataja”.

Neli vägevat valitsejat, taevavürst Võimekas, kaaskonnaisand Vaim, kõik taibanud auväärsed ja taibuolendid kindlustavad tollel valve, kinnikatmise, varjamise, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama.

Nii haarab kinni perepoeg või peretütar tulevikus nähtuvalt hoidjaliku väärtuse.

Veel edasi, Kauśika, on perepoeg või peretütar, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama – ta tuleb vastuvõetava ütlemisega ja pehme ütlemisega ja mõõdetud ütlemisega ja laialipuistamata ütlemisega, ei tule viha ikestatud ega uhkeldamise ikestatud.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et teadvusületus teda läbini allutab, teadvusületus arendab, viha ei kasvata, uhkeldamist ei kasvata. Ta ei haara kinni neimamist, ei haara kinni kurjust, ei hoia kinni kütket.

Nii toimetaval perepojal või peretütrel ilmub mäletamine ja sõbralikkus. Tal tuleb pähe nii: “Kui äkki ma kurjust hakkan ilmsiks tooma, seeläbi hakkavad tajud mul lõhustuma ja palge toon mul põletama. Ja ei sobi, et siis, kui ma paiknen kõrgemata täpses taibukuses, seal harjutamistung, käsutaks mind viha.” Nii ta kohe kiiresti mäletamise leida võtab.

Ka nii haarab kinni, Kauśika, see perepoeg või peretütar nähtuvalt hoidjaliku väärtuse, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama.”

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Meisterlik, auväärne, kuidas on see teadvusületus väga vägevate taibuolendite läbini allumise ja au osutamise jaoks praegune.”

Auväärne lausus:

“Veel edasi, Kauśika, on perepoeg või peretütar, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama. Kui äkki niimoodi teadvusületust kätte haarav, hoiul pidav, ette kõnelev, klaariks saav, käivitav, näha toov, kätte näitama panev, ette näitav, enesele kordav perepoeg või peretütar kohalt kerkiks käigusoleva võitluse võitluspeas, siis tolle võitlusesse sissepääseva või sissepääsenu või jagu saava või võitluse keskele läinu või paigaloleva või sisseseadnu puhul on see paikapidamatu, selgustsaamatu, Kauśika, mis tuleks tolle teadvusületust arupidava või kätte haarava või hoiul pidava või ette kõneleva või klaariks saava või käivitava või nähatoova või kätte näitava või ette näitava või hästimõistva perepoja või peretütre elusoleku takistus.

Et ta saabuks muudega liitu astudes elusoleku takistuse juurde – pole tunda selle paikapidavust.

Veel, kui äkki keegi, Kauśika, seal tema puhul piiki, keppi, mullatükki või teist viskaks, siis ei laskuks see tema ihusse.

Mis põhjusel?

See tarkus on vägev, Kauśika, mis on teadvusületus.

See tarkus on mõõdustikuta, Kauśika, mis on teadvusületus.

See tarkus on läbini mõõtmatu, Kauśika, mis on teadvusületus.

See tarkus on kõrgemata, Kauśika, mis on teadvusületus.

See tarkus on samaseta, Kauśika, mis on teadvusületus.

See tarkus on samaväärseta, Kauśika, mis on teadvusületus.

Mis põhjusel?

Sest siin, Kauśika, tarkuse suhtes harjutav perepoeg või peretütar ei meelesta oma loomust lömmi suruma, ei meelesta muud lömmi suruma, ei meelesta mõlemat lömmi suruma.

Sest siin, Kauśika, hakkab tarkuse suhtes harjutav väga vägev taibuolend leidma taibuga kõrgemata täpset taibukust, ja hakkab leida võtma kõikteadjateadmist. Seeläbi hakkab ta kõrgemata täpset taibukust taibuga leides ringiseirama kõigi olendite meeli.

Mis põhjusel?

Sest siin, Kauśika, tarkuse suhtes harjutaval väga vägeval taibuolendil ei ole olemas midagi, mida ei saaks kätte või ei teaks või ei peaks silmas. Sellepärast öeldakse “kõikteadjateadmine”.

Ka nii, Kauśika, sellel perepojal või peretütrel kinni haaratud nähtuvalt hoidjalik väärtus tulla saab, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama.

Veel edasi, Kauśika, seal, kus teadvusületust lõpuks vaid üleskirjutades, raamatulikku tehes, ülistuse eesminejat paigal pidades ei hakata imetlema, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama ega enesele kordama, ei leia, Kauśika, sissepääsutarvitaja ja sissepääsuväljaotsija aruga inimene või aruta inimene olenditesse sissepääsu; välja arvatud eelnevate tegude valmisküpsemise korral. Ka nii haarab kinni, Kauśika, see perepoeg või peretütar nähtuvalt hoidjaliku väärtuse.

10.

Veel edasi, Kauśika, selsamal kombel, nagu aruga inimesed või aruta inimesed, kes on taiburingi läinud või ümber taiburingi läinud või taiburingi sisemusse läinud või taibupuujuure alla läinud – käsile võttes ka loomaüska läinuid –, kuivõrd neil pole võimalik aruga inimestega või aruta inimestega tülitseda või kurjustada või sisse minna; välja arvatud eelnevate tegude valmisküpsemise korral.

Mis põhjusel?

Sest möödunud, edaspidised, praegused täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, kes jõustavad ja selitavad, et kõigil olenditel pole hirmu, kiusu, värelemist, on seal taibuga leidnud, hakkavad taibuga leidma ja taibuga leiavad.

Just nii on, Kauśika, kus perepoeg või peretütar hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama – sest seal, Kauśika, pole olenditel võimalik aruga inimestega või aruta inimestega tülitseda või kurjustada või sisse minna; välja arvatud eelnevate tegude valmisküpsemise korral.

Mis põhjusel?

Sest on vaja, Kauśika, kummardada, uhkeldada, ülistada, paleustada, kehutada, imetleda, kõrgelt hinnata, et just selle teadvusületusega on maakaar olendite pühapaigaks tehtud, tehtust saab tulla seal külastatud olendite kaitse, toetuspind, kamber, eesmärk. Ka nii haarab kinni, Kauśika, see perepoeg või peretütar nähtuvalt hoidjaliku väärtuse.”

11.

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“On perepoeg või peretütar, auväärne, kes teadvusületust üleskirjutades, raamatulikku tehes paigal peaks ja seda taevalike õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, ürpide, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks. Ja selline, kes täpselt taibuka, läbini vaigistunud tõeleidnud väärika ihusid pühamute suhtes paigale paneks, kinni haaraks, hoiul peaks ja neid nõnda just taevalike õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, ürpide, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks.

Kumb neist perepoegadest või peretütardest rohkem soodsat juurde sigitaks?”

Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Seega hakkan, Kauśika, sind siin kohe vastu küsitlema. Et käsitleksid nii palju, nagu sul välja kannatab! Kuidas arvad, Kauśika, et kui täpselt taibukal tõeleidnud väärikal on käima läinud kõikteadmise loomuolu, siis on mingisuguse küünituse suhtes harjutav täpselt taibukas tõeleidnud väärikas leida võtnud, taibuga leidnud kõrgemata täpse taibukuse ja kõikteadmise?”

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Siin ongi, auväärne, auväärne teadvusületuse suhtes harjutav täpselt taibukas tõeleidnud väärikas

leida võtnud, taibuga leidnud kõrgemata täpse taibukuse ja kõikteadmise.”

Auväärne lausus:

“Seesugusel juhul, Kauśika, ei loe kokku, et tõeleidnu on “tõeleidnu” loomuolu ihu leidavõtmisega, vaid loeb kokku, et tõeleidnu on “tõeleidnu”, leidavõetud kõikteadmise suhtes. See, mis on täpselt taibuka tõeleidnud väärika kõikteadmine, Kauśika, on teadvusületusest ülessündinud. Ja tõeleidnu loomuolu ihu leidavõtmine, Kauśika, olles teadvusületuse vahendite edukusest ülessündinud, saab kõikteadjateadmise tugikonnaks. Sest sääraselt toelt tuge saades jõustub kõikteadjateadmine, jõustub taibanuihu, jõustub hoidjaihu, jõustub kogukonnaihu.

Edasi, loomuolu ihu leidavõtmine põhjustab kõikteadjateadmise, kuna on kõikteadjateadmise tugikond. On vaja kummardada, imetleda, kõrgelt hinnata, uhkeldada, ülistada, paleustada, kehutada, et pöördutakse kõigi olendite pühapaigaks. Ja niimoodi tulla saab ka minu – mil olen läbini vaigistunud – selliste ihude ülistus.

Seesugusel juhul, Kauśika, mõni perepoeg või peretütar, kes teadvusületust üleskirjutades või raamatulikku tehes paigal peaks ja seda taevalike õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, ürpide, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega imetleks, kõrgelt hindaks, uhkeldaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks – just tema, Kauśika, neist perepoegadest või peretütardest rohkem soodsat juurde sigitaks.

Mis põhjusel?

Sest tulevikus teeb, Kauśika, see perepoeg või peretütar kõikteadjateadmise ülistust – perepoeg või peretütar, kes siin üleskirjutatava või raamatuliku teadvusületuse suhtes imetlemist, kõrgelt hindamist, uhkeldust, ülistamist, paleustust, kehutust ja mitmel viisil ülistust teeks –, just säärane neist rohkem soodsat juurde sigitaks.

Mis põhjusel?

Sest tulevikus too kõikteadjateadmise ülistust teeb, kes teadvusületusele ülistust hakkab tegema.”

12.

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Need Jambū mandri aruga inimesed, auväärne, kes teadvusületust ei hakka üleskirjutama, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama ega enesele kordama; ega hakka ka teadvusületust õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, ürpide, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel ülistustega imetlema, kõrgelt hindama, arvesse võtma, ülistama, paleustama, kehutama – kas nüüd need nii vägevaks tarbeks, auväärne, ei hakka teadma auväärse poolt öeldut, et “tulevikus teadvusületusele ülistust tehakse”? Kas nüüd, auväärne, need nii väga kiiduväärsed, nii vägevate viljadega, nii vägeva valmisküpsemisega ei hakka tundma auväärse poolt öeldut, et “tulevikus teadvusületusele ülistust tehakse”? Ja nad ei hakka ära tundma. Siiski teavad, tunnevad, ära tunnevad – ja veel, ei hakka uskuma?”

Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Kuidas arvad, Kauśika, mil määral on Jambū mandri aruga inimesi, kes on taibanu suhtes vaagides kiindumusega kohaleläkitatud, kes on hoidja suhtes vaagides kiindumusega kohaleläkitatud, kes on kogukonna suhtes vaagides kiindumusega kohaleläkitatud?”

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Vähe on neid Jambū mandri aruga inimesi, auväärne, kes on taibanu suhtes vaagides kiindumusega kohaleläkitatud, kes on hoidja suhtes vaagides kiindumusega kohaleläkitatud, kes on kogukonna suhtes vaagides kiindumusega kohaleläkitatud.”

Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Nii see on, Kauśika, nii see on! Vähe on neid Jambū mandri aruga inimesi, kes on taibanu suhtes vaagides kiindumusega kohaleläkitatud, kes on hoidja suhtes vaagides kiindumusega kohaleläkitatud, kes on kogukonna suhtes vaagides kiindumusega kohaleläkitatud.

Neist vähestest vähem on neid, Kauśika, kes voolusängi ilmutamisvilja kätte saavad, veel vähem, kes korraksnaasjavilja, mittenaasjavilja.

Ka neist vähestest vähem on neid, kes väärikuse kätte saavad.

Ka neist vähestest vähem on neid, kes üksitaipu silmas peavad.

Ka neist vähestest vähem on neid, kes kõrgemata täpse taibukuse suhtes meeli ilmsiks toovad.

Ka neist vähestest vähem on neid, kes kõrgemata täpse taibukuse suhtes meelte ilmudes meeleilmingule lopsakust annavad.

Ka neist vähestest vähem on neid, kes kõrgemata täpse taibukuse suhtes meelte ilmudes ja neid lopsakaks tehes alustatud vaprusega selles kulgevad.

Ka neist vähestest vähem on neid, kes teadvusületuse suhtes sellega sobimist ilmutavad.

Ka neist vähestest vähem on neid, kes teadvusületuse suhtes toimetavad.

Ka neist vähestest vähem on neid teadvusületuse suhtes toimetavaid, kannustuvaid, kes taganematu taibuolendipinnase suhtes seisatuvad.

Ka neist vähestest vähem on neid teadvusületuse suhtes toimetavaid, kannustuvaid, kes hakkavad leidma taibuga kõrgemata täpset taibukust.

Ka neist vähestest vähem on neid teadvusületuse suhtes toimetavaid, kannustuvaid, kes leiavad taibuga kõrgemata täpse taibukuse.

Need ja need on väga vägevad taibuolendid, Kauśika, kes on taganematu taibuolendipinnase suhtes paigal, leiavad taibuga kõrgemata täpse taibukuse; ja teistele avaldunud pürgimusega, teadvusületuse suhtes harjutavatele, kannustuvatele perepoegadele ja peretütardele teadvusületust kätte näitavad ja ette näitavad; ja nad kätte haaravad, hoiul peavad, ette kõnelevad, klaariks saavad, käivitavad, kätte näitama panevad, kätte näitavad, ette näitavad, enesele kordavad; ja seda teadvusületust õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, riiete, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel ülistustega imetlevad, kõrgelt hindavad, arvesse võtavad, ülistavad, paleustavad, kehutavad.

Siis veel, Kauśika, on olemas mittemõõdetavad, kokkulugematud olendid, kes taibumeele ilmsiks toovad, taibumeele ilmudes taibumeele lopsakaks teevad, taibumeelt lopsakaks tehes taipamise jaoks toimetavad.

Siis veel, Kauśika, kui nende mittemõõdetavate, kokkulugematute – ka taipamise jaoks toimetavate – olendite puhul üks või kaks taganematu taibuolendipinnase suhtes seisatuksid!

Mis põhjusel?

Sest kõrgemata täpsesse taibukusse on raske kohale tulla, Kauśika, olles hüljatud vaprusega, logardid, hüljatud olendid, hüljatud meelega, hüljatud täheldusega, hüljatud pooldajad, hüljatud teadvustajad.

Seesugusel juhul, Kauśika, kiiresti kõrgemata täpset taibukust taibuga leidmise tungiga perepojal või peretütrel on just niimoodi kergelt teadvusületust otsekohe vaja kuulda, kätte haarata, hoiul pidada, ette kõnelda, klaariks saada, käivitada, näha tuua, kätte näidata, ette näidata, enesele korrata, küsitleda.

Mis põhjusel?

Sellepärast, et ta hakkab teadma nii: “Siin on täpselt taibukas tõeleidnud väärikas – eelnevalt taibuolendi toimlat toimetav – teadvusületuse suhtes harjutanud. Ka meil on vaja siin harjutada. Selline on meie õpetaja.”

Väga vägevatel taibuolenditel, Kauśika, on vaja sihiks võtta just paigaloleva või läbini vaigistunud täpselt taibuka tõeleidnud väärika teadvusületus.

Seesugusel juhul, Kauśika, mõni perepoeg või peretütar, kes – et läbini vaigistunud täpselt taibukat tõeleidnud väärikat ülistada – teha laseks mustmiljon pühamut, mis on tõeleidnu asendi seitsmest kalliskivist koosnevad looted; ja teha laseks neid elu lõpuni ning taevalike õite, taevalike suitsutiste, taevalike lõhnade, taevalike pärjalike, taevalike määrete, taevalike pulbrite, taevalike riiete, taevalike päevavarjude, taevalike siltide, taevalike kellukeste, taevalike plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel taevalike ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks – kuidas arvad, Kauśika, nüüd perepoeg või peretütar sellest ajendatuna ka palju soodsat juurde sigitaks?”

Võimekas lausus:

“Palju, auväärne, palju, kergeltläinu!”

Auväärne lausus:

“Siit, Kauśika, see perepoeg või peretütar rohkem soodsat juurde sigitab, kes teadvusületust uskuda võtab, eeskujuks peab pooldades, kiindunud meelega taipamiseks meele ilmudes tänu pürgimusele kuuleks, kätte haaraks, hoiul peaks, ette kõneleks, klaariks saaks, käivitaks, näha tooks, kätte näitaks, ette näitaks, enesele kordaks ja muudele laialt selgima paneks, sellele tarviliku avaks, aruga järele vaataks ja lisaneva teadvusega ilmutaks siin läbiarutust, lõpuks vaid ka raamatulikku tehes hoiul peaks, paigal peaks olemashoidja kauase paigaloleku põhjal:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse väga vägevate taibuolendite kaasahaaramine.”

Siis veel, Kauśika, olgu paigal Jambū manner, täispandud pühamuid – seitsmest kalliskivist koosnevaid tõeleidnu asendi looteid! Kui äkki nii palju kui on kõiki olendeid nelja vägeva mandriga ilma asendis, Kauśika, neist iga üksik olend teha laseks pühamu, mis on tõeleidnu asendi seitsmest kalliskivist koosnev loode, ja seda elu lõpuni taevalike õite, taevalike suitsutiste, taevalike lõhnade, taevalike pärjalike, taevalike pulbrite, taevalike riiete, taevalike päevavarjude, taevalike siltide, taevalike kellukeste, taevalike plagudega, ümberringi taevalike valguspärgade ja paljudel viisidel taevalike ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks – kuidas arvad, Kauśika, nüüd kõik need olendid sellest ajendatuna ka palju soodsat juurde sigitaksid?”

Võimekas lausus:

“Palju, auväärne, palju, kergeltläinu!”

Auväärne lausus:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse taibuolendite kaasahaaramine.”

Siis veel, Kauśika, olgu paigal kõik olendid nelja vägeva mandriga ilma asendis! Nii palju kui on kõiki olendeid tuhandesalga ilma asendis, Kauśika, neist iga üksik olend teha laseks pühamu, mis on tõeleidnu asendi seitsmest kalliskivist koosnev loode, ja seda elu lõpuni taevalike õite, taevalike suitsutiste, taevalike lõhnade, taevalike pärjalike, taevalike pulbrite, taevalike riiete, taevalike päevavarjude, taevalike siltide, taevalike kellukeste, taevalike plagudega, ümberringi taevalike valguspärgade ja paljudel viisidel taevalike ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks – kuidas arvad, Kauśika, nüüd kõik need olendid sellest ajendatuna ka palju soodsat juurde sigitaksid?”

Võimekas lausus:

“Palju, auväärne, palju, kergeltläinu!”

Auväärne lausus:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse väga vägevate taibuolendite kaasahaaramine.”

Siis veel, Kauśika, olgu paigal kõik olendid tuhandesalga ilma asendis! Nii palju kui on kõiki olendeid tuhat ruudus keskmises ilma asendis, Kauśika, neist iga üksik olend teha laseks pühamu, mis on tõeleidnu asendi seitsmest kalliskivist koosnev loode, ja seda elu lõpuni taevalike õite, taevalike suitsutiste, taevalike lõhnade, taevalike pärjalike, taevalike pulbrite, taevalike riiete, taevalike päevavarjude, taevalike siltide, taevalike kellukeste, taevalike plagudega, ümberringi taevalike valguspärgade ja paljudel viisidel taevalike ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks – kuidas arvad, Kauśika, nüüd kõik need olendid sellest ajendatuna ka palju soodsat juurde sigitaksid?”

Võimekas lausus:

“Palju, auväärne, palju, kergeltläinu!”

Auväärne lausus:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse väga vägevate taibuolendite kaasahaaramine.”

Siis veel, Kauśika, olgu paigal kõik olendid tuhat ruudus keskmises ilma asendis! Nii palju kui on kõiki olendeid tuhat kuubis vägevas ilma asendis, Kauśika, neist iga üksik olend teha laseks pühamu, mis on tõeleidnu asendi seitsmest kalliskivist koosnev loode, ja seda elu lõpuni taevalike õite, taevalike suitsutiste, taevalike lõhnade, taevalike pärjalike, taevalike pulbrite, taevalike riiete, taevalike päevavarjude, taevalike siltide, taevalike kellukeste, taevalike plagudega, ümberringi taevalike valguspärgade ja paljudel viisidel taevalike ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks – kuidas arvad, Kauśika, nüüd kõik need olendid sellest ajendatuna ka palju soodsat juurde sigitaksid?”

Võimekas lausus:

“Palju, auväärne, palju, kergeltläinu!”

Auväärne lausus:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse väga vägevate taibuolendite kaasahaaramine.”

Siis veel, Kauśika, olgu paigal kõik olendid tuhat kuubis vägevas ilma asendis, mille iga üksik olend teha laseks pühamu, mis on tõeleidnu asendi seitsmest kalliskivist koosnev loode, ja seda elu lõpuni taevalike õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, ürpide, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks!

Olgu ka veel mõned olendid, Kauśika, kes on tuhat kuubis vägevas ilma asendis – kui äkki nad kõik kujundust käsile võttes ühel ja samal ajal leida võtaksid inimaruka loomuolu, seejärel iga üksik olend teha laseks pühamu, mis on tõeleidnu asendi seitsmest kalliskivist koosnev loode, ja iga olend teha laseks kõiki neid pühamuid ning teha lastes ja paigale pannes neid – kujutise või kujutisjärelejäägi jagu – kõigi pillimängude, kõigi laulude, kõigi tantsude, kõigi kandle-puupilli toimealade, taevalike kõigi õite, kõigi suitsutiste, kõigi lõhnade, kõigi pärjalike, kõigi määrete, kõigi pulbrite, kõigi riiete ja kõigi taevalike päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi kõigi valguspärgade ja paljudel viisidel kõigi taevalike ja inimarupäraste ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks; kõik need sedalaadi soodsa tegevusega olendid mittemõõdetavaid, kokkulugematuid pühamuid paigale pannes sedalaadi ülistust teha laseksid – kuidas arvad, Kauśika, nüüd kõik need olendid sellest ajendatuna ka palju soodsat juurde sigitaksid?”

Võimekas lausus:

“Palju, auväärne, palju, kergeltläinu!”

Auväärne lausus:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse väga vägevate taibuolendite kaasahaaramine.”

13.

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Nii see on, auväärne, nii see on, kergeltläinu! Sest, auväärne, teadvusületust imetlev, kõrgelt hindav, arvesse võttev, ülistav, paleustav, kehutav perepoeg või peretütar otsast lõpuni imetleb, kõrgelt hindab, uhkeldab, ülistab, paleustab ja kehutab möödunud, edaspidiseid ja praegusi taibanud auväärseid kõigis läbini teatud taibanuteadmise ilma asendites.

Siis veel, auväärne, olgu paigal sellise esitlusega kõik olendid tuhat kuubis vägevas ilma asendis! Olgu ka seal kõik olendid, auväärne, keda on tuhat kuubis vägevates ilma asendites Gangese jõeluidete hulgal – iga üksik olend teha laseks pühamu, mis on tõeleidnu asendi seitsmest kalliskivist koosnev loode, ja iga olend teha laseks kõiki neid pühamuid ning teha lastes ja paigale pannes neid – kujutise või kujutisjärelejäägi jagu –

kõigi pillimängude, kõigi laulude, kõigi tantsude, kõigi kandle-puupilli toimealade, taevalike kõigi õite, kõigi suitsutiste, kõigi lõhnade, kõigi pärjalike, kõigi määrete, kõigi pulbrite, kõigi riiete ja kõigi taevalike päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi kõigi valguspärgade ja paljudel viisidel kõigi taevalike ja inimarupäraste ülistustega imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, palvetaks, kehutaks.

Just see perepoeg või peretütar, auväärne, kõigist olenditest rohkem soodsat juurde sigitab, kes teadvusületust uskuda võtab, eeskujuks peab pooldades, kiindunud meelega taipamiseks meele ilmudes tänu pürgimusele kuuleks, kätte haaraks, hoiul peaks, ette kõneleks, klaariks saaks, käivitaks, näha tooks, kätte näitaks, ette näitaks, enesele kordaks ja muudele laialt selgima paneks, sellele tarviliku avaks, aruga järele vaataks, ja lisaneva teadvusega ilmutaks siin läbiarutust, lõpuks vaid ka raamatulikku tehes hoiul peaks, paigal peaks olemashoidja kauase paigaloleku põhjal:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse väga vägevate taibuolendite kaasahaaramine.”

14.

Nüüd siis ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Nii see on, Kauśika, nii see on! Perepoeg või peretütar, Kauśika, sellest ajendatuna rohkemast rohkem soodsat juurde sigitab.

Perepoeg või peretütar, Kauśika, sellest ajendatuna mittemõõdetavast rohkem soodsat juurde sigitab.

Perepoeg või peretütar, Kauśika, sellest ajendatuna kokkulugematust rohkem soodsat juurde sigitab.

Perepoeg või peretütar, Kauśika, sellest ajendatuna mõeldamatust rohkem soodsat juurde sigitab.

Perepoeg või peretütar, Kauśika, sellest ajendatuna võrreldamatust rohkem soodsat juurde sigitab.

Perepoeg või peretütar, Kauśika, sellest ajendatuna läbini mõõtmatust rohkem soodsat juurde sigitab.

Mis põhjusel?

Sest teadvusületusest ülessündinud on, Kauśika, täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kõikteadmine. Ja kõikteadmisest ülessündinud on tõeleidnuihude tänu.

Seesugusel juhul, Kauśika, perepoeg või peretütar, kes teadvusületust uskuda võtab, eeskujuks peab pooldades, kiindunud meelega taipamiseks meele ilmudes tänu pürgimusele kuuleks, kätte haaraks, hoiul peaks, ette kõneleks, klaariks saaks, käivitaks, näha tooks, kätte näitaks, ette näitaks, enesele kordaks ja muudele laialt selgima paneks, sellele tarviliku avaks, aruga järele vaataks ja lisaneva teadvusega ilmutaks siin läbiarutust, lõpuks vaid ka raamatulikku tehes hoiul peaks, paigal peaks olemashoidja kauase paigaloleku põhjal:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse väga vägevate taibuolendite kaasahaaramine.”

Ja seda teadvusületust imetleks, kõrgelt hindaks, arvesse võtaks, ülistaks, paleustaks, kehutaks, õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, riiete, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel ülistustega ülistaks – eespoolne tõeleidnu asendi seitsmest kalliskivist koosnev loode, pühamu valmistajalik soodsa valmistaja, Kauśika, ei evi selle soodsa valmistaja kõrval ka sajandikku osa, ei evi ka tuhandikku, sajatuhandikku, mustmiljondikku, miljardikku, mustmiljardikku, triljondikku ega miljon triljondikku osa. Ei ka kokkulugemist, osa, arvutamist, võrdlust, võrdpildi, mahatoetuvust ega seadistust välja kannata.

15.

Nüüd siis nelikümmend tuhat taevapoega, kes koos taevavürsti Võimekaga selles seltskonnas laskusid kohale ja sisse seadsid, ütlesid taevavürstile Võimekale nii:

“Haara kätte, härra, teadvusületust! On vaja teadvusületus kätte haarata, härra, teadvusületus hoiul pidada, härra, teadvusületus ette kõnelda, härra, teadvusületus klaariks saada, härra, teadvusületus käivitada, härra, teadvusületus näha tuua, härra, teadvusületus kätte näidata, härra, teadvusületus ette näidata, härra, teadvusületus enesele korrata, härra.”

Nüüd siis kutsus auväärne taevavürsti Võimeka:

“Haara kätte sina, Kauśika, teadvusületust!

Hoiul pea sina, Kauśika, teadvusületust!

Ette kõnele sina, Kauśika, teadvusületust!

Klaariks saa sina, Kauśika, teadvusületust!

Käivita sina, Kauśika, teadvusületust!

Näha too sina, Kauśika, teadvusületust!

Kätte näita sina, Kauśika, teadvusületust!

Pane ette näitama sina, Kauśika, teadvusületust!

Enesele korda sina, Kauśika, teadvusületust!

Mis põhjusel?

Sest, Kauśika, kui hakkavad ilmuma ebajumalate sedalaadi hõllandused, et “kolmekümne kolme taevalisega hakkame sõda pidama, koos kolmekümne kolme taevalisega hakkame võitlema” – et siis sina, Kauśika, teadvusületust mõlgutaksid, enesele kordaksid! Nii hakkavad ebajumalate hõllandused veelkord haihtuma.”

16.

“See on vägev tarkus, auväärne, mis on teadvusületus.

See on mõõdustikuta tarkus, auväärne, mis on teadvusületus.

See on läbini mõõtmatu tarkus, auväärne, mis on teadvusületus.

See on kõrgematu tarkus, auväärne, mis on teadvusületus.

See on kõrgemata tarkus, auväärne, mis on teadvusületus.

See on samaseta tarkus, auväärne, mis on teadvusületus.

See on samaväärseta tarkus, auväärne, mis on teadvusületus.”

Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Nii see on, Kauśika, nii see on! See on vägev tarkus, Kauśika, mis on teadvusületus.

See on mõõdustikuta tarkus, Kauśika, mis on teadvusületus.

See on läbini mõõtmatu tarkus, Kauśika, mis on teadvusületus.

See on kõrgematu tarkus, Kauśika, mis on teadvusületus.

See on kõrgemata tarkus, Kauśika, mis on teadvusületus.

See on samaseta tarkus, Kauśika, mis on teadvusületus.

See on samaväärseta tarkus, Kauśika, mis on teadvusületus.

Mis põhjusel?

Sest eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Kauśika, on sellele tarkusele lähenedes leidnud taibuga kõrgemata täpse taibukuse, mis on teadvusületus.

Ka need täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, Kauśika, kes edaspidises lõigus saavad tulla, hakkavad leidma taibuga kõrgemata täpset taibukust – ka nemad, Kauśika, hakkavad sellele tarkusele lähenedes leidma taibuga kõrgemata täpset taibukust, mis on teadvusületus.

Ka mõned taibanud auväärsed mittemõõdetavates, kokkulugematutes tuhat kuubis vägevates ilma asendites, Kauśika, kes tol juhul leiavad taibuga kõrgemata täpse taibukuse – ka nemad, Kauśika, sellele tarkusele lähenedes leiavad taibuga kõrgemata täpse taibukuse, mis on teadvusületus.

Ka mina olen, Kauśika, sellele tarkusele lähenedes leidnud taibuga kõrgemata täpse taibukuse, mis on teadvusületus.

Just sellele tarkusele lähenedes, Kauśika, jõustatakse ilmas kümme edukat teorada, jõustatakse ilmas neli taibu liikmega kokkuseotud mõistmist, jõustatakse ilmas neli taibu liikmega kokkuseotud mõõdustikuta, jõustatakse ilmas neli taibu liikme kinnihaaratud laadituse ilmsikssaamist, jõustatakse ilmas kuus taibu liikmega kokkuseotud ärateadmist, jõustatakse ilmas kolmkümmend seitse taibu tiiva hoidjat, jõustatakse ilmas kokkuvõtlikult kaheksakümmend neli tuhat hoidjatüve, jõustatakse ilmas taibanuteadmine, iselase teadmine, mõeldamatu teadmine – just sellele tarkusele lähenedes, Kauśika, mis on teadvusületus.

Ka siis, Kauśika, kui täpselt taibukad tõeleidnud väärikad ilmas ei ilmu, on eespool kuuldud teadvusületuse edasitulvamise najal, Kauśika, väga vägevad taibuolendid, kes tulevad vahendite edukusega kohaleläkitatud. Ka need kaasaelamislikud, Kauśika, olenditele kaasaelamist käsile võttes, ilmale lähenedes jõustavad ilmas kümme edukat teorada, jõustavad ilmas neli taibu liikmest lahtiseotud mõistmist, jõustavad ilmas neli taibu liikmest lahtiseotud mõõdustikutat, jõustavad ilmas neli taibu liikmest lahtirakendatud laadituse ilmsikssaamist, jõustavad ilmas viis taibu liikmest lahtiseotud ärateadmist.

Selsamal kombel, Kauśika, nagu kuuringi lähedal kõik rohud ja taevakivid nii nagu jõudu, nii nagu tugevust helendust annavad, ka tähed nii nagu jõudu, nii nagu tugevust helendust annavad, just nii on, Kauśika, täpselt taibuka tõeleidnud väärika möödumisel, olemashoidja haihtumise korral, täpselt taibukate tõeleidnud väärikate mitteilmumise tõttu, et kogu see mingi hoidja toimla, samane toimla, samaseta toimla, edukas toimla, mis ilmas teadvustatakse ja jõustatakse, on taibuolendist ülessündinud, taibuolendi mõõdetud, taibuolendi vahendite edukusest käima läinud. Ja on vaja tunda, et taibuolendite vahendite edukus on teadvusületusest ülessündinud.

17.

Veel edasi, Kauśika, teadvusületust kättehaaravate, hoiul pidavate, ette kõnelevate, klaariks saavate, käivitavate, nähatoovate, kätte näitavate, ette näitavate, enesele kordavate, üleskirjutavate, arupidavate ja mõlgutavate perepoegade või peretütarde ihale on sel ajendil vaja vastu anda paljud nähtuvalt hoidjalikud väärtused.”

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Veel, auväärne, missuguste nähtuvalt hoidjalike väärtustega kohaleläkitatud saavad tulla need perepojad ja peretütred?”

Auväärne lausus:

“Need perepojad või peretütred Kauśika, ei hakka leidma ennetähtaegselt lõppu ega leidma mürgiga lõppu ega leidma piigiga lõppu ega leidma tulega lõppu ega leidma veega lõppu ega leidma kepiga lõppu ega leidma muudega liitu astudes lõppu.

Ja kui nad teadvusületust mõlgutavad või enesele kordavad, hakkavad valitseja, valitsejapoja, valitseja kutselise või valitseja ministri tõttu ilmunud-ilmunud sisselippamised veelkord haihtuma.

Ja kui sissepääsuvaatlejad ja sissepääsuväljaotsijad valitsejad, valitsejapojad või valitseja kutselised või valitseja ministrid astuksid seal nende juurde, kes niimoodi veel ja veel teadvusületust mõlgutavad või enesele kordavad, ei hakka nad sissepääsu leidma; samal kombel, nagu tänu teadvusületuse kinnihaaratusele.

Ja neil juurde astunud valitsejatel, valitsejapoegadel, valitseja kutselistel või valitseja ministritel tulla saab tung väljendumise järele, tulla saab tung selgituse jagamise järele ja nad hakkavad arvama, et on on vaja rõõmu leida.

Mis põhjusel?

Sest, Kauśika, teadvusületus on praegune nii, et on sõbraliku meelelikkusega sõbraliku kohaletoomise, haletsemise meelelikkusega haletsemise kohaletoomise najal kõigi olendite kõrval.

Seesugusel juhul, Kauśika, ka need, kes on läinud ulukite, siulookade rägastiku keskele – nendesse perepoegadesse või peretütardesse ei leia aruga inimesed või aruta inimesed sissepääsuvaatlejad ja sissepääsuväljaotsijad sissepääsu; välja arvatud eelnevate tegude valmisküpsemise korral.”

18.

Nüüd siis astus sada teist juurdepääsu püüdvat ringirändajat sellel viivul laitmiskavatsustega auväärse juurde.

Nüüd siis nägi taevavürst Võimekas juba kaugelt teist juurdepääsu püüdvaid ringirändajaid lähenemas. Nende meeli ringiseirates mõelnud nii:

“Need siis teist juurdepääsu püüdvad ringirändajad astusid laitmiskavatsustega auväärse juurde. Kui nüüd mina sedamoodi, kuidas ma olen auväärse kõrvalt teadvusületuse suuna kätte haaranud, mäletades mõlgutaksin, enesele kordaksin, käivitaksin, et teist juurdepääsu püüdvad ringirändajad auväärse juurde ei astuks! Nii, et ei oleks selgitatava teadvusületuse takistus!”

Nüüd siis taevavürst Võimekas sedamoodi, kuidas oli auväärse kõrvalt teadvusületuse suuna kätte haaranud, mäletades mõlgutas, enesele kordas, käivitas.

Nüüd need teist juurdepääsu püüdvad ringirändajad käisid kaugemast kaugemal parempidi ümber auväärse ning veelkord väravast välja ja teed mööda astusid.

Nüüd siis tuli kestlikul Śāriputral pähe nii:

“Mispärast oli siin nii, et teist juurdepääsu püüdvad ringirändajad käisid kaugemast kaugemal parempidi ümber auväärse ning veelkord väravast välja ja teed mööda astusid?”

Nüüd siis, auväärse meelsus oli kestliku Śāriputra sedalaadi meelsuse aimdusest kohe teadlik. Ta ütles kestlikule Śāriputrale nii:

“Taevavürst Võimekas teist juurdepääsu püüdvate ringirändajate laitmiskavatsustega meeli ringiseiras, Śāriputra, mäletades mõlgutatud, enesele korratud teadvusületus käima läks – nende lahtiharutamise tungiga, sõnavahetusepidamise tungiga, vastuollu viimise tungiga teist juurdepääsu püüdvate ringirändajate taandumise tarvis –, et selgitatava teadvusületuse puhul “teist juurdepääsu püüdvad ringirändajad juurde ei astuks!”, “et ei hakataks kõrvale kallama selgitatavast teadvusületusest!” Ja ma olen taevavürstile Võimekale teadlikkust andnud.

Mis põhjusel?

Ma ei püüa näha, Śāriputra, teist juurdepääsu püüdvatest ringirändajatest ühelgi heledat hoidjat. Neil kõigil oli tung, Śāriputra, juurde astuda laitmiskavatsustega, tagasilöömameeltega.”

19.

Nüüd siis tuli eriti patusel Suretajal pähe nii:

“Täpselt taibuka tõeleidnud väärika juurde laskus kohale neli seltskonda ja seadis sisse tõeleidnu palge all. Ja palge all olid tungi toimealade ja laadi toimealade taevapojad. Väga vägevad taibuolendid hakkavad käsitlema siin ohjatult kõrgemata täpse taibukuse suhtes. Kui nüüd mina juurde astuksin, et silmad tuhmistada.”

Tol korral oli veel nii, et selles seltskonnas laskus kohale ja seadis sisse taevavürst Võimekas, kaasas nelikümmend tuhat Kolmekümne kolmesse kehastunud taevapoega. Ja neli ilmavahti, kaasas kakskümmend tuhat Nelja vägevasse valitsejasse kehastunud taevapoega. Ka kaaskonnaisand Vaim, kaasas kümme tuhat Vaimu kehastunud taevapoega. Ja viis tuhat puhaste asukohtade taevapoega selles seltskonnas laskus kohale ja seadis sisse.

Ja isegi seda helgiheitu, mis taevaliste oma tegude valmisküpsemisest sünnib, ikestas taibanu mõik, taibanu särts, taibanu haldamine.

Nüüd siis, eriti patune Suretaja võlus valmis neljaliikmelise jõukeha ja astus auväärse juurde.

Nüüd siis tuli taevavürstil Võimekal pähe nii:

“Ohhoo, eriti patune Suretaja võlus valmis neljaliikmelise jõukeha ja astus auväärse juurde.

Ja see säärane neljaliikmelise jõukeha rivistus, mille eriti patune Suretaja valmis võlus, pole valitseja Bimbisāra neljaliikmelise jõukeha rivistus ega ka valitseja Prasenajiti neljaliikmelise jõukeha rivistus ega ka śākyate neljaliikmelise jõukeha rivistus ega ka licchavīde neljaliikmelise jõukeha rivistus. Pikka aega on auväärsega täiesti köietunud eriti patune Suretaja, sissepääsu vaatleb, sissepääsu välja otsib ja on olenditega tülitsemiskavatsusega. Et kui nüüd mina mäletades just teadvusületust mõlgutaksin, enesele kordaksin, käivitaksin!”

Nüüd siis taevavürst Võimekas mäletades just teadvusületust mõlgutas, enesele kordas, käivitas. Ja mida enam taevavürst Võimekas mäletades teadvusületust mõlgutas, enesele kordas, käivitas, seda enam eriti patune Suretaja just seda teed mööda veelkord eemale pöördus.

20.

Nüüd siis, kolmekümne kolmesse kehastunud taevapojad valmis võlusid taevalikke roosasid õisi, õhuruumlased õhuvooluga auväärse kõrvale puistasid. Taevalikke roosakaid õisi auväärsele peale puistasid ja nii ülahõngu ülahõngutasid:

“Kauaks, ohhoo, pöördus teadvusületus Jambū mandri aruga inimeste ligi!”

Ja veelkord taevalikke roosakaid õisi haarasid ning auväärse kõrvale puistasid, peale puistasid. Ja ütlesid nii:

“Mõned olendid, auväärne, kes hakkavad teadvusületust selgitama, tuletama, toimetama teadvusületuse suhtes, nendesse ei leia Suretaja või Suretajasse kehastunud taevasused sissepääsu. Need olendid, kes hakkavad kuulma teadvusületust, auväärne, ja kuuldes kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, ei saa tulla alama edujuurega kohaleläkitatud. Need olendid, kelle kõrvade helgiheidule hakkab lähenema teadvusületus, auväärne, saavad tulla eespoolsete alistuste esiletoojad. Mis veel sõnada, kui hakkavad seda kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama, tõe jaoks harjutama, tõesse küünitama, tõega sobimist ilmutama – need olendid, auväärne, saavad tulla tõeleidnu ümber istuvad.

Mis põhjusel?

Sest kõikteadmine on vaja välja otsida sellest, mis on teadvusületus.

Selsamal kombel, auväärne, nagu mingid kalliskivid, vägevad kalliskivid, mis kõik vägevas meres valla, neid kõiki on vaja vägevast merest välja otsida, just nii on, auväärne, vaja täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kõikteadmise vägev kalliskivi teadvusületuse vägevast merest välja otsida.”

Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Nii see on, Kauśika, nii see on! Siitsamast on ülessündinud täpselt taibukate tõeleidnud väärikate kõikteadmise vägev kalliskivi – teadvusületuse vägevast merest.”

21.

Nüüd siis, kestlik Ānanda ütles auväärsele nii:

“Auväärne ei selgita andmisületuse tooni ega kuuluta nimesilti välja.

Auväärne ei selgita kõlblusületuse tooni ega kuuluta nimesilti välja.

Auväärne ei selgita kannatlikkusületuse tooni ega kuuluta nimesilti välja.

Auväärne ei selgita vaprusületuse tooni ega kuuluta nimesilti välja.

Auväärne ei selgita mõistmisületuse tooni ega kuuluta nimesilti välja.

Aga auväärne üksnes vaid teadvusületuse tooni selgitab ja kuulutab nimesilti välja.”

Auväärne lausus:

“Nii see on, Ānanda, nii see on! ma selgitan vaid teadvusületuse tooni Ānanda, ja kuulutan nimesildi välja,

teiste ületuste oma mitte.

Mis põhjusel?

Sest teadvusületus on, Ānanda, viie ületuse eesmineja. Kuidas arvad, Ānanda, et mittearenetud andmine kõikteadmise suhtes leiab “andmisületuse” nimesildi?”

Kestlik Ānanda lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Kuidas arvad, Ānanda, et mittearenetud kõlblus kõikteadmise suhtes leiab “kõlblusületuse” nimesildi?”

Ānanda lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Kuidas arvad, Ānanda, et mittearenetud kannatlikkus kõikteadmise suhtes leiab “kannatlikkusületuse” nimesildi?”

Ānanda lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Kuidas arvad, Ānanda, et mittearenetud vaprus kõikteadmise suhtes leiab “vaprusületuse” nimesildi?”

Ānanda lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Kuidas arvad, Ānanda, et mittearenetud mõistmine kõikteadmise suhtes leiab “mõistmisületuse” nimesildi?”

Ānanda lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Kuidas arvad, Ānanda, et mittearenetud teadvus kõikteadmise suhtes leiab “teadvusületuse” nimesildi?”

Ānanda lausus:

“Mitte üldsegi, auväärne!”

Auväärne lausus:

“Kuidas arvad, Ānanda, et teadvus, mis edujuuri kõikteadmise arenemisega arendab, on mõeldamatu?”

Ānanda lausus:

“Nii see on, auväärne, nii see on, kergeltläinu! Mõeldamatu, auväärne, on teadvus, ülimalt mõeldamatu, auväärne, on teadvus, mis edujuuri kõikteadmise arenemisega arendab.”

Auväärne lausus:

“Seesugusel juhul, Ānanda, kuivõrd on ülim, leiab teadvus “ületuse” nimesildi, mille abiga kõikteadmise suhtes arenetud edujuured leiavad “ületuse” nimesildi.

Seesugusel juhul, Ānanda, kuivõrd on kõikteadmise arenetud edujuured, on teadvusületus viie ületuse eesmineja, juhilik, juhatajalik. Sedasi sobib, et viis ületust on juba teadvusületuse sees. Ütlemine “täispandud kuut ületust” on selle kohta, Ānanda, mis on “teadvusületus”.

Seesugusel juhul, Ānanda, väljakuulutatud teadvusületuse suhtes kuulutatakse kõik kuus ületust välja.

Selsamal kombel, Ānanda, nagu laialipuistatud seemned vägevas maas kobara leiavad ja väljakerkivad. Vägev maa on nende seemnete püsipaik ja vägevas maa paigas püsinud seemned kerkivad välja.

Just nii, Ānanda, seisavad paigal teadvusületuse hulka haaratud viis ületust kõikteadmises. Teadvusületuse paigas püsinud viis ületust kerkivad välja. Ja kuna on teadvusületuse kinnihaaratus, leiavad “ületuse” nimesildi üles.

Seesugusel juhul, Ānanda, on just teadvusületus viie ületuse eesmineja, juhilik, juhatajalik.”

22.

Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Sel kombel pole, auväärne, täpselt taibukas tõeleidnud väärikas kõiki teadvusületuse väärtusi väljakuulutanud – väärtusi, mida perepoeg või peretütar kinni haarab teadvusületust kätte haarates, hoiul pidades, ette kõneldes, klaariks saades, käima minnes, näha tuues, kätte näidates, ette näidates, enesele korrates. Sest nüüd on see teadvusületuse suund, mis on auväärse kõrvalt kätte haaratud, mul käima läinud.”

Auväärne lausus:

“Tõesti, tõesti, Kauśika! Siis veel, Kauśika, pole nii, et ainult, kes teadvusületust hakkab kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, näitama, ette näitama, enesele kordama – ainult vaid tollel need väärtused tulla saavad. Ka perepoeg või peretütar, Kauśika, kes teadvusületust üleskirjutades, raamatulikku tehes hoiul peab, paigal peab olemashoidja kauase paigaloleku põhjal:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse väga vägevate taibuolendite kaasahaaramine.”

Ja hakkab teadvusületust imetlema, kõrgelt hindama, arvesse võtma, ülistama, paleustama, kehutama, õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, riiete, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel ülistustega hakkab ülistama – ma sõnan, Kauśika, et ka sellel perepojal või peretütrel on nähtuvalt hoidjalikke väärtusi.”

23.

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Ka mina kindlustan, auväärne, ka sel perepojal või peretütrel valve, kinnikatmise, varjamise, kes teadvusületust üleskirjutades, raamatulikku tehes hoiul peab, paigal peab olemashoidja kauase paigaloleku põhjal:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse väga vägevate taibuolendite kaasahaaramine.”

Mis veel sõnada, kui hakkab teadvusületust üleskirjutama, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, näitama, ette näitama, enesele kordama, imetlema, kõrgelt hindama, arvesse võtma, ülistama, paleustama, kehutama, õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, riiete, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel ülistustega ülistama.”

24.

Auväärne lausus:

“Tõesti, tõesti, Kauśika! Siis veel, Kauśika, selle teadvusületust hästimõistva perepoja või peretütre juurde hakkab astuma palju sadu taevapoegi, juurde hakkab astuma palju tuhandeid taevapoegi, palju sadu tuhandeid taevapoegi, et hoidjat kuulda. Ja hoidjat kuuldes hakkavad need taevapojad arvama, et on vaja kohale tuua hoidjaselgitajale heiastumine.

Ka siis, kui ei saa tulla lobamistungiga hoidjaselgitajat, hakkavad need taevapojad juba hoidjat kõrgeks pidades arvama, et on vaja kohale tuua talle heiastumine, kuni sel perepojal või peretütrel saab tulla kihk selgitada.

25.

Veel edasi, Kauśika, nelja seltskonna ees ei saa tulla sellel teadvusületust selgitaval perepojal või peretütrel külge sulatatud meelelikkust: “Ärgu enam keegi mind laitmiskavatsusega järele pärigu!”

Mis põhjusel?

Sellepärast, et teadvusületus teeb tal valve, kinnikatmise, varjamise.

Teadvusületuskulgeja ei püüa näha ka laitmisi, teadvusületuskulgeja ei püüa näha ka laitjaid, ei püüa näha ka toda, kes saaks laita, ei püüa näha ka teadvusületust.

Nii, sellise esitlusega ei saa tulla teadvusületuse kinni haaranud perepojal või peretütrel mingit järelepärimist. Ja ta ei hakka värelema, värisema, värinat ilmutama.

Ka nii haarab kinni, Kauśika, see perepoeg või peretütar nähtuvalt hoidjalikud väärtused, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama.

26.

Veel edasi, Kauśika, see perepoeg või peretütar tulla saab meeldiv emadele, isadele, sõpradele, ametnikele, sama verd langudele, rassijatele, vaimulikele ja tulusatele, ja tulla saab ka vastava jõuga, ja tulla saab võimeline, et ilmunud-ilmunud muusõnumitoojaid hoidjaga kahas haardada, ja muude poolt vastupäritav tulla saab vastupärimise käsitlemise otstarbega.

Ka nii haarab kinni, Kauśika, see perepoeg või peretütar nähtuvalt hoidjalikud väärtused – perepoeg või peretütar, kes hakkab teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama.

27.

Siis veel, Kauśika, kus perepoeg või peretütar teadvusületust üleskirjutades, raamatulikku tehes hakkab paigal pidama, ülistama ülistuse eesminejat, seal mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on Nelja vägevasse valitsejasse kehastunud taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka, sinna lähenedes hakkavad nad raamatulikku teadvusületust vaatlema, kummardama, au avaldama, kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, kätte näitama, ette näitama, enesele kordama.

Vaadeldes, kummardades, au avaldades, hoiul pidades, ette kõneldes, klaariks saades, käima minnes, näha tuues, kätte näidates, ette näidates, enesele korrates hakkavad arvama, et on vaja veelkord edasi astuda.

Nii, seal mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on kolmekümne kolme taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on ohjeldajate taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on tasaste taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on võlurahuleidmiste taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on muuvõlutud käsutajate taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on laadi toimealade taevaliste seas – nii palju kui on Vaimu kehastunud taevapoegi vaimuilmas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Kauśika, et sul ei tuleks siin pähe nii: “Nii nagu on Vaimusse kehastunud!”

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on vaimuesiste taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on vägevate vaimude taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on kärbitud heie taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on mõõdustikuta heie taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on ligihelgete taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on kärbitute kenade taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on mõõdustikuta kenade taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on tervikuna kenade taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on pilvitute taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on soodsa juurdesigituste taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on lopsakate viljadega taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on mittetäheldusolendite taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on lopsakuseta taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on kuumuseta taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on hea näha taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on hästi nägusate taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ka mõned kõrgemata täpses taibukuses paiknevad taevapojad, Kauśika, kes on vähimate taevaliste seas – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Ja nii on vaja, Kauśika, perepojal või peretütrel meelt ilmsiks tuua:

“Mõned lohed, haldjad, lõhnahaldjad, ebajumalad, tulilinnud, rahvasoerdid, vägilasmaod, aruga inimesed, aruta inimesed, kes on kümne kaare mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites

taevalised – need siit raamatust teadvusületust nähku, kummardagu, au avaldagu, kätte haaraku, hoiul pidagu, klaariks saagu, käivitagu, näha toogu, kätte näidaku, ette näidaku, enesele korraku! Vaadeldes, kummardades, au avaldades, kätte haarates, hoiul pidades, ette kõneldes, klaariks saades, käima minnes, näha tuues, kätte näidates, ette näidates, enesele korrates veelkord oma häärbereisse mingu: “Nii, neile tuleb anda hoidjaandi!””

Et sul siin, Kauśika, ei tuleks pähe nii: “Ainult vaid need tungi toimealade ja laadi toimealade kõrgemata täpsesse taibukusse paiknenud taevapojad, kes on nelja vägeva mandriga ilma asendis, hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.” Kauśika, ära sina näe nii.

Aga siis veel, Kauśika, nii palju kui on täpsesse kõrgemata taibukusse paiknenud tungi toimealade ja laadi toimealade taevapoegi, kes on tuhat kuubis vägevas ilma asendis – ka need hakkavad arvama, et on vaja sinna läheneda.

Siis veel, Kauśika, selle perepoja või peretütre kodu, kambrit või maja hakatakse hästi valvama. Ja keegi ei hakka temaga tülitsema; välja arvatud eelnevate tegude valmisküpsemise korral. Ka nii hakkab kinni haarama, Kauśika, see perepoeg või peretütar nähtuvalt hoidjalikku väärtust. Sest kuidagi just nii hakkavad vägeva võimsusega taevalised, lohed, haldjad, lõhnahaldjad, ebajumalad, tulilinnud, rahvasoerdid, vägilasmaod, aruga inimesed või aruta inimesed arvama, et on vaja läheneda.”

28.

Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Veel, auväärne, kuidas perepoeg või peretütar nii teaks, et “siia lähenevad taevalised, lohed, haldjad, lõhnahaldjad, ebajumalad, tulilinnud, rahvasoerdid, vägilasmaod, aruga inimesed või aruta inimesed, et teadvusületust kuulda, näha, kummardada, au avaldada, kätte haarata, hoiul pidada, ette kõnelda, klaariks saada, käivitada, näha tuua, kätte näidata, ette näidata, enesele korrata”?

Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:

“Kui äkki perepoeg või peretütar, Kauśika, täheldab seal õilsat helgiheitu, on vaja sel perepojal või peretütrel seal sedastada: “Siia on lähenenud või juurde astunud taevaline, lohe, haldjas, lõhnahaldjas, ebajumal, tulilind, rahvasoerd, vägilasmadu, aruga inimene või aruta inimene.”

Veel edasi, kui äkki perepoeg või peretütar, Kauśika, hakkab seal haistma varemhaistmata lõhna, mis pole inimaruliste oma, ja seda lõhna haistes on vaja sel perepojal või peretütrel seal sedastada: “Siia on lähenenud või juurde astunud taevaline, lohe, haldjas, lõhnahaldjas, ebajumal, tulilind, rahvasoerd, vägilasmadu, aruga inimene või aruta inimene.”

29.

Veel edasi, kui äkki perepoeg või peretütar, Kauśika, hakkab seal haistma varemhaistmata lõhna, mis pole inimaruliste oma, ja seda lõhna haistes on vaja sel perepojal või peretütrel seal sedastatav: “Siia on lähenenud või juurde astunud taevaline, lohe, haldjas, lõhnahaldjas, ebajumal, tulilind, rahvasoerd, vägilasmadu, aruga inimene või aruta inimene.”

Veel edasi, kui äkki perepoeg või peretütar, Kauśika, tulla saab valevuse hõllandusega, tulla saab valge hõllandusega, siis tema selle valevuse hõllanduse, valge hõllanduse najal taevalised, lohed, haldjad, lõhnahaldjad, ebajumalad, tulilinnud, rahvasoerdid, vägilasmaod, aruga inimesed või aruta inimesed hakkavad arvama, et on vaja läheneda.

Ja taevalised, lohed, haldjad, lõhnahaldjad, ebajumalad, tulilinnud, rahvasoerdid, vägilasmaod, aruga inimesed või aruta inimesed, kes tulla saavad sinna lähenenud – need tema selle valevuse hõllanduse, valge hõllanduse najal tulla saavad arusaajad, rõõmsad, sünnilt meeldimised ja kerge aruga.

Ja väga vähese võimsusega taevasused, kes tulla saavad seal kohale asunud – need hakkavad arvama, et on vaja sealt mujale astuda.

Mis põhjusel?

Sest väga vähese võimsusega taevasused ei suudagi taluda väga vägeva võimsusega taevaliste, lohede, haldjate, lõhnahaldjate, ebajumalate, tulilindude, rahvasoerdite, vägilasmadude, aruga inimeste või aruta inimeste tähtsat, särtsu ja kõrgekspidamist ja hakkavad arvama, et on vaja sealt mujale astuda.

Siis veel, Kauśika, mida enam väga vägeva võimsusega taevalised, lohed, haldjad, lõhnahaldjad, ebajumalad, tulilinnud, rahvasoerdid, vägilasmaod, aruga inimesed või aruta inimesed hakkavad arvama, et on vaja otsekohe juurde astuda, seda enam perepojal või peretütrel tulla saab paljukesi kiindumust. Ka nii hakkab kinni haarama, Kauśika, see perepoeg või peretütar nähtuvalt hoidjalikku väärtust.

Siis veel, Kauśika, sel perepojal või peretütrel pole hoidjajuhendi paiga ümbruskonnas vaja edasi toimepanna ebavalget, ebavalevuse hõllandust, käsile võttes seal kõrguse kõrgekspidavuse täiustust.

30.

Veel edasi, Kauśika, sel perepojal või peretütrel ei hakka ilmuma kehaväsitamist ega meeleväsitamist. Ta hakkab kujutlema just kerget magalat, ja edasiastuma kerget, ja uinunud olles ei hakka nägema patuseid unenägusid, ja veel, nähes hakkab just täpselt taibukaid tõeleidnud väärikaid nägema, just pühamuid nägema, just taibuolendeid nägema, just tõeleidnukuulajaid nägema.

Ja hääli kuuldes hakkab just ületuse hääli kuulma, just taibu tiiva hoidjaid hakkab nägema, just taibu puid hakkab nägema, ja nendes just taipuleidvaid täpselt taibukaid tõeleidnud väärikaid hakkab nägema.

Ja nõnda hakkab taibuga leidnutel hoidjaratta käimaminemist nägema, ja palju just taibuolendeid hakkab nägema, just teadvusületust ühislaulvaid, teadvusületuse ühislaulmise rahu leidnuid: “Nii on vaja kinni haarata kõikteadmine, nii puhtaks teha taibanupind!” Ja vahendite edukust kätte näitavaid.

Ja taibanud auväärsete taibuga leidmise õilsat häält hakkab kuulma: “Selles kaares, kaareliigis, ilma asendis on see mingi nimega täpselt taibukas tõeleidnud väärikas – ulatub esile, ümber palju sadu taibuolendikuulajaid, palju tuhandeid taibuolendikuulajaid, palju sadu tuhandeid taibuolendikuulajaid, palju mustmiljoneid taibuolendikuulajaid, palju miljardeid taibuolendikuulajaid, palju mustmiljardeid taibuolendikuulajaid, palju triljoneid taibuolendikuulajaid, palju miljoneid triljoneid taibuolendikuulajaid ja hoidjat näha toob.”

Ja siis veel, Kauśika, perepoeg või peretütar, kes hakkab nägema sedalaadi unenägusid, uinub just kergelt, ja taiplikuks saab kergelt, ja võimsus sissevisatud kehaga ja kergega saab tuttavaks, ja saab tuttavaks väga krapsakalt. Ja tal ei hakka ilmuma ülemõõdulise toiduahmimisega meelejätkumine, ja toidu täheldus tuleb tal pehmeke.

Selsamal kombel, Kauśika, nagu koondumisest lahtitõusnud, arupidamisest läbitulvanud meelega toimerakendaja jaovend ei ahmi jõulise toidu korral ja toidu täheldus tuleb tal pehmeke. Just nii on, Kauśika, see perepoeg või peretütar ei ahmi jõulise toidu korral ja toidu täheldus tuleb tal pehmeke.

Mis põhjusel?

Sest Kauśika, tal tuleb pähe nii: “Samal kombel, nagu tänu perepoja või peretütre teadvusületuse tuletusega sobimise sidestatusele. Sellepärast, et siis hakkavad aruta inimesed arvama, et on vaja kohale tuua tema kehas võimsus.” Ka nii haarab kinni, Kauśika, see perepoeg või peretütar nähtuvalt hoidjalikud väärtused.

31.

Veel edasi, Kauśika, on perepoeg või peretütar, kes teadvusületust üleskirjutades, raamatulikku tehes ülistuse eesminejat paigal peaks, ülistaks ega kätte haaraks, hoiul peaks, ette kõneleks, klaariks saaks, käivitaks, näha tooks, kätte näitaks, ette näitaks, enesele kordaks. Just tollest, Kauśika, see perepoeg või peretütar rohkem soodsat juurde sigitab – perepoeg või peretütar, kes teadvusületust uskuda võtab, eeskujuks peab pooldades, kiindunud meelega taipamiseks meele ilmudes tänu pürgimusele kuuleks, kätte haaraks, hoiul peaks, ette kõneleks, klaariks saaks, käivitaks, näha tooks, kätte näitaks, ette näitaks, enesele kordaks ja muudele laialt selgima paneks, sellele tarviliku avaks, aruga järele vaataks ja lisaneva teadvusega ilmutaks siin läbiarutust, lõpuks vaid ka raamatulikku tehes hoiul peaks, paigal peaks olemashoidja kauase paigaloleku põhjal:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse taibuolendite kaasahaaramine.”

Seesugusel juhul, Kauśika, neid eristatud nähtuvalt hoidjalikke väärtusi kinnihaaramise tungiga perepojal või peretütrel on vaja just teadvusületust uskuda võtta, eeskujuks pidada, ülinautida.

Kiindunud meelega taipamiseks meele ilmudes ja imetledes pürgimusega kuuleks, kätte haaraks, hoiul peaks, ette kõneleks, klaariks saaks, käivitaks, näha tooks, kätte näitaks, ette näitaks, enesele kordaks

ja muudele laialt selgima paneks, tänu tarvilikule avaks, aruga järele vaataks ja lisaneva teadvusega ilmutaks siin läbiarutust, lõpuks vaid ka raamatulikku tehes on vaja olemashoidja kauase paigaloleku põhjust paigal pidada ja ülistada:

“Et taibanujuhend ei läheks katki! Et olemashoidja ei haihtuks! Ja kui juhend pole puudulik, tulla saab, et kohale tuuakse taibuolendite kaasahaaramine.”

Hakkan jagama tarvitajate perepoegade ja peretütardega. Tulla saab, et minul ja muudel hüvadel olenditel pole taibanujuhendi vägevad silmad puudulikud. Ja alati imetlen, kõrgelt hindan, arvesse võtan, ülistan, paleustan, kehutan õite, suitsutiste, lõhnade, pärjalike, määrete, pulbrite, riiete, päevavarjude, siltide, kellukeste, plagudega, ümberringi valguspärgade ja paljudel viisidel ülistustega ülistan.”