31. Hoidjaleidnu
1.
Kui see öeldud, ütles väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu väga vägevale taibuolendile Ühakisendajale nii:
“Nüüd, perepoeg, tõeleidnud kusagilt ei lähene või lähe.
Sest lihkumata on tõde. Ja mis on tõde, see on tõeleidnu.
Sest, perepoeg, mitteilmumine ei lähene või lähe. Ja mis on mitteilmumine, see on tõeleidnu.
Sest, perepoeg, tulnud otspunktiga ei teadvusta lähenemist või minemist. Ja mis on tulnud otspunkt, see on tõeleidnu.
Sest, perepoeg, tühjusel ei teadvusta lähenemist või minemist. Ja mis on tühjus, see on tõeleidnu.
Sest, perepoeg, nii nagu vaja olekul ei teadvustata lähenemist või minemist. Ja mis on nii nagu vaja olek, see on tõeleidnu.
Sest, perepoeg, innutajäämisel ei teadvustata lähenemist või minemist. Ja mis on innutajäävus, see on tõeleidnu.
Sest, perepoeg, hävimisel ei teadvustata lähenemist või minemist. Ja mis on hävimine, see on tõeleidnu.
Sest, perepoeg, selguse asendil ei teadvustata lähenemist või minemist. Ja mis on selguse asend, see on tõeleidnu.
Sest, perepoeg, teisal nendest hoidjatest pole tõeleidnu.
Ja mis, perepoeg, tõde on just nendel hoidjatel, ja mis tõde on kõigil hoidjatel, ja mis tõde on tõeleidnul, see on vaid üks tõde.
Ei ole, perepoeg, tõel kahestajat. On vaid üks tõde, perepoeg. Tõde pole kaks ega kolm. Arvutamisest eemale pöördunud, perepojad, on tõde, mis on tänu olematusele.
Selsamal kombel, perepoeg, nagu suvekuumutatud mees näeks tagumise suvekuu keskpäeva ajal kohatud tulvavat virvakiirt. Ta sedasi aina edasi jookseks: “Nüüd näen vett… Näen, et joodavat pole…”
Kas arvad, perepoeg, et see on ida või lõuna või lääne või põhja vägev meri, kust vesi on lähenenud või kuhu vesi läheb?”
Ühakisendaja lausus:
“Sest, perepoeg, vesi ei ole tuttav virvakiires. Veel, miks sellele lähenemist või minemist teadvustatakse?
Siis veel, perepoeg, suvekuumutatud, lapsiku sünnipäraga, halva teadvuse sünnipäraga mees virvakiirt nähes mittevee suhtes ilmsiks toob vee tähelduse. Veel, isetuleku poolest seal vesi ei ole tuttav.”
Hoidjaleidnu lausus:
“Nii see on, perepoeg, nii see on! Just nii, perepoeg, kujutlevad mõned, kes on sissevõetud tõeleidnu laadist või mürinast, tõeleidnule lähenemist ja minemist. Ja on vaja öelda, et kõik need, kes kujutlevad tõeleidnule lähenemist ja minemist, on “lapsiku sünnipäraga, halva teadvuse sünnipäraga”.
Selsamal kombel, nagu just see mees, kes mittevee suhtes ilmsiks toob vee tähelduse.
Mis põhjusel?
Sest tõeleidnut ei näe laadikehast. Hoidjakehad on tõeleidnud. Ja, perepoeg, hoidla ei lähene või lähe. Just nii, perepoeg, ei ole tõeleidnutel olemas lähenemist või minemist.
Selsamal kombel, perepoeg, nagu lummaja võlutud elevandi keha, hobuse keha, tõlla keha või jalakäija keha puhul
ei ole olemas lähenemist või minemist. Just nii, perepoeg, ei ole tõeleidnutel olemas lähenemist või minemist.
Selsamal kombel, perepoeg, nagu uinunud, und nägev mees näeks tõeleidnuid – üht või kaht või kolme, nelja, viit, kuut, seitset, kaheksat, üheksat, kümmet, kahtkümmet, kolmekümmet, neljakümmet, viitkümmet, sadat või tuhandet või üle selle. Ülesärganud olles ühtki tõeleidnut ei näeks. Kuidas arvad, perepoeg, kust need tõeleidnud lähenesid, või kuhu need tõeleidnud läksid?”
Ühakisendaja lausus:
“Siis veel, perepoeg, unenäos ei teadvusta mingi hoidja väljavormumist, sest unenägu tuli valetamine.”
Hoidjaleidnu lausus:
“Just nii, perepoeg, kõik hoidjad on unenäo moodi, on öelnud auväärne. Mõned, perepoeg, kes on nimekehaga või laadikehaga tõeleidnutest sissevõetud ja kõiki unenäo moodi hoidjaid, mida tõeleidnu ära näitab, nii nagu tuleb ei teadvusta, kujutlevad tõeleidnutel lähenemist või minemist.
Samal kombel, nagu ka hoidlat mitteteadvustavad, kes kujutlevad tõeleidnutel lähenemist või minemist – kõik nad on lapsiku sünnipäraga lihtinimesed. Kõik nad on kuuetise mineku sihtlemist läinud, lähevad ja hakkavad minema. Kõik nad on teadvusületusest kaugel. Kõik nad on taibanuhoidjatest kaugel.
Siis veel, perepoeg, kes nii nagu tuleb teadvustavad, et tõeleidnu on näidanud kõiki unenäo moodi hoidjad, et “unenäo moodi on kõik hoidjad” – need ei kujutle mingi hoidja lähenemist või minemist, ilmumist või hävimist.
Ja kes ei kujutle mingi hoidja lähenemist või minemist, ilmumist või hävimist, need teadvustavad tõeleidnut hoidla najal. Ja kes teadvustavad tõeleidnut hoidla najal, need ei kujutle tõeleidnute lähenemist või minemist.
Ja kes teadvustavad tõeleidnu seda nägu hoidlat, need toimetavad kõrgemata täpse taibukuse lähedased. Ja nad toimetavad teadvusületuse suhtes. Ja need auväärsel kuulajad nautlevad laitmatu valduse pampu. Ja neid on vaja ilma puhul paremaks pidada.
Selsamal kombel, perepoeg, nagu vägevas meres kalliskivid ei lähene ida kaarele, ei lõunale, ei läänele, ei põhjale, ei vahekaartele, ei altpoolt, ei ülaltpoolt, ei kusagilt kümnele kaarele lähene. Aga siis veel, kalliskivid ilmuvad vägevas meres olendite edujuuri käsile võttes. Nad ei ilmu ju ilma põhjuseta. Põhjustest, hoomangutest, teguritest sõltuvad, hoomates kohaleilmunud ja hävivad on need kalliskivid, ei astu ringi kuskil kümnes ilmakaares.
Aga siis veel, nende hoomangute olemasolul need kalliskivid jõustatakse, nende hoomangute olemasoluta nende kalliskivide jõustamist ei tule.
Just nii, perepoeg, tõeleidnute keha väljavormumine kusagilt kümnes ilmakaares ei lähene, ega ka lähe kuhugi kümnes ilmakaares.
Ja taibanud auväärsete keha pole ilma põhjuseta – on väljavormunud eelneva toimlaga, põhjustest-hoomangutest sõltuvad, tegurid kohaleilmunud, ilmunud eelnevate tegude valmisküpsemisest. Seda ei ole olemas kusagil kümnes ilmakaares. Aga siis veel, kui mõjud on olemas, siis keha vormi võtmine tuleb, kui mõjusid ei ole, siis keha vormi võtmist ei teadvusta.
Selsamal kombel, perepoeg, nagu ilmuv keelpillihääl ei lähene kusagilt, häviv ka ei lähe kuhugi, ei astu kuskil ringi, ja põhjuse-mõju kobarat hoomates ilmub põhjusest sõltuv, mõjust sõltuv.
Selsamal kombel, nagu karpi hoomates ja kelmet hoomates ja pillikeelt hoomates ja keppi hoomates ja lisandusi hoomates ja nurka hoomates ja mehe sellest sündinud pingutust hoomates – nii väljub hääl keelpillist, põhjusest sõltuv, mõjust sõltuv.
Ja ei välju see hääl tänu karbile ega kelmele ega pillikeeltele ega kepile ega lisandustele ega nurgale, ei mehe sellest sündinud pingutusest hääl välju. Aga siis veel, tänu kõigi kokkusobitamisele teatavaks tehakse hääl.
Ka häviv hääl ei lähe kuhugi.
Just nii, perepoeg, taibanud auväärsetel on keha vormumine põhjustest sõltuv, hoomangutest sõltuv, ja on väljavormunud mitteühe edujuurega sobitudes. Ja taibanukeha jõustamine pole tänu ühele põhjusele ega ühele mõjule ega ühele edujuurele. Ja pole põhjusteta. On kohaleilmunud siis, kui on paljude põhjuste-hoomangute kobar – see ei lähene kusagilt. Pole siis, kui on paljude põhjuste-hoomangute kobar – ei lähe kuhugi.
Perepoeg, nii näed sa tõeleidnutel lähenemist ja minemist.
Ka, perepoeg. Sa järgned kõigi hoidjate just sellisele hoidlale.
Perepoeg, et sina nii hakkad üleni teadvustama tõeleidnuid ja kõiki mitteilmunud ja mittehävinud hoidjaid,
seetõttu sina ohjatult kõrgemata täpse taibukuse suhtes tulla saad.
Teadvusületuse suhtes ja vahendite edukuses ohjatult hakkad toimetama.
2.
Siis veel, kui oli selle selgitatava – et tõeleidnud ei lähene ega lähe – äranäitamine, siis tuli vägev pinnase lihkumus. Ja kogu tuhat kuubis vägev ilma asend vappus, edasivappus, täiesti edasivappus, lihkus, edasilihkus, täiesti edasilihkus, rebis, edasirebis, täiesti edasirebis, rähkles, edasirähkles, täiesti edasirähkles, rappus, edasirappus, täiesti edasirappus, lõrises, edasilõrises, täiesti edasilõrises kuue töötluse vägevaid kümneid vägevaid tunnuseid.
Ja kõik Suretaja häärberid rabelesid ja koogutasid. Mõned heina-, puhma-, rohu-, laaneisandad, kes on tuhat kuubis vägevas ilma asendis, need kõik auandjad tulid väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu juurde. Ja ajatuid õisi lahti tõmbasid. Ja vägev õiesadu ülaltpoolt õhuruumist maha sadas.
Ja taevavürst Võimekas ja neli vägevat valitsejat Hoidjaleidnut väga vägevat taibuolendit taevalike sandlipulbrite ja taevalike õitega ülepuistasid, kõrvale puistasid, peale puistasid. Ja kõnelesid selgituseks nii:
“Tõesti, tõesti, perepoeg! Sinu mõikamisel, perepoeg, kuuleme me tänasel päeval näha toodavat tegelikust ülessündinud, kogu ilmale vastandhõnguga juttu – vastavalt olendite pinnasele: kõigile kehasolu nägemise paigas püsinuile, kõigile olematuse nägemisest sissevõetuile.”
3.
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Ühakisendaja ütles väga vägevale taibuolendile Hoidjaleidnule nii:
“Veel, perepoeg, mis on põhjus, mis hoomang, et vägev maalihkumus ilmas paistaks?”
Väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu lausus:
“Nii tuli, perepoeg, sinul kui äranäitamise – et tõeleidnud ei lähene ega lähe – küsijal ja minul kui äranäitajal kaheksa tuhande hingelise ilmumatu hoidja kannatlikkuse leidavõtmine. Ja kaheksakümne miljoni hingelise meeled on ilmunud kõrgemata täpse taibukuse suhtes, ja kuuekümne nelja tuhande hingelise hoidjates säbrust lahti, mustustest lahku läinud, puhtad hoidjasilmad.”
4.
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Ühakisendaja tuli kohaleläkitatud üliõilsa meeldimise rõõmutujulisusega:
“Leidmisi on mul ülikerge leida. Minul kui äranäitamise – et teadvusületus ja tõeleidnud ei lähene ega lähe – küsitlejal, kellel on sel määral olendite tarvis tehtud. Et juba tuleks meile läbini kohast edukat, et väljavormuks kõrgemata täpse taibukus. Ja rohkem mul ei lähe käima kõrgemata täpse taibukuse kõhklust. Kaheldamatult saab minust tulla täpselt taibukas tõeleidnud väärikas.”
Just selle meeldimise rõõmutujulisusega kohaleläkitatud, tõusis ta seitsme palmi jagu õhuvoolus üles. Seitsme palmi kõrgusel paigal olles mõtles nii:
“Millega mina tol juhul – õhuruumis paigal olles – imetleksin väga vägevat taibuolendit Hoidjaleidnut?”
Nüüd siis, taevavürst Võimekas nägi ülestõusnut väga vägevat taibuolendit Ühakisendajat, meelsus kohe tema meelest teadlik. Ulatas talle taevalikke roosakaid õisi ja ütles nii:
“Sina, perepoeg, imetle väga vägevat taibuolendit Hoidjaleidnut nende taevalike õitega. Sest, perepoeg, me imetleme sinu kinnihaarajat. Sest sinu mõikamisel, perepoeg, on tänasel päeval paljudele tuhandetele hingelistele tarvilikku tehtud. Raske leida, perepoeg, on sedalaadi olendid, kes kõigi olendite hõlbuks mittemõõdetavaid, kokkulugematuid kujutisi ära taluvad vägeva kuhja üleskandmist, nii nagu sina oled ära talunud.”
5.
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Ühakisendaja taevavürsti Võimeka kõrvalt roosakaid õisi haaras ning väga vägevat taibuolendit Hoidjaleidnut ülepuistas, kõrvale puistas, peale puistas.
Ja iseenda kehaga väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu ees varjust väljus. Ja kõneles selgituseks nii:
“Nii ma, perepoeg, kingin oma loomuse algusest lõpuni sulle, et teenida ja ümmardada.”
Ta oli oma loomust kinkides väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu ees palvemärki tehes paigal.
6.
Nüüd siis, armulisetüdruk ja tema viissada tüdrukut ütlesid väga vägevale taibuolendile Ühakisendajale nii:
“Ka meie, perepoeg, kingime oma loomuse sulle, et ka meie tuleksime selle edujuure najal just selliste hoidjate leidjad, ja just sinuga koos veel ja veel taibanud auväärseid ja taibuolendeid imetleksime, kõrgelt hindaksime.
Ja tuleksime just sinu lähikondlased.”
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Ühakisendaja ütles ülitähtsale tüdrukule ja neile viiesajale tüdrukule nii:
“Kui te, tüdrukud, minu pürgimust järgite ja pürgimuse najal mulle kingite oma loomu, siis nii ma teid taga otsiksin!”
Tüdrukud laususid:
“Me hakkame sinu püüde ja pürgimuse najal järgima. Meie kingime oma loomuse sulle, et teha vastavalt otsingule.”
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Ühakisendaja need viissada armulisetüdruku õukonna tüdrukut kõiksuguste kaunistustega ehtis, need viissada tõlda kaunistas ja kõik väga vägevale taibuolendile Hoidjaleidnule kinkis, et teenida ja ümmardada:
“Need, perepoeg, teenijad ma sulle kingin, ja viissada tõlda kingin nautlemise jaoks.”
7.
Nüüd siis, taevavürst Võimekas avaldas sellele perepojale tõsiselt kiitust:
“Tõesti, tõesti, perepoeg! Väga vägevad taibuolendid loovutavad kõik ja enese. Ja sedalaadi loobumise meelega väga vägev taibuolend leiab taibuga kiiresti kõrgemata täpse taibukuse. Ja nii hoidjaselgitajate ülistust tehes on võimalik teadvusületust ja vahendite edukust kuulda.
Ka need eespoolsed, perepoeg, eespool taibuolendi toimlat toimetavad täpselt taibukad tõeleidnud väärikad –
teadvusületuse ja vahendite edukuse küsimusi esitavad – just sedalaadi loobumises paigal olles nõutasid kõrgemata täpse taibukuse.”
8.
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu need viissada armulisetüdruku õukonna tüdrukut ja viissada tõlda – väga vägeva taibuolendi Ühakisendaja edukat täiustust käsile võttes – vastu võttis. Ja vastu võttes kohe perepojale Ühakisendajale tagasi kinkis.
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu tõusis istmelt üles, sisenes oma koju; ja päevajumala loojamineku aeg tuli.
9.
Nüüd siis, väga vägeval taibuolendil Ühakisendajal tuli pähe:
“Poleks mul tõesti kohast laadi, kui ma lähenesin tungist hoidja järele, ent sisse seaksin ja magalat kujundaksin. Kui ma nüüd vaid kahe ergastusraja suhtes paigal oleksin – aega paiknemise ja ringiastumisega veedaksin, kuni väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu tuleb kodust välja, mis on hoidja selgima asumise jaoks.”
10.
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu just seitse aastat ilmsiks sai üht koondumist. Mittemõõdetavate, kokkulugematute tuhandete teadvusületuse vahendite edukusest ülessündinud taibuolendikoondumiste najal kulgeda sai.
Ka väga vägev taibuolend Ühakisendaja seitse aastat vaid kahes ergastusrajas aega veetis, panemata astuma rohmakuse ja laiskuseni. Ja seitse aastat tungi lahkamist ilmsiks toonud, ei kurjuse lahkamist, ei kahjuteo lahkamist ilmsiks toonud, ei maitse ahmimist, ei meele urustväljuvat ilmsiks toonud.
Aga ka: “Millal nimelt väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu koondumisest hakkab lahtitõusma, nüüd meie hakkame vooderdama väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu hoidjaistet, kus sisseseades hakkab see perepoeg hoidjat näha tooma.” Ja mõelnud: “Seda hästi piserdatud ja hästi kasitud maakaart hakkame mitmesuguste õitega ülepuistama – maakaart, kus väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu selgima paneb teadvusületust ja vahendite edukust.”
Ka need viissada väga vägeva taibuolendi Ühakisendaja harjutusi järgivad armulisetüdruku õukonna tüdrukut – kõiki tema tegevusi järgivad – on veetnud aega vaid kahes ergastusrajas.
11.
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Ühakisendaja taevalikku mürtsu kuulis:
“Siit seitsmendal päeval hakkab väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu koondumisest lahtitõusma, ja lahti tõustes kesklinnas sisseseades hoidjat näha tooma.”
Nüüd siis, seda taevalikku mürtsu kuuldes on väga vägev taibuolend Ühakisendaja tasanenud, tipputõusnud, arusaaja, rõõmus, sünnivad meeldimine ja arunõtkus. Koos armulisetüdruku õukonna viiesaja tüdrukuga on puhastanud maakaart ja vooderdanud seitsmest kalliskivist koosnevat hoidjaistet, ja oma üleriiet kehalt sinna päästes selle istme ülapoole vooderdas.
Nüüd siis, need tüdrukud igaüks oma üleriideid kehalt valla päästsid, viissada üleriiet seal istmel on vooderdanud:
“Siinsel istmel seab sisse väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu ja hakkab hoidjat näha tooma.”
Nii, ja kõik need tüdrukud väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu hoidjaistet tuunides tulid tasanenud, tipputõusnud, arusaajad, rõõmsad, sünnilt meeldimised ja kerge aruga.
12.
Nüüd siis, väga vägeval taibuolendil Ühakisendajal on tung seda maakaart piserdada. Ja ümberringi ei leia ka ringiotsides vett, millega seda maakaart piserdaks.
Samal kombel, nagu eriti patune Suretaja kogu vee haihtuma pani.
Just ka nimelt, et vett leidmatu väga vägeva taibuolendi Ühakisendaja meel tambitaks, raskus ja raske aru tuleksid või meele teisemoelisus tuleks, mille najal tuleks edujuure haihtumine, või ülistus ei miilaks.
13.
Nüüd siis, väga vägeval taibuolendil Ühakisendajal tuli pähe nii:
“Kui nüüd mina oma loomuse keha rebestades maakaart verega piserdaksin.
Mis põhjusel?
Sest see maakaar on üleslöödud tolmusäbruga. Et siit pinnasekaarest säbru asend ei laskuks väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu kehasse!
Või mida loomuoluga – paratamatult lõhkumise hoidikuga – teeksin? Parem siis las mu keha veel soikub ära sedalaadi tegevusega, mitte aga otstarbetuse tegevusega!
Ja ka, tungi põhjusel, tungi ajendil on minu paljud tuhanded loomuolud veel ja veel sihtlemisest sihtlemisse lõhutud, pole veel sedalaadi paikades olemashoidja kinnihaaramise hõlbuks. Kui veel lõhutakse, siis lõhutagu sellelaadsetes tung!”
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Ühakisendaja loendijärgse jaoks terava piigi haaras, oma keha ümberringi rebestades, kogu seda maakaart oma verega piserdas.
Ka need viissada armulisetüdruku õukonna tüdrukut – väga vägeva taibuolendi Ühakisendaja harjutusi järgivad –
kõik teravad piigid haarasid, igaüks oma ihud rebestasid, kogu seda maakaart igaüks oma verega piserdasid.
Ja ei tulnud väga vägeva taibuolendi Ühakisendaja või kõigi nende tüdrukute meele teisemoelisust, kuhu eriti patune Suretaja sissepääsu leiaks, et edujuurele takistust teha.
14.
Nüüd siis, taevavürstil Võimekal tuli pähe nii:
“Meisterlik, kuidas on väga vägev taibuolend Ühakisendaja hoidjatung, kuidas tõhus appivõtmine ja kuidas vägeva relvaga relvastanud, nõudmata keha, elusolekuid ja nautimisi, paikneb pürgimuses kasutada kõrgemata täpset taibukust. Mis on – kõrgemata täpset taibukust taibuga leides hakkan kõiki olendeid läbini mõõtmatust sihtlemise raskusest vabaks laskma.”
Nüüd siis, taevavürst Võimekas kogu selle verevee taevalikuks sandliveeks haldas ja selle maakaare ümberringi ülimalt paisutas mõeldamatut lõhna, täispandud taevaliku sandliveega. Lõhn õhkab sada yojanat.
15.
Nüüd ütles taevavürst Võimekas väga vägevale taibuolendile Ühakisendajale nii:
“Tõesti, tõesti, perepoeg! Tõesti on sul, perepoeg, mõeldamatu vaprus, ja tõesti on sul kõrgemata tung hoidja järele ja hoidja ringiotsimine. Sedalaadi pürgimuse, sedalaadi vapruse ja sedalaadi tungist hoidja järele nõutasid, perepoeg, eespoolsed täpselt taibukad tõeleidnud väärikad kõrgemata täpse taibukuse.”
16.
Nüüd siis, väga vägeval taibuolendil Ühakisendajal tuli pähe nii:
“Ma olen vooderdanud väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu hoidjaistme. Ja maakaar on hästi piserdatud ja hästi ülekasitud. Nüüd siis, kust ma õisi leiaksin, millega ma selle maakaare õitega ülepuistaksin? Ja hoidjat nähatoova, hoidjaistmes sisseseadnud väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu kõrvale puistaksin?”
Nüüd siis, taevavürst Võimekas ütles väga vägevale taibuolendile Ühakisendajale nii:
“Haara, perepoeg, need taevalikud roosakad õied! Nii sa see maakaar õitega ülepuista! Ja hoidjat nähatoova, hoidjaistmes sisseseadnud väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu kõrvale puista!”
Ta ulatas talle sada taevalikku khārit taevalikke roosakaid õisi.
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Ühakisendaja neid õisi haaras ja muist õitega selle maakaare õitega ülepuistas, ja muist õisi väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu kõrvale puistas.
17.
Nüüd siis, seitsme aasta möödudes väga vägev taibuolend Hoidjaleidnu koondumisest lahti tõusis, hoidjaistme juurde astus, vooderdatud istmes sisse seadis, mitme saja tuhande seltskonna poolt ümbritsetud, esileulatunud, teadvusületust on näha toonud.
18.
Nüüd siis, väga vägev taibuolend Ühakisendaja juba koos väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu nägemisega leida võttis seda nägu kerget; selsamal kombel, nagu ühetipulise arupidamisega esimese mõistmise ilmsiks saanud jaovend.
Seal on väga vägeva taibuolendi Hoidjaleidnu teadvusületusnäpunäide, mis on – kõigi hoidjate samasuse najal on teadvusületuse samasus.
Kõigi hoidjate eraldumuse najal on teadvusületuse eraldumus.
Kõigi hoidjate lihkuvuseta najal on teadvusületuse lihkuvuseta.
Kõigi hoidjate arutlematuse najal on teadvusületuse arutlematus.
Kõigi hoidjate toestamatuse najal on teadvusületuse toestamatus.
Kõigi hoidjate ühemaitselisuse najal on teadvusületuse ühemaitselisus.
Kõigi hoidjate lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Kõigi hoidjate ilmumisetuse najal on teadvusületuse ilmumisetus.
Kõigi hoidjate mittehävimislikkuse najal on teadvusületuse mittehävimislikkus.
Taevavõlvi lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Mere lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Meru kirjususe najal on teadvusületuse kirjusus.
Taevavõlvi kujutelmsuse najal on teadvusületuse kujutelmsus.
Laadi lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Tundmuse lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Tähelduse lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Valmistajate lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Teadasaamise lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Maa asendi lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Vee asendi lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Särtsu asendi lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Õhu asendi lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Selguse asendi lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Teadasaamise asendi lõppematuse najal on teadvusületuse lõppematus.
Välgu moodi hoidja samasuse najal on teadvusületuse samasus.
Kõigist hoidjatest lahususe najal on teadvusületusest lahusus.
Kõigi hoidjate ülesleitamatuse najal on teadvusületuse ülesleitamatus.
Kõigi hoidjate ikestamise mittesamasuse najal on teadvusületuse ikestamise mittesamasus.
Kõigi hoidjate tõukamatuse najal on teadvusületuse tõukamatus.
Kõigi hoidjate mõeldamatuse najal on teadvusületuse mõeldamatus.
Nii on vaja tunda.”
19.
Nüüd siis, sellel viivul sündis just nõnda sisseseadnud väga vägeval taibuolendil Ühakisendajal koondumiste valitseja – kõigi hoidjate samasuse nimega.
Et on kõik hoidjad eraldunud nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate lihkumiseta nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate mittearutlemise nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate toestamata nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate ühe maitse nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate lõppematu nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate mitteilmumise nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate mittehävimise nimega koondumine.
Ja taevavõlvi lõppematu nimega koondumine.
Ja mere lõppematu nimega koondumine.
Ja Meru kirju nimega koondumine.
Ja taevavõlvi kujuvõtu nimega koondumine.
Ja laadi lõppematu nimega koondumine.
Ja tundmuse lõppematu nimega koondumine.
Ja tähelduse lõppematu nimega koondumine.
Ja valmistajate lõppematu nimega koondumine.
Ja teadasaamise lõppematu nimega koondumine.
Ja maa asendi lõppematu nimega koondumine.
Ja vee asendi lõppematu nimega koondumine.
Ja särtsu asendi lõppematu nimega koondumine.
Ja õhu asendi lõppematu nimega koondumine.
Ja selguse asendi lõppematu nimega koondumine.
Ja teadasaamise asendi lõppematu nimega koondumine.
Ja välgu moodi koondumine.
Ja kõigist hoidjatest lahu nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate üles mitteleidmise nimega koondumine.
Ja kõigist hoidjatest lahtituletuseta samasuse nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate tõukamatu nimega koondumine.
Ja kõigi hoidjate mõeldamatu nimega koondumine.
Väga vägev taibuolend Ühakisendaja võttis leida kuus miljonit niimoodi palenduvat koondumispalet.