4. Väärtuste väljakuulutamine
1.
Veel edasi, auväärne kutsus taevavürsti Võimeka:
“Kui äkki, Kauśika, antaks sulle salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud Jambū manner ja ulatataks üleskirjutades teadvusületus ning on kaks jaotust ja üks jaotus piirab ära teise paika pandu, siis kumma jaotuse sina, Kauśika, haaraksid?”
Võimekas lausus:
“Kui äkki, auväärne, antaks mulle salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud Jambū manner ja ulatataks üleskirjutades teadvusületus ning on kaks jaotust ja üks jaotus piirab ära teise paika pandu, siis ma, auväärne, just teadvusületuse kinni haaraksin.
Mis põhjusel?
Samal kombel, nagu tõeleidnujuhend piltlikult – sest see on tõeleidnute tarbepärane ihu.
Mis põhjusel?
Sest auväärne ütleb nii: “Taibanud auväärsed on hoidjakehad. Veel nii, jaovennad, ärge enam arvake, et keha on kehasoluga! Mind hakkate nägema, jaovennad, hoidjakeha väljavormumisest.”
On vaja näha, et tõeleidnukeha on jõustanud tulnud otspunkt, mis on teadvusületus.
Siis veel, auväärne, pole nii, et mul pole tõeleidnuihude suhtes kõrgekspidamist, vaid mul on, auväärne, just kõrgekspidamine tõeleidnuihude suhtes.
Aga siis veel, auväärne, siit teadvusületusest ülessündinud tõeleidnuihud ülistuse leiavad.
Seesugusel juhul, auväärne, just see ülistatud teadvusületus ka tõeleidnuihusid täispandud ülistuse teeb.
Mis põhjusel?
Kuna tõeleidnuihudel on teadvusületusest ülessündivus.
Selsamal kombel, auväärne, nagu taevaliste kohtumispaigas Hästihoidjas – sellal kui sisse sean oma taevalikul istmel, siis lähenevad mulle taevapojad, et teenida. Sellal kui ma ei sea sisse, nüüd siis taevapojad mind kõrgeks pidades asemele au avaldavad, ümber parempidi käivad ja veelkord edasi astuvad.
Mis põhjusel?
“Sest küll siin asemel sisse seades toob taevavürst Võimekas kolmekümne kolme taevalistele hoidjat näha.”
Just nii on, auväärne, teadvusületus “vägeva pealikuna” ülesloetu põhjus-hoomanglik, toitudes tõeleidnud väärika täpselt taibuka kõikteadmisest. Ja tõeleidnuihud on kõikteadmise tugikonnad, aga pole sellised hoomangud-tegurid, et ilmuks teadmine.
Just nii tuleb, auväärne, et tõeleidnuihude suhtes tehtud ülistus põhjustab kõikteadjateadmise.
Seesugusel juhul, auväärne, kui on kaks jaotust ja teine paika pandud, siis ma, auväärne, just teadvusületuse kinni haaraksin.
Siis veel, auväärne, pole nii, et mul pole tõeleidnuihude suhtes kõrgekspidamist, vaid mul on, auväärne, just kõrgekspidamine tõeleidnuihude suhtes.
Aga siis veel, auväärne, kuna on teadvusületusega läbiimmutatus, tõeleidnuihud ülistuse leiavad.
Siis veel, auväärne, olgu paigal salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud Jambū manner, olgu paigal salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud nelja vägeva mandriga ilma asend, olgu paigal salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud tuhat ilma asend, auväärne, olgu paigal salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud tuhat ruudus ilma asend!
Kui teha nii, auväärne, et ühe liigina paigal peetaks just see salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud tuhat kuubis ilma asend ja teise liigina paigal peetaks üleskirjutades teadvusületus, siis seal, kus on kaks jaotust ja üks jaotus piirab ära teise paika pandu, kui “haara üks neist kavatsetud jaotustest!”, siis ma, auväärne, just teadvusületuse kinni haaraksin.
Siis veel, auväärne, pole nii, et mul pole tõeleidnuihude suhtes kõrgekspidamist, vaid mul on, auväärne, just kõrgekspidamine tõeleidnuihude suhtes.
Aga siis veel, auväärne, teadvusületusega läbiimmutatud tõeleidnuihud ülistuse leiavad. Sest tõeleidnuihud on kõikteadjateadmise tugikonnad. Ka kõikteadjateadmine on teadvusületusest ülessündinud.
Seesugusel juhul, auväärne, kui on kaks jaotust ja teine paika pandud, siis ma, auväärne, just teadvusületuse kinni haaraksin.
Siis veel, auväärne, pole nii, et mul pole tõeleidnuihude suhtes kõrgekspidamist, vaid mul on, auväärne, just kõrgekspidamine tõeleidnuihude suhtes.
Aga siis veel, auväärne, siit teadvusületusest ülessündinud tõeleidnuihud ülistuse leiavad, mis on tänu teadvusületusega läbiimmutatusele.
Selsamal kombel, auväärne, nagu sedalaadi väärtustega kohaleläkitataks vääritu vääriskivi. Ikka nõnda – iganes seal, kus see paigal peetaks, ei leiaks aruga inimesed või aruta inimesed sissepääsu. Või kui iganes sinna, kus aruta inimene haaraks mõne mehe või naise, vääriskivi üksnes siseneb – aruta inimene seejärel mujale astuks.
Kui vääriskivi paigal peetaks tuuleõhu poolt surutavas lõõtsutavas ihus, siis tal seda tuuleõhku haardaks, ei kasvataks üles, paneks raugema, kui paigal peetaks sapi poolt põletatavas ihus, siis tal seda sappi haardaks, ei kasvataks üles, paneks raugema, kui paigal peetaks lima poolt kõigiti surutavas ahnitsevas ihus, siis tal seda lima haardaks, ei kasvataks üles, paneks raugema, kui paigal peetaks nende kohalelaskumise põdemise poolt raskusse sattunud ihus, siis tal seda kohalelaskumise põdemist haardaks, ei kasvataks üles, paneks raugema.
Ja ka pilkasesse ööpimedusse helki heidaks.
Ja kui ka käesolevas soojas maakaares paigal peetaks, siis see maakaar jahtuks, ja kui käesolevas jahedas maakaares paigal peetaks, siis see maakaar soojeneks.
Ja kus maakaares mürkmaod, samuti teised pisikesed maod ringi matkaksid, seal maakaares ka hoiul peetaks või paika pandaks – need mürkmaod ja pisikesed maod seejärel ka mujale astuksid.
Kui äkki mürkmadu, auväärne, hammustaks naist või meest, siis tal seda vääriskivi hammustaks, koos tema vääriskivi hammustamisega tal see mürk tagasi löödaks, lahku läheks.
Nende ja teiste, auväärne, sedalaadi väärtustega kohaleläkitataks seda vääriskivi.
Ka siis, auväärne, kui kellegi silmades tuleks kasvaja, pimedus, silmahaigus või kae ja seda vääriskivi nende silmades paigal peetaks, juba üksnes paika pandu najal silmavead välja lööksid, maha rahuneksid.
Nende ja teiste, auväärne, sedalaadi väärtustega kohaleläkitataks seda vääriskivi.
Ja kus paigal peetaks vees, ka selle vee iseenda tooniga ühte tooni teeks. Kui äkki kahkjas riie ümber mässitaks ja vette visataks, siis selle vee kahkjaks teeks, niisamuti, kui äkki üks või teine mitut tõugu sinine, kollane, verekarva, hullroosa riie ümber selle vääriskivi mässitaks või köidetaks ja vette visataks, siis teeks selle ja selle riidevärvusega isetulekutoonis vee. Kui vesi tuleb mustana, siis ka selle rammestaks.
Ka nende, auväärne, sedalaadi väärtustega kohaleläkitataks seda vääriskivi.”
2.
Nüüd siis ütles kestlik Ānanda taevavürstile Võimekale nii:
“Veel, Kauśika, kas vaid taevailmas on olemas need vääriskivid? Või on ka Jambū mandri aruga inimestel olemas need vääriskivid?”
Võimekas lausus:
“Taevaliste seas, õige Ānanda, on olemas need vääriskivid. Aga siis veel, ka Jambū mandri aruga inimestel on olemas vääriskivid. Aga nad on väheste, kärbitute, puudulike väärtustega kõrgelt hindajad, pole niisugust laadi väärtustega kohaleläkitatud – ei evi taevalike vääriskivide kõrval ka sajandikku osa, ei evi ka tuhandikku, sajatuhandikku, mustmiljondikku, miljardikku, mustmiljardikku, triljondikku ega miljon triljondikku osa. Ei ka kokkulugemist, osa, arvutamist, võrdlust, võrdpildi, mahatoetuvust ega seadistust välja kannata.
Siis veel need, kes on taevaliste seas, on kõigi tegumoodide väärtustega krapsakalt täispandud.
Ja kuhu korvi see vääriskivi sisse visatakse või kust välja visatakse, tuleb sellest mõnus korv isegi siis, kui vääriskivi on korvist üles toodud. Seal korvis ilmub vääriskivi väärtustega ülim mõnu.
Just nii on, auväärne, need teadvusületuse ja kõikteadjateadmise väärtused. Mille najal ka läbini vaigistunud täpselt taibuka tõeleidnud väärika tõeleidnuihud ülistuse leiavad: “Tulid kõikteadjateadmisse jaotunud tõeleidnuihud.”
Ja nagu on, auväärne, kõigis ilma asendites vaja ülistada taibanud auväärsete hoidjanäpunäidet, kuna on teadvusületusest ülessündivus, nii on vaja ülistada hoidjaselgitaja hoidjanäpunäidet, kuna on teadvusületusest ülessündivus.
Ja nagu on, auväärne, vaja ülistada meesvalitsejat mingi hirmuta, kuna on vägeva inimkoosluse valitseja mõik, nii on vaja ülistada hoidjaselgitajat mingi hirmuta, kuna on vägeva inimkoosluse hoidjakeha mõik.
Ja nagu hoidjanäpunäide ja hoidjaselgitajad ülistuse leiavad, nii tõeleidnuihud ülistuse leiavad.
Seesugusel juhul, auväärne, olgu paigal salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud tuhat kuubis ilma asend. Ja ühe liigina paigal peetaks, auväärne, Gangese jõeluidete hulgal ilma asendeid, need kõik salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud, ja teise liigina paigal peetaks üleskirjutades teadvusületus – kui seal just keegi, auväärne, mind piiraks ära, kuna on kaks jaotust ja üks jaotus piirab ära teise paika pandu, kui “haara üks neist kavatsetud jaotustest!”, siis seal haaraksin ma, auväärne, neist kahest paika pandud jaotusest kinni just selle, mis on teadvusületus.
Siis veel, auväärne, pole nii, et mul pole tõeleidnuihude suhtes kõrgekspidamist, vaid mul on, auväärne, just kõrgekspidamine tõeleidnuihude suhtes.
Aga siis veel, auväärne, kõikteadmine on teadvusületusega läbiimmutatud ja tuleb, et tõeleidnuihude ülistus on kõikteadmisest ülessündinud.
Seesugusel juhul tuleb, auväärne, et möödunud, edaspidisi, praegusi auväärseid on vaja ülistada ülistatud teadvusületuse suhtes.
3.
Veel edasi, auväärne, taibanud auväärsed, kes tol juhul on paigal, hoiavad, panevad liikuma mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites – nägemise tungiga perepojal või peretütrel on vaja toimetada neid hoidla najal teadvusületuse suhtes, vaja sobimist ilmutada teadvusületuse suhtes, vaja tuletada teadvusületust.”
4.
Kui see öeldud, ütles auväärne taevavürstile Võimekale nii:
“Nii see on, Kauśika, nii see on! Ka need, Kauśika, taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, kes tulid kunagi möödunud lõigus – ka nemad on, Kauśika, taibuga leidnud kõrgemata täpse taibukuse just teadvusületusele lähenedes.
Ka need, Kauśika, täpselt taibukad tõeleidnud väärikad, kes edaspidises lõigus saavad tulla – ka nemad, Kauśika, leiavad taibuga kõrgemata täpse taibukuse just teadvusületusele lähenedes.
Ka need, Kauśika, taibanud auväärsed, kes tol juhul on paigal, hoiavad, panevad liikuma mittemõõdetavates, kokkulugematutes ilma asendites – ka need taibanud auväärsed, Kauśika, on taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud just teadvusületusele lähenedes.
Ka mina, Kauśika, tol juhul täpselt taibukas tõeleidnud väärikas, olen taibuga kõrgemata täpse taibukuse leidnud just teadvusületusele lähenedes.”
5.
Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:
“See on vägev ületus, auväärne, mis on teadvusületus. Sest, auväärne, täpselt taibukas tõeleidnud väärikas täpselt teadvustab ja nägema kaldub kõigi olendite meele toiminguid.”
Auväärne lausus:
“Nii see on, Kauśika, nii see on! Sellepärast, Kauśika, et väga vägev taibuolend pikka aega teadvusületuse suhtes toimetab, seeläbi täpselt teadvustab ja nägema kaldub kõigi olendite meele toiminguid teadvusületuse suhtes.”
6.
Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:
“Auväärne, kas väga vägev taibuolend toimetab vaid teadvusületuse, mitte teiste ületuste suhtes?”
Auväärne lausus:
“Kauśika, väga vägev taibuolend toimetab kõigi kuue ületuse suhtes.
Aga siis veel, Kauśika, just teadvusületus on siin väga vägeva taibuolendi eesmineja. Andi andva, kõlblust valvava, kannatlikkusega avaldava, vaprust alustava, mõistmist ilmsiks saava või hoidjaid läbinägeva väga vägeva taibuolendi eesmineja on siin just teadvusületus.
Vahendite edukuse kinnihaaratud, Kauśika, teadvusületuse arenetud, kõikteadmise arenetud kuue ületuse eristust ega mitmetisust ei leita üles.
Selsamal kombel, Kauśika, nagu Jambū mandril on mitu puud – mitu tooni, mitu paigutust, mitu lehte, mitu õit, mitu vilja, mitu avaldunud kerkimist ja ümbrust – ja ei teadvustata nende puude varju eristust või mitmetisust, vaid hoopis nii kokku loeb, et vari on “vari”.
Just nii on, Kauśika, vahendite edukuse kinnihaaratud, teadvusületuse arenetud, kõikteadmise arenetud kuue ületuse eristust ega mitmetisust ei leita üles.”
Kui see öeldud, ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:
“See on kohaleläkitatud vägevate väärtustega, auväärne, mis on teadvusületus.
See on kohaleläkitatud mittemõõdetavate väärtustega, auväärne, mis on teadvusületus.
See on kohaleläkitatud lõppematute väärtustega, auväärne, mis on teadvusületus.”