7. Manala

1.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Kõikteadjateadmise väljavormumine, auväärne, on teadvusületus, kõikteadmine, auväärne, on teadvusületus.”

Auväärne lausus:

“Nii see on, Śāriputra, nii see on, nagu sõnad!”

Śāriputra lausus:

“Helendaja, auväärne, on teadvusületus.

Au avaldan, auväärne, teadvusületusele! On vaja austada, auväärne, teadvusületust.

Ülemäärimata, auväärne, on teadvusületus. Kogu ilma määret kandmatu, auväärne, on teadvusületus.

Ilmutaja, auväärne, on teadvusületus.

Kogu kolmasendi ärapimestaja, auväärne, on teadvusületus. Kogu vaevusnägemise pimendaja eemalejuht, auväärne, on teadvusületus.

Toetatav, auväärne, on teadvusületus.

Taibu tiiva hoidjate tiputegija, auväärne, on teadvusületus.

Sulnistaja, auväärne, on teadvusületus.

Pimedates olendites ilmutaja, auväärne, on teadvusületus.

Kõiges hirmu ja sisselippamisega hüljatus ilmutaja, auväärne, on teadvusületus.

Viite silmade kinnihaaramise abiga kõigile olenditele tee nähaandja, auväärne, on teadvusületus.

Silmad, auväärne, on teadvusületus.

Rumaluse pimeduse ärapimestaja, auväärne, on teadvusületus.

Kõigi hoidjate mittetegutsemine, auväärne, on teadvusületus.

Sissepääsutee eksirada edasiliikunud olenditesse, auväärne, on teadvusületus.

Just kõikteadmine, auväärne, on teadvusületus.

Kõiki vaevusi teatava piiristamise võõba kokkupanujärgse hüljatust käsile võttes, auväärne, kõigi hoidjate ilmumiseta on teadvusületus; kõigi hoidjate hävimiseta, auväärne, on teadvusületus; mitteilmunud-mittehävinud, auväärne, on teadvusületus.

Omamärgi tühjust käsile võttes väga vägevate taibuolendite ema, auväärne, on teadvusületus.

Kõigi taibanuhoidjakalliskivide andjasuse najal on kümme jõutegijat teadvusületus.

Pehastamatu, auväärne, on teadvusületus.

Nelja pädevuse najal aitamata olendeid aitab, auväärne, teadvusületus.

Sihtlemise vastastiib, auväärne, on teadvusületus.

Mittetardumust käsile võttes kõigi hoidjate isetuleku äranägemine, auväärne, on teadvusületus.

Täiuslik kolme ringkäigu kaheteist tegumoe hoidjaratta käimaminemine, auväärne, on taibanud auväärsete teadvusületus.

Kuidas on, auväärne, vaja väga vägeval taibuolendil teadvusületuse suhtes paigal olla? Kuidas on, auväärne, vaja aru pidada teadvusületusest? Kuidas on, auväärne, vaja austada teadvusületust?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:

“Nagu õpetaja suhtes, Śāriputra, nõnda on vaja teadvusületuse suhtes paigal olla. Just nõnda on, Śāriputra, vaja aru pidada teadvusületusest – nagu õpetaja. Just nõnda on, Śāriputra, vaja austada teadvusületust – nagu õpetaja.”

 

2.

 

Nüüd siis tuli taevavürstil Võimekal pähe nii:

“Kust küll, ohhoo, on õige Śāriputra küsimustik sündinud? Mis ajendil, ohhoo, on õige Śāriputra küsimustik sündinud?”

Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas kestlikule Śāriputrale nii:

“Kust on õige Śāriputra küsimustik sündinud? Mis ajendil, ohhoo, on õige Śāriputra küsimustik sündinud?”

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra taevavürstile Võimekale nii:

“Teadvusületuse vahendite edukuse kinnihaaratud, rõõmutundega kaasaskäivat soodsa tegevuse asja kõikteadmise suhtes arenev väga vägev taibuolend, Kauśika, “ikestab kõike seda, mis on eespoolsetel ülesleidmislikel taibuolenditel andmisest koosnev soodsa valmistaja, ja on kõlblusest koosnev, ja on kannatlikkusest koosnev, ja on vaprusest koosnev, ja on mõistmisest koosnev soodsa valmistaja”. Minu küsimustik on sel ajendil sündinud.

Aga nüüd veel, Kauśika, just teadvusületus on viie ületuse eesmineja kõikteadmisesse sissepääsutee jaoks.

Selsamal kombel, Kauśika, nagu sada, tuhat või sada tuhat juhatajata sünnist peale pimedat on ebakohased sissepääsutee jaoks, ebakohased koju, linna või agulisse minema. Just nii leiavad, Kauśika, andmine, kõlblus, kannatlikkus, vaprus ja mõistmine “teadvusületuse” nimesildi. Sünnist peale pimedus tuleb lahus teadvusületusest, kuna on juhatajatus, ebakohane kõikteadmisesse sissepääsutee jaoks.

Kust veel hakkab saavutama kõikteadmist?

Veel, Kauśika, kui andmine, kõlblus, allumine, vaprus ja mõistmine teadvusületuse kinnihaaratud tuleb, siis leiab ületuse häälega “ületuse” nimesildi, sest siis tuleb nende viie ületuse puhul silmad leida võtta, et oleks sissepääsutee kõikteadmisesse, et saavutada kõikteadmist.”

 

3.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Kuidas on, auväärne, vaja väga vägeval taibuolendil teadvusületus täide viia?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:

“On vaja, Śāriputra, näha laadi täideviimist.

On vaja, Śāriputra, näha tundmuse täideviimist.

On vaja, Śāriputra, näha tähelduse täideviimist.

On vaja, Śāriputra, näha valmistajate täideviimist.

On vaja, Śāriputra, näha teadasaamise täideviimist.

Mis on, Śāriputra, viie tüve täideviimine, öeldakse, et see on “teadvusületuse täideviimine”; niimoodi täideviimisega viie tüve täideviimine on teadvusületuse täideviimine – öeldakse, et on “täideviimine”.”

 

4.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Niimoodi täideviimisega täideviidud teadvusületus, auväärne, missugust hoidjat rünnakule viib?”

Auväärne lausus:

“Niimoodi täideviidud teadvusületus, Śāriputra, ei rünnakule vii mingit hoidjat. Kui ta mingit hoidjat ei rünnakule vii, Śāriputra, siis kokku loeb – “teadvusületus”.”

 

5.

 

Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii:

“Kas teadvusületus, auväärne, ei rünnakule vii ka kõikteadmist?”

Auväärne lausus:

“Kui sõnad nii, Kauśika, et “kas teadvusületus ei rünnakule vii ka kõikteadmist?”, siis nagu ülesleidmine, nõnda ei rünnakule vii, nagu nimetus, nõnda ei rünnakule vii, nagu valmistaja, nõnda ei rünnakule vii.”

Võimekas lausus:

“Kuidas sel juhul, auväärne, rünnakule viib?”

Auväärne lausus:

“Nagu ei rünnakule vii, Kauśika, nõnda rünnakule viib.”

Võimekas lausus:

“Meisterlik, auväärne, kuidas teadvusületus mingit hoidjat ei ilmsiks too, mingit hoidjat ei hävita. Kõigi hoidjate mitteilmumise jaoks, mittehävimise jaoks on praegune mittepaigaldatud teadvusületus.”

 

6.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Kui äkki ka nii hakkab, auväärne, väga vägev taibuolend täheldama, siis hakkab teadvusületusest kaugenema, teadvusületusest eemaldust tegema, tegema teadvusületust jampsiks, ei hakka tegema teadvusületust.”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii:

“Nii see on, Subhūti, nii see on! On olemas esitlus, Subhūti, millise esitlusega hakkab teadvusületusest kaugenema, teadvusületusest eemaldust tegema, tegema teadvusületust jampsiks, ei hakka tegema teadvusületust.

Mis põhjusel?

Sest siis, Subhūti, kui teadvusületus on läbivalgustatud, ei läbivalgustata laadi, ei läbivalgustata tundmust, ei läbivalgustata täheldust, ei läbivalgustata valmistajaid, ei läbivalgustata teadasaamist, ei läbivalgustata voolusängi ilmutamisvilja, ei läbivalgustata korraksnaasjavilja, ei läbivalgustata mittenaasjavilja, ei läbivalgustata väärikust, ei läbivalgustata üksitaibatust, ei läbivalgustata taibatust.”

 

7.

 

Rühmavanem Subhūti lausus:

“See on vägev ületus, auväärne, mis on teadvusületus.

Auväärne lausus:

“Kuidas arvad, Subhūti, missuguse esitlusega on see vägev ületus, mis on teadvusületus?”

Rühmavanem Subhūti lausus:

“Ei tee laadi vägevaks ega väheks, auväärne, ei viska laadi kokku ega lahku.

Ei tee tundmust vägevaks ega väheks, auväärne, ei viska tundmust kokku ega lahku.

Ei tee täheldust vägevaks ega väheks, auväärne, ei viska täheldust kokku ega lahku.

Ei tee valmistajaid vägevaks ega väheks, auväärne, ei viska valmistajaid kokku ega lahku.

Ei tee teadasaamist vägevaks ega väheks, auväärne, ei viska teadasaamist kokku ega lahku.

Ka need, mis on tõeleidnu tõeleidnujõud – ka neid ei tee jõuliseks ega jõuetuks, ei viska kokku ega viskle.

Ka see, mis on kõikteadmine – ka seda ei tee vägevaks ega väheks, ei viska kokku ega lahku.

Mis põhjusel?

Sest kokku ja lahti viskamata, auväärne, on kõikteadmine.

Kui äkki ka nii, auväärne, väga vägev taibuolend täheldab, siis toimetab teadvusületuse suhtes.

Kas veel nii on vaja tähele panna, et “mina, kõikteadjateadmisega kohaleläkitatud, hakkan nii olendite jaoks hoidjat näha tooma, nii olendeid läbini vaibuma panema”?

Mis põhjusel?

Sest see olendi ülesleidmine, mis on “olendeid hakkan panema läbini vaibuma”, pole teadvusületuse edasitulvamine. See oleks just selle vägev üles mitteleidmine.

Mis põhjusel?

Sest on vaja tunda, et teadvusületus on olendi isetulekuta sünnipäraga.

On vaja tunda, et kuna olendil pole isetulekut, pole teadvusületusel isetulekut.

On vaja tunda, et kuna olendil on eraldumus, on teadvusületusel eraldumus.

On vaja tunda, et kuna olendil on mõeldamatus, on teadvusületusel mõeldamatus.

On vaja tunda, et kuna olendil pole soikuvajumise hoidlat, pole teadvusületusel soikuvajumise hoidlat.

On vaja tunda, et kuna olendil pole taibukuse leidmist, pole teadvusületusel taibukuse leidmist.

On vaja tunda, et kuna olendil pole nii nagu tuleb tarvis taibukuse leidmist, pole teadvusületusel nii nagu tuleb tarvis taibukuse leidmist.

On vaja tunda, et kuna olendil on jõu ülesjõudmine, on tõeleidnul jõu ülesjõudmine.

Sellise esitlusega, auväärne, on vägev ületus, mis on teadvusületus.”

 

8.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Väga vägev taibuolend, auväärne, kes siin sügava teadvusületuse suhtes hakkab poolehoidu tekitama, ei hakka ihaldama, kõhklema ega juhmistuma – on vaja tunda, auväärne, et kust ta on põrmustunud ja siin ilmnenud? Ja on vaja tunda, auväärne, mil määral kauane toimleja on väga vägev taibuolend, kes tänu tarvilikule, hoidjale, tarviliku juhtnöörile ja hoidja juhtnöörile hakkab teadvusületust järgima, taibata püüdma ja panema taibata püüdma?”

Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Śāriputrale nii:

“On vaja tunda, Śāriputra, et see teistest ilma asenditest põrmustunud väga vägev taibuolend on taibanud auväärsetel ümber istunud, küsitlenud ja siin ilmnenud.

Mis põhjusel?

Keegi väga vägev taibuolend, Śāriputra, kes on teistest ilma asenditest põrmustunud, taibanud auväärsetel ümber istunud, küsitlenud ja siin ilmneb – et ta kuuleks seda selgitatavat, nähatoodavat, kätte näidatavat, ette näidatavat sügavat teadvusületust! Et teadvusületust kuuldes siin õpetaja täheldust teadvusületuse suhtes ilmsiks tooks: “Õpetaja oli minu palge all”! Meelt “ma olen näinud õpetajat” ilmsiks toob. Kui teadvusületust selgitatakse, näha tuuakse, kätte näidatakse, ette näidatakse, siis paneb kõrva taha, kuuleb imetledes, ei katkesta juttu ära.

On vaja tunda, Śāriputra, et niisugust laadi väga vägev taibuolend on kauane toimleja.

On vaja tunda, Śāriputra, et niisugust laadi väga vägev taibuolend on paljudel taibanutel ümber istunud.”

 

9.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Veel, auväärne, on võimalik teadvusületust kuulda, üles märkida, mõlgutada, panna ilmnema või panna ülalhoidma? Et säärane on teadvusületus – siin on teadvusületus või teispoolsuses on teadvusületus või on võimalik “tegumoe, tähise, tunnuse” najal ära näidata või kuulda?”

Auväärne lausus:

“Mitte üldsegi, Subhūti! Subhūti, teadvusületust pole tüveti, asenditi või püüneti võimalik äranäidata, kuulda, üles märkida, mõlgutada, panna ilmnema või panna ülalhoidma.

Mis põhjusel?

Tänu kõigi hoidjate eraldumusele, Subhūti, tänu kõigi hoidjate otsast otsani eraldumusele, Subhūti, pole võimalik teadvusületust äranäidata, kuulda, üles märkida, mõlgutada, panna ilmnema või panna ülalhoidma.

Ja teadvusületust pole vaja taibata teisal tüvedest, asenditest, püünedest.

Mis põhjusel?

Sest tüvi, asend, püüne, Subhūti, on tühi, eraldunud, rahulik.

Edasi, teadvusületus ja tüvi, asend, püüne on kaheta ja kahestajata; tänu tühjusele, eraldumusele, rahulikkusele ei leita üles.

Mis on kõigi hoidjate üles mitteleidmine, öeldakse, et on “teadvusületus”.

Kui ei tule täheldus, teadmus, teadvustus, kogemus, siis öeldakse, et on “teadvusületus”.”

 

10.

 

Rühmavanem Subhūti lausus:

“On vaja tunda, auväärne, mil määral kauane toimleja on väga vägev taibuolend, kes siin sügava teadvusületuse suhtes hakkab sobimist ilmutama?”

Auväärne lausus:

“Seda on vaja käsitleda jaotades, Subhūti, väga vägevate taibuolendite taju ülemõõdulisusega.

Siis veel, Subhūti, oleks olemas esitlus – esitlus, millega taibuolendid palju sadu taibanuid, palju tuhandeid taibanuid, palju sadu tuhandeid taibanuid nähes, nende kõrval vaimselt teadvusületust ei usaldaks ega pooldaks.

Mis põhjusel?

Ka eespool tuli taibanud auväärsete kõrvalt selgitatava, nähatoodava, kätte näidatava sügava teadvusületuse suhtes kõrgekspidamatus; kõrgekspidamatuse najal kuuldasoovimatus; kuuldasoovimatuse najal ümber istumatus; ümber istumatuse najal küsitlematus; küsitlematuse najal uskumatus. Uskumatuse najal on seejärel seltskondadest mujale astunud. Sellest ajendatuna nad hoidjavõõrastuseks pöörduva tehtud, kogutud, juurdekogutud, kokkukogutud teoga ka tol juhul selgitatavast, nähatoodavast, kätte näidatavast sügavast teadvusületusest mujale astuvad.

Kõrgekspidamatuse najal ei anna mitteuskujad, mittepoolthoidvad kobarat kehaga ega meelega. Kobarat andmata nad ei tea, näe, taipa ega ära tunne teadvusületust. Nii ei ole nad teadvusületuse usklikud. Uskumata ei kuule. Kuulmata ei tea. Teadmata ei näe. Nägemata ei taipa.

Taipamatud teevad, koguvad, juurdekoguvad, kokkukoguvad hoidjavõõrastuseks pöörduvat tegu.

Nad hakkavad hoidjavõõrastuseks pöörduva tehtud, kogutud, juurdekogutud, kokkukogutud teoga valmistama halvaks teadvuseks pöörduvat tegu.

Nad hakkavad halvaks teadvuseks pöörduva valmistatud, kogutud, juurdekogutud, kokkukogutud teoga selgitatavat, nähatoodavat, kätte näidatavat teadvusületust tagasi lükkama, tagasiviskama, tagasi hõikama, ja tagasivisates mujale astuvad.

Siis veel, Subhūti, teadvusületuse tagasilükkamine, tagasiviskamine, tagasihõige lükkab tagasi, viskab tagasi, hõikab tagasi möödunud, edaspidiste, praeguste taibanud auväärsete kõikteadmise.

Nad – põletatud – löövad isejätkuvad puruks. Ka muude vähetaipamislike, väheteadvustajate, vähesoodsate, väheedujuurtega – üksnes usulikuga kohaleläkitatud, üksnes meeliskluselikuga kohaleläkitatud, üksnes kiindumuslikuga kohaleläkitatud, üksnes kihklikuga kohaleläkitatud –, algusttegijate, ebakohast laadi isikute, ka üksnes usulikku, üksnes meeliskluslikku, üksnes kiindumuslikku, üksnes kihklikku hakkavad kehutama, eritlema, lahtipöörama, ütlema “siin pole vaja harjutada”, kõnelema selgituseks “see pole taibanu ütlemine”.

Nii, oma loomuse jätkuvaid puruks lüües ja eraldades, ka muustjätkuvaid puruks lüües ja eraldades hakkavad nad teadvusületust materdama. Kui teadvusületust materdada, siis materdatakse kõikteadmist. Kui kõikteadmist materdada, siis materdatakse möödunud, edaspidiseid, praegusi taibanud auväärseid.

Nad saavad tulla taibanud auväärsete kõrvalt mujale astunud, hoidjast vabastatud ja kogukonnast läbini väljaspool. Nii saavad tulla nad kõikjal kõigel kõigiti kõiges kolmest kalliskivist läbini väljaspoolsed. Nad hakkavad olenditele tulusa kerge ärakatkestuse tegevusega vägeva manala valmisküpsemiseks pöörduvat tegu kokkukoguma.

Nad hakkavad sedalaadi teo valmistaja poolt paigale seatud, esiletõstetud, hoidjavõõrastuseks pöörduva, halvaks teadvuseks pöörduva teo najal palju sadu aastaid, palju tuhandeid aastaid, palju sadu tuhandeid aastaid, palju miljardeid aastaid, palju mustmiljardeid aastaid, palju triljoneid aastaid, palju miljoneid triljoneid aastaid ilmnema vägevates manalates.

Nad hakkavad vägevast manalast vägevasse manalasse ringiastuma. Nõnda hakkab neile hästi kauaks vägevast manalast vägevasse manalasse ringiastuvatele paistma särtsuks pöördumine. Kui on paistnud särtsuks pöördumine, siis nad hakkavad viskama sinna, mis on vägevad manalad teistes ilma asendites. Nad hakkavad ilmnema nendes vägevates manalates.

Sealt lahtivisatud, vägevates manalates ilmnenud on samasugused – hakkavad ka seal vägevast manalast vägevasse manalasse ringiastuma. Ka seal hakkab neile vägevast manalast vägevasse manalasse ringiastuvatele – seal ka veelkord nõnda – paistma särtsuks pöördumine. Kui on paistnud see särtsuks pöördumine, siis on sellest põrmustunud veelkord samasugused – nad hakkavad viskama sinna, mis on vägevad manalad teistes ilma asendites. Nad hakkavad ilmnema nendes vägevates manalates.

Nad hakkavad ka seal nõnda just vägevast manalast vägevasse manalasse ringiastuma. Ka seal hakkab neile hästi kauaks vägevast manalast vägevasse manalasse ringiastuvatele – seal ka veelkord nõnda – paistma särtsuks pöördumine. Kui on paistnud see särtsuks pöördumine, siis sellest põrmustunud hakkavad veelkord selle mittekadunud, järelejäägiga teoga veelkord siia ilma asenditesse viskama. Sisse visatud olles hakkavad ilmnema vägevates manalates.

Nad hakkavad vägevates manalates veelkord järjest mõikama vägevaid vägeva manala raskusi. Seni hakkavad järjest mõikama, kuni veelkord hakkab paistma särtsuks pöördumine. Nii hakkavad nad järjest mõikama paljude raskustega tuntavat tegu.

Mis põhjusel?

Samal kombel, nagu kõnega halvasti selgitamise tõttu.”

 

11.

 

Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Selle aru halvatoimelise, kõne halvatoimelise tehtud, kokkukogutud viis vahetu järgnevuse tegu, auväärne, ei saa libatooniliseks, laadijärgseks ega ka libalaadiliseks.”

Auväärne lausus:

“Nii see on, Śāriputra, nii see on! Selle aru halvatoimelise, kõne halvatoimelise tehtud, kokkukogutud viis vahetu järgnevuse tegu, Śāriputra, ei saa selle tehtud, kogutud, juurdekogutud, kokkukogutud teo libatooniliseks, laadijärgseks ega ka libalaadiliseks.

Mõned, kes hakkavad arvama, et selgitatav, nähatoodav, kätte näidatav, ette näidatav sügav teadvusületus on vaja tagasi suruda, hakkavad tagasiviskama, tagasi hõikama, ütlema “siin pole vaja harjutada”, kõnelema selgituseks “see pole tõeleidnu selgitus”, ka teistsuguseid olendeid eritlema. Nad löövad isejätkuvad puruks

ja hakkavad muustjätkuvaid purukslööma. Nad teevad mürgiseid isejätkuvaid ja hakkavad tegema mürgiseid muustjätkuvaid. Ise soikunud, hakkavad ka muid soikuma panema. Ise sügavat teadvusületust teadmatud, taibatasuutmatud, hakkavad ka muid kaasa haarama, kõnelema selgituseks “siin pole vaja harjutada”.

Ma ei anna, Śāriputra, sedalaadi isikutele ka nägemise teadlikkust. Kust on koos nendega asukohta? Või kust leidmist ja imetlemist? Kust paika?

Mis põhjusel?

Sest on vaja tunda, Śāriputra, et niisugust laadi isikud on “hoidja raskete vigadega”. On vaja tunda, Śāriputra, et niisugust laadi isikud on rämpssündijad. On vaja tunda, Śāriputra, et niisugust laadi isikud on tumedast ülessündinud, tumedal sünnil saadud.

Kes hakkavad arvama, Śāriputra, et niisugust laadi isikuid on vaja kuulda, kõik nad hakkavad ilma juhtnöörita ilmutama võõrastust. Ja säärased, Śāriputra, kes teadvusületust vigastavad – on vaja tunda, Śāriputra, et need isikud on hoidja raskete vigadega.”

Śāriputra lausus:

“Auväärne pole üles lugenud vägevasse manalasse läinud ja seal ilmnenud isiku loomuolu mõõdustikku.”

Auväärne lausus:

“Las olla, Śāriputra, selle vägevasse manalasse läinud ja seal ilmnenud isiku loomuolu mõõdustik paigal!

Mis põhjusel?

Et niisugust laadi isiku loomuolu mõõdustikku kuuldes ei läheneks soojale verisele suust, läheks suremisse või üksnes suremislikku raskusse, puudutaks kaevandatud survestamist või põletataks või selle sisse läheks valuora või maha langeks vägevat mahalangust või ära kuivaks või kuhtuks! Et ei oleks vägevat hirmu selle vastu, kuuldes tema loomuolu mõõdustikku, kui vead on tuttavad!”

 

12.

 

Auväärne ei heida kestlikule Śāriputrale selgust, mil määral tulla saab loomuolu mõõdustikku.

Ka teist ja kolmandat korda ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii:

“Lugegu auväärne mulle selle isiku loomuolu mõõdustik! Tagumise sünnikorra ilmutus tehtud tulla saab – et selle tehtud, kogutud, juurdekogutud, kokkukogutud kõne ja aru teoga nii vägevat loomuolu vägevates manalates kinni haaraks!”

Auväärne lausus:

“Just see, Śāriputra, tagumise sünnikorra ilmutus tehtud tulla saab – kui on valmistatud, kogutud, juurdekogutud, kokkukogutud kõne ja aru halvatoimelise, ebaeduka teo valmistajaga, siis “mil määral kauast raskust hakkab järjest mõikama”.

Just sellest, Śāriputra, mis on raskuse mittemõõdetavus, loetletud raskeoleku paljusus, tulla saab kübeke heledal perepojal või peretütrel kirglikkus. Seejärel teeks ta hoidjavõõrastuseks pöörduvatest tegudest taganedes vaid soodsa valmistajat, elusoleku põhjuse tõttu ei hakka tagasiviskama ka olemashoidjat: “Et ka meil ei tuleks seda nägu raskustega kokku saada!””

 

13.

 

Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“On vaja tulla, auväärne, hästi piiritletud keha teo, kõne teo ja aru teoga perepojal või peretütrel.

Mis põhjusel?

Sest kuidagi nimelt, auväärne, sedalaadi halvasti selgitatud kõnega sel määral väga soodsa tüve juurde sigitatakse. Veel, auväärne, missuguse teoga sel määral väga soodsa tüve juurde sigitatakse?”

Auväärne lausus:

“Sedalaadi halvasti selgitatud kõnega, Subhūti, sel määral väga soodsa tüve juurde sigitatakse – just siin, Subhūti, tulla saavad hästi loetud hoidjajuhistu suhtes rumaluse mehed rändurid, kes hakkavad arvama, et sügavat teadvusületust on vaja vigastada, arvama, et on vaja tagasivisata, arvama, et on vaja tagasisuruda.

Ja kui teadvusületus on tagasisurutud, surutakse taibanud auväärsete taibanutaip tagasi. Kui taibanutaip on tagasisurutud, surutakse möödunud, edaspidiste, praeguste taibanud auväärsete kõikteadmine tagasi. Kui kõikteadmine on tagasisurutud, surutakse olemashoidja tagasi. Kui olemashoidja on tagasisurutud, surutakse tõeleidnukuulajakogukond tagasi. Ka siis, kui tõeleidnukuulajakogukond on tagasisurutud – nii selle kõikjal kõigel kõigiti kõiges kolmest kalliskivist läbini väljaspoolsus tuleb, eriti mittemõõdetava ja kokkulugematu väga ebaeduka teo valmistaja kinni haaratud tuleb.”

 

14.

 

Kui see öeldud, ütles kestlik Subhūti auväärsele nii:

“Mis siin on põhjus, mis hoomang, auväärne, kui perepoeg või peretütar hakkab arvama, et teadvusületust on vaja tagasi suruda?”

Auväärne lausus:

“Temast saab tulla, Subhūti, Suretaja hallatud perepoeg või peretütar. Või pole tal halvaks teadvuseks pöörduva teoga usku ega kiindumust sügavate hoidjate suhtes. Nende kahe patu hoidjaga, Subhūti, kohaleläkitatud perepoeg või peretütar hakkab teadvusületust tagasi suruma.

Veel edasi, Subhūti, see perepoeg või peretütar saab tulla kas käsikäes patusõbraga või tulla külgesobimatu või tulla tüvest sissevõetud või tulla loomuse ülestirija ja muude tolmutaja vea sees vaatleja. Ka nende nelja tegumoega, Subhūti, kohaleläkitatud perepoeg või peretütar saab tulla, kes hakkab arvama, et selgitatav, nähatoodav, kätte näidatav teadvusületus on vaja tagasi suruda.”