22: Taibukuse leidmine

Edasi, palujavennad, taibuolend oli vastandotstarbelise Suretaja põrmu löönud, okkad pehmunud, rähkluse peas äraohjeldamine äraohjeldatud, päevavari, lipp, plagu sirgutõusnud – lahutus tungidest, lahutus ka patustest edututest hoidjatest; kulges ära jõustama koos äraaimamiste ja osundustega meeldimust ja kerget, lahususest sündivat esimest mõistmist.
Äraaimamiste ja osunduste maharaugedes ning tänu täielikule siivsusele loomuses ja meele ühetaolisusele kulges ta ära jõustama äraaimamiste ja osundusteta meeldimust ja kerget, koondumisest sündivat teist mõistmist.
Ta jäi innuta ka meeldimuse vastu, kulges selge vaatega, meenutas ja pani tähele. Ja keha sai tuttavaks kergega. Kuidas silmasid teda õiged – selge vaatega, meenutaja, kerge kulgema; kulges ära jõustama meeldimuseta kolmandat mõistmist.
Kerget irrutades ja rasket irrutades – nõtke aru ja raske aru läksid juba enne looja – kulges ta ära jõustama ilma rasketa ja kergeta läbini puhast selget vaadet ja meenutamist, neljandat mõistmist.
Nüüd taibuolend niimoodi koondunud meelsuses – läbini puhtas, läbini värskendunus, helges, liigutamatus, ahistusepoolsetest lahkuläinud, pehmes, teod teenitus, kätte saanud paindumatu – öö hakul meelsust täide viis, au sisse tõstis, et taevaliku silmapaari teadmise nägemise tarkust silmas pidada.
Nüüd taibuolend läbini puhta, inimaruka juurest edasi astunud taevaliku silmapaariga olendeid nägi – põrmustuvaid, ilmnevaid, häid toone, halbu toone, kergelt läinuid, raskelt läinuid, irdunuid, juhendatuid.
Vastavalt tegudele juurdeminejaid olendeid teadvustas: “Sellised on, ohhoo, aulik, olendid – keha halvatoimelisega varustatud, kõne hiilgamise halvatoimelisega varustatud, õigete ärasõnujad väärnähtud.
Kui keha lõhutakse pärast suremist, ilmnevad nad väärnägemuse tegude hoidja ettevõtmise põhjusel allakäimist, rasket minekut, äralangemist põrgutes. Veel on aulikud olendid, kes on keha heatoimelisega varustatud, kõne hiilgamise heatoimelisega varustatud, õigete ärasõnujad täpselt nähtud. Kui keha lõhutakse pärast suremist, ilmnevad nad – kui põhjus on täpse nägemise tegude hoidja ettevõtmine – kerges minekus, jumalikes ilmades.”
Edasi, läbini puhta, inimaruka juurest edasi astunud taevaliku silmapaariga olendeid nägi – põrmustuvaid, ilmnevaid, häid toone, halbu toone, kergelt läinuid, raskelt läinuid, irdunuid, juhendatuid, vastavalt tegudele juurdeminejaid.
Nii siis, palujavennad, taibuolend öö hakul tarkust silmas pidas, pimedust põrmu lõi, ilmutust ilmsiks tõi.
Nüüd taibuolend nõnda koondunud meelsuses – läbini puhtas, läbini värskendunus, helges, liigutamatus, ahistusepoolsetest lahkuläinud, pehmes, teod teenitus, kätte saanud paindumatu – keset ööd meelsust täide viis, au sisse tõstis, et eelnevate asumite mälujärgse teadmise nägemise tarkust silmas pidada. Oma loomuse ja muude olendite mitmesuguseid eelnevaid asumeid mällu jättis. Nõndaviisi, nagu – ühe sündimise, siis kaks, kolm, neli, viis, kümme, kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend, viiskümmend, sada sündimist, tuhat sündimist, sada tuhat sündimist, mitusada tuhat sündimist, kümme miljonit sündimist, miljard sündimist, kümme miljardit sündimist, triljon sündimist; mitukümmend miljonit sündimist, mitukümmend triljonit sündimist, mitukümmend miljonit triljonit sündimist kuni kokkupöörde kujutis, lahtipöörde kujutis, kokkupöörde-lahtipöörde kujutist, mitu kokkupöörde-lahtipöörde kujutist mällu jättis: “Kuni olin seal, oli mul see nimi, see hõim, see sünnipära, see toon, see toit, seda mõõtu kestvus, nii kaua paigal, tutvustati seda kergeu ja rasket.” Sedasi “sellest põrmustusin, seal ilmnenud, sellest põrmustudes siin ilmnenud” koos tegumoega, koos ettenäitamisega mitmesugused oma loomuse ja kõigi olendite eelnevad asumid mällu jättis.
Nüüd taibuolend nõnda koondunud meelsuses – läbini puhtas, läbini värskendunus, helges, liigutamatus, ahistusepoolsetest lahkuläinud, pehmes, teod teenitus, kätte saanud paindumatu – öö lõpul, ao ülestõstmise ajal, õndsapalgelises öös raske esiletõusu loojaläinu meelsust täide viis, au sisse tõstis, et vooluste kaotamise teadmise nägemise tarkust silmas pidada.
Tal tuli pähe nii: “Hädaks on, ohhoo, säärane ilm ilmutatud, niisiis sünnib, vananeb, sureb, põrmustub, ilmneb.
Ja nüüd veel, selle väga raske – vananemise, tõve, suremise jj moodi – ainukordse tüve väljasihtimist ei pane tähele, kui on. Ohohhoo, selle väga raske – kõige vananemise, tõve, suremise jj moodi – ainukordse tüve lõputegu ei teadvustata.”
Seejärel tuli taibuolendil pähe nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb vananemine-suremine, ja mille mõju on veelkordne vananemine-suremine?”
Tal tuli pähe nii: “Sündimine on siis olemas, kui tuleb vananemine-suremine, sündimise mõju on vananemine-suremine.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb sündimine, ja mille mõju on veelkordne sündimine?”
Tal tuli pähe nii: “Tulemine on siis olemas, kui tuleb sündimine, ja tulemise mõju on veelkordne sündimine.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb tulemine, ja mille mõju on veelkordne tulemine?”
Tal tuli pähe nii: “Kinnivõtt on siis olemas, kui tuleb tulemine, sest kinnivõtu mõju on tulemine.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb kinnivõtt, ja mille mõju on veelkordne kinnivõtt?”
Tal tuli pähe nii: “Janu on siis olemas, kui tuleb kinnivõtt, sest janu mõju on kinnivõtt.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb janu, ja mille mõju on janu?”
Tal tuli pähe nii: “Tundmus on siis olemas, kui tuleb janu, sest tundmuse mõju on janu.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb tundmus, mille mõju on veelkordne tundmus?”
Tal tuli pähe nii: “Puude on siis olemas, kui tuleb tundmus, sest puute mõju on tundmus.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb puude, ja mille mõju on veelkordne puude?”
Tal tuli pähe nii: “Kuuepüüneline on siis olemas, kui tuleb puude, sest kuuepüünelise mõju on puude.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb kuuepüüneline, ja mille mõju on veelkordne kuuepüüneline?”
Tal tuli pähe nii: “Nimi-laad on siis olemas, kui tuleb kuuepüüneline, sest mitmelaadilise mõju on kuuepüüneline.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb nimi-laad, ja mille mõju on veelkordne nimi-laad?”
Tal tuli pähe nii: “Teadasaamine on siis olemas, kui tuleb nimi-laad, sest teadasaamise mõju on nimi-laad.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mis on siis olemas, kui tuleb teadasaamine, ja mille mõju on veelkordne teadasaamine?
Tal tuli pähe nii: “Valmistegijad on siis olemas, kui tuleb teadasaamine, ja valmistegijate mõju on teadasaamine.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mis on siis olemas, kui tulevad valmistegijad, ja mille mõju on veelkordsed valmistegijad?”
Tal tuli pähe nii: “Ebatarkus on siis olemas, kui tulevad valmistegijad, sest ebatarkuse mõju on valmistegijad.”
Edasi, palujavennad, taibuolendil tuli pähe nii: “Ebatarkuse mõju on valmistegijad, valmistegijate mõju on teadasaamine, teadasaamise mõju on nimi-laad, nime-laadi mõju on kuuepüüneline, kuuepüünelise mõju on puude, puute mõju on tundmus, tundmuse mõju on janu, janu mõju on kinnivõtt, kinnivõtu mõju on tulemine, tulemise mõju on sündimine, sündimise mõju on vananemine, suremine, valu, kurtmine, raske, raske aru, ahastus – kohale tulevad. Nii tuleb selle väga raske ainukordse tüve esiletõus. Esiletõus “esiletõus”.
Edasi, palujavennad, paljukordsest tuumhaaval arupidamisest ennekuulmata hoidjate suhtes ilmus taibuolendil teadmine, ilmus silmapaar, ilmus tarkus, ilmus kõrgtase, ilmus nutt, ilmus teadvus, paistis ilmutus.
“Mida ei ole siis olemas, kui ei tule vananemist-suremist, või mille hävitus hävitab vananemise-suremise?”
Tal tuli pähe nii: “Sündimist ei ole siis olemas, kui ei tule vananemist-suremist, sündimise hävitus hävitab vananemise-suremise.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule sündimist, või mille hävitus hävitab sündimise?”
Tal tuli pähe nii: “Tulemist ei ole siis olemas, kui ei tule sündimist, tulemise hävitus hävitab sündimise.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule tulemist, või mille hävitus hävitab tulemise?”
Tal tuli pähe nii: “Kinnivõttu ei ole siis olemas, kui ei tule tulemist, kinnivõtu hävitus hävitab tulemise.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule kinnivõttu, või mille hävitus hävitab kinnivõtu?”
Tal tuli pähe nii: “Janu ei ole siis olemas, kui ei tule kinnivõttu, janu hävitus hävitab kinnivõtu.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule janu, või mille hävitus hävitab janu?”
Tal tuli pähe nii: “Tundmust ei ole siis olemas, kui ei tule janu, tundmuse hävitus hävitab janu.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule tundmust, või mille hävitus hävitab tundmuse?”
Tal tuli pähe nii: “Puudet ei ole siis olemas, kui ei tule tundmust, puute hävitus hävitab tundmuse.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule puudet, või mille hävitus hävitab puute?”
Tal tuli pähe nii: “Kuuepüünelist ei ole siis olemas, kui ei tule puudet, kuuepüünelise hävitus hävitab puute.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule kuuepüünelist, või mille hävitus hävitab kuuepüünelise?”
Tal tuli pähe nii: “Nime-laadi ei ole siis olemas, kui ei tule kuuepüünelist, nime-laadi hävitus hävitab kuuepüünelise.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule nime-laadi, või mille hävitus hävitab nime-laadi?”
Tal tuli pähe nii: “Teadasaamist ei ole siis olemas, kui ei tule nime-laadi, teadasaamise hävitus hävitab nime-laadi.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule teadasaamist, või mille hävitus hävitab teadasaamise?”
Tal tuli pähe nii: “Valmistegijaid ei ole siis olemas, kui ei tule teadasaamist, valmistegijate hävitus hävitab teadasaamise.”
Nüüd tuli taibuolendil pähe veel nii: “Mida ei ole siis olemas, kui ei tule valmistegijaid, või mille hävitus hävitab valmistegijad?”
Tal tuli pähe nii: “Ebatarkust ei ole siis olemas, kui ei tule valmistegijaid, ebatarkuse hävitus hävitab valmistegijad.”
Edasi, palujavennad, taibuolendil tuli pähe nii: “Ebatarkuse hävitus hävitab valmistegijad, valmistegijate hävitus hävitab teadasaamise, teadasaamise hävitus hävitab nime-laadi, nime-laadi hävitus hävitab kuuepüünelise, kuuepüünelise hävitus hävitab puute, puute hävitus hävitab tundmuse, tundmuse hävitus hävitab janu, janu hävitus hävitab kinnivõtu, kinnivõtu hävitus hävitab tulemise, tulemise hävitus hävitab sündimise, sündimise hävitus hävitab vananemise, suremise, valu, kurtmise, raske, raske aru, ahastuse.
Nii tuleb selle väga raske ainukordse tüve hävitus.”
Edasi, palujavennad, paljukordsest tuumhaaval arupidamisest ennekuulmata hoidjate suhtes ilmus taibuolendil teadmine, ilmus silmapaar, ilmus tarkus, ilmus kõrgtase, ilmus nutt, ilmus teadvus, paistis ilmutus.
Sedasi ma, palujavennad, tol korral “rasket” tõelevastavalt teadsin. “Nii on vooluse esiletõus, nii on vooluse hävitus, nii on vooluse hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin. “Nii on tungi voolus, nii on tulemise voolus, nii on ebatarkuse voolus, nii on nägemise voolus. Siin voolused jäägitult hävivad. Siin voolus jäägita, ligihelgita looja läheb.”
“Nii on ebatarkus, nii on ebatarkuse esiletõus, nii on ebatarkuse hävitus, nii on ebatarkuse hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin. “Siin ebatarkus jäägita, ligihelgita looja läheb.”
“Nii on valmistegijad, nii on valmistegijate esiletõus, nii on valmistegijate hävitus, nii on valmistegijate hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on teadasaamine, nii on teadasaamise esiletõus, nii on teadasaamise hävitus, nii on teadasaamise hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on nimi-laad, nii on nime-laadi esiletõus, nii on nime-laadi hävitus, nii on nime-laadi hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on kuuepüüneline, nii on kuuepüünelise esiletõus, nii on kuuepüünelise hävitus, nii on kuuepüünelise hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on puude, nii on puute esiletõus, nii on puute hävitus, nii on puute hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on tundmus, nii on tundmuse esiletõus, nii on tundmuse hävitus, nii on tundmuse hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on janu, nii on janu esiletõus, nii on janu hävitus, nii on janu hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on kinnivõtt, nii on kinnivõtu esiletõus, nii on kinnivõtu hävitus, nii on kinnivõtu hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on tulemine, nii on tulemise esiletõus, nii on tulemise hävitus, nii on tulemise hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on sündimine, nii on sündimise esiletõus, nii on sündimise hävitus, nii on sündimise hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on vananemine, nii on vananemise esiletõus, nii on vananemise hävitus, nii on vananemise hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on suremine, nii on suremise esiletõus, nii on suremise hävitus, nii on suremise hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on valu, kurtmine, raske, raske aru, ahastus. Nii tuleb selle väga raske ainukordse tüve esiletõus. Nii tuleb selle väga raske ainukordse tüve hävitus” tõelevastavalt teadsin.
“Nii on raske, nii on raske esiletõus, nii on raske hävitus, nii on raske hävitaja jäljerada” tõelevastavalt teadsin.
Nii siis, palujavennad, taibuolend öö lõpul, ao ülestõstmise ajal, õndsapalgelises öös – kuidagi mees, olemismees, ülimees, vägev mees, mehehärg, meeslohe, meeslõvi, meespull, südi mees, mõistja mees, mehena sünd, punalootose mees, valgelootose mees, koormakandja mees, mehi talitsev kõrgemata tõllajuht – nii-tulnud õige teadmisega teab, taipab, kätte saab, näeb, silmas peab, seda kõike üksiku meelsusega vaatlemisega kokkusobitatud teadvuse najal, leiab taibuga kõrgemata täpse taibukuse, kolm tarkust käsile võtab. /—/
Edasi, palujavennad, kui tõeleidnu oli taibuga leidnud, siis oli pimedusest-pimendajast lahku läinud, puhtaks tehtud janu, nägemisest lahtipööratud, ahistused lahtirappunud, orad ärasihitud, sõlm vaba, arvestuste lipp maha langenud, hoidja lipp sirgu tõstetud, järelmõjud ülestõstetud, hoidja tõde teatud, piirväärtus taibata suudetud, hoidjatahk läbini teatud, olenditahk sedastatud, täpsuse korrastatud lasu kenaks toonitatud, vääruse korrastatud lasu kehvaks toonitatud, korrastamata lasu kinnihaaratud, olendite tajud sedastatud, olendite toimetused läbini teatud, olendite tõved taibata suudetud, olenditest väljatõusmine – surematuraviga sobitumine – tõdetud, ilmunud kui tervendajavalitseja, kõigist rasketest vabakspäästja, paigalepanija vaibumise kerges, tõeleidnu lootes – tõeleidnu vägeva hoidja valitseja istmes – sisseseadnud, kogu köidetust vabakssaamise tiival, kõikteadmise linna – kõigi taibanute poolt täiesti sihilejõutud – sisse läinud, täiesti lahknemata hoidja tahu sihileidmise järgimise taibust.
Esimese seitsme päeva sees, palujavennad, tõeleidnu just selles taiburingis sisse seadis, oli paigal: “Siin olen ma taibuga leidnud kõrgemata täpse taibukuse. Ma tegin jalami ja tiputa sündimisele, vananemisele, suremisele, raskele lõpu.”
Vahetult seejärel siis veel, palujavennad, kui taibuolend oli kätte saanud kõikteadmise, siis nüüd kohe sel hetkel – kõik olendid kõigis kümnes kaares ilmatahkudes sel hetkel, sel minutil, sel tunnil ülimalt kergega kokku rihiti. Ja kõik ilmatahud vägeva helendusega helendati.
Hiilgus, mis kumendas vägeva tuhat kuubis ilmatahu. Ja selle helendusega – enam kui kuukuma ja jumaline, nii väga nõiduslikud, nii vägeva soosinguga, nii vägevate isandatena üles loetud – ka need, kes on ilma sees pahad, pahakumendunud, pimendaja pimeööd, helaga hela, tooniga tooni, särtsuga särtsu, mitte kuumas kõrvetava ega sätenduses särava puhul.
Need olendid, kes seal ilmnesid, igaüks ka oma sirutatut käsivart ei näinud, seal ka tol korral vägeva paisuva helenduse ilmas paistmine tuli. Ja need olendid, kes seal ilmnesid, olid helendusega läbikumendunud samasugused, teineteist nägid. Teineteist täheldasid. Ja nii laususid: “Küll ka teised olendid, aulik, on siin ilmnenud, küll ka teised olendid, aulik, on siin ilmnenud.”
Ja see vägev tuhat kuubis ilmatahk tuli kuue ümberteoga. Ja kümnes kaares iga ilmatahk vappus, edasivappus, täiesti edasivappus. Murdis, edasimurdis, täiesti edasimurdis. Lihkus, edasilihkus, täiesti edasilihkus. Rappus, edasirappus, täiesti edasirappus. Rähkles, edasirähkles, täiesti edasirähkles. Lõrises, edasilõrises, täiesti edasilõrises.
Ja kõik taibanud taibuga leidnud tõeleidnule tõsiselt kiitust avaldasid ja hoidja varikatted kohale kamandasid. Hoidja varikatted, millega see vägev tuhat kuubis ilmatahk mitmesuguste kalliskividega täiesti varjatud tuli. Ja nendest kalliskivipäevavarjudest väljusid sedalaadi vihkude võrgud, millega kümnes kaares mittemõõdetavad kokkulugematud ilmatahud helendatakse.
Kümnes kaares taibuolendid ja taevapojad õnnelikku häält on välja toimetanud: “Ilmunud on olend-oskaja. Punalootos teadmiste järves, ülemäärimata ilmahoidjate najal kohaletulnud. Ümberringi vägeva haletsuse pilverünk kumab, hoidjatahu häärberi sadama ajama hakkab. Hoidjasaju juhistu sees on inimeste ravi idu edasikerkimine, usuidude kõigi edukate juurte-seemnete üleskasvamine, vabakssaamisviljade andja.” /—/
Taibupuu juures lõviistmes sissesättinud ja taibuga leidnud tõeleidnul, palujavennad, tulid sel hetkel mittemõõdetavad taibanu-väljamängitud, mida ei saa hästi kujutise najal ka äranäidata. /—/