Filosoofia.ee » Piirkond » India » suutra
Suutra (skr sūtra; pl sutta ’lõng’) on india tekstitüüp ja kirjandusžanr. Vana-India kultuuris nimetati suutrateks lühikesi aforistlikke mõttesalme, aga ka mitmesuguseid käsiraamatuid, mis sisaldavad religioossete rituaalide ja igapäevaelu korraldamise õpetusi. Pānini koostatud sanskriti keele grammatikas Aṣṭādhyāyī on suutrateks värssidena vormistatud grammatikareeglid. Budismis on suutrad Buddha õpetussõnadel põhinevad tekstid, mis on enamasti vormistatud loengute ja vestlustena. Paali kaanonis on mahukas suutrate alajaotus Suttapiṭaka. Ka hilisemaid mahajaana suutraid peetakse Buddha algupäraseks õpetuseks.
Filosoofia.ee lehelt leiab suutrate kogumiku Nidānasaṃyukta ja Buddha eluloosuutra Lalitavistara (lühendatult) etümoloogilised toortõlked.
Nüüd siis, palujavennad, taibuolendil tuli pähe nii: “Ja oleks sobimatu, kui ma ei anna teada, vaid välja astuksin vägevale valitsejale Śuddhodanale tutvustamata ja isa poolt teavitamata.” Ta pääses öise rahu ajal oma kõrvalmajast valitseja Śuddhodana maja rõdule ja seisis paigal. Ja veel, kuigi taibuolend seisis üksnes paigal, kumendus kogu maja helast. Seal nägi seda hiilgust […]
Nii siis, palujavennad, Chandaka tegi – taibuolendi korraldamisel – valitseja Śuddhodanale, śākya-piiga Gopāle, kõigile mõisa siseruumides ja kogu śākya-parvele valu ärapagendamise juttu. Edasi, palujavennad, taibuolend andis jäägrilaadi taevapojale siidriided, tema hulgast ruuged riided haaras, ise juba olendeile kaasaelamise jaoks, olendeile küpsuse andmise tarvis rändurlusest – ilma järgimisest – kinni võttis. Nüüd taibuolend sinna ette astus, […]
Tol korral oli veel nii, palujavennad, et vägevas Rājagṛha-nimelises linnas maha toetus Rudraka-nimeline Rāmapoeg; kulges koos vägeva õpilasteparvega, seitsmesaja õpilasega. Ta tõi neile pole-täheldust-ega-mittetäheldust püüne vandeseltsi jaoks hoidjat näha. Nägi siis ka taibuolend, palujavennad, Rudrakat Rāmapoega – kogukonnaparve juht, parve meister, teatud, ihaldatud, inimhulga ülistatud, oskajatele arukohane. Ja nähes tuli tal pähe nii: “Säärane siis […]
Ja, palujavennad, kuus aastat oli raske teha toimlat toimetava taibuolendi selja taga järel kui köis eriti patune Suretaja, sissepääsu vaatles, sissepääsu välja otsis. Ent ta ei võtnud kunagi mingit sissepääsu käsile, sissepääsu käsile võtmata võõrdus, kohmetus, edasi astus. /—/ Eriti patune, raskemoeline, raske aruga, mittearusaaja, kohmetuja Suretaja kohe sealsamas haihtus. Nüüd siis, palujavennad, taibuolendil tuli […]
Edasi, palujavennad, taibuolend oli vastandotstarbelise Suretaja põrmu löönud, okkad pehmunud, rähkluse peas äraohjeldamine äraohjeldatud, päevavari, lipp, plagu sirgutõusnud – lahutus tungidest, lahutus ka patustest edututest hoidjatest; kulges ära jõustama koos äraaimamiste ja osundustega meeldimust ja kerget, lahususest sündivat esimest mõistmist. Äraaimamiste ja osunduste maharaugedes ning tänu täielikule siivsusele loomuses ja meele ühetaolisusele kulges ta ära […]
Nüüd siis, palujavennad, tõeleidnu – tehtav ära tehtud, tegemised ära tehtud, kõik köidikud katki läinud, kõik ahistused välja viidud, väljaoksendatud mustuse ahistus, põrmu löönud vastandotstarbelise Suretaja, kõigi taibanuhoidja juhtnööride sekka läinud, kõiketeadja, kõikenägija, kümne jõuga varustatud, neli pädevust kätte saanud, kaheksateist rippumatu taibanuhoidjaga pilgeni täidetud, viie silmapaariga varustatud – vaevata taibanusilmapaariga kogu ilma uudistas ja […]
Nüüd siis, olid taevapojad, kes tõeleidnut uurida tahtsid; selle hoidjatuvastuse selgimiseks kaheksateist tuhat puhtasse asukohta kehastunud taevapoega – koos õukondadega Vägev-isand, Õnnelik, Hästi-õnnelik, Sandel, Vägev-olnud, Rahulik, Rahuleidnud, Juhistatud-isand –, kes tõeleidnu hoidjaratta käimaminemise korral ka kokkulaskunud tulid. Seal auväärne taevapoeg Vägev-isanda õukonna puhtasse asukohta kehastunud taevapoegi ligi kutsus: “Säärane on, härrad, väga mahukalt taibuolendi väljamängitud […]
1. Nii ma kuulsin. Ükskord kulges auväärne Gṛdhakūṭa mäel Rājagṛhas, kaasas vägev jaovendade kogukond, tuhat kakssada viiskümmend jaovenda. Kõik nad olid väärikad, voolused kadunud, vaevusteta, käsundlikud, hästi vaba meelega, hästi vaba teadvusega, teadlikud, sünniandjad, vägevad lohed, tehtava ära teinud, tegemised ära teinud, viinud kuhjad minema, endale tarviliku saavutanud, tulemisega seostumine kaotsiläinud, täpselt teadliku hästi […]
1. Tol korral oli veel nii, et selles seltskonnas laskus kohale ja seadis sisse taevavürst Võimekas, kaasas nelikümmend tuhat Kolmekümne kolmesse kehastunud taevapoega. Ja neli ilmavahti, kaasas kakskümmend tuhat Nelja vägevasse valitsejasse kehastunud taevapoega. Ka kaaskonnaisand Vaim, kaasas kümme tuhat Vaimu kehastunud taevapoega. Ja selles seltskonnas laskus kohale ja seadis sisse viis tuhat puhaste […]
1. Nüüd siis, seal selles seltskonnas laskusid kohale ja seadsid sisse taevapojad, ning selles seltskonnas laskusid kohale ja seadsid sisse jaovennad, jaoõed, istumisvennad ja istumisõed. Auväärne tundis neid kohale laskunud ja sisse seadnud taevapoegi. Tundis kõiki neid tuhandeid kohale laskunud ja sisse seadnud seltskondi. Kutsus tungi toimealade, laadi toimealade taevapojad, Vaimu kehastunud taevapojad, ligihelge, […]
