Filosoofia.ee » Piirkond » India » suutra
Suutra (skr sūtra; pl sutta ’lõng’) on india tekstitüüp ja kirjandusžanr. Vana-India kultuuris nimetati suutrateks lühikesi aforistlikke mõttesalme, aga ka mitmesuguseid käsiraamatuid, mis sisaldavad religioossete rituaalide ja igapäevaelu korraldamise õpetusi. Pānini koostatud sanskriti keele grammatikas Aṣṭādhyāyī on suutrateks värssidena vormistatud grammatikareeglid. Budismis on suutrad Buddha õpetussõnadel põhinevad tekstid, mis on enamasti vormistatud loengute ja vestlustena. Paali kaanonis on mahukas suutrate alajaotus Suttapiṭaka. Ka hilisemaid mahajaana suutraid peetakse Buddha algupäraseks õpetuseks.
Filosoofia.ee lehelt leiab suutrate kogumiku Nidānasaṃyukta ja Buddha eluloosuutra Lalitavistara (lühendatult) etümoloogilised toortõlked.
1. Veel edasi, auväärne kutsus taevavürsti Võimeka: “Kui äkki, Kauśika, antaks sulle salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud Jambū manner ja ulatataks üleskirjutades teadvusületus ning on kaks jaotust ja üks jaotus piirab ära teise paika pandu, siis kumma jaotuse sina, Kauśika, haaraksid?” Võimekas lausus: “Kui äkki, auväärne, antaks mulle salkaköidetud tõeleidnuihusid täispandud Jambū manner ja ulatataks üleskirjutades […]
1. Nüüd siis ütles taevavürst Võimekas auväärsele nii: “On perepoeg või peretütar, auväärne, kes teadvusületust uskuda võtab, eeskujuks peab pooldades, kiindunud meelega taipamiseks meele ilmudes tänu pürgimusele kuuleks, kätte haaraks, hoiul peaks, ette kõneleks, klaariks saaks, käivitaks, näha tooks, kätte näitaks, ette näitaks, enesele kordaks ja muudele laialt selgima paneks, sellele tarviliku avaks, aruga […]
1. Nüüd siis kutsus väga vägev taibuolend Sõbramees rühmavanema kestliku Subhūti: “Ja siis veel, õige Subhūti, mis on väga vägeval taibuolendil rõõmutunde arenemisega kaasaskäiv soodsa tegevuse asi ja mis on kõigil olenditel andmisest koosnev soodsa tegevuse asi, kõlblusest koosnev soodsa tegevuse asi, tuletusest koosnev soodsa tegevuse asi. Just nii, sellepärast üles loetakse rõõmutunde arenemisega […]
1. Nüüd siis ütles kestlik Śāriputra auväärsele nii: “Kõikteadjateadmise väljavormumine, auväärne, on teadvusületus, kõikteadmine, auväärne, on teadvusületus.” Auväärne lausus: “Nii see on, Śāriputra, nii see on, nagu sõnad!” Śāriputra lausus: “Helendaja, auväärne, on teadvusületus. Au avaldan, auväärne, teadvusületusele! On vaja austada, auväärne, teadvusületust. Ülemäärimata, auväärne, on teadvusületus. Kogu ilma määret kandmatu, auväärne, on teadvusületus. […]
1. Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii: “Raske on teadvusületust pooldada, auväärne, külgesobimatul – edujuurest irrutatud, patusõbraga käsikäes.” Auväärne lausus: “Nii see on, Subhūti, nii see on! Raske on teadvusületust pooldada, Subhūti, külgesobimatul – kärbitu edujuurega, vähetublil, mittetarvitajal, vähekuulnul, hüljatud teadvustajal, patusõbra toekstõstetul, kuuldasoovimatuliku ja küsitlemataliku sünnipäraga, edukate hoidjate suhtes külgesobimatul.” 2. […]
1. Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii: ““Teadvusületus” on, auväärne, üksnes nimesilt. Ja seda “niinimetatut” ei leita üles. Öeldakse, et “nimetus” on vaid kõne asi. Ka teadvusületust ei ole tunda ega leita üles. Nii nagu on nimetus, nõnda on teadvusületus. Nii nagu on teadvusületus, nõnda on nimetus. Ei ole tunda ega leita üles, […]
1. Nüüd siis tuli taevavürstil Võimekal pähe nii: “Need eespoolset alistust esile toovad perepojad ja peretütred, kelle kõrvade helgiheidule hakkab lähenema ka teadvusületus, tulla saavad paljude taibanute istutatud edujuured ja tulla saavad hüva sõbra kinnihaaratud. Mis veel sõnada, kui hakkavad nii sügavat teadvusületust kätte haarama, hoiul pidama, ette kõnelema, klaariks saama, käivitama, näha tooma, […]
1. Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii: “Need väärtused, auväärne, on auväärne välja kuulutanud perepoegadel ja peretütardel. Veel, auväärne, mis takistusi neil hakkab ilmuma?” Kui see öeldud, ütles auväärne kestlikule Subhūtile nii: “Palju, Subhūti, hakkab neil ilmuma takistusetegijaid Suretaja tegusid.” Subhūti lausus: “Mislaadi, auväärne, palju takistusetegijaid Suretaja tegusid neil hakkab ilmuma?” Auväärne lausus: […]
1. Nüüd siis kutsus auväärne veel ka kestliku Subhūti: “Selsamal kombel, Subhūti, nagu naisel palju poegi tuleks, viis, kümme, kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend, viiskümmend, sada või tuhat, kõik nad põdura ema puhul töölerakendumist ilmutaksid: “Kuidas meie ema elusolekul takistus ei tuleks? Kuidas meie ema kaua elaks, kuidas meie ema keha ei soikuvajuks, kuidas meie ema […]
1. Nüüd siis ütles kestlik Subhūti auväärsele nii: “Sügav, auväärne, on teadvusületus. Vägeva tehtava najal, ohhoo, auväärne, on teadvusületus praegune. Mõeldamatu tehtava, võrreldamatu tehtava, mittemõõdetava tehtava, kokkulugematu tehtava, samaväärseta tehtava najal, ohhoo, auväärne, on teadvusületus praegune.” Auväärne lausus: “Nii see on, Subhūti, nii see on! Vägeva tehtava najal, Subhūti, on teadvusületus praegune. Mõeldamatu tehtava, […]
