Rüütamata (NS 20)

Auväärne kulgeb Rājagṛhas, Gṛdhrakūṭa mäel. Pani nüüd auväärne päevahakul riidesse, võttis ürbi ja kausi ning läks paki jaoks Gṛdhrakūṭa mäest alla Rājagṛhasse.
Tol korral oli nii, et rüütamata Kāśyapa sihtis mingi tegevuse pärast Rājagṛha poole tööpõllule. Auväärset nägi rüütamata Kāśyapa juba kaugelt. Ja veel, nähes läks auväärse juurest läbi. Ligi jõudes ütles auväärsele nii:
“Küsigem, aulik Gautama, mingisugust suunanäitu. Kui äkki küsimusele selgust heidaksid, et aduda.”
“Praegu pole aega, Kāśyapa, et sinu küsimust aduda, vaja Rājagṛhas paki jaoks toimetada. Mine välja lustiaeda! Seal tuleb aeg, et sinu küsimust aduda.”
Juba ka teist korda on nii kõne all. Ka kolmandat korda ütles rüütamata Kāśyapa auväärsele nii:
“Või oleks, aulik Gautama, et meil tuleb takistus ja Gautamal teisemoelisus. Just siin me küsime aulikult Gautamalt. Kui äkki küsimusele selgust heidaksid, et aduda.”
“Küsi, Kāśyapa, kõike, mille ootuses oled!”
“Kas ikka on, aulik Gautama, raske iseenda tehtud?”
“Kāśyapa, ma pole nii adunud, et raske on iseenda tehtud.”
“Kas ikka on, aulik Gautama, raske muude poolt tehtud?”
“Kāśyapa, ma pole adunud ka seda, et raske on muude poolt tehtud.”
“Kas ikka on, aulik Gautama, raske iseenda tehtud ja muude poolt tehtud?”
“Kāśyapa, ma pole adunud ka seda, et raske on iseenda tehtud ja muude poolt tehtud.”
“Kas ikka on, aulik Gautama, raske ilmunud iseseisvalt tekitaja ja muust tekitaja põhjuseta?”
“Kāśyapa, ma pole adunud ka seda, et raske on ilmunud iseseisvalt tekitaja ja muust tekitaja põhjuseta.”
“Kas ikka, aulik Gautama, et kui küsida “raske on iseenda tehtud”, siis sõnad “ei adu”? Et kui küsida “raske on muude poolt tehtud”, siis sõnad “ei adu”? Et kui küsida “raske on iseenda tehtud ja muude poolt tehtud”, siis sõnad “ei adu”? Et kui küsida “raske on ilmunud iseseisvalt tekitaja ja muust tekitaja põhjuseta”, siis sõnad “ei adu”? Kas ikka ei olegi, aulik Gautama, rasket olemas?”
“Ei, Kāśyapa – “ei olegi rasket olemas” – aga ongi olemas raske.”
“Tõsiselt, toogu aulik Gautama mulle nõnda hoidjat näha, et ma rasket teaksin, rasket näeksin!”
“Millel oleks nii, Kāśyapa, et “tundmus ja äratundja on üks ja sama”, on raske iseenda tehtud. Mina nii ei sõnasta.
Millel oleks nii, et “tundmus on üks ja ära tunneb teine”, on raske muude poolt tehtud. Mina nii ei sõnasta.
Millel oleks nii, et “tundmus on vaid vallatud olemasoleval, raskega kokku saab hiljem”, on raske iseenda tehtud ja muude poolt tehtud. Mina ka nii ei sõnasta.
Millel oleks nii, et “ammenduvate mõjude korral rasked on olemas”, on raske ilmunud iseseisvalt tekitaja ja muust tekitaja põhjuseta. Mina nii ei sõnasta.
Ning kummagi otsa juurde minemata, keskmise jäljeraja najal toob tõeleidnu hoidjat näha. Niisiis “kui see on olemas, tuleb too”, ilmub selle ilmudes niimoodi.
Niisiis, ebatarkuse mõju tõttu on valmistegijad. Valmistegijate mõju tõttu on teadasaamine. Teadasaamise mõju tõttu on nimi-laad. Nime-laadi mõju tõttu on kuuepüüneline. Kuuepüünelise mõju tõttu on puude. Puute mõju tõttu on tundmus. Tundmuse mõju tõttu on janu. Janu mõju tõttu on kinnivõtt. Kinnivõtu mõju tõttu on tulemine. Tulemise mõju tõttu on sündimine. Sündimise mõju tõttu on vananemine-suremine. Nii tõuseb esile ainukordne väga raske tüvi.
Ebatarkust hävitades hävivad valmistegijad. Valmistegijaid hävitades hävib teadasaamine. Teadasaamist hävitades hävib nimi-laad. Nime-laadi hävitades hävib kuuepüüneline. Kuuepüünelist hävitades hävib puude. Puudet hävitades hävib tundmus. Tundmust hävitades hävib janu. Janu hävitades hävib kinnivõtt. Kinnivõttu hävitades hävib tulemine. Tulemist hävitades hävib sündimine. Sündimist hävitades hävib vananemine-suremine. Nii hävib ainukordne väga raske tüvi.
Siis kui seda hoidjatuvastust selgitati, ilmus rüütamata Kāśyapal hoidjate suhtes säbrust lahti, mustusest lahkunud hoidjasilm.
Nüüd oli rüütamata Kāśyapa nähtu poole hoidja, kättesaadu poole hoidja, äratuntu poole hoidja, läbini sissekaevunu poole hoidja, väljapääsenud ootusest, väljapääsenud mõttelahust, muu mõjuta, teistsuguse juhatuseta, õpetaja õpetuse ja hoidjate suhtes pädevuse kätte saanud. Auväärse juures palvemärgiga au andis ja ütles auväärsele nii:
“Ma astun ligi, tubli, astun ligi. Ma lähen auväärse toetuspinnale, ja hoidja ja palujavendade kogukonna. Ja hoia mind algusest lõpuni kuniks elu kinni kui juuresistujat, kes on hingelähedane, läks toetuspinnale ja on siivsalt.”
Nüüd õnnistas rüütamata Kāśyapa auväärse selgitust, tundis rõõmu, tervitas peaga auväärse jalgu ning astus auväärse kõrvalt edasi. Nüüd oli rüütamata Kāśyapa auväärse kõrvalt veidike edasi astunud, kui vastse vasikaga lehmast elu välja kisti. Surma mõjul siivsaks said tal tajud, palge toon sai läbini puhtaks, naha toon läbini värskeks.
Panid nüüd paljud-paljud palujavennad päevahakul riidesse, võtsid ürbi ja kausi ning läksid paki jaoks Rājagṛhasse. Paljud-paljud palujavennad toimetasid Rājagṛhas paki jaoks ja kuulsid. Rüütamata Kāśyapa, kes auväärselt Rājagṛhas küsimuse küsis, auväärse kõrvalt veidike edasi astunud, kui vastse vasikaga lehmast elu välja kisti. Surma mõjul siivsaks said tal tajud, palge toon sai läbini puhtaks, naha toon läbini värskeks.
Ja veel, toimetasid Rājagṛhas paki jaoks ja kuulsid. Pärastpoole, kui palumised tehtud said, astusid tagasi, palutud paki ja kausiga. Ürbile ja kausile rahu andsid, jalgu loputasid ja läksid auväärse juurest läbi. Ligi jõudes tervitasid peaga auväärse jalgu ja otsa peal sisse seadsid. Otsa peal sisseseadnud paljud-paljud palujavennad ütlesid auväärsele nii:
“Siin panime meie, tublid, paljud-paljud palujavennad päevahakul riidesse, võtsime ürbi ja kausi ning läksime paki jaoks Rājagṛhasse. Meie, paljud-paljud palujavennad, toimetasime Rājagṛhas paki jaoks ja kuulsime. Rüütamata Kāśyapa, kes auväärselt Rājagṛhas küsimuse küsis, auväärse kõrvalt veidike edasi astunud, kui vastse vasikaga lehmast elu välja kisti. Surma mõjul seadusid seadusid tal tajud valla, palge toon sai läbini puhtaks, naha toon läbini värskeks. Tubli, mis minek tal on? Mis ilmumine? Mis kohast ületus?”
“Palujavennad, sel perepojal on alge sünnipära. Teadis mulle hoidjate suhtes hoidja järgi ära vastata ega tülitse minuga see perepoeg, vaid adub hoidjakasutuslikku juttu. Tehke ta ihu suhtes ihuülistust!”
Auväärne tegi seal rüütamata Kāśyapa ülimat adumist.