Kolmas raamat

III

 

1.

 

Eks urjanud Janaka Vaideha suure lunatasuga urjamist.

Eks jõudnud sinna kohale kurupañcāla vaimulikud.

Eks tulnud Janaka Vaidehal püüd teada saada,

et “kes ometi neist vaimulikest on parim järeleütleja”.

Eks ta kammitsenud tuhat lehma,

köitis kümme veerandikku igaühe sarvede külge.

|| 3.1.1 ||

 

Eks öelnud neile:

“Auväärsed vaimulikud, kes teist on parim vaimulik,

võtku need lehmad tallele!”

Eks vaimulikud ei söandanud.

Veel, eks Yājñavalkya öelnud oma vaimuõppurile:

“Võta nad tallele, leotislane Sāmaśravas!”

Eks ajanud nad välja.

Eks vaimulikud vihastanud:

“Kuidas küll meie parim vaimulik seletaks?”

Veel, eks Janaka Vaideha ohvrihiislar Aśvala tulnud juurde,

eks küsinud temalt:

“Sina siis, Yājñavalkya, oled meil nüüd parim vaimulik?”

Eks ta öelnud:

“Me teeme au parimale vaimulikule,

aga meil on ikka tung lehmade järele.”

Eks seejärel kippunud ohvrihiislar Aśvala temalt küsima.

|| 3.1.2 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“kui surm nii kõik kätte saab,

surm kõige juurde ilmub,

siis misläbi pääseb urjaline surma kättesaamisest vabaks?”

“Läbi kahija – ohvrihiislari, tule, kõne.

On ju kõne urjamise ohvrihiislar.

Mis on kõne, see on tuli, see on ohvrihiislar,

see on vabanemine, see on vabakspääsemine.”

|| 3.1.3 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“kui ööpäev nii kõik kätte saab,

ööpäev kõige juurde ilmub,

siis misläbi pääseb urjaline ööpäeva kättesaamisest vabaks?”

“Läbi kahija – abilise, silmapaari, päevakera.

On ju silmapaar urjamise abiline.

Mis on silmapaar, see on päevakera, see on abiline,

see on vabanemine, see on vabakspääsemine.”

|| 3.1.4 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“kui esitiib ja tagatiib nii kõik kätte saab,

esitiib ja tagatiib kõige juurde ilmub,

siis misläbi pääseb urjaline esitiiva ja tagatiiva kättesaamisest vabaks?”

“Läbi kahija – ülemlaulja, õhu, hinge.

On ju hing urjamise ülemlaulja.

Mis on hing, see on õhk, see on ülemlaulja,

see on vabanemine, see on vabakspääsemine.”

|| 3.1.5 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“kui vaheruumi justnagu ei saagi hoomata,

siis läbi mis astmete astub urjaline jumalariigi ilma?”

“Läbi kahija – vaimuri, aru, kuuketta.

On ju aru urjamise vaimur.

Mis on aru, see on kuuketas, see on vaimur,

see on vabanemine, see on vabakspääsemine.”

Nii on vabakspääsemised.

Veel avaldused.

|| 3.1.6 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“mitme palvega hakkab ohvrihiislar täna urjama?”

“Kolmega.”

“Mis on need kolm?”

“Kõnehakatus ja urjalaul, kolmandana kiitus.”

“Mida nendega talitseb?”

“Igasuguseid hingekandjaid.”

|| 3.1.7 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“mitmes urjamises hakkab abiline täna ohvreid ohverdama?”

“Kolmes.”

“Mis on need kolm?”

“Kui ohvrid tõusevad lõkkele,

kui ohvrid loksuvad üle,

kui ohvrid pürgivad alla.”

“Mida nendega talitseb?”

“Kui ohvrid tõusevad lõkkele,

siis nendega talitseb taevaliste ilma,

kuivõrd taevaliste ilm valgustab.

Kui ohvrid loksuvad üle(atined),

siis nendega talitseb esiisade ilma,

kuivõrd esiisade ilm on üle(ati).

Kui ohvrid pürgivad alla(adhiśī),

siis nendega talitseb aruga inimeste ilma,

kuivõrd aruga inimeste ilm on allpool(adhas).”

|| 3.1.8 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“mitme taevasuse abil pakub vaimur täna urjamisele paremalt varju?”

“Ühe abil.”

“Mis on see üks?”

“Aru vaid.”

On ju aru otsata, on otsata iga taevaline.

Tema abil talitseb ta otsata ilma.

|| 3.1.9 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“mitmes urjamises hakkab ülemlaulja täna hõiskesalme hõiskama?”

“Kolmes.”

“Mis on need kolm?”

“Kõnehakatus ja urjalaul, kolmandana kiitus.”

“Mis nad on, kui on loomuse kohta?”

“Kõnehakatus on hing, urjalaul on väljahõng, kiitus põimhõng.

“Mida nendega talitseb?”

“Kõnehakatusega talitseb maa ilma, urjalauluga vaheruumi ilma, kiitusega taeva ilma.”

Eks seepeale ohvrihiislar Aśvala lõpetanud.

|| 3.1.10 ||

 

2.

 

Veel, eks küsinud temalt Jāratkārava Ārtabhāga.

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“mitu on haaramisi, mitu ülehaaramisi?”

“Kaheksa on haaramisi, kaheksa ülehaaramisi.”

“Need kaheksa haaramist ja kaheksa ülehaaramist –

mis need on?”

|| 3.2.1 ||

 

“On ju hing haaramine,

väljahõng seda haarav ülehaaramine,

sest hingega haistab lõhnu.

|| 3.2.2 ||

 

On ju kõne haaramine,

nimi seda haarav ülehaaramine,

sest kõnega sobitab sõna nimedega.

|| 3.2.3 ||

 

On ju keel haaramine,

maitse seda haarav ülehaaramine,

sest keelega saab teada maitseid.

|| 3.2.4 ||

 

On ju silmapaar haaramine,

laad seda haarav ülehaaramine,

sest silmapaariga näeb laade.

|| 3.2.5 ||

 

On ju kõrvapaar haaramine,

hääl seda haarav ülehaaramine,

sest kõrvapaariga kuuleb hääli.

|| 3.2.6 ||

 

On ju aru haaramine,

tung seda haarav ülehaaramine,

sest aruga tungitseb tunge.

|| 3.2.7 ||

 

On ju käed haaramine,

tegu seda haarav ülehaaramine,

sest kätega teeb tegu.

|| 3.2.8 ||

 

On ju nahk haaramine,

puude seda haarav ülehaaramine,

sest nahaga tunneb ära puuteid.”

Kaheksa on haaramisi, kaheksa ülehaaramisi.

|| 3.2.9 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“kui nii kõik on surma söök,

siis kes ometi on taevasus,

kelle söök on surm?”

“On ju tuli surm,

ta on vete söök,

vesi talitseb taassurma.”

|| 3.2.10 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“kui mees sureb,

kas hinged astuvad temast minema või ei?”

“Ei,” eks öelnud Yājñavalkya,

“siinsamas kokku juhitakse,

ta pundub üles ja lõõtsutab.

Lõõtsutanud, magab surnult.”

|| 3.2.11 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“kui mees sureb,

mis siis teda ei hülga?”

“Nimi.”

On ju nimi otsata, on otsata iga taevaline.

Tema abil talitseb ta otsata ilma.

|| 3.2.12 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“kui surnud mehe kõne suubub tulesse, hing tuuleõhku,

silmapaar päevakerasse, aru kuukettasse,

kõrvapaar ilmakaartesse, ihu maasse, loomus selgusesse,

rohtudesse karvad, laanekuningaisse juuksed,

vetesse laotub veri ja niisk –

kuhu saab siis see mees?”

“Leotislane Ārtabhāga, anna käsi!

Me saame seda tunda kahekesi,

mitte koos inimestega.”

Eks nad eemale astudes kutsungeid teinud,

eks nad öelnud teo kohta, eks on selle kohta öelnud,

Veel, eks kiitust laulnud teole, eks on sellele kiitust laulnud,

et “on ju soodne tegu soodsaga tulekul, patuga patt.”

Eks seepeale Jāratkārava Ārtabhāga lõpetanud.

|| 3.2.13 ||

 

3.

 

Veel, eks Bhujyu Lāhyāyani küsinud temalt nii.

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“madrade seas toimetades ringi rändasime,

käisime Patañcala Kāpya kodades.

Ta tütar oli lõhnahaldjast haaratud.

Küsisime temalt: “Kes sa oled?”

Tema seletas: “Sudhanvan Āṅgirasa.”

Kui talt ilmade otsi küsisime,

siis seletasime talle veel: “Kuhu said parikṣitalased?”

Kuhu said parikṣitalased?

Küsin sinult nii, Yājñavalkya,

kuhu said parikṣitalased?”

|| 3.3.1 ||

 

Eks ta öelnud:

“Ta ju öelnud, et nad läksid just sinna,

“kuhu lähevad hobutubliduse urjajad”.”

“Kuhu küll lähevad hobutubliduse urjajad?”

“On ju siinne ilm kolmkümmend kaks taevalise tõlla päevateed,

selle ümber ringleb kaks korda suurem maa,

maa ümber ringleb kaks korda suurem meri,

vahepeal on selgus, otsekui väitsaserv või mesilasetiib.

Vürst tuli pistriku moel ja pakkus nad õhule,

õhk läkitas nad oma loomuse sees sinna,

“kus on hobutubliduse urjajad”.

On ju nii, et ta laulnud kiitust just õhule,

sest õhk on ühekaupa, õhk on kogumina.

Taassurma eemale talitseb, kes nii tunneb.”

Eks seepeale Bhujyu Lāhyāyani lõpetanud.

|| 3.3.2 ||

 

4.

 

Veel, eks Uṣasta Cākrāyaṇa küsinud temalt nii.

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“vaim, mis on silmitsi, mitte silmaüleselt,

mis on loomus kõige sees –

too ta mulle silme alla!”

“Ta on sinu loomus kõige sees.

Mis hingega sisse hingab,

see on sinu loomus kõige sees.

Mis väljahõnguga välja hingab,

see on sinu loomus kõige sees.

Mis põimhõnguga põimes hingab,

see on sinu loomus kõige sees.

Mis ülahõnguga ülale hingab,

see on sinu loomus kõige sees.

Ta on sinu loomus kõige sees.”

|| 3.4.1 ||

 

Eks öelnud Uṣasta Cākrāyaṇa:

“Justnagu seletus, et “see on lehm, see on hobune”,

et just nii tuleks näha.

Vaim, mis on silmitsi, mitte silmaüleselt,

mis on loomus kõige sees –

too ta mulle silme alla!”

“Ta on sinu loomus kõige sees.”

“Mis on, Yājñavalkya, kõige sees?”

“Sa ei näeks nägemise nägijat,

ei kuuleks kuulmise kuuljat,

ei arutaks arutamise arutajast,

ei saaks teada teadasaamise teadasaajast,

ta on sinu loomus kõige sees,

teisiti on ebaõige.”

Eks seepeale Uṣasta Cākrāyaṇa lõpetanud.

|| 3.4.2 ||

 

5.

 

Veel, eks Kahola Kauṣītakeya küsinud temalt nii.

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“vaim, mis on silmitsi, mitte silmaüleselt,

mis on loomus kõige sees –

too ta mulle silme alla!”

“Ta on sinu loomus kõige sees.”

“Mis on, Yājñavalkya, kõige sees?”

“Mis eineisust ja joogijanust,

valust, rumalusest, vananemisest, surmast möödub.

Nii ju tunnevad loomust vaimulikud,

tõusevad lahti pojaotsimisest ja varaotsimisest ja ilmaotsimisest

ning toimetavad jaosevendlust.

Sest kui on pojaotsimine, on ka varaotsimine,

kui on varaotsimine, on ka ilmaotsimine,

seega tuleb kummastki otsimine.

Sestap las võõrdub vaimulik olemast oskaja,

et soovida olla paigal kui laps,

las võõrdub olemast laps ja oskaja ning on vaga,

las võõrdub olemast mittevaga ja vaga ning on vaimulik!

Kuidas olla vaimulik?

Nii kuidas on, just seda nägu ollagi,

teisiti on ebaõige.”

Eks seepeale Kahola Kauṣītakeya lõpetanud.

|| 3.5.1 ||

 

6.

 

Veel, eks Gārgī Vācaknavī küsinud temalt nii.

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“kui nii kõik on vete sees risti-põiki lõimitud,

mille sees on siis veed risti-põiki lõimitud?”

“Õhus, Gārgī.”

“Mille sees on siis õhk risti-põiki lõimitud?”

“Vaheruumi ilmade sees, Gārgī.”

“Mille sees on siis vaheruumi ilmad risti-põiki lõimitud?”

“Lõhnahaldja ilmade sees, Gārgī.”

“Mille sees on siis lõhnahaldja ilmad risti-põiki lõimitud?”

“Päevakera ilmade sees, Gārgī.”

“Mille sees on siis päevakera ilmad risti-põiki lõimitud?”

“Kuuketta ilmade sees, Gārgī.”

“Mille sees on siis kuuketta ilmad risti-põiki lõimitud?”

“Tähtede ilmade sees, Gārgī.”

“Mille sees on siis tähtede ilmad risti-põiki lõimitud?”

“Taevaliste ilmade sees, Gārgī.”

“Mille sees on siis taevaliste ilmad risti-põiki lõimitud?”

“Vürsti ilmade sees, Gārgī.”

“Mille sees on siis vürsti ilmad risti-põiki lõimitud?”

“Sünnijärjekuninga ilmade sees, Gārgī.”

“Mille sees on siis sünnijärjekuninga ilmad risti-põiki lõimitud?”

“Vaimu ilmade sees, Gārgī.”

“Mille sees on siis vaimu ilmad risti-põiki lõimitud?”

Eks ta öelnud:

“Gārgī, ära küsi üleliia,

et su pea ei lendaks otsast!

Üleliia küsimatu taevasuse kohta küsid üleliia.

Gārgī, ära küsi üleliia!”

Eks seepeale Gārgī Vācaknavī lõpetanud.

|| 3.6.1 ||

 

7.

 

Veel, Uddālaka Āruṇi küsinud temalt nii.

“Yājñavalkya,” eks öelnud,

“asusime madrade seas

Patañcala Kāpya kodade juures urjamist korrates.

Ta naine oli lõhnahaldjast haaratud.

Küsisime temalt: “Kes sa oled?”

Tema seletas: “Kabandha Ātharvaṇa.”

Ta seletas Patañcala Kāpyale ja urjajüngritele:

“Tunned sa ehk, Kāpya, seda lõnga,

kus palmitsetakse kokku siinne ilm ja muu ilm ja kõik tulnud?”

Patañcala Kāpya seletas: “Ma ei tunne seda, auväärne.”

Ta seletas Patañcala Kāpyale ja urjajüngritele:

“Tunned sa ehk, Kāpya, seda siseohjajat,

mis on siinse ilmale ja muu ilma ja kõigi tulnute siseohjaja?”

Patañcala Kāpya seletas: “Ma ei tunne seda, auväärne.”

Ta seletas Patañcala Kāpyale ja urjajüngritele:

“Kes aga “tunneks seda lõnga ja siseohjajat”, Kāpya,

see on vaimutundja, see on ilmatundja,

see on taevatundja, see on varamutundja,

see on loomutundja, see on kõigetundja.”

Nii neile seletas.

Mina tunnen seda.

Kui sa, Yājñavalkya, seda lõnga ja siseohjajat tundmata

vaimulehmad tallele võtad,

siis lendab su pea otsast.”

“Ma ju tunnen, Gautama, seda lõnga ja siseohjajat.”

“Nii mõnigi võib ju seletada, et “tunnen ja tunnen”.

Seleta ära, nii nagu tunned!”

|| 3.7.1 ||

 

Eks ta öelnud:

“On ju õhk see lõng, Gautama.

Õhu lõngaga ju, Gautama,

palmitsetakse kokku siinne ilm ja muu ilm ja kõik tulnud.

Sestap ju lausutakse edasikäinud mehe kohta, Gautama,

et “tema liikmed on murenenud”,

sest need, Gautama, palmitsetakse kokku õhu lõngaga.”

“Just nii see on, Yājñavalkya. Seleta siseohjajat!”

|| 3.7.2 ||

 

“Mis on maa peal paigal,

maasisene, mida maa ei tunne,

millel maa on ihuks,

mis on maa siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.3 ||

 

Mis on vete sees paigal,

vetesisene, mida veed ei tunne,

millel veed on ihuks,

mis on vete siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.4 ||

 

Mis on tule sees paigal,

tulesisene, mida tuli ei tunne,

millel tuli on ihuks,

mis on tule siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.5 ||

 

Mis on vaheruumis paigal,

vaheruumisisene, mida vaheruum ei tunne,

millel vaheruum on ihuks,

mis on vaheruumi siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.6 ||

 

Mis on õhu sees paigal,

õhusisene, mida õhk ei tunne,

millel õhk on ihuks,

mis on õhu siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.7 ||

 

Mis on taeva sees paigal,

taevasisene, mida taevalagi ei tunne,

millel taevalagi on ihuks,

mis on taeva siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.8 ||

 

Mis on päevakeras paigal,

päevakerasisene, mida päevakera ei tunne,

millel päevakera on ihuks,

mis on päevakera siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.9 ||

 

Mis on ilmakaartes paigal,

ilmakaartesisene, mida ilmakaared ei tunne,

millel ilmakaared on ihuks,

mis on ilmakaarte siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.10 ||

 

Mis on kuus ja taevakivis paigal,

kuu ja taevakivi sisene, mida kuu ja taevakivi ei tunne,

millel kuu ja taevakivi on ihuks,

mis on kuu ja taevakivi siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.11 ||

 

Mis on selguse sees paigal,

selgusesisene, mida selgus ei tunne,

millel selgus on ihuks,

mis on selguse siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.12 ||

 

Mis on pimeduses paigal,

pimedusesisene, mida pimedus ei tunne,

millel pimedus on ihuks,

mis on pimeduse siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.13 ||

 

Mis on särtsu sees paigal,

särtsusisene, mida särts ei tunne,

millel särts on ihuks,

mis on särtsu siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.14 ||

 

Veel tulnute kohta.

Mis on kõigi tulnute sees paigal,

kõigi tulnute sisene, mida kõik tulnud ei tunne,

millel kõik tulnud on ihuks,

mis on kõigi tulnute siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

Nii on tulnute kohta.

|| 3.7.15 ||

 

Veel loomuse kohta.

Mis on hinge sees paigal,

hingesisene, mida hing ei tunne,

millel hing on ihuks,

mis on hinge siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.16 ||

 

Mis on kõne sees paigal,

kõnesisene, mida kõne ei tunne,

millel kõne on ihuks,

mis on kõne siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.17 ||

 

Mis on silmapaaris paigal,

silmapaarisisene, mida silmapaar ei tunne,

millel silmapaar on ihuks,

mis on silmapaari siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.18 ||

 

Mis on kõrvapaaris paigal,

kõrvapaarisisene, mida kõrvapaar ei tunne,

millel kõrvapaar on ihuks,

mis on kõrvapaari siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.19 ||

 

Mis on aru sees paigal,

arusisene, mida aru ei tunne,

millel aru on ihuks,

mis on aru siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.20 ||

 

Mis on naha sees paigal,

nahasisene, mida nahk ei tunne,

millel nahk on ihuks,

mis on naha siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.21 ||

 

Mis on teadasaamises paigal,

teadasaamisesisene, mida teadasaamine ei tunne,

millel teadasaamine on ihuks,

mis on teadasaamise siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja.

|| 3.7.22 ||

 

Mis on niisa sees paigal,

niisasisene, mida niisk ei tunne,

millel niisk on ihuks,

mis on niisa siseohjaja,

see on sinu loomus, surematu siseohjaja,

nägematu nägija, kuulmatu kuulja,

arutamatu arutaja, teadasaamatust teadasaaja.

Teistsugust nägijat pole, teistsugust kuuljat pole,

teistsugust arutajat pole, teistsugust teadasaajat pole.

See on sinu loomus, surematu siseohjaja,

teisiti on ebaõige.”

Eks seepeale Uddālaka Āruṇi lõpetanud.

|| 3.7.23 ||

 

8.

 

Veel, eks öelnud Vācaknavī:

“Auväärsed vaimulikud, uhh, ma küsin talt kaks küsimust.

Kui saab nad mulle üles öeldud,

ei talitse ju toda vaimusõnajat üldse keegi teist.”

“Küsi, Gārgī!”

|| 3.8.1 ||

 

Eks ta öelnud:

“Minagi ju, Yājñavalkya, otsekui Kāśya või võimsa poeg Vaideha

tõuseks sinu ette longus vibu pingule tõmmates,

käes kaks kõrkjanoolt, et vastast põdema panna,

just nii tõuseksin ma sinu ette kahe küsimusega.

Seleta nad mulle ära!”

“Küsi, Gārgī!”

|| 3.8.2 ||

 

Eks ta öelnud:

“Mis on taevast ülalpool, Yājñavalkya,

mis on maast allpool,

mis on taeva ja maa vahepeal,

mille kohta peetakse silmas, et “tuli, tuleb, tulevane” –

mille sees on see risti-põiki lõimitud?”

|| 3.8.3 ||

 

Eks ta öelnud:

“See, mis on taevast ülalpool, Gārgī,

mis on maast allpool,

mis on taeva ja maa vahepeal,

mille kohta peetakse silmas, et “tuli, tuleb, tulevane”,

on risti-põiki lõimitud selguse sees.”

|| 3.8.4 ||

 

Eks ta öelnud:

“Su sulle, Yājñavalkya,

et selle mulle üles ütlesid!

Hoia alt, järgmine!”

“Küsi, Gārgī!”

|| 3.8.5 ||

 

Eks ta öelnud:

“Mis on taevast ülalpool, Yājñavalkya,

mis on maast allpool,

mis on taeva ja maa vahepeal,

mille kohta peetakse silmas, et “tuli, tuleb, tulevane” –

mille sees on see risti-põiki lõimitud?”

|| 3.8.6 ||

 

Eks ta öelnud:

“See, mis on taevast ülalpool, Gārgī,

mis on maast allpool,

mis on taeva ja maa vahepeal,

mille kohta peetakse silmas, et “tuli, tuleb, tulevane”,

on risti-põiki lõimitud selguse sees.”

“Mille sees on siis selgus risti-põiki lõimitud?”

|| 3.8.7 ||

 

Eks ta öelnud:

“Selle ju silbiga, Gārgī, vaimulikud sõna sobitavad,

pole rohmakas ega väike,

pole lühike ega pikk,

on vereta, rõskuseta,

varjuta, pimeduseta,

õhuta, selguseta, kinnistuseta,

maitseta, lõhnata,

silmitu, kõrvutu,

kõnetu, arutu,

särtsutu, hingetu,

palgetu, kogutu,

seespoolseta, väljaspoolseta.

Ei midagi ta einesta,

ei keegi einesta teda.

|| 3.8.8 ||

 

On ju selle silbi õpetusalas, Gārgī,

päevajumal ja kuukuma hoiule võetud ja paigal.

On ju selle silbi õpetusalas, Gārgī,

taevas ja maa hoiule võetud ja paigal.

On ju selle silbi õpetusalas, Gārgī,

“silmapilgud, tunnid, ööpäevad, poolkuud, kuud,

aastaajad, aastad” hoiule võetud ja paigal.

On ju selle silbi õpetusalas, Gārgī,

et jõed tulvavad lumivalgetest mägedest itta,

teised läände ja ilmakaarte järgi mujale.

On ju selle silbi õpetusalas(praśās), Gārgī,

et aruga inimesed kiidavad üles(praśaṃs) urjalist,

taevalised kulpi, esiisad on põimitud.

|| 3.8.9 ||

 

Kes ju seda silpi tundmata, Gārgī,

ohverdab, urjab, kuumeneb kuumusest

paljugi aastatuhandeid siinses ilmas,

saab tal see ikka otsa.

Kes ju seda silpi tundmata, Gārgī,

siinsest ilmast edasi käib, on hale.

Veel, kes seda silpi tundes, Gārgī,

siinsest ilmast edasi käib, on vaimulik.

|| 3.8.10 ||

 

On ju see silp, Gārgī,

nägematu nägija, kuulmatu kuulja,

arutamatu arutaja, teadasaamatust teadasaaja.

Teistsugust nägijat pole, teistsugust kuuljat pole,

teistsugust arutajat pole, teistsugust teadasaajat pole.

Selle silbi sees on siis, Gārgī, selgus risti-põiki lõimitud.”

|| 3.8.11 ||

 

Eks ta öelnud:

“Auväärsed vaimulikud, arvake palju sellestki,

kui saaksite temast au avaldades vabaks,

ei talitse ju toda vaimusõnajat üldse keegi teist!”

Eks seepeale Vācaknavī lõpetanud.

|| 3.8.12 ||

 

9.

 

Veel, eks Vidagdha Śākalya küsinud temalt nii.

“Mitu taevalist on, Yājñavalkya?”

Eks ta küünitanud tutvustuse najal,

kui palju öeldakse tutvustuses iga taevalist olema:

kolmsada kolm ja kolm tuhat kolm.

“Aum,” eks öelnud,

“kui mitu taevalist on, Yājñavalkya?”

“Kolmkümmend kolm.”

“Aum,” eks öelnud,

“kui mitu taevalist on, Yājñavalkya?”

“Kuus.”

“Aum,” eks öelnud,

“kui mitu taevalist on, Yājñavalkya?”

“Kolm.”

“Aum,” eks öelnud,

“kui mitu taevalist on, Yājñavalkya?”

“Kaks.”

“Aum,” eks öelnud,

“kui mitu taevalist on, Yājñavalkya?”

“Poolteist.”

“Aum,” eks öelnud,

“kui mitu taevalist on, Yājñavalkya?”

“Üks.”

“Aum,” eks öelnud,

“millised on need kolmsada kolm ja kolm tuhat kolm?”

|| 3.9.1 ||

 

Eks ta öelnud:

“Need on nende vägevused,

aga taevalisi on kolmkümmend kolm.”

“Millised kolmkümmend kolm?”

“Kaheksa küllust, üksteist kisa,

kaksteist päevakera on kolmkümmend üks,

nüüd vürst ja sünnijärjekuningas –

kolmkümmend kolm.”

|| 3.9.2 ||

 

“Mis on küllused?”

“Tuli, maa, õhk, vaheruum, päevakera,

taevalagi, kuukuma ja tähed on küllused.

Et nii kõik küllus on neisse asetatud,

sestap on küllused.”

|| 3.9.3 ||

 

“Mis on kisad?”

“Kümme hinge on mehes, loomus on üksteist.

Kui nad surelikust ihust minema astuvad,

siis ajavad veel kisama.

Kuivõrd ajavad kisama,

sestap on kisad.”

|| 3.9.4 ||

 

“Mis on päevakerad?”

“On ju aasta kaksteist kuud päevakerad,

sest nad nii kõike on vastu võtnud.

Kuivõrd nad nii kõike on vastu võtnud(ādā),

sestap on päevakerad(āditya).”

|| 3.9.5 ||

 

“Mis on vürst, mis on sünnijärjekuningas?”

“Kõuemürin on vürst, urjamine sünnijärjekuningas.”

“Mis on kõuemürin?”

“Pikker.”

“Mis on urjamine?”

“Karjad.”

|| 3.9.6 ||

 

“Mis on kuus?”

“Tuli, maa, õhk, vaheruum,

päevakera ja taevalagi on kuus,

sest nii kõike on kuus.”

|| 3.9.7 ||

 

“Mis on kolm taevalist?”

“Need on kolm ilma,

eks ole kõik taevalised nende sees.”

“Mis on kaks taevalist?”

“Eks söök ja hing.”

“Mis on poolteist?”

“Mis kumab.”

|| 3.9.8 ||

 

Nood lausunud:

“Seda, mis kumab, on vaid üks,

kuidas veel poolteist?”

“Kui nii kõik selle sees üles nuumas(adhyārdhnot),

seega on poolteist(adhyardha).”

“Mis on üks taevaline?”

“Hing.”

Peetakse silmas, et vaim on “taust”.

|| 3.9.9 ||

 

“Kelle püüneks on maa, ilmaks tuli, tähevooks aru –

kes ju tunneks seda meest,

kogu loomuse eesmärki,

too ju oleks tundja.”

“Yājñavalkya, ma ju tunnen seda meest,

kogu loomuse eesmärki, kellest laususid,

ta on see mees, kellel on ihu.”

“Sõna siis, Śākalya, kes on tema taevasus?”

“Surematu,” eks öelnud.

|| 3.9.10 ||

 

“Kelle püüneks on tung, ilmaks süda, tähevooks aru –

kes ju tunneks seda meest,

kogu loomuse eesmärki,

too ju oleks tundja.”

“Yājñavalkya, ma ju tunnen seda meest,

kogu loomuse eesmärki, kellest laususid,

ta on see mees, kellel on tung.”

“Sõna siis, Śākalya, kes on tema taevasus?”

“Naised,” eks öelnud.

|| 3.9.11 ||

 

“Kelle püüneks on laadid, ilmaks silm, tähevooks aru –

kes ju tunneks seda meest,

kogu loomuse eesmärki,

too ju oleks tundja.”

“Yājñavalkya, ma ju tunnen seda meest,

kogu loomuse eesmärki, kellest laususid,

ta on see mees, kes on päevakera sees.”

“Sõna siis, Śākalya, kes on tema taevasus?”

“Olemus,” eks öelnud.

|| 3.9.12 ||

 

“Kelle püüneks on selgus, ilmaks kõrvapaar süda, tähevooks aru –

kes ju tunneks seda meest,

kogu loomuse eesmärki,

too ju oleks tundja.”

“Yājñavalkya, ma ju tunnen seda meest,

kogu loomuse eesmärki, kellest laususid,

Ta on see mees, kes kuulab ja kuuldub kajas.”

“Sõna siis, Śākalya, kes on tema taevasus?”

“Ilmakaared,” eks öelnud.

|| 3.9.13 ||

 

“Kelle püüneks on pimedus, ilmaks kõrvapaar, tähevooks aru –

kes ju tunneks seda meest,

kogu loomuse eesmärki,

too ju oleks tundja.”

“Yājñavalkya, ma ju tunnen seda meest,

kogu loomuse eesmärki, kellest laususid,

ta on see mees, kellel on vari.”

“Sõna siis, Śākalya, kes on tema taevasus?”

“Surm,” eks öelnud.

|| 3.9.14 ||

 

“Kelle püüneks on laadid, ilmaks süda, tähevooks aru –

kes ju tunneks seda meest,

kogu loomuse eesmärki,

too ju oleks tundja.”

“Yājñavalkya, ma ju tunnen seda meest,

kogu loomuse eesmärki, kellest laususid,

Ta on see mees, kes on peegli sees.”

“Sõna siis, Śākalya, kes on tema taevasus?”

“Olemus,” eks öelnud.

|| 3.9.15 ||

 

“Kelle püüneks on veed, ilmaks süda, tähevooks aru –

kes ju tunneks seda meest,

kogu loomuse eesmärki,

too ju oleks tundja.”

“Yājñavalkya, ma ju tunnen seda meest,

kogu loomuse eesmärki, kellest laususid,

Ta on see mees, kes on vete sees.”

“Sõna siis, Śākalya, kes on tema taevasus?”

“Vetevaim,” eks öelnud.

|| 3.9.16 ||

 

“Kelle püüneks on niisk, ilmaks süda, tähevooks aru –

kes ju tunneks seda meest,

kogu loomuse eesmärki,

too ju oleks tundja.”

“Yājñavalkya, ma ju tunnen seda meest,

kogu loomuse eesmärki, kellest laususid,

Ta on see mees, kellel on poeg.”

“Sõna siis, Śākalya, kes on tema taevasus?”

“Sünnijärjekuningas,” eks öelnud.

|| 3.9.17 ||

 

“Śākalya,” eks öelnud Yājñavalkya,

“ometi tegid need vaimulikud sinust tulesöekühvli?”

|| 3.9.18 ||

 

“Yājñavalkya,” eks öelnud Śākalya,

“kuna sõnasid kurupañcālade vaimulikud üle,

mis vaimu tark oled?”

“Tunnen ilmakaari koos taevaste ja püsimispaikadega.”

“Kui tunned ilmakaari koos taevaste ja püsimispaikadega –

|| 3.9.19 ||

 

mille taevasus on sul ida ilmakaares?”

“Päevakera taevasus.”

“Kus päevakera paigas püsib?”

“Silmapaaris.”

“Kus küll silmapaar paigas püsib?”

“Laadides,”

sest silmapaariga näeb laade.

“Kus küll laadid paigas püsivad?”

“Südames,” eks öelnud, sest laade teab südamega,

“sest just südames laadid paigas püsivad.”

“Just nii see on, Yājñavalkya.

|| 3.9.20 ||

 

Mille taevasus on sul lõuna ilmakaares?”

“Ohjaja taevasus.”

“Kus ohjaja paigas püsib?”

“Urjamises.”

“Kus küll urjamine paigas püsib?”

“Lunatasus.”

“Kus küll lunatasu paigas püsib?”

“Usus,” sest just siis, kui usub, annab veel lunatasu,

“sest just usus lunatasu paigas püsib.”

“Kus küll usk paigas püsib?”

“Südames,” eks öelnud,

sest usk on südamega,

“sest just südames usk paigas püsib.”

“Just nii see on, Yājñavalkya.

|| 3.9.21 ||

 

Mille taevasus on sul lääne ilmakaares?”

“Vetevaimu taevasus.”

“Kus vetevaim paigas püsib?”

“Vetes.”

“Kus küll veed paigas püsivad?”

“Niisas.”

“Kus küll niisk paigas püsib?”

“Südames,” sestap lausutakse ka kohast laadi sündinu kohta,

et on südamest välja siuelnud, südamest välja võlutud,

“sest just südames niisk paigas püsib.”

“Just nii see on, Yājñavalkya.

|| 3.9.22 ||

 

Mille taevasus on sul põhja ilmakaares?”

“Leotise taevasus.”

“Kus leotis paigas püsib?”

“Pühenduses.”

“Kus küll pühendus paigas püsib?”

“Olemuses,” sestap lausutakse ka pühendatule, et “sõna olemust!”,

“sest just olemuses luna paigas püsib.”

“Kus küll olemus paigas püsib?”

“Südames,” eks öelnud, sest olemust teab südamega,

“sest just südames olemus paigas püsib.”

“Just nii see on, Yājñavalkya.

|| 3.9.23 ||

 

Mille taevasus on sul siinses maakaares?”

“Tule taevasus.”

“Kus tuli paigas püsib?”

“Kõnes.”

“Kus küll kõne paigas püsib?”

“Südames.”

“Kus küll süda paigas püsib?”

|| 3.9.24 ||

 

“Tohman,” eks öelnud Yājñavalkya,

“kui arvaksid, et see on teisal kui meie.

Sest kui see oleks teisal kui meie,

siis sööksid seda ju koerad,

linnud selle ära hekseldaksid.”

|| 3.9.25 ||

 

“Kus küll sina ja loomus paigas püsite?”

“Hinges.”

“Kus küll hing paigas püsib?”

“Väljahõngus.”

“Kus küll väljahõng paigas püsib?”

“Põimhõngus.”

“Kus küll põimhõng paigas püsib?”

“Ülahõngus.”

“Kus küll ülahõng paigas püsib?”

“Kokkuhõngus.”

Loomus on “ei, ei!”,

haaramatu, sest ei haarata,

pudenematu, sest ei pudene,

kinnistumatu, ei kinnistu,

aheldamatu, ei tunne piina, ei kannata.

“Niisugused /3.9.10–17/ on kaheksa püünet, kaheksa ilma,

kaheksa taevalist, kaheksa meest.

Too, kes neist meestest edasi-tagasi kandes jagu sai –

küsin sult tolle seadistuse mehe kohta.

Kui jätad mulle tema kohta ütlemata,

siis lendab su pea otsast.”

Eks Śākalyal ei olnud arusaamist,

eks ta pea lennanud otsast.

Eks ka tema luud viinud pikanäpumehed minema,

arvates, et on teistsugused.

|| 3.9.26 ||

 

Veel, eks öelnud:

“Auväärsed vaimulikud, kes teist tungitseb,

las küsib minult. Las kõik küsivad minult!

Kes teist tungitseb, siis küsin talt, küsin teilt kõigilt.”

Eks need vaimulikud ei söandanud.

|| 3.9.27 ||

 

Eks küsinud neilt selliste kuulutustega:

“Justkui laanekuningas puu

on ka mees, ei valeta.

Lehed on tal karvad,

väline koor ta nahk.

|| 3.9.28:1 ||

 

Tema nahast tulvab välja veri,

tolle nahast koorevaik.

Kui see katki nüsida, tilgub maitset,

nagu ka puu pihta lüües.

|| 3.9.28:2 ||

 

Ta liha on niin,

närvisoon tugev kui kiud,

luu on sisemuse puit,

üdi nagu säsikude.

|| 3.9.28:3 ||

 

Kui puu kõduneb,

kerkib juurest taas uus.

Ent kui surelik surres kõduneb,

millisest juurest välja kerkib?

|| 3.9.28:4 ||

 

Ärge öelge, et “niisast”,

too jätkab sünde elavast,

justnagu ivast kerkiv puu

edasi käib, ent lähistel tuleb kohale.

|| 3.9.28:5 ||

 

Kui juured üles kiskuda,

puu siis taas ei tuleks.

Ent kui surelik surres kõduneb,

millisest juurest välja kerkib?

|| 3.9.28:6 ||

 

Juba sündinud olles ei sünni,

mis küll selle taas sünnitaks?

Vaim on teadasaamine ja õndsus,

kingitus andjale, eesmärk tol,

kes paigal ja kes tunneb.”

|| 3.9.28:7 ||