Māṇḍūkya
Silp “aum” on nii kõik.
Selle loendus.
“Tulnud, tulekul, tulevane”
on kõik vaid aabe “aum”.
Ja mis on teisiti kui mööduv kolmaeg,
seegi on vaid aabe “aum”.
|| 1 ||
Sest kõik on vaim,
see loomus on vaim,
sel loomusel on neli veerandikku.
|| 2 ||
Virgunu paik, mis teadvustab välist,
naudib seitsme liikme ja üheksateistkümne suuga rämedat,
on üldrahvalik esimene veerandik.
|| 3 ||
Unenäo paik, mis teadvustab sisemist,
naudib seitsme liikme ja üheksateistkümne suuga erilist,
on särtsakas teine veerandik.
|| 4 ||
Kus uinunul ei ole tungi mingi tungi järele
ja mingit unenägu ei näe,
on ta hästi uinunud.
Hästiuinunu paik, ühestunud, vaid teadvustamise tomp,
sest koosneb õndsusest, naudib õndsust, on meelsuse suuga,
on teadlik kolmas veerandik.
|| 5 ||
Ta on kõige pealik, ta on kõikteadja,
ta on siseohjeldaja, ta on kõige üsk,
sest tulnud jõustuvad ja suubuvad.
|| 6 ||
Ei teadvusta sisemist, ei teadvusta välist, ei teadvusta mõlematpidi,
pole teadvustamise tomp, teadvustaja ega mitteteadvustaja.
Nägematu, kogetamatu, haaramatu,
märgitu, mõeldamatu, ettenäitamatu,
loomuse ühene mõjukude,
siltide raugemine, rahulik, oivaline,
kahesuseta on neljas, nagu arvatakse.
See on loomus, see on vaja teada saada.
|| 7 ||
Loomus on silbiti aabe “aum”,
mõõduti on mõõduks veerandikud
ja mõõdud veerandikeks, aaped “a”, “u”, “m”.
|| 8 ||
Virgunu paik üldrahvalik on aabe “a”,
esimene mõõt, ammutusest või algusest.
Eks ammuta too ju kõiki tunge ja alguseks saa,
kes nii tunneb.
|| 9 ||
Unenäo paik särtsakas on aabe “u”,
teine mõõt, upitusest või ulatusest.
Eks upita too ju jätkama teadmisi ja samasuguseks saa,
ei tule tal olla vaimu mittetundja peres,
kes nii tunneb.
|| 10 ||
Hästiuinunu paik teadlik on aabe “m”,
kolmas mõõt, mõõtmisest või suubumisest.
Eks mõõda too ju nii kõike ja suubudagi saa,
kes nii tunneb.
|| 11 ||
Neljas on mõõtmatu, kogetamatu,
siltide raugemine, oivaline, kahesuseta.
Just aabe “aum” on loomus.
Tolle loomus läheb loomuse sisse,
kes nii tunneb.
|| 12 ||