Filosoofia.ee » Piirkond » India » suutra » Lalitavistara
Edasi, palujavennad, kogus kasvu surmakauge. Siis juhatati sadade tuhandete heade ennetega koolimajja; ulatus esile, ümber kümme tuhat poissi ja kümme tuhat tõlda, täis pandud suppe, praade, magustoitu, täis pandud kulda-karda, mis puistati ja poetati vägevas Kapilavastu linnas tänavate, tõllateeristide ja turuplatside äärde. Ja kaikus kaheksasada tuhat kannelt. Ja sadas üha vägevat õitesadu. Rinnatistel, müüritistel, võlvkaartel, […]
Edasi, palujavennad, niimoodi kasvas surmakauge üles. Ühel järgmisel korral läks surmakauge koos teiste surmakaugete ametnikupoegadega seirama põlluküla. Põllutöö lõpuni seiranud, läks taibuolend ära pargimaale. Astus seal üksinda, teisteta, kirglikul arul ringiratast, kuni nägi ringi hulkudes siivsa väljanägemisega nelgipuud. Taibuolend seadis end selle varjus lavatsiasendis sisse. Sisse seadnud, süüvis taibuolend meelsuse ühetipulisusse. Ja süüvides lahutus tungidest, […]
Edasi, palujavennad, kui taibuolend oli selle taevapoja poolt ülesärgitatud, andis ta valitseja Śuddhodanale näha unenäo. Kui valitseja Śuddhodana uinus, nägi ta unes taibuolendit öise rahu ajal minema astumas, ümber parv taevalisi. Ja nägi, et minema astudes on ränduri katterüüks ruuge riie. Üles ärgates küsitles ta ruttu-ruttu kannupoissi: “Kas surmakauge on mõisas?” Too ütles: “On, taevaline.” […]
Nüüd siis, palujavennad, taibuolendil tuli pähe nii: “Ja oleks sobimatu, kui ma ei anna teada, vaid välja astuksin vägevale valitsejale Śuddhodanale tutvustamata ja isa poolt teavitamata.” Ta pääses öise rahu ajal oma kõrvalmajast valitseja Śuddhodana maja rõdule ja seisis paigal. Ja veel, kuigi taibuolend seisis üksnes paigal, kumendus kogu maja helast. Seal nägi seda hiilgust […]
Nii siis, palujavennad, Chandaka tegi – taibuolendi korraldamisel – valitseja Śuddhodanale, śākya-piiga Gopāle, kõigile mõisa siseruumides ja kogu śākya-parvele valu ärapagendamise juttu. Edasi, palujavennad, taibuolend andis jäägrilaadi taevapojale siidriided, tema hulgast ruuged riided haaras, ise juba olendeile kaasaelamise jaoks, olendeile küpsuse andmise tarvis rändurlusest – ilma järgimisest – kinni võttis. Nüüd taibuolend sinna ette astus, […]
Tol korral oli veel nii, palujavennad, et vägevas Rājagṛha-nimelises linnas maha toetus Rudraka-nimeline Rāmapoeg; kulges koos vägeva õpilasteparvega, seitsmesaja õpilasega. Ta tõi neile pole-täheldust-ega-mittetäheldust püüne vandeseltsi jaoks hoidjat näha. Nägi siis ka taibuolend, palujavennad, Rudrakat Rāmapoega – kogukonnaparve juht, parve meister, teatud, ihaldatud, inimhulga ülistatud, oskajatele arukohane. Ja nähes tuli tal pähe nii: “Säärane siis […]
Ja, palujavennad, kuus aastat oli raske teha toimlat toimetava taibuolendi selja taga järel kui köis eriti patune Suretaja, sissepääsu vaatles, sissepääsu välja otsis. Ent ta ei võtnud kunagi mingit sissepääsu käsile, sissepääsu käsile võtmata võõrdus, kohmetus, edasi astus. /—/ Eriti patune, raskemoeline, raske aruga, mittearusaaja, kohmetuja Suretaja kohe sealsamas haihtus. Nüüd siis, palujavennad, taibuolendil tuli […]
Edasi, palujavennad, taibuolend oli vastandotstarbelise Suretaja põrmu löönud, okkad pehmunud, rähkluse peas äraohjeldamine äraohjeldatud, päevavari, lipp, plagu sirgutõusnud – lahutus tungidest, lahutus ka patustest edututest hoidjatest; kulges ära jõustama koos äraaimamiste ja osundustega meeldimust ja kerget, lahususest sündivat esimest mõistmist. Äraaimamiste ja osunduste maharaugedes ning tänu täielikule siivsusele loomuses ja meele ühetaolisusele kulges ta ära […]
Nüüd siis, palujavennad, tõeleidnu – tehtav ära tehtud, tegemised ära tehtud, kõik köidikud katki läinud, kõik ahistused välja viidud, väljaoksendatud mustuse ahistus, põrmu löönud vastandotstarbelise Suretaja, kõigi taibanuhoidja juhtnööride sekka läinud, kõiketeadja, kõikenägija, kümne jõuga varustatud, neli pädevust kätte saanud, kaheksateist rippumatu taibanuhoidjaga pilgeni täidetud, viie silmapaariga varustatud – vaevata taibanusilmapaariga kogu ilma uudistas ja […]
Nüüd siis, olid taevapojad, kes tõeleidnut uurida tahtsid; selle hoidjatuvastuse selgimiseks kaheksateist tuhat puhtasse asukohta kehastunud taevapoega – koos õukondadega Vägev-isand, Õnnelik, Hästi-õnnelik, Sandel, Vägev-olnud, Rahulik, Rahuleidnud, Juhistatud-isand –, kes tõeleidnu hoidjaratta käimaminemise korral ka kokkulaskunud tulid. Seal auväärne taevapoeg Vägev-isanda õukonna puhtasse asukohta kehastunud taevapoegi ligi kutsus: “Säärane on, härrad, väga mahukalt taibuolendi väljamängitud […]
